1-11-10253/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5.12.2011. a Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number

1-11-10253 Kohtukoosseis

Istungisekretär

Süüdistuse esindaja

kohtunik Peet Teidearu

Heli Nurmoja

Prokurör Margit Pärn Süüdistused

I.A süüdistus KarS § 199 lg. 2 p. 4,7 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatava andmed

Seaduslik esindaja

Kaitsja I A .

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX XX

Isikukood või sünniaeg: XXX

Karistatus: 29.01.2009.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-09-1393 :

KarS § 87 lg 1 p 2 alusel mõisteti mõjutusvahend – 1 a käitumiskontrollile allutamine. väärtegude eest karistatud 11 korral

Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 28.03.2011.a.; tõkendi kestus 5 kuud 24 päeva Isikusamasus tuvastatud: sünnitunnistus XXXXX

Advokaat Aivar Kello riigi õigusabi korras Juhindudes KrMS § 34, § 35, § 239 – § 250, § 311 , § 313, kohus

2

otsustas:

Süüdi tunnistada . KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgse - kuriteo toimepanemises ja I A mõista . -le karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. I A KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) määratud alalises elukohas;

2) tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud Välja mõista . -lt menetluskulu 200(kakssada) € riigieelarvesse. I A

KrMS § 423, 424 alusel ajatada . -lt väljamõistetud menetluskulude ja sundraha I A tasumine kuuele kuule igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB, arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtulahendi teinud kohtu ja kohtumaja nimetus, kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Tsiviilhagi rahuldada

Välja mõista . -lt 286(kakssada kaheksakümmend kuus)€ L.H. `le( ik: I A XXXX)kahju hüvituseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse KrMS § 318 lg. 4. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu

Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.

peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu

Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

3

Kokkulepe sisu Kuriteo asjaolud: I.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 08.11.2009.a hommikul võttis grupis koos Merili Jõgiga Tartus XXXX asuvast korterist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L.H. ’ile kuuluvad botased Nike, nr 40, väärtusega 83,09 € (1300 krooni); pusa Nike, nr 38, väärtusega 51,13 € (800 krooni); kapuutsiga pusa Nike, kirjaga “84”, väärtusega 127,82 € (2000 krooni); pusa kirjaga “Impressive”, nr 38, väärtusega 22,37 € (350 krooni); kapuutsiga pusa, nr 38, väärtusega 25,56 € (400 krooni); T-särgi Röchnish väärtusega 31,96 € (500 krooni); T-särgi O’Neill, suurus S, väärtusega 19,17 € (300 krooni), T-särgi Krock, suurus S, väärtusega 25,56 € (400 krooni); 4 paari sokke väärtusega kokku 6,39 € (100 krooni); hõbedast kaelaketi väärtusega 63,91 € (1000 krooni); hõbedast käeketi väärtusega 31,96 € (500 krooni), hõbedast kaelaketi koos ripatsiga koguväärtusega 38,35 € (600 krooni); ülekullatud kõrvarõngad väärtusega 25,56 € (400 krooni), mitteväärismetallist käeketi väärtusega 19,17 € (300 krooni). Vargusega tekitasid nad L.H. ile varalist kahju kokku 572,01 € (8950 krooni). Sellega pani I.A KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning mis on toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 4, 7 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline ja moraalne kahju. Kannatanu L.H. on esitanud tsiviilhagi nõude summas 286 eurot. Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 4, 7 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.A-le karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei

pane pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks 18 (kaheksateist) kuu kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

6) elama kohtu määratud alalises elukohas;

7) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

8) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

9) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 10)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole. Menetluskulud: kaitsja tasu 38,36 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo

kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Tartu Maakohtu istungil 5.12.2011 prokurör Margit Pärn avaldas kokkuleppe ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Süüdistatav I.A tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses ning kinnitas, et jääb

sõlmitud kokkuleppe juurde, kokkulepe vastab tema tahtele ning kokkuleppe võib kohtuotsusele

4 aluseks võtta. I.A kinnitas, et on nõus tsiviilhagiga ja püüab igakuiselt tsiviilhagi hakata hüvitama. Praegu saab ta igakuiselt palka 200 € ning osade kaupa saab ta tsiviilhagi hüvitada. I.A seaduslik esindaja K.P. kinnitas, et kokkulepe on arusaadav ning kokkulepe vastab tema kui ka I.A tahtele.

Kaitsja Aivar Kello oli seisukohal, et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele, kokkuleppemenetluse norme on järgitud ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta.

Kaitsja esitas kaitsjatasu taotluse kohtumenetluses õigusabi andmise kohta summas 19,18 € koos

käibemaksuga. Kaitsja taotles I.A-lt menetluskulude nõude vähendamist ja nõude ajatamist.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava I.A vaba tahte avaldus ja kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasja materjalid kinnitavad I.A

süüdistust KatS § 199 lg. 2p. 4, 7 järgi ja ta tuleb selles süüdistuses süüdi mõista ja karistada vastavuses kokkuleppega. L.H. i tsiviilhagi 286 € on tõendatud ja tuleb rahuldada I.A vastu VÕS § 1043,

§ 1045 lg. 1 p. 5 alusel. I.A saab peagi täisealiseks ning on kohustatud hüvitama ise tema poolt tekitatud kahjud ja menetluskulud.

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS

§ 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 417,03 eurot

ning selle tasumise kohustus lasub süüdistataval. Menetluskuludeks käesolevas asjas on veel kaitsjatasu menetluses 57,54 , postikulu 15, 66 €; kokku menetluskulu 490, 23 €.

Kohus rahuldab KrMS § 180 lg. 3 alusel kaitsja taotluse menetluskulude vähendamiseks ja ajatamiseks, sest kogu menetluskulu tasumine paneks I.A raskesse olukorda. Kohus mõistab I.A-lt välja menetluskulu 200 €, jättes 290,23 € välja mõistmata.

KrMS § 423, 424 alusel ajatada I.A-lt väljamõistetud menetluskulude ja sundraha tasumine kuuele kuule igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik: