2-24-143218/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-143218

Tsiviilasi

AS Ühisteenused hagi X vastu 78,49 euro nõudes

Hagihind

hagi hind 86,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490, aadress Endla

tn 15, 10122, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja:

Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ, e-post: xxx);

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx);

Kostja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Tanel Mällas

(Advokaadibüroo LEXIT, e-post: tanel@lexit.ee).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõiduki hageja opereeritud parklas ja rikkus parkimiskorralduse

nõudeid. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle maa omanikuga sõlmitud

lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees.

Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv kuni 57

eurot. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi 40

eurot, mille kostja jättis tasumata.

2. Fotodelt nähtub, et leppetrahv jäeti sõiduki kojamehe vahele ja seega sai kostja leppetrahvi kätte.

Hageja volitas 22.03.2022 end esindama kohtulikus menetluses OÜ-d Julianus Inkasso,

edasivolitamise õigusega. OÜ Julianus Inkasso andis edasivolituse OÜ-le Julianuse Õigusbüroo.

3. Kuna kostja leppetrahvi ei tasunud, nõudis hageja viivist VÕS § 113 lg 1 alusel seadusjärgses

määras. Hageja arvestab viivist alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni

hagiavalduse esitamiseni. Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viivis

11,83 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.

4. Hageja palus kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel 30 eurot.

23.09.2022 esimese tasulise kirja saatmise kulu oli 15 eurot, 01.11.2022 teise tasulise kirja saatmise

kulu oli 5 eurot, 24.01.2023 kolmanda tasulise kirja saatmise kulu oli 5 eurot ning muud

makseviivitusega tekkinud kulud olid 5 eurot. Muud kulud sisaldasid nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud

kulusid, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamise kulusid telefoni ja e-kirja teel, võlgnikule

tehtud telefonikõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega seotud kulu.

5. Hageja viitas VÕS §-le 8, §-le 9, § 16 lõikele 1, samuti § 76 lõikele 1 ja § 82 lõikele 1. Lõppastmes

palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlana 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 11,83 eurot

ning sissenõudmise kuluna 30 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise

alates hagi esitamisele järgnevast päevast põhivõla summalt 40 eurolt seadusjärgses määras.

Menetluskuludena palus hageja välja mõista riigilõivu 100 eurot ja kulud õigusabile 358 eurot. Hageja

palus kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

6. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna

parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha. Kostja parkis sõiduautot hageja opereeritavas

parklas. Hageja viitas VÕS § 37 lõikele 1. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu

sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende

sisust teada saada. Kostjale kuuluv auto sisenes hageja reguleeritud parkimisalasse, kus kostja pidi ise

piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasub

hoolsuskohustus kontrollida, kas võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides tuleb tasuda selle

eest üüri või veenduma, et tasuta parkimise korral on nähtaval kohal luba/parkimiskell.

7. Hageja esitas tõendina fotod Süda tn 1 parklatingimustest. Leppetrahvist tehtud fotodelt on näha, et

leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on kostja leppetrahvi kätte saanud. Kostja

ei ole väitnud, et sõiduki parkimise kuupäeval kehtisid teistsugused parkimistingimused või et kostja

seal ei parkinud. Hageja on tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud leping ning kostja on lepingut

rikkunud, seega on hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Hageja on tõendanud, et tingimused olid parklasse

sisenemisel olemas ning need on saanud lepingu osaks.

8. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga leppetrahvi vähendamise kohta VÕS § 162 lg 1 alusel.

Leppetrahv on lepingut rikkunud lepingupoole (antud juhul sõidukijuhi) kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele (eramaa omanik või parkimiskorraldaja) lepingus määratud rahasumma. See tähendab,

et rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parkimistingimusi, võib parkimiskorraldaja nõuda

sõidukijuhilt leppetrahvi tasumist. Käesolevas asjas ei ole leppetrahvi hoiatus kostjat ilmselgelt

mõjutanud parkimisel parkimistingimusi jälgima ja selle eest korrektselt tasuma. Kostja rikkus

parkimistingimusi teadlikult ja puudub alus leppetrahvi vähendamiseks.

9. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas

kuni 57 eurot. Kokkuleppe, mille kohaselt peab kostja tasuma hagejale parkimistingimuste rikkumise

tõttu leppetrahvi kuni 57 eurot, ei ole tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel, kuna

leppetrahvi summat ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Võrreldes sellega, et Süda tn 1 parkimistasu

ühe päeva kohta on 20 eurot ja üks tund 5 eurot, ei ole leppetrahv 40 eurot ebamõistlik. Hageja

tüüptingimused ei ole tühised.

10. Kostja leiab, et on parkimise eest tasunud, kuid parkimise registreerimisel on eksinud auto

numbriga. Hageja hinnangul ei ole kostja nõuetekohaselt parkimist alustanud. Kostja ei ole esitanud

ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks ning isegi olukorras, kus kostja parkis sõidukit vale auto

numbriga, peab kostja tõendama, et sõnum, mis oli saadetud käesolevas asjas sõiduki parkimise

alustamiseks, ei olnud mõeldud mõne teise sõiduki parkimiseks samas tsoonis. Kostja pidi enne

parkimise alustamist veenduma, et sisestab õige sõiduki andmeid. Kostja seda teinud ei ole. Seetõttu

on kostja vastutav parkimisreeglite rikkumise eest, kuna tema sõiduk ei olnud nõuetekohaselt pargitud,

mistõttu sai ta õigustatult trahvi.

11. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et esitatud fotod ei tõenda parkimist. Lihtsalt fotodele

kuupäeva ja kellaaja märkimine fotodel ei anna sellist teadmist, et oleks võimalik tõsikindlalt tuvastada

hageja väidetud asjaolusid. Esitatud fotodel on selgelt nähtavad taustal olevad majad ja hooned, mis

aitavad määratleda pildi tegemise asukoha. Google Street View kaudu on võimalik tuvastada sama

vaade ja samad hooned, mis on fotodelt nähtavad. Täpselt samasuguse taustaga foto on saadud

aadressilt Süda tn 1, mis viitab sellele, et pilt on tehtud samas kohas, kus parkimine toimus. Seni, kuni

kostja ei esita piisavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks, tuleb käsitleda tema väiteid kui

tõendamata paljasõnalisi väiteid.

12. Kostja ei tõendanud, et sõiduk ei ole hagis märgitud kohas parkinud. Kokkuvõttes, kuna piltidelt

on võimalik kindlaks teha pargitud sõiduki asukoht, ja kuna kostja ei ole suutnud esitada

usaldusväärseid tõendeid oma väidete tõendamiseks, on hageja seisukoht õigustatud. Kostja esindaja

esitatud väited põhinevad ulatuslikel oletustel, mis ei ole toetatud usaldusväärsete tõenditega. Kui

lähtuda vaid oletustest, on võimalik teha väga erinevaid järeldusi, sealhulgas isegi oletusi, et pildid on

töödeldud. Oletused ei ole objektiivsed ega tõendatavad, mistõttu tuleb neid jätta tähelepanuta.

Ükskõik, kui veenvad need oletused ka ei oleks, ei saa neid võtta tõsiselt ilma konkreetsete tõenditeta,

mis neid toetaksid. Oletused tuleb jätta tähelepanuta.

13. Hageja menetluskulud on põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista. Kuivõrd kostja on jätnud

oma lepingulised kohustused täitmata, oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole.

Kohtusse pöördumine oli vältimatu tulenevalt kostja tegevusetusest. Hageja esindaja on tutvunud ja

analüüsinud nõude aluseks olevate dokumentidega, koostanud hagiavalduse, komplekteerinud

hagiavalduse lisasid, koostanud seisukoha ja esitanud dokumendid kohtule.

14. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja riigilõivu. Riigilõivuna

tasus hageja 100 eurot. Hageja kulud õigusabile on 696 eurot ja õigusabi osutati tunnitasuga 169 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot. Nõude aluseks olevate dokumentide tellimiseks ja lisade

komplekteerimiseks, samuti hagi esitamiseks kulus 2 tundi ja 338 eurot. 26.02.2025 seisukoha

koostamiseks kulus 1,5 tundi ja 253,50 eurot. Hageja 12.05.2025 seisukoha esitamiseks kulus 0,5 tundi

ehk 84.50 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 796 eurot.

