2-23-136783/17 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Kohtujurist

Merle Maks

Määruse tegemise aeg ja koht

, Valga

Tsiviilasja number

2-23-136783

Tsiviilasi

Valga vald, Valga linn, Uus tn xx korteriühistu avaldus

E.P. vastu 398,02 EUR nõudes

Tsiviilasja hind

398,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Valga vald, Valga linn, Uus tn xx korteriühistu

(registrikood 80224535), lepinguline esindaja: Ülli

Kastepõld (isikukood 46606082723)

Puudutatud isik: E.P. (isikukood XXX), lepinguline

esindaja v. adv Tarmo Pilv (isikukood 36512112715)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus osaliselt.

2. Mõista E.P.-lt välja Valga vald, Valga linn, Uus tn xx korteriühistu kasuks 255,35

eurot, sh 07.02.2023 kuni 10.11.2023 korteriühistu väljastatud arvete eest 207,23

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 48,12 eurot.

3. Mõista E.P.-lt välja Valga vald, Valga linn, Uus tn xx korteriühistu kasuks viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras 207,23 eurolt kuni võla

tasumiseni.

4. Jätta avaldus rahuldamata 100 euro põhinõude, sellelt arvestatud viivise ning

sissenõudmiskulu osas.

5. Jätta menetluskulu 61% ulatuses E.P. ja 39% ulatuses avaldaja kanda.

6. Mõista E.P.-lt välja Valga vald, Valga linn, Uus tn 39 korteriühistu kasuks

menetluskulu 629 eurot. E.P.-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

2-23-136783

Asjaolud

1. Valga vald, Valga linn, Uus tn xx korteriühistu esitas 13.09.2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.P. vastu 240,34 euro saamiseks 2023. aasta mai (võlg

5.80), juuni (võlg 77.95) ja juuli (võlg 56.59) arvete eest ja Päästeameti poolt määratud

sunniraha (võlg 100.00), mille tasumine määrati 21.03.2023 ühistu koosoleku otsusega.

2. E.P. esitas makseettepanekule vastuväite, kuid tunnistas nõuet summas 188,10 eurot, sh

2023. a mai eest 68,80 eurot, juuni eest 45,82 eurot, juuli 43,26 eurot ja august 30,22 eurot.

Kuna muutus juhatus ja haldurfirma lõpetas ühistuga koostöö, on põhjendamatu jätkata

haldusraha nõudmist. Päästeamet tegi ettekirjutise ja määras trahvi. Kuna ei viibinud lõpuni

koosolekul, siis palus saata koosoleku protokolli. Suusõnaliselt on kokku lepitud muru

niitmine ja maja ümbruse korrashoid graafiku järgselt. 31.08.2023 seisuga on likvideeritud

prügi, üldelektri, vee- ja kanalisatsiooni ja remondireservi võlgnevus.

3. Avalduse kohaselt on E.P. Valga vald, Valga linn, Uus tnxxx korteriühistu liige, kellele

kuulub korter nr 6, üldpinnaga 41,3 m2. E.P. võlgnevus 01.12.2023 seisuga perioodi märts-

oktoober 2023 eest on 398,02 eurot. 01.12.2023 laekumise tõttu vähendati nõuet 307,23

eurole. Lisaks nõuti viivist 18,38 eurot avalduse esitamiseni ja edasi jooksvalt. KrtS § 42 lg 2

p 1 alusel nõuab avaldaja puudutatud isikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist 30 euro

ulatuses.

4. Kohtumenetluses E.P. ega tema lepinguline esindaja sisulisi seisukohti ei esitanud.

5. Asja arutati 26.09.2024 istungil, kuhu E.P. ega tema lepinguline esindaja ei ilmunud.

6. Avaldaja esitas 30.09.2024 täiendavad seisukohad ja tõendid. Kuivõrd puudutatud isik

endiselt seisukohti ei esitanud, andis kohus lõpptähtajad ning teatas lahendi kuulutamise aja.

Otsuse tegemisel selgus vajadus täpsustada haldustasu nõudmise alust, mistõttu uuendati asja

arutamine.

