2-25-1652/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-1652

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.06.2025, Narva

Kohtunik

Heleen Jääger

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Kohtuasi

P.N-i hagi Z.T vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Hageja P.N (isikukood XXX)

Kostja Z.T (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 03.06.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P.N-i hagi.

2. Lahutada P.N-i (isikukood XXX) ja Z.T

(isikukood XXX) abielu, mille sõlmimist on kinnitanud Narva linnavalitsus 04.06.2019.

3. Jätta menetluskulud riigi kanda osas, milles P.N-ile anti menetlusabi, ja muud

menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1, § 633 lg 7). Kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.N (hageja) esitas 30.01.2025 Viru Maakohtule hagi Z.T (kostja) vastu abielu

lahutamiseks.

2-25-1652

Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 04.06.2019. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja

viibib Viru Vanglas.

2. Asjas toimus 03.06.2025 kohtuistung. Hageja selgitas, et ta soovib abielu lahutada põhjusel,

et kostja sooritas tema laste vastu kuritegusid. Nende kuritegude tõttu viibib kostja praegu ka

vanglas. Hageja ei näe võimalust abielusuhteid taastada. Kostja soovis abielu säilitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab P.N-i hagi ning lahutab tema ja Z.T abielu.

4. Abielu lõpeb muu hulgas lahutusega (perekonnaseaduse (PKS) § 63). Abielu lahutatakse

kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu juhul, kui abikaasad vaidlevad abielu

lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole

pädev abielu lahutama (PKS § 65). Perekonnaseisuasutuse ja notari pädevus abielu

lahutamisel on sätestatud PKS §-des 64 ja 641.

5. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on

alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielulist kooselu iseloomustab vastastikune

lugupidamine ja toetus ning ühine eesmärk ja tegutsemine perekonna vajaduste rahuldamisel

ja perekonnaliikmete heaolu tagamisel. Eelduslikult toimub abieluline kooselu ühises

majapidamises (vt PKS §-d 15 ja 16). Kohus peab soodustama poolte lepitamist, v.a kui see

on asjaolusid arvestades võimatu või ebamõistlik (vt PKS § 67 lg 3, TsMS § 346 lg 2, § 357).

6. P.N-i ja Z.T abielu sõlmimist on kinnitanud 04.06.2019 Narva linnavalitsus (vt

abielutõend). Abielu kehtib ega ole lõppenud. Kostja ei olnud abielu lahutamisega nõus.

Seega saab abielu lahutada kohus.

7. Hageja istungil antud selgituste kohaselt ei näe hageja võimalust abielu jätkata, arvestades

kostja sooritatud kuritegude raskust hageja laste vastu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

kostja suhtes pooleli kriminaalmenetlus isikuvastastes kuritegudes hageja laste vastu. Kostja

vaidles hageja nõudele vastu. Abielu põhineb vastastikustel tahteavaldustel ning ühe poole

tahte äralangemisel ei ole abielu jätkamine võimalik. Arvestades, et hageja ei näe võimalust

abielusuhete taastamiseks, võib järeldada, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks. Ühtlasi

võib järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning puudub alus arvata, et

pooled abielulise kooselu taastaks. Täiendava leppimisaja andmine on asjaolusid arvestades

ebamõistlik. Seega on täidetud PKS § 67 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused abielu

lahutamiseks. Kohus rahuldab hagi ning lahutab P.N-i ja Z.T abielu.

8. 8. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).

Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456

lg 1).

9. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 kannab abielu lahutamise asjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus andis hagejale menetlusabi ja vabastas ta hagi esitamisel 100 euro

suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. Hagejal tuleks TsMS § 190 alusel maksta riigilõiv

riigituludesse. Kohus vabastab hageja tema halba majanduslikku seisundit arvestades TsMS §

190 lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)