2-24-19223/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedRiigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude Z.H (võlausaldaja) esitas 18.12.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse G.J
Legislator headnote
AI generated2-24-19223/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetluskulude Z.H (võlausaldaja) esitas 18.12.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse G.J
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
03.06.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-19223
Kohtuasi
Z.H avaldus G.J pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.03.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Z.H määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlausaldaja) Z.H (isikukood XXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman
Võlgnik G.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja
vandeadvokaat Heili Püümann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 24.03.2025 määrus muutmata.
2. Jätta Z.H määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Z.H kanda.
4. Määrata kindlaks G.J määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude
rahaline suurus ning mõista Z.H-lt G.J kasuks välja menetluskulud 1935,41
eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva määruse
jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras viivist.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas võib määruse peale edasi kaevata
Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude
kindlaksmääramist saab vaidlustada, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot
(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2).
2-24-19223
Muus osas ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada (füüsilise isiku
maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 7 lg 2 ja § 15 lg 1 ning pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 2 ja
§ 15 lg 5, TsMS § 178 lg 1).
ASJAOLUD
1. Z.H (võlausaldaja) esitas 18.12.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse G.J
(võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja X (pärandaja)
pärandvara hooldaja. Pärandaja sõlmis võlgnikuga 31.05.2011 laenulepingu, mille alusel
andis pärandaja võlgnikule laenu 250 000 Rootsi krooni. Võlgnik kohustus laenu tagastama
31.12.2019. Laenu tagastamisega viivitamisel kohustus võlgnik tasuma viivist 0,1% päevas
(laenulepingu p 4.1). Pärandaja suri 25.01.2022 ning pärandaja pärimismenetlus toimub
Rootsis. Võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse, võlgnik esitas sellele vastuväite.
Võlausaldaja märkis, et 18.12.2024 seisuga on põhinõue 21 792,19 eurot ja viivisenõue 39
531,03 eurot.
2. Maakohus jättis 24.03.2025 määrusega võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel
võlgnikule usaldusisiku nimetamata, lõpetas menetluse ja jättis menetluskulud võlausaldaja
kanda. Maakohus rahuldas võlgniku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis
võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 7268,15 eurot (käibemaksuga).
3. Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu
määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi võlgnikule usaldusisiku määramise
otsustamiseks või vähendada võlausaldajalt väljamõistetud menetluskulude hüvitis 904,02
euroni (käibemaksuga).
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu
määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel
rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
6. Ringkonnakohus jätab vastavalt TsMS § 667 lg-le 1 siinsest määrusest välja kirjeldava ja
põhjendava osa määruse osale, milles ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata.
Määruskaebuse rahuldamata jätmise määrusele ei saa siinses asjas määruskaebust esitada.
TsMS § 667 lg 1 teisest lausest tuleneb, et kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse
rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus
määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6.1. FIMS § 7 lg 2 teise lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse
kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ette nähtud.
FIMS § 15 lg 1 sätestab, et kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus
määrusega usaldusisiku nimetamise PankrS §-s 15 sätestatu kohaselt, välja arvatud juhul, kui
füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses on sätestatud teisiti. PankrS § 5 lg 2 kohaselt võib
ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on
pankrotiseaduses ette nähtud. PankrS § 15 lg 5 kohaselt võib ajutise halduri nimetamata
2-24-19223
jätmise määruse peale pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. Viidatud sättest
ei tulene, et maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu
määruse peale võib Riigikohtule edasi kaevata. Kuna FIMS § 15 lg 1 kohaselt tuleb
usaldusisiku nimetamise otsustamisel lähtuda PankrS §-st 15 ning FIMS ega PankrS § 15 lg 5
ei näe ette võimalust esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, ei ole praegune
määrus usaldusisiku nimetamata jätmist puudutavas osas edasikaevatav.
6.2. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuivõrd
määrus ei ole edasikaevatav ajutise halduri nimetamata jätmise osas, ei saa ringkonnakohtu
määrust vaidlustada ka menetluskulude jaotuse osas.
7. Kuigi võlausaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse ka menetluskulude suuruse
kindlaksmääramise osas, ei ole sellekohaseid sisulisi põhjendusi kaebuses esitatud. Ka
maakohtu menetluses kuludele vastuväidet esitades on võlausaldaja märkinud üksnes, et tema
hinnangul on põhjendatud määrata võlgniku menetluskulu hüvitiseks 904,02 eurot
käibemaksuga, täpsustamata seejuures, millised võlgniku kulud on ülemäärased või kuidas
võlausaldaja sellise hüvitise summani jõudis. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus
võlgnikule õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja
menetluse käiku, vajalik, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav
ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s
659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus
võlgniku lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse
ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul
alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.
8. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, jäävad määruskaebuse
menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlausaldaja kanda.
8.1. Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab
ringkonnakohus TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude
rahalise suuruse. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
8.2. Võlgniku 20.05.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt kulus võlgniku esindajal
vaidlustatud määrusega tutvumiseks, vaidlustamise perspektiivi analüüsimiseks ja kliendile
selgitusteks 1 tund, määruskaebusele vastuse koostamiseks 7 tundi ja menetluskulude
nimekirja koostamiseks 1 tund. Võlgnikule osutati õigusabi tunnihinnaga 198,30 eurot,
millele lisandub käibemaks. Võlgnik kinnitas, et menetluskulu on kantud seoses siinse
menetlusega. Samuti kinnitas võlgnik, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul
põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kokku palub võlgnik võlausaldajalt
välja mõista lepingulise esindaja kulu 2177,70 eurot (käibemaksuga).
8.3. Võlausaldaja esitas vastuväited võlgniku menetluskuludele ja leidis, et
menetlustoimingute ajakulu on ülepaisutatud.
8.4. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku esindaja kulu määruskaebemenetluses
põhjendatud osaliselt (TsMS § 175 lg 1). Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldaja
seisukohaga, et vaidlustatud määrusega tutvumise ajakulu ei kuulu hüvitamisele, kuna kulu on
kantud enne määruskaebuse esitamist. Määruskaebusele vastuse koostamiseks pidi võlgniku
2-24-19223
esindaja vaidlustatud määrusega tutvuma. Samas märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus
menetlus lõpetati ja võlgniku menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldati täielikult, ei olnud
võlgniku esindajal põhjendatud analüüsida vaidlustamise perspektiivi ja jagada selles osas
võlgnikule selgitusi. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu määrusega
tutvumist 30 minuti ulatuses. Arvestades maakohtu määruse, võlausaldaja määruskaebuse
ning võlgniku esitatud vastuse sisu ja mahtu, on võlgniku lepingulise esindaja ajakulu
määruskaebuse läbitöötamiseks ja vastuse koostamiseks põhjendatud 7 tundi. Menetluskulude
nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud 30 minuti ulatuses. Võlgniku esindaja tunnitasu
on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. TsMS § 174 lg
10 alusel tuleb menetluskulu hüvitada koos käibemaksuga. Seega kokku kuulub hüvitamisele
võlgniku menetluskulu 1586,40 eurot (198,30 x 8), millele lisandub käibemaks 349 eurot, s.o
kokku 1935,41 eurot. Võlausaldaja peab tulenevalt võlgniku taotlusest tasuma hüvitatavatelt
menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
(allkirjastatud digitaalselt)