7. Pärast menetluse uuendamist esitas avaldaja täiendava seisukoha ja tõendina Tartu Maakohtu

13.06.2024 määruse nr 2-23-136782.

8. E.P. lepinguline esindaja palus jätta avalduse 188,1 eurot ületavas osas rahuldamata.

Maakohtu seisukoht

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 kohaselt

lahendatakse asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS

§ 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 613 lg 3 sätestab, et

seaduse, korteriomanike kokkuleppe või otsusega reguleerimata küsimustes lähtub kohtunik

kaalutlusõigusest.

10. Maksekäsumenetluses nõuti 240,34 eurot mai kuni juuli arvete eest ning varasemalt

tasumata Päästeameti sunniraha osa, mis lisati veebruari arvele ning kinnitati 21.03.2023

ühistu koosoleku otsusega. Lähtudes E.P. vastuväite sisust võib järeldada, et vastuväited

puudutasid Päästeameti sunniraha ja haldustasu, kuid täpsemaid arvestusi pole esitatud.

Seejuures on avaldaja oma käsitlust võla kujunemisest muutnud ning nõuet on

kohtumenetluses laiendatud – see hõlmab 2023. a arveid, mis koostati veebruarist novembrini

ja täiendavalt viivist ja sissenõudekulu.

11. Kohus tuvastas, et avaldaja on registreeritud korteriühistu (dtl 44) ja E.P.

korteriomanikuna (dtl 51) on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 kohaselt

selle liige.

Lk 2 / 7

2-23-136783

12. Kohus tuvastas, et avaldaja on esitanud E.P.-le järgmised arved, mida E.P. on tasunud

pangakonto väljavõttest (dtl 54-55) nähtuvalt järgmiselt. Siinkohal märgin, et avaldaja esitas

30.09.2024 avalduse tervikteksti ning eelnevalt esitatud lisad uuesti, mistõttu on pangakonto

väljavõte lisaks dtl 54-55 ka dtl 125-126 ning arve number 23046 lisaks dtl 57 ka dtl 128 jne.

Täiendavalt esitatud tõendid asuvad nr 18 all registreeritud avalduse tervikteksti juures.

12.1.

07.02.2023 arve number M054901536 (dtl 124) summas 197,12 eurot. Arvel kajastus ka

varasem võlgnevus 208,72 eurot, arve kokku 405,84 eurot. E.P. tasus 28.02.2023 avaldajale

305,84 eurot.

12.2.

09.03.2023 arve number M054901545 summas 99,33 eurot (dtl 127). Arvel kajastus ka

varasem võlgnevus 100 eurot. E.P. tasus 15.03.2023 avaldajale 90 eurot ja 31.03.2023 9,33

eurot.

12.3.

10.04.2023 arve number 23046 summas 96,19 eurot (dtl 128). Arvel kajastus ka varasem

võlgnevus 100 eurot. E.P. tasus 15.04.2023 avaldajale 90 eurot ja 30.04.2023 6,19 eurot.

12.4.

10.05.2023 arve number 23056 summas 114,29 eurot (dtl 129). Arvel kajastus ka varasem

võlgnevus 100 eurot.

12.5.

10.06.2023 arve number 23066 summas 80,51 eurot (dtl 130). Arvel kajastus ka varasem

võlgnevus 214,29 eurot.

12.6.

10.07.2023 arve number 23076 summas 77,95 eurot (dtl 131) Arvel kajastus ka varasem

võlgnevus 294,8 eurot.

12.7.

10.08.2023 arve number 23086 summas 56,59 eurot (dtl 132). Arvel kajastus ka varasem

võlgnevus 372,75 eurot. 31.08.2023 tasus puudutatud isik avaldajale 189 eurot

maksekorralduse selgitusega „uus 39-6 arve; mai, juuni, 23076, 23086/39068“.

12.8.

10.09.2023 arve number 23096 summas 52,47 (dtl 133). 30.09.2023 tasus puudutatud isik

avaldajale 30,17 eurot selgitusega „uus39-6 arve; 23096/39068“.

12.9.

10.10.2023 arve number 23106 summas 52,91 (dtl 134). Arvel kajastus ka varasem

võlgnevus 240,34 eurot. Kokku nõuti 315,55 eurot. 31.10.2023 tasus puudutatud isik

avaldajale 30,62 eurot selgitusega „uus 39-6 arve; 23106/39068“.

