2-24-17774/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

03.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-17774

Kohtuasi

Mantreco OÜ saneerimismenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mantreco OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (ettevõtja) Mantreco OÜ (endise nimega

Montreco OÜ, registrikood 12204558), seaduslik

esindaja B.Y

Saneerimisnõustaja Tarmo Peterson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Mantreco OÜ taotlus

Maksu- ja Tolliameti ja

saneerimisnõustaja kirjavahetuse väljanõudmiseks.

2. Jätta Harju Maakohtu 13.03.2025 määrus muutmata ja Mantreco OÜ

määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Mantreco OÜ kanda.

Jätta

menetluskulude rahaline suurus hüvitatavate kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mantreco OÜ

(avaldaja) esitas 22.11.2024 Harju Maakohtule avalduse

saneerimismenetluse algatamiseks. Täiendatud avaldus on esitatud 03.12.2024.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja asutatud 20.03.2012 ning ettevõtte põhitegevusalaks on

ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine, spetsialiseerumisega üldehitusele. Ettevõttel tekkisid

majanduslikud raskused juulis 2024. Uute riigihangete võitmine on raskenenud seoses suure

pakkujate arvu ja hinnasurve tõttu. Eestis ja lähiriikides on ehitusmahud langenud ning

sisendhindade maksumus suurenenud.

Maksejõuetuse tekkimine lähemas tulevikus on tõenäoline. Arvestades kohustuste mahtu,

tekib avaldajal arvestatav likviidsuskriis, mis teeb normaalse majandustegevuse jätkamise

võimatuks. Täiendavalt halvendab ettevõtte olukorda asjaolu, et talvekuudel on uute

ehitustööde leidmine nende vähesuse tõttu raskendatud. Kriitiliseks on kasvanud maksuvõlg,

ning avaldaja pangakonto on arestitud.

1.2. Olukorrast väljumiseks tuleb ettevõte saneerida. Juhatus näeb võimalust osaliselt

tegevusvaldkonda restruktureerida ning siseneda spetsiifilisematesse ehitussektoritesse, kus

tegutseda nii pea- kui alltöövõtjana. Esimesed kokkulepped uutes sektorites tehakse

erasektoris, kuid edaspidi plaanib avaldaja osaleda ka riigihangetes.

Avaldaja on juba vähendanud töötajate arvu viiekümnelt kolmekümnele ning saneerimise

käigus plaanib seda veelgi teha, jättes palgale vaid olulised projektijuhid ning muud

keskastme spetsialistid. Tööde tegemiseks kasutaks avaldaja edaspidi alltöövõttu, mis

vähendab oluliselt püsikulude mahtu. Lisaks plaanib avaldaja loobuda ebaefektiivsetest

varadest, millest saadavaid rahalisi vahendeid kasutaks käibevahenditena uute projektide

teostamiseks. Kontorihoone müügist vabaneks rahalisi vahendeid umbes 400 000 euro

ulatuses.

Saneerimiskava väljatöötamisel kaalub avaldaja nõuete tasumise ajatamist ja teatud ulatuses

vähendamist. Kui saneerimise käigus peatatakse täitemenetlused, suudab avaldaja

2

saneerimiskava koostamise perioodil finantseerida oma igakuiseid kulutusi käimasolevate

tööde eest laekuvate summadega. Avaldajal on pooleli viis riigihanke objekti, mille

realiseerimise tähtajad lõpevad augustis 2025. Järgneval kolmel kuul on ainuüksi nimetatud

projektide eest laekumas igakuiselt 350 000 eurot, sellele järgnevatel kuudel 200 000 eurot.

1.3. Avaldaja palus määrata saneerimisnõustajaks vandeadvokaat Tarmo Petersoni.

2. Maakohus algatas 06.12.2024 saneerimismenetluse, nimetas saneerimisnõustajaks

vandeadvokaat Tarmo Petersoni ning kohustas saneerimisnõustajat esitama kohtule

saneerimiskava hiljemalt 04.02.2025.

3. Maakohus pikendas 17.01.2025 saneerimisnõustaja taotlusel saneerimiskava kohtule

esitamise tähtaega kuni 05.03.2025.

4. Saneerimisnõustaja esitas 14.02.2025 taotluse saneerimismenetluse ennetähtaegseks

lõpetamiseks.

4.1. Seoses saneerimismenetluse algatamisega tühistas Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA)

avaldaja maksuvõla suhtes tehtud 18.09.2024 ajatamise otsuse vastavalt maksukorralduse

seaduse (MKS) § 113 lg-le 3 ning avalikustas info ettevõtja maksuvõla kohta. Avaldaja ja

saneerimisnõustaja on suhelnud aktiivselt MTA-ga maksuvõla uueks ajatamiseks, kuid ükski

lahendus ei ole MTA-le sobinud.

4.2. Avaldaja saneerimine eeldas, et ettevõttel on võimalik saada riigihangetelt lisaks

olemasolevatele objektidele uusi töid. Riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 1 p 4 kohaselt ei

või hankelepingut sõlmida isikuga, kellel on maksuvõlg. Samuti näeb RHS § 124 lg 1 p 21

hankijale ette õiguse juba sõlmitud hankeleping üles öelda või sellest taganeda kui

hankelepingu sõlminud ettevõtjal esineb maksuvõlg hankelepingu täitmise ajal. Avaldaja

esitas hankijatele taotluse, milles selgitas, et maksuvõlga, mis ei ole saneerimismenetluse

algatamise tagajärjena sissenõutav, ei saa hankemenetluses käsitleda maksuvõlana RHS § 95

lg 4 tähenduses. Seda taotlust toetas saneerimisnõustaja, kes esitas hankijatele oma kirjaliku

seisukoha. Ühel juhul hankija ettevõtja käsitlusega ei nõustunud, teisel juhul nõustuti, kuid

kirjalikku vastust/ kinnitust selle kohta ei saadetud, vaid viidatud riigihange, mille ettevõtja

võitis, tühistati.

Maksuvõla olemasolu on takistanud saneerimist, sest uusi töid/objekte hangete tulemusel ei

ole olnud võimalik sõlmida. Seega ei ole tagatud ka piisav rahavoog ja käibevahendid

jooksvate kohustuste täitmiseks. Maksuvõla küsimusele ei ole lahendust võimalik leida

sellises ajalises perspektiivis, et saneerimise jätkamine oleks võimalik. Seetõttu tuleb

saneerimine lugeda ebaõnnestunuks.

4.3. Saneerimisavalduse esitamise seisuga kuulus avaldajale kinnisasi aadressil XXX.

Kinnisasja olnuks võimalik kasutada maksuvõla ajatamisel tagatisena või võõrandada see

saneerimiskava täitmiseks turuhinnaga (454 000 eurot). Saadavate vahendite arvelt saanuks

täita hüpoteegipidaja Swedbank AS-i ees olevad kohustused täies ulatuses. Nimetatud

tehingus ei näinud saneerimisnõustaja võlausaldajate huvide kahjustamist. Käesoleva taotluse

esitamise ajaks ei ole kinnisasja võõrandamist saneerimisnõustajale teadaolevalt toimunud.

Siiski võib olla toimunud võlausaldajate huvide kahjustamine teise kinnisasja

(maatulundusmaa, aadressil XXX) omandamise tehinguga. Avaldaja omas laenulepingust

tulenevat nõuet 322 000 eurot Hestlandia OÜ vastu ning laenu tagatiseks oli vormistatud

3

XXX kinnistu. Saneerimismenetluse ajal 19.12.2024 omandas avaldaja Hestlandia OÜ-lt

XXX kinnisasja, milleks saneerimisnõustaja nõusolekut ei andnud. Jaanuaris sai

saneerimisnõustajale teatavaks, et avaldaja omandas kinnisasja ning pakkus seda MTA-le

maksuvõla ajatamiseks tagatiseks. Kuna ajatamine ebaõnnestus, soovis ettevõtja kinnistu

võõrandada. Saneerimisnõustajale 27.01.2025 saadetud e-kirja kohaselt oli kinnistu väärtus

kuni 100 000 eurot. 05.02.2025 edastas ettevõtja saneerimisnõustajale e-kirja teel notariaalse

lepingu XXX võõrandamise kohta Romkam OÜ-le hinnaga 100 000 eurot. Romkam OÜ

juhatuse liige on avaldaja juhatuse liikme ja omaniku B.Y lähikondne.

Hestlandia OÜ võõrandas kinnisasja avaldajale hinnaga 322 230 eurot, millest 261 383,35

eurot tasaarvestati laenunõudega ning ülejäänud müügihinna 60 846,65 eurot kohustus ostja

tasuma müüjale hiljemalt 31.12.2027. Seega omandas avaldaja kinnistu kordades kõrgema

hinnaga selle väärtusest. Avaldaja põhjendas tehingu tegemist sellega, et Hestlandia OÜ ei

olnud võimeline laenu tagasi maksma ja avaldaja vajas kiiresti kapitali saneerimise

läbiviimiseks. Ettevõtja ei ole esitanud saneerimisnõustajale asjaolusid, millest järelduks, et

laenuvõtjal puudus võimekus ülejäänud osas laenu tagastada. Esineb kahtlus, et kõnealuse

tehinguga võis toimuda võlausaldajate huvide kahjustamine SanS § 41 tähenduses.

4.4. Ettevõtja eeldused saneerimismenetluse edukaks läbiviimiseks on ammendunud.

Võimatus sõlmida võidetud riigihangete tulemusel lepinguid on viinud ettevõtja olukorda, kus

ettevõte püsivalt maksejõuetu. 12.02.2024 seisuga on avaldajal vara 1 279 492,76 euro

väärtuses (sh XXX kinnisasi 454 000 euro väärtuse) ning kohustusi 1 898 698,85 euro

ulatuses.

5. Saneerimisnõustaja esitas taotluse määrata tema tasuks 20 491,80 eurot, millele lisandub

käibemaks 4508,20 eurot, kokku 25 000 eurot.

Saneerimisnõustajal ja tema meeskonnal on kulunud oma ülesannete täitmisele 115,34 tundi

ning saneerimismenetluse meeskonna keskmine tunnitasu on 177,664 eurot, millele lisandub

käibemaks. Saneerimisavaldusest nähtuvalt on nõustaja ja avaldaja vahel saavutatud tasu osas

kokkulepe. Tegemist on olnud (maksu- ja riigihangete menetluste osas) õiguslikult keerulise

saneerimismenetlusega, mille käigus on tulnud suhelda aktiivselt erinevate osapooltega ning

analüüsida ja kujundada maksuõiguslikke ja riigihangete osas õiguslikke seisukohti.

Arvestatav aeg kulus erinevate saneerimisvõimaluste väljaselgitamisele.

Ühtlasi on saneerimisnõustaja teinud viimase hetkeni menetluses toiminguid, sh koostanud

saneerimiskava, lähtudes eeldusest, et maksuvõlaga kaasnenud probleemid saavad ühel või

teisel moel ületatud. Tulenevalt saneerimiskavaga planeeritult hõlmatud võlausaldajate arvust

(129) ja nõuete mahust (1 265 633,27 eurot) kulus saneerimisnõustajal arvestatav aeg

võlanõuete õiguspärasuse kontrollimiseks ja võlanimekirja haldamiseks. Lisaks tuli

võlanimekirja korduvalt muuta ja kontrollida, mis tähendas suhtlust võlausaldajatega ja

esitatud dokumentide analüüsi ja kontrolli. Saneerimismenetluses jõuti alustada

saneerimiskava koostamisega, kus nähti ette nõuete vähendamine ja rahuldamine rahas, kuid

mida ei jõutud võlausaldajatele tutvumiseks ja hääletamiseks saata.

6. Avaldaja märkis 28.02.2025 seisukohas, et ettevõte ei ole püsivalt maksejõuetu ning

avaldaja püüab iseseisvalt võlausaldajatega kokkuleppele jõuda. Paljud võlausaldajad on

nõustunud avaldaja poolt pakutuga. Suur probleem on jätkuvalt MTA-ga, kuid avaldaja jätkab

lahenduste otsimisega. Avaldaja on tasunud MTA-le 82 000 eurot maksuvõlga, et edasi

tegutseda.

4

XXX kinnisasja võõrandas avaldaja kiiresti ja madala hinnaga sellepärast, et saada vahendeid

maksuvõla tasumiseks. Kokkulepe MTA-ga ebaõnnestus ning avaldaja tühistas kinnisasja

müümise tehingu ja see on tagasi avaldaja omandis.

Saneerimisnõustaja tasu osas avaldaja seisukohta esitada ei oska, sest tal puuduvad

saneerimisalane kogemus ja vastavad teadmised.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus lõpetas avaldaja saneerimismenetluse; jättis saneerimismenetluse kulud avaldaja

kanda, välja arvatud võlausaldajate menetluskulud, mille jättis nende endi kanda; määras

saneerimisnõustaja tasu suuruseks 25 000 eurot (sh käibemaks) ja mõistis selle võlausaldajalt

välja; määras maksta saneerimisnõustaja tasu välja avaldaja poolt Rahandusministeeriumi

tagatiste kontole tasutud deposiidi arvelt ning vabastas Tarmo Petersoni saneerimisnõustaja

ülesannetest.

7.1. Maakohus leidis, et esineb alus saneerimismenetluse lõpetamiseks saneerimisseaduse

(SanS) § 39 lg 2 p 7 ja § 40 lg 2 alusel. Maksuvõla olemasolu takistab saneerimist, sest uusi

töid hangete tulemusel ei ole maksuvõla avalikustamise tõttu olnud võimalik sõlmida. Uute

tööde puudumise tõttu pole tagatud piisav rahavoog ja käibevahendid jooksvate kohustuste

täitmiseks. Maksuvõla küsimusele ei ole võimalik leida lahendust sellises ajalises

perspektiivis, et saneerimise jätkamine oleks edukas, mistõttu tuleb saneerimine lugeda

ebaõnnestunuks.

7.2. Saneerimismenetluse kulud jäävad SanS § 41 lg 1 alusel ettevõtja kanda, võlausaldajate

kulud jäävad nende endi kanda.

7.3. Saneerimisnõustajal on SanS § 18 lg-st 2 tulenevalt õigus saada oma kohustuste

täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete

täitmise eest. Saneerimisnõustaja on kohtule esitanud oma töö aruande ja tasu taotluse.

Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad on

kehtestatud justiitsministri 09.01.2009 määrusega nr 1 („Saneerimisnõustaja tasu ja

hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad“). Määruse § 2 kohaselt lähtub

kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest

kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline

kokkulepe puudub või kui kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul

ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse §-de

4-6 alusel.

Kokku oleks saneerimiskavaga olnud hõlmatud nõudeid 1 265 633,27 euro ulatuses. Määruse

nr 1 § 5 kohaselt on saneerimisnõustaja tasu piirmäärad 2,25% kuni 2,6%

ümberkujundatavatest nõuetest. Saneerimisnõustaja on taotlenud tasu alammäärast väiksemas

summas (alammääras tasu oleks 28 476,75 eurot).

Riigikohtu praktika kohaselt on justiitsministri poolt kehtestatud alammäär pigem orienteeruv

summa, mille saamist tasuna ei pea saneerimisnõustaja üldjuhul detailselt põhjendama. See ei

kehti aga suure võlakoormaga ettevõtjate puhul, kus selliselt võiks saneerimisnõustaja tasu

kujuneda ebamõistlikult suureks (RKTKm 09.05.2011, nr 3-2-1-25-11, p 87).

5

Kohtupraktika kohaselt tuleb ettevõtja ja saneerimisnõustaja kokkuleppesse tasu suuruse

kohta kohtul suhtuda kriitiliselt, seda eelkõige põhjusel, et makseraskustes ettevõtja kulutab

põhiliselt seda raha, mille võiks kulutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm

09.05.2011, nr 3-2-1-25-11, p 87). Seega peab kohus esmajoones hindama, kas

saneerimisnõustaja tasuga ei kahjustata ebamõistlikult ettevõtja võlausaldajate huve.

Saneerimisnõustajale tasu määramisel tuleb mh hinnata, kas nõustaja väidetud teenuse

osutamise peale kulutatud aeg võis ka tegelikult selleks kuluda ja oli mõistlikult vajalik

(justiitsministri määruse § 4 lg-d 1, 3, 4) ning millist tasu võiks nõustaja kvalifikatsiooniga

spetsialist sarnastel alustel tunnitasuna teenida.

Maakohus leidis, et saneerimisnõustaja poolt teenuse osutamisele kulutatud aeg (115,34

tundi) on realistlik ning menetluse mahuga kooskõlas. Saneerimiskavaga oleks kujundatud

ümber 129 võlausaldaja nõuded, kellele kõigile tuli koostada ja edastada saneerimisteated

ning kelle kõigi nõuete õiguspärasust tuli kontrollida. Arvestades võlausaldajate hulka, on

materjalide läbitöötamiseks, nõupidamisteks, kava koostamiseks ja võlausaldajatega

läbirääkimisteks kulunud aeg põhjendatud. Tegemist on olnud (maksu- ja riigihangete

menetluste osas) õiguslikult keerulise saneerimismenetlusega, mille käigus on

saneerimisnõustaja pidanud aktiivselt suhtlema erinevate osapooltega, analüüsima ja

kujundama maksuõiguslikes ja riigihangete alastes küsimustes õiguslikke seisukohti, mis on

ajamahukas töö. Saneerimismenetluses kulus arvestatav aeg erinevate saneerimisvõimaluste

väljaselgitamisele, eelkõige sõltus iga võimalik saneerimise stsenaarium MTA ning

riigihangete tulemustest ja võimalustest leida kokkuleppeid avaldaja majandustegevuse

jätkamiseks seotud osapooltega. Ühtlasi on saneerimisnõustaja teinud viimase hetkeni

menetluses toiminguid, sh koostanud saneerimiskava, lähtudes eeldusest, et maksuvõlaga

kaasnenud probleemid saavad ületatud. Tulenevalt saneerimiskavaga planeeritult hõlmatud

võlausaldajate arvust (129) ja nõuete mahust (1 265 633,27 eurot) kulus saneerimisnõustajal

arvestatav aeg võlanõuete õiguspärasuse kontrollimiseks ja võlanimekirja haldusele. Lisaks

tuli võlanimekirja korduvalt muuta ja kontrollida, mis tähendas suhtlust võlausaldajatega ning

esitatud dokumentide analüüsi ja kontrolli. Saneerimismenetluses jõuti alustada

saneerimiskava koostamisega, kus nähti ette nõuete vähendamise ja rahuldamise ulatus, kuid

mida ei jõutud võlausaldajatele tutvumiseks ja hääletamiseks saata. Saneerimisnõustaja

toimingud ja neile kulunud aeg on saneerimise eesmärgi saavutamiseks olnud mõistlikult

vajalik.

Saneerimisnõustaja osutatav teenus on keerukuseastmelt sarnane vandeadvokaadi poolt

kohtumenetluses osutatava õigusteenusega. Praegusel juhul on keskmine tunnitasu 177,66

eurot (lisandub käibemaks) kooskõlas kohtupraktikaga ning sellist tasu võib vandeadvokaadist

saneerimisnõustaja kvalifikatsiooniga spetsialist sarnastel alustel tunnitasuna teenida.

Taotletav tasu ei kahjusta ebamõistlikult ettevõtja võlausaldajate huve. Avaldaja juhatuse

liikmel ei olnud saneerimisnõustaja poolt teenuse osutamisele kulunud aja ega tunnitasu osas

vastuväiteid.

Eeltoodust lähtuvalt rahuldas maakohus saneerimisnõustaja tasu taotluse ning määras tasu

suuruseks 25 000 eurot.

Määruskaebus

8. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse täies ulatuses tühistada

ning määrata saneerimisnõustaja tasuks 10 000 eurot.

6

8.1. Saneerimisnõustaja tegevus pole olnud selle lühikese aja jooksul (06.12.2024-

14.02.2025) lähtunud seaduses sätestatust. Saneerimisnõustaja pole hoolsalt täitnud SanS §-ga

16 talle pandud ülesandeid. Saneerimismenetluse võtmeks antud asjas oli maksuvõla

ajatamine. Saneerimisnõustaja polnud selles suhtes oma ülesannete kõrgusel.

Saneerimismenetluse käigus võõrandas avaldaja tema omandis oleva kinnisvara ning tasus ära

kogu maksuvõla. Sisuliselt puudus saneerimisnõustajal koostöö MTA-ga. Maakohus on

määruses lähtunud vaid saneerimisnõustaja seisukohtadest.

8.2. Saneerimisnõustaja tasu taotlus on kohandatud avaldaja poolt kohtu deposiiti makstud 25

000 eurole. Avaldaja ütles kohtule, et ta ei oska tasu suurust kommenteerida, sest tal

puuduvad vastavad kogemused ja teadmised. Pärast kohtumääruse väljastamist on avaldaja

juhatuse liige konsulteerinud erinevate juristidega, kes on leidnud, et tasu on ülepaisutatud ja

pole vastavuses tehtud töö mahu ja kvaliteediga.

Üldsõnaliselt kordub igas ajakulu toimingus „kohtumine ettevõtjatega“. Finantsandmete

analüüsi pole tehtud. Riigihankeid puuduvate andmete analüüsile kulunud aeg on

ülepaisutatud. Kirje nr 8 on küsitav ning nr 9 ülepaisutatud mahuga. Ajakulu

„saneerimisnõustaja tasu taotluse koostamine“ on kummaline, sest see lähtub ettevõtja –

saneerimisnõustaja majanduslikest huvidest, aga mitte saneerimise eesmärkidest. Õiglane tasu

oleks kolmandik deposiiti tasutust summast ehk 10 000 eurot.

Maakohtu poolt määratud tasu suurus kahjustab ka ettevõtte majanduslikku seisu (sh

võlausaldajate huve). Saneerimisnõustaja tegevus on asetanud ettevõtja sisuliselt samasse

positsiooni, mis see oli enne saneerimismenetluse algatamist. Avaldaja soovib leida uue

saneerimisnõustaja ning on alustanud vastavate otsingute ja läbirääkimistega.

8.3. Avaldaja palub kohtul välja nõuda MTA ja saneerimisnõustaja e-kirjavahetuse, millega

saaks tõendada saneerimismenetluse olulist tähtsust omavaid asjaolusid.

Menetluse edasine käik

9. Saneerimisnõustaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldmata jätta.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS §

659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

12. Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja taotluse nõuda välja MTA ja

saneerimisnõustaja kirjavahetuse. Avaldaja ei ole põhistanud, kuidas muudaks nimetatud

kirjavahetuse väljanõudmine saneerimismenetluse tulemust ning asjaolu, et MTA ei ole

andnud nõusolekut avaldaja maksuvõla ajatamiseks. Avaldaja on määruskaebuses ka ise

viidanud, et on otsinud ning otsib jätkuvalt lahendusi ja kokkuleppeid MTA-ga maksuvõla

ajatamise teemal, kuid see ei ole siiani õnnestunud.

7

13. Maakohus leidis õigesti, et esineb alus saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks

SanS § 39 lg 2 p 7 ja § 40 lg 2 alusel, kuna saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära

langenud.

Saneerimisnõustaja poolt 14.02.2025 esitatud avalduses sisalduvate andmete kohaselt oli

12.02.2025 seisuga avaldajal vara 1 279 492,76 euro väärtuses ning kohustusi 1 898 698,85

euro ulatuses. Saneerimismenetluse läbiviimine eeldas, et avaldaja saab riigihangete käigus

uusi objekte, kuid kuna avaldajal on maksuvõlg, välistab RHS § 95 lg 1 p 4 uute

hankelepingute sõlmimise ning RHS § 124 lg 1 p 21 annab õiguse juba sõlmