2-24-142658/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 3. juuni 2025

Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post

tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja nr

2-24-142658

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ hagi Y.B V. vastu

3630 euro 10 sendi suuruse põhivõla ja viiviste

saamiseks

Hagi hind

4362 eurot 21 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ

(registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan

Vahar (e-post XXX)

Kostja

Y.B

(isikukood

XXX,

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused OÜ 20.01.2025 hagi Y.B V. vastu

tagaseljaotsusega.

2. Mõista Y.B V. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks välja 3913 eurot 2 senti,

millest põhivõlg on 3630 eurot 10 senti ja 20.01.2025 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 282 eurot 92 senti.

3. Mõista Y.B V. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks välja võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (3630 eurot 10

senti) alates 21.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud Y.B V. kanda.

5. Mõista Y.B V. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks välja menetluskulud 670

eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt

alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada

tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 06.11.2024 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Y.B V. (kostja) vastu 7612 euro 49 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

26.11.2024 määrusega kostjale makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 19.12.2024

määrusega maksekäsu kiirmenetluse, sest kostja esitas nõudele vastuväite, ning andis asja

lahendamise üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus

jättis 03.01.2025 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale TsMS § 487 lg 1

kohaselt tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.

2. Hageja esitas 20.01.2025 hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 3630 eurot 10

senti, hagi esitamise aja seisuga (20.01.2025) sissenõutavaks muutunud viivis 282 eurot 92

senti ning seadusjärgne edasiulatuv viivis alates 21.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja

palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud 670 eurot ja seadusjärgne viivis neilt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja

01.12.2020 tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kostja sai krediidilimiidilepingu

järgi krediidilimiiti ja kasutuslimiiti (leping). Lepingujärgne intressimäär oli 45,3% ning

krediidi kulukuse määr 56%. Esialgne võlausaldaja väljastas kostjale krediiti viie maksega

kokku 4730 eurot järgmiselt:



01.12.2020 1000 eurot



03.12.2020 1000 eurot



19.04.2021 300 eurot



21.04.2021 2180 eurot



31.05.2021 250 eurot.

Kostja rikkus esialgse võlausaldajaga sõlmitud lepingut. Kostja tasus tagasimakseid kokku

1099 eurot 90 senti, kuid jättis ülejäänud osas maksed tasumata. Viimase laenutaotluse

2

kohaselt oli laenu põhivõla jääk 4163 eurot 97 senti, mille kostja pidi tagastama hiljemalt

31.05.2024. Kostja tähtaegselt põhivõlga ei tasunud. Põhivõlg on tervikuna muutunud

sissenõutavaks, sest kõigi osamaksete tagastamise tähtaeg saabus 31.05.2024.

Esialgne võlausaldaja loovutas 27.09.2021 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Nõude

loovutamisest teavitati kostjat nõude loovutamise teate esitamisega AS Eesti Posti vahendusel

krediidilepingus märgitud postiaadressile. Hageja on esitanud kostja vastu VÕS § 108 lg 1

mõttes täitmisnõude. Hageja loobub täielikult intressinõudest ja palub kostjalt välja mõista:



3630 eurot 10 senti, mis on põhivõlg (4730 – 1099,9)



282 eurot 92 senti, mis on sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt perioodil

01.06.2024–20.01.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras



edasiulatuv seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest 21.01.2025 kuni põhivõla

tasumiseni.

Hageja märkis, et on kostjale korduvalt esitanud ettepaneku lahendada vaidlus

kompromissiga, kuid kostja ei ole hageja ettepanekutele reageerinud. Kostja ei ole maksekäsu

kiirmenetluses esitatud vastuväidet põhjendanud. Hageja ei välista jätkuvalt asja lahendamist

kompromissiga ja esitas omapoolse ettepaneku.

4. Tartu Maakohus andis 04.02.2025 kostjale tähtaja 21 päeva hagejaga läbirääkimiste

pidamiseks ja kompromissi kohtule kinnitamiseks esitamiseks. Kohus selgitas, et kui

määratud tähtajaks kohtule mõlema poole allkirjastatud kompromisslepingut ega taotlust

tähtaja pikendamiseks ei esitata, võtab kohus hagiavalduse menetlusse. Kostja sai kohtute

infosüsteemi (KIS) andmetel kohtu kompromissiettepaneku kätte 11.02.2025 avaliku e-

toimiku (AET) kaudu. Kostja tähtaegselt kohtule ei vastanud.

5. Tartu Maakohus võttis hagi 06.03.2025 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja sai KISi andmetel kohtumääruse ja

hagimaterjalid kättetoimetamisportaali KÄPO vahendusel kätte 12.03.2025. Hagile vastamise

tähtpäev saabus 02.04.2025. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja

on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad

asjaolud TsMS § 407 lg-te 4 ja 5 mõttes puuduvad. Hageja on palunud, et kohus teeks

tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle viivitamata tagatiseta täidetavaks, kui kostja ei vasta kohtu

määratud tähtaja jooksul hagile või kui ta ei ilmu kohtuistungile. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3

järgi otsuse kirjeldava ja põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses.

7. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda

ning määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista menetluskulud kokku

670 eurot, millest 490 eurot on riigilõiv ja 180 eurot lepingulise esindaja õigusabikulu. Hageja

lepingulise esindaja ajakulu 1,5 tundi on seotud hagiavalduse koostamise ja kohtule

esitamisega, esindaja taotleb tasu arvestusega 120 eurot (km-ta) ühe töötunni eest.

3

8. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 670 eurot (490 + 180).

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 mõttes menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb

seadusest. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikud ja

põhjendatud.

9. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel üksikasjalikult

välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga

kuluartiklit eraldi. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele

tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule

keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid,

kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse

keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-

9796/80, p 17 jj).

10. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 1,5 tundi, tunnitasu oli 120 eurot.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades

on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi ning juristi tunnitasu määr 120 eurot. Juristi õigusteenuse

keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot ning tegemist on tüüphagiga.

Hageja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega TsMS § 176 lg 5 mõttes ning

tõi välja, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu

tagasi arvestada, mistõttu on kulud õigusabile esitatud ilma käibemaksuta TsMS § 174 lg 10

arvestades. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

käibemaksuta.

11. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 kohaselt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin

4