Legislator Case Law & Legislation
2-25-2561/23 AI generated

2-25-2561/23 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-25-2561/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-25-2561/23 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Konsultant

Triin Saluorg

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.06.2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-2561

Tsiviilasi

O.X ja I.Q hagi J.X vastu elatise saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I O.X (isikukood XXX)

Hageja II I.Q (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja T.J

Hagejate lepinguline esindaja Tiina Mölder

Kostja J.X (isikukood XXX

Asja läbivaatamine

03.06.2025 kohtu eelistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista J.X-ilt välja alaealise lapse O.X-i ülalpidamiseks alates 15.02.2025 igakuine elatis

287,72 eurot kuni 31.03.2025, ning alates 01.04.2025 kuni O.X-i täisealiseks saamiseni

29.12.2027 muutuvas suuruses igakuine elatis vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 101,

mis hagi esitamise hetkel oli 301,74 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot

(3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest (40 eurot)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3

esimese lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust).

3. Mõista J.X-ilt välja alaealise lapse I.Q ülalpidamiseks alates 15.02.2025 igakuine elatis

244,56 eurot kuni 31.03.2025, ning alates 01.04.2025 kuni I.Q täisealiseks saamiseni

07.01.2029 muutuvas suuruses igakuine elatis vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 101,

mis hagi esitamise hetkel oli 256,48 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot

(3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest (40 eurot)) – 45,26

eurot (15% esimese lapse elatise summast ehk otsuse tegemise ajal 301,74 eurost (PKS § 101

lg 7)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse §

1(4)

17 lg 3 esimese lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust)

4. Mõista J.X-ilt välja alaealise lapse O.X-i kasuks perioodi 15.02.2024-11.02.2025 eest

3411,58 eurot.

5.Mõista J.X-ilt välja alaealise lapse I.Q kasuks perioodi 15.02.2024-11.02.2025 eest 2899,80

eurot

6. Elatis makstakse iga kuu eest ette. Välja mõistetud tagasiulatuv elatis tuleb tasuda

kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval ja igakuine jooksev elatis tuleb tasuda iga kuu 25.

kuupäeval jooksva kuu eest T.J arvelduskontole EEX, selgitus: „laste elatis“.

7. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

8. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus ja menetluse käik

2(4)

1. O.X ja I.Q esitasid 15.02.2025 Pärnu Maakohtule hagi J.X-ile elatise saamiseks PKS § 101

sätestatud määras alates 15.02.2025 ja tagasiulatuvalt tulenevalt PKS § 108 perioodi

15.02.2024-11.02.2025 eest. Hagejad esitasid täpsustatud hagiavalduse 03.03.2025.

2. Kohus võttis hagi menetlusse 03.03.2025 määrusega.

3. 31.03.2025 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja ei tunnista hagi täies

ulatuses perioodi 15.02.2024-14.02.2025 eest. Kostja oli antud ajavahemikust töötu ja seetõttu

polnud võimalust maksta lastele elatist. Kostja oli nõus lahendama asja kompromissiga ja oli

nõus kirjaliku menetlusega.

4. 01.04.2025 kirjaga andis kohus pooltele tähtaja kompromissläbirääkimisteks kuni

17.04.2025. Pooled kompromissi ei saavutanud

5. Kohus määras asjas kohtu eelistungi 03.06.2025 kell 11.00 ja edastas pooltele kohtukutsed

kohustusega isiklikult istungil osaleda. Kostjale on kutse kätte toimetatud 14.05.2025 TsMS §

3141 lg 2 alusel.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Kohus määras kohtu eelistungi 03.06.2025. Kohus kohustas kostjat isiklikult 03.06.2025

kell 11.00 istungile ilmuda. Kostja kohtu eelistungile kohale ei ilmunud. Hagejad taotlesid

tagaseljaotsuse tegemist.

7. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, nr 3-2-1-

129-14, p 11 kolmas lõik).

8. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud ja kohus on määranud asjas kohu eelistungi ning kohustanud kostjat isiklikult

03.06.2025 istungile ilmuda, ei ole mõjuval põhjusel kohtu eelistungile ilmunud. Kohtukutses

on selgitatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale

ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise

edasi. Hageja taotles kohtu eelistungil asjas tagaseljaotsuse tegemist.

9. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb

kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab

asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 2 sätestab, et kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas

juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult

tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata

jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb

kostja esindaja. Lg 2 sätestatud erisuse järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse ka juhul, kui

isiklikult ilmuma kohustatud kostja on jätnud kohtuistungile ilmumata, kuid kohale on tulnud

tema esindaja. Tagaseljaotsuse tegemist välistav asjaolu ei kehti loogiliselt võttes juhul, kui

kohus on kostjat § 346 järgi kohustanud isiklikult kohtuistungile ilmuma. Sellisel juhul on

kostja kohustatud kohtuistungile ilmuma ja tal ei ole seega valikuvõimalust nagu

tavaolukorras (Kõve, V., et al. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne,

2017, p 3.4.5 (d)).

TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

3(4)

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole ilmunud

kohtuistungile, kostja keeldus kohtuistungil osalemast. Kohtukutse on kostjale isiklikult kätte

saanud. Kohus on kostjat kohustanud isiklikult 03.06.2025 istungile ilmuda. Kostjat teavitati

kohtuistungi toimumise ajast piisava etteteavitusega ning talle selgitati kohtuistungilt

puudumise tagajärgi. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi on hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

10. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja

oma väidete kohta tõendid.

11. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või

haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

12. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

13. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool

oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

14. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik

4(4)