12.10. 10.11.2023 arve number 23116 summas 113,09 eurot (dtl 135). Arvel kajastus ka varasem

võlgnevus 315,55 eurot ja osaline tasumine. Kokku nõuti 398,02 eurot. Avalduse täienduse

kohaselt laekus 01.12.2023 90,79 eurot (dtl 78).

13. Seega jäi 07.02.2023 arvest tasumata Päästeameti sunniraha osa, 09.03.2023 ja 10.04.2023

arved tasuti täies ulatuses. 10.05.2023 kuni 10.08.2023 arvete eest summades 114,29+80,51

+77,95 +56,59=329,34 eurot maksti 31.08.2023 189 eurot ja edasi osaliselt. Arvete tasumata

osa suurusest ja ka esitatud vastuväitest võib järeldada, et tasumata sooviti jätta just

haldustasu osa. Samuti võib järeldada, et osapooled said arvete väljastamisel ja tasumisel

ühtmoodi aru sellest, et tasumata jäid just Päästeameti sunniraha osa ja haldustasu. Seega olid

pooled ühel meelel, mille eest maksti ja mille eest jäi maksmata.

14. Eelnevast järeldan, et täiendavat kontrollimist vajabki vaid Päästeameti sunniraha ja

haldustasu nõudmise alus, sest muus osas sisulisi vastuväiteid esitatud pole. Seega ei välista

prügi, üldelektri ja vee eest ühistu poolt tasu nõudmist see, et esitatud on üldised kuluarved

(dtl 142-153) vaid kahe kuu, mitte kogu perioodi eest. Selles osas avalduse põhjendatuse

kontrollimisel lähtun ka sellest, et avaldaja esitas need arved lähtuvalt enda kohtumenetluses

kujundatud seisukohast võlgnevuse moodustumise kohta ja pole tuvastatav, et kulusid nõutaks

alusetult.

Lk 3 / 7

2-23-136783

Haldustasu

15. Avalduse kohaselt nõutakse majandamiskulusid vastavalt majanduskavale, sh kogutakse

haldustasu igakuiselt 0,84 eurot ruutmeetri kohta (dtl 109, p 3.1). Samas nähtub alates

septembrist esitatud arvetelt, et haldustasu nõuti 0,54 eurot ruutmeetri kohta (dtl 133-135).

Pärast menetluse uuendamist selgitas avaldaja, et korteriomanikud leppisid haldustasu

alandamises kokku ja augustist oktoobrini oli haldustasu majandamiskavas ettenähtust

väiksem. E.P. pidas kokkuleppest kinni 1,5 kuud, misjärel tuli uuesti palgata koristusfirma.

Avaldaja ei esitanud oma väidete kinnituseks ühtegi tõendit.

16. E.P. esindaja esitas pärast menetluse uuendamist seisukoha, mille kohaselt haldustasu

kehtestati perioodil, kui ühistule osutas teenust haldusfirma ning pärast lepingu lõppemist

puudub alus haldustasu nõudmiseks.

17. KrtS § 40 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või põhikirjas sätestatud kulude

kandmise korrale. Avalduse lisa 24 kohaselt kinnitati 2022. a majanduskava (vt dtl 156 ja

174), mille kohaselt alates 01.04.2022 oli haldustasu suuruseks 0,84 eurot ruutmeetri kohta.

Sama määr kehtestati ka 2023. aastaks (vt dtl 137 ja 140-141). E.P. ei ole sisustanud oma

väidet, et halduskulud saavad olla seotud vaid reaalsete kuludega. Majanduskava koostades

lähtutakse küll eeldatavatest kuludest, kuid on ilmselge, et kulud võivad muutuda ning sellisel

juhul tekib ühistule kas üle- või puudujääk, kuid see ei ole iseseisvaks aluseks, et

korteriomanikud saaksid oma äranägemise järgi asuda makseid muutma. Järelikult on ühistu

õigustatud koguma haldustasu lähtudes kehtestatud majanduskavast.

18. Avaldaja on algselt väitnud, et haldustasu küsiti majanduskava alusel, kuid seejärel teatas,

et korteriomanikud leppisid kokku haldustasu alandamises. Korteriomanikel on õigus

kehtestada lähtuvalt vajadustest uus majanduskava või sõlmida majanduskava muutev

kokkulepe ning sellisel juhul tuleb lähtuda uuest kavast või kõigi korteriomanike

kokkuleppest, kui see on seadusega kooskõlas. Avaldaja ega E.P. ei ole sellist uut

majanduskava või kokkulepet esitanud. Seetõttu ei saa kokkuleppe sisu ka kontrollida. E.P.

peaks olema teadlik, kui on sõlminud vastava kokkuleppe või kinnitati uus majandamiskava ja

saaks selle ka ise esitada.

19. Olukorras, kus uut kokkulepet ega kava ei ole esitatud, kuid arved esitati juba menetluse

alguses ning neilt nähtus ka väiksem haldustasu septembrist novembrini, puudub alus jätta

avaldus selles osas rahuldamata. Avaldaja on tõendanud, et võis üldkoosoleku otsuse ja

majanduskava alusel nõuda haldustasu 0,84 eurot ruutmeetri kohta ning et septembrist

novembrini nõuti arvetel haldustasu 0,54 eurot ruutmeetri kohta. Seega loen põhjendatuks

eeldada, et esines vähemalt vaikiv kokkulepe haldustasu vähendamise kohta. E.P. ei ole

halvemas olukorras, kui teised korteriomanikud tasusid endist haldustasu. Alati on teoreetiline

võimalus, et teised korteriomanikud tasuvad vähem või ei tasu üldse, kuid sel juhul ilmneb

see hiljemalt majandusaasta aruande kinnitamisel. Ilma põhjendatud vastuväideteta puudub

igasugune alus seda eeldada. Seega tuleb haldustasu nõue rahuldada.

Päästeameti sunniraha

20. Päästeameti sunniraha kohta ei olnud algses avalduses midagi selgitatud. Istungil vastas

avaldaja kohtuniku küsimusele, et Päästeamet kontrollis „tuleohutust ja leidis, et

evakuatsiooniteed olid tränaga kinni pandud ja määras sunniraha. Järgmisel reidil fikseeriti, et

esemed kuulusid E.P.-le ja tema pojale. Poja suhtes on jõustunud kohtulahend Viljandi

kohtumajast“ (dtl 101). Avalduse täiendusega (dtl 112) koos esitati Päästeameti haldusakt

Lk 4 / 7

2-23-136783

ning avaldaja selgitas, et sunniraha otsustati 21.03.2023 koosolekul jagada Taavet ja E.P.-le

kuuluvate korteriomandite vahel ning E.P. ei ole ühtegi üldkoosoleku otsust vaidlustanud.

Samas (dtl 112 lõpus) lõigus on eelkõige juttu korstnapühkimise kulust, kuid selles osas on

E.P. talle väljastatud arve tasunud.

21. Avaldaja viidatud Päästeameti haldusaktina on esitatud 03.11.2022 kuupäevastatud

„Kavandatav ettekirjutus“ (dtl 186-188) ja 31.01.2023 „Sunniraha tasumise teavitus“ (dtl 184-

185). Dokumendid on suunatud avaldajale ning neist ei nähtu, et tuvastatud puudused olnuks

seotud E.P.-ga . Seega neist aktidest ei nähtu avaldaja väidetud asjaolud. Esmalt on

fikseeritud, et nii pööningul kui trepikojas oli mööblit jm esemeid, mis tuli kõrvaldada ning

järgnevalt fikseeriti, et pööningult on esemed kõrvaldatud, kuid mitte trepikojast. Kummaski

dokumendis ei ole märgitud nimeliselt ühtegi korteriomanikku (kui adressaadiks märgitud

esimeest mitte arvestada).

22. Avaldaja 21.03.2023 üldkoosoleku protokollist (dtl 136) nähtuvalt võttis sellest osa

kaheksa korteriomanikku üheksast. Päevakorra kohaselt olid arutlusel ka „muud küsimused“,

mille all arutatigi Päästeameti sunniraha jagamist. Protokollist nähtuvalt jagati sunniraha

esmalt juhatuse otsuse alusel ning koosolekul pandi hääletusele, kas anda juhatusele õigus

sunniraha sisse nõuda kahju tekitanud korteriomanikelt, mille poolt hääletas 5

korteriomanikku ning vastu oli kolm.

23. KrtS § 20 lg 1 viitega MTÜS § 20 lõikele 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise

teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord.

Arutamisele tulevate küsimuste ehk päevakorrast teavitamise olulisust rõhutavad ka MTÜS §

201 lõiked 5 ja 6. KrtS § 29 lg 1 kohaselt on kokkukutsumise korda rikkudes tehtud

üldkoosoleku otsused tühised ning neile võib tugineda ka vastuväite esitamisega (TsÜS § 38

lg 7). Kui otsusega jagati kulude kandmist, siis oleks see tõenäoliselt ka kehtetuks tunnistatav,

sest korteriomanikel, kes otsuse poolt hääletasid, ei olnud tõenäoliselt hääleõigust (KrtS § 22

lg 3).

24. Leian, et otsuse tühisust ei ole vaja tuvastada, sest protokollist nähtuvalt volitati sellega

juhatust kahju tekitajatelt kahju (sunniraha) sisse nõudma. Kohtusse pöördumise õigus on igal

isikul, sh korteriühistul. Selleks ei ole üldiselt üldkoosoleku otsust vaja. Kui mõista

hääletusele pandud küsimust „kas anda õigus juhatusele sunniraha sisse nõuda kahju tekitanud

korteriomanikelt“ volitusena kohtusse pöördumiseks, on tegemist korraldusliku küsimusega,

mis on seadusega kooskõlas. Kuigi protokolli on märgitud ka, et sellega jääb jõusse sunniraha

tasumise kohustus, ei ole selle üle hääletatud.

25. Kui mõista protokolli siiski nii, et sellega soovisid viis osalenud korteriomanikku, et

ühistule määratud sunniraha maksavad kolm korteriomanikku, kes sellele vastu olid, siis

kohaldub KrtS § 40 lg 3, mis sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid,

millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu

põhimõttega. Selle sätte kohaselt ei ole vajalik arutleda selle üle, kas otsus on tühine või

kehtetuks tunnistatav. E.P. on keeldunud seda kulu kandmast. Avaldaja ei ole esile toonud

asjaolusid, millest nähtuvalt ei peaks seda pidama hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.

Kuivõrd ükski tõend ei viita sellele, et E.P. oleks vastutav sunniraha määramise eest, siis jääb

nõue selles osas rahuldamata.

26. Täiendavalt märgin, et isegi trepikojas olnud asjade E.P.-le kuuluvuse tõendatusse korral

ei pruugi nõue olla põhjendatud, sest ettekirjutus tehti ühistule ning ühistul oli eelduslikult

võimalik ettekirjutus täita. Samuti ei muuda järeldust see, et teise korteriomanikku suhtes on

jõustunud kohtulahend, millega sunniraha osa temalt välja mõisteti. E.P. ei olnud teadaolevalt

selle menetluse osaline. Samas ei pruugi olla välistatud korteriühistu poolt E.P. vastu kahju

hüvitamiseks hagi esitamine ning selles menetluses nõude rahuldamine, kui vajalikud asjaolud

Lk 5 / 7

2-23-136783

tõendatakse. Korteriühistu liikmelisusest tuleneva kohustusena aga minu hinnangul nõuet

rahuldada ei saa.

27. KrtS § 42 lg 2 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda

korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest ning sätestab

kolm vahemikku lähtudes nõude suurusest ning neile vastavad sissenõudmiskulude

ülemmäärad. Seega on sätestatud mitte nõude alus, vaid piiratud sissenõudmiskulude ulatust.

Kuivõrd avaldaja ei ole esile toonud, kas ja millised sissenõudmiskulud tal tekkisid, siis jääb

sissenõudmiskulude osas nõue rahuldamata.

Kokkuvõte ja viivis

28. Ülaltoodust nähtuvalt on E.P. kolm esimest arvet (vt p 12.1.-12.3.) tasunud täielikult, sest

Päästeameti sunniraha nõudmine arvete alusel on alusetu. Alates 01.06.2023 muutus

sissenõutavaks mais väljastatud arve 114,29 eurot (vt p 12.4), alates 01.07.2023 muutus

sissenõutavaks juunis väljastatud arve 80,51 eurot (vt p 12.5), alates 01.08.2023 muutus

sissenõutavaks juulis väljastatud arve 77,95 eurot (vt p 12.6), alates 01.09.2023 muutus

sissenõutavaks augustis väljastatud arve 56,59 eurot (vt p 12.7). E.P. seisukohtadest nähtuvalt

soovis ta tasumata jätta haldustasu, makse selgitusest nähtuvalt tasus ta 31.08.2023 avaldajale

189 eurot, viidates mai ja juuni arvetele sõnaliselt ning juuli ja augusti arvetele numbritega

(23076, 23086). Nende arvete eest tuli tasuda kokku 329,34 eurot, ilma haldustasuta

4x34,69=138,76 tulnuks maksta 190,58, kuid 31.08.2023 maksti 189 eurot. Puudujääv 1,58

tuleb arvestada hiliseimast arvest tasumata osaks lähtudes VÕS § 88 lg 6 p 1.

29. Viivist tuleb mai kuni augusti arvetelt arvestada järgmiselt:

29.1.

alates 01.06.2023 kuni 31.08.2023 114,29 eurolt – 3,32€

29.2.

alates 01.07.2023 kuni 31.08.2023 80,51 eurolt – 1,64€

29.3.

alates 01.08.2023 kuni 31.08.2023 77,95 eurolt – 0,79€

29.4.

alates 01.09.2023 kuni 03.06.2025 4x34,69=138,76+1,58=140,34 eurolt – 29,6€

30. Alates 01.10.2023 muutus sissenõutavaks septembris väljastatud arve tasumata osa 52,47-

30,17=22,3 eurot (vt p 12.8), millelt viivis kuni 03.06.2025 on 4,48 eurot

31. Alates 01.11.2023 muutus sissenõutavaks oktoobris väljastatud arve tasumata osa 52,91-

30,62=22,29 eurot (vt p 12.9), millelt viivis kuni 03.06.2025 on 4,25 eurot

32. Alates 01.12.2023 muutus sissenõutavaks novembris väljastatud arve tasumata osa 113,09-

90,79=22,3 eurot (vt p 12.10), millelt viivis kuni 03.06.2025 on 4,04 eurot.

33. Kokku tuleb seega välja mõista tasumata arvete osa 207,23 eurot, tänaseks sissenõutavaks

muutunud viivis 48,12 eurot, kokku 03.06.2025 seisuga 255,35 eurot ning järgnevalt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras 207,23 eurolt kuni võla

tasumiseni. Avaldus jääb rahuldamata 100 euro põhinõude, sellelt arvestatud viivise ning

sissenõudmiskulu osas.

Menetluskulud

34. TsMS § 172 lg 1 kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane.

35. Kuivõrd avaldus rahuldatakse osaliselt, tuleb avaldaja kulud jätta osaliselt E.P. kanda, sest

riigilõivu, maksekäsumenetluse ja istungil osalemise kulu tekkinuks tõenäoliselt samas

Lk 6 / 7

2-23-136783

määras ka siis, kui avaldaja oleks nõude esitanud osas, milles see rahuldati. Kahel korral

avalduse eest 5,5 töötunni kulutamist ei saa pidada põhjendatuks, sest seda täiendati, mitte ei

koostatud uut ning põhjendatud olnuks selle korraga esitamine. Seega loen põhjendatud

kuluks riigilõivu, maksekäsumenetluse, istungil osalemise ja kulunimekirja koostamise kulu

85+257,4+23,75 ja avalduse koostamise kulu 7x95=665 eurot, kokku 1031,15 eurot.

36. Lähtudes avalduse rahuldamise proportsioonist, tuleb sellest E.P. kanda jätta 61% ehk 629

eurot. E.P. ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

37. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 kohaselt märkida, et menetluskuludelt

tuleb tasuda viivist.

38. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Pürn

kohtunik

Lk 7 / 7