Kostja vastuväited

15. Kostja vaidles hagile vastu. Esitatud fotodest nähtub küll, et sõiduk oli pargitud mingisse asukohta,

kuid täpsemalt ei ole võimalik fotode pinnalt asukohta tuvastada. Fotodel on kuupäev ja kellaaeg.

Samas ei ole võimalik tuvastada, kas konkreetne foto on tehtud kohas, kus see väidetakse olevat

tehtud. Vaja on fotosid andmetega, kust on näha konkreetne aeg, asukoht koos laius-ja pikkuskraadiga,

et oleks võimalik tuvastada, kas hageja on teinud fotod seal, kus ta väidab seda olevat teinud.

16. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest parkimistingimuste sisu ning liiklus- ja parkimiskorralduse

tähistuse kohta parkimisalal parkimise ajale lähedase aja seisuga. Seetõttu ei ole hetkel esitatud

tõendite alusel võimalik lugeda parkimislepingut poolte vahel sõlmituks. Kui hageja esitab täiendavad

tõendid, siis esitab kostja täiendavad tõendid, millest nähtub, et faktiliselt oli parkimine tasutud, kuid

ekslikult oli kostja kirjutanud ebaõige sõiduki numbri. Parkimistasu, mis on ebaõige numbriga sõiduki

eest tasutud, ei ole kostjale tagastatud. Kostja tegi ettepaneku vähendada leppetrahvi nõuet 50%

ulatuses, kuid hageja sellest keeldus.

17. Kuna hageja ei ole tõendanud parkimislepingu sõlmimist, ei nõustunud kostja viivise nõudega.

Kostja pidas taunitavaks, et vaidlustatud parkimistrahvi käsitletakse maksehäirena. Sellest on tekkinud

kostjale kahju, mille sissenõudmisega tegeleb kostja pärast vastava aluse tekkimist.

18. 09.05.2025 seisukohtades võttis kostja omaks, et ta parkis sõiduki numbrimärgiga XXX

hagiavalduses näidatud ajal ja kohas. Kostja tasus parkimise eest, kuid ekslikult tasus parkimistasu

varasemalt sõidukil olnud registrinumbri YYY alusel. Registreerimisnumbri vahetus toimus sõidukil

22.02.2022 ning sellist numbrit nagu YYY ei olnud seisuga 18.03.2022 enam kasutus. Kostja oli

tasunud sõiduki parkimise eest, kuid maksmisel oli näidatud varasemalt sõidukile kuulunud number.

Kostja tasutud parkimistasu ei ole talle tagastatud.

19. Kostja esitas ka vaide hagejale läbi hageja kasutuses oleva süsteemi, kuid hageja jättis kostja vaide

rahuldamata. Seega on kostja püüdnud leida asjale lahendust, kuid hageja seda aktsepteerinud ei ole.

Samas oli hagejale teada, et parkimistasu oli tasutud, mille osas oli esitatud vaie, kuid hageja kuvas

kostja võlgnevust maksehäirena, mis ei ole aga seaduslik. Kostja viitas TsÜS § 138 lõigetele 1 ja 2

ning VÕS § 6 lõikele 2. Kostja oli kompromissina nõus tasuma leppetrahvist 20 eurot ning

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

20. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

21. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja parkis oma sõiduki registrimärgiga XXX

Tallinnas hageja opereeritud parklas 18.03.2022. Pooled ei vaidle selle üle, et parkla sissesõidud olid

tähistatud reguleeritavast parkimisalast teavitavate liiklusmärkide ja infotahvlitega. Pooled ei vaidle

selle üle, et hageja koostas kostjale parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvinõude summas 40

eurot, milline jäeti kostja sõiduki kojamehe vahele. Vaidlus puudub selle üle, et kostja jättis

leppetrahvi tasumata.

22. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 40 euro, sissenõutavaks

muutunud viivise 11,83 euro, edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise ja võla sissenõudmise kulu 30

euro tasumist.

23. Kostja leidis hagile vastu vaieldes, et ta ei ole jätnud parkimise eest tasumata, kuid sisestas

parkimise alustamisel ebaõige sõiduki numbri, sest tema sõidukil oli enne parkimist vahetatud

registrinumber. Kostja vaiet ei rahuldatud, kuid makstud parkimistasu ka ei tagastatud. Hageja leidis,

et kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata, sest kostja ei ole tõendanud, et tema

saadetud sõnum ei olnud mõeldud mõne teise sõiduki parkimiseks samas tsoonis.

24. Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja

koostas 18.03.2022 kell 10:04 leppetrahvinõude (dtl 28) Tallinnas Süda tn 1 parklas parkimise eest

sõidukile registrimärgile XXX põhjusel, et parkimistasu oli maksmata. Hageja esitas ka fotod pargitud

sõidukist ning fotod selle kohta, et leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele (dtl 29-31).

Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimise kohta tasulises

parklas leping.

25. Hageja esitas fotod parkla sissesõitude juurde paigaldatud liiklusmärkidest ja infotahvlitest (dtl 62-

63) koos veebis avaldatud parkimistasude suurustega. Parkimise tsoon oli P36. Hageja esitas

parkimistingimused (dtl 64). Tingimuste punkt 6 nägi ette, et parkimistingimuste rikkumise korral on

sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas 57 eurot. Eeltoodud

tõenditest võib kogumis järeldada, et tegemist oli tasulise parkimisega, kus parkimise eest tuli tasuda.

Pooled ei vaidle selle üle, et parkimise eest oli võimalik tasuda ka mobiilse parkimisteenuse

kasutamisega, kus sõiduki omanik saatis parkimise alustamiseks oma sõidukinumbri SMS-i teel.

Kohtule esitatud tõenditest võib järeldada, et leppetrahvi tuli tasuda parkimistasu maksmata jätmise

eest. Hageja ise on selgitanud leppetrahvi nõude põhjendatust nimelt sellega, et nõutav summa on

proportsionaalne võrreldes tasumisele kuuluva parkimistasuga.

26. Kostja esitas kohtule sõnumi parkimistasu maksmise kohta (dtl 74), mille kohaselt tasus ta tsoonis

P36 18.03.2022 alates kell 08:56 sõiduki YYY parkimise eest. Parkimine lõpetati kell 10:13. Seega on

kostja tõendanud väidet, et ta küll tasus vastavas tsoonis parkimise eest, kuid sisestas ekslikult vale

sõiduki registrinumbri. Transpordiameti tõendi kohaselt (dtl 76) oli sõiduki YYY registreerimismärk

vahetatud 22.02.2022 registrimärgi XXX vastu. 18.03.2022 ei olnud ühelgi teisel sõidukil

registreerimismärki YYY. Seega on kostja tõendanud, et ta ei saanud samal ajal samas tsoonis tasuda

mõne teise sõiduki parkimise eest. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et leppetrahvi osas esitati

25.03.2022 vaie, kuid hageja seda ei rahuldanud (dtl 77). Vaide rahuldamata jätmist hageja sisuliselt

põhistanud ei ole.

27. Eeltoodud tõenditest kogumis järeldab kohus, et hageja leppetrahvinõue oli alusetu. Kostja tasus

sõiduki parkimise eest nõuetekohaselt, kuigi sisestas ekslikult sama sõiduki varasema registrinumbri.

Kostja on tõendanud, et samal ajal ja samas kohas ta muud sõidukit parkida ei saanud. Hageja ei ole

põhistanud ega tõendanud, et tal oli õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ka olukorras, kus parkimise eest

on tegelikult tasutud, kuigi kasutatud on ekslikult vale sõiduki registreerimisnumbrit. Kohtu hinnangul

ei saa olla hageja tüüptingimuste ega hea usu põhimõttega kooskõlas olukord, kus inimliku eksituse

tõttu nõuab hageja leppetrahvi tasumist, kuigi parkimistasu on makstud ning seda kostjale tagastatud ei

ole.

28. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus hageja leppetrahvinõude 40 eurot rahuldamata. Kuna hageja

leppetrahvinõue rahuldamisele ei kuulu, jätab kohus rahuldamata ka hageja viivisenõude ning võla

sissenõudmise kulude nõude.

29. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

30. Kostja ei ole kohtule esitanud taotlust rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

kindlaksmääramiseks, kuigi kohus andis selleks aega kuni 28.05.2025. Kuna kostja tähtaegselt

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei esitanud, puuduvad kostjal järelikult rahaliselt

hüvitatavad menetluskulud ning kohus neid kindlaks ei määra. Hageja menetluskulud tuleb jätta hageja

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik