2-24-19223/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

03.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-19223

Kohtuasi

Z.H avaldus G.J pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.H määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlausaldaja) Z.H (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman

Võlgnik G.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Heili Püümann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 24.03.2025 määrus muutmata.

2. Jätta Z.H määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Z.H kanda.

4. Määrata kindlaks G.J määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ning mõista Z.H-lt G.J kasuks välja menetluskulud 1935,41

eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas võib määruse peale edasi kaevata

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude

kindlaksmääramist saab vaidlustada, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2).

2-24-19223

Muus osas ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 7 lg 2 ja § 15 lg 1 ning pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 2 ja

§ 15 lg 5, TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD

1. Z.H (võlausaldaja) esitas 18.12.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse G.J

(võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja X (pärandaja)

pärandvara hooldaja. Pärandaja sõlmis võlgnikuga 31.05.2011 laenulepingu, mille alusel

andis pärandaja võlgnikule laenu 250 000 Rootsi krooni. Võlgnik kohustus laenu tagastama

31.12.2019. Laenu tagastamisega viivitamisel kohustus võlgnik tasuma viivist 0,1% päevas

(laenulepingu p 4.1). Pärandaja suri 25.01.2022 ning pärandaja pärimismenetlus toimub

Rootsis. Võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse, võlgnik esitas sellele vastuväite.

Võlausaldaja märkis, et 18.12.2024 seisuga on põhinõue 21 792,19 eurot ja viivisenõue 39

531,03 eurot.

2. Maakohus jättis 24.03.2025 määrusega võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel

võlgnikule usaldusisiku nimetamata, lõpetas menetluse ja jättis menetluskulud võlausaldaja

kanda. Maakohus rahuldas võlgniku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis

võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 7268,15 eurot (käibemaksuga).

3. Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi võlgnikule usaldusisiku määramise

otsustamiseks või vähendada võlausaldajalt väljamõistetud menetluskulude hüvitis 904,02

euroni (käibemaksuga).

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

6. Ringkonnakohus jätab vastavalt TsMS § 667 lg-le 1 siinsest määrusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa määruse osale, milles ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise määrusele ei saa siinses asjas määruskaebust esitada.

TsMS § 667 lg 1 teisest lausest tuleneb, et kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse

rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus

määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6.1. FIMS § 7 lg 2 teise lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ette nähtud.

FIMS § 15 lg 1 sätestab, et kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus

määrusega usaldusisiku nimetamise PankrS §-s 15 sätestatu kohaselt, välja arvatud juhul, kui

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses on sätestatud teisiti. PankrS § 5 lg 2 kohaselt võib

ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on

pankrotiseaduses ette nähtud. PankrS § 15 lg 5 kohaselt võib ajutise halduri nimetamata

2-24-19223

jätmise määruse peale pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. Viidatud sättest

ei tulene, et maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu

määruse peale võib Riigikohtule edasi kaevata. Kuna FIMS § 15 lg 1 kohaselt tuleb

usaldusisiku nimetamise otsustamisel lähtuda PankrS §-st 15 ning FIMS ega PankrS § 15 lg 5

ei näe ette võimalust esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, ei ole praegune

määrus usaldusisiku nimetamata jätmist puudutavas osas edasikaevatav.

6.2. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuivõrd

määrus ei ole edasikaevatav ajutise halduri nimetamata jätmise osas, ei saa ringkonnakohtu

määrust vaidlustada ka menetluskulude jaotuse osas.

7. Kuigi võlausaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse ka menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise osas, ei ole sellekohaseid sisulisi põhjendusi kaebuses esitatud. Ka

maakohtu menetluses kuludele vastuväidet esitades on võlausaldaja märkinud üksnes, et tema

hinnangul on põhjendatud määrata võlgniku menetluskulu hüvitiseks 904,02 eurot

käibemaksuga, täpsustamata seejuures, millised võlgniku kulud on ülemäärased või kuidas

võlausaldaja sellise hüvitise summani jõudis. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus

võlgnikule õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja

menetluse käiku, vajalik, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav

ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s

659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus

võlgniku lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse

ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul

alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.

8. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, jäävad määruskaebuse

menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlausaldaja kanda.

8.1. Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab

ringkonnakohus TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude

rahalise suuruse. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

8.2. Võlgniku 20.05.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt kulus võlgniku esindajal

vaidlustatud määrusega tutvumiseks, vaidlustamise perspektiivi analüüsimiseks ja kliendile

selgitusteks 1 tund, määruskaebusele vastuse koostamiseks 7 tundi ja menetluskulude

nimekirja koostamiseks 1 tund. Võlgnikule osutati õigusabi tunnihinnaga 198,30 eurot,

millele lisandub käibemaks. Võlgnik kinnitas, et menetluskulu on kantud seoses siinse

menetlusega. Samuti kinnitas võlgnik, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kokku palub võlgnik võlausaldajalt

välja mõista lepingulise esindaja kulu 2177,70 eurot (käibemaksuga).

8.3. Võlausaldaja esitas vastuväited võlgniku menetluskuludele ja leidis, et

menetlustoimingute ajakulu on ülepaisutatud.

8.4. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku esindaja kulu määruskaebemenetluses

põhjendatud osaliselt (TsMS § 175 lg 1). Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldaja

seisukohaga, et vaidlustatud määrusega tutvumise ajakulu ei kuulu hüvitamisele, kuna kulu on

kantud enne määruskaebuse esitamist. Määruskaebusele vastuse koostamiseks pidi võlgniku

2-24-19223

esindaja vaidlustatud määrusega tutvuma. Samas märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus

menetlus lõpetati ja võlgniku menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldati täielikult, ei olnud

võlgniku esindajal põhjendatud analüüsida vaidlustamise perspektiivi ja jagada selles osas

võlgnikule selgitusi. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu määrusega

tutvumist 30 minuti ulatuses. Arvestades maakohtu määruse, võlausaldaja määruskaebuse

ning võlgniku esitatud vastuse sisu ja mahtu, on võlgniku lepingulise esindaja ajakulu

määruskaebuse läbitöötamiseks ja vastuse koostamiseks põhjendatud 7 tundi. Menetluskulude

nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud 30 minuti ulatuses. Võlgniku esindaja tunnitasu

on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. TsMS § 174 lg

10 alusel tuleb menetluskulu hüvitada koos käibemaksuga. Seega kokku kuulub hüvitamisele

võlgniku menetluskulu 1586,40 eurot (198,30 x 8), millele lisandub käibemaks 349 eurot, s.o

kokku 1935,41 eurot. Võlausaldaja peab tulenevalt võlgniku taotlusest tasuma hüvitatavatelt

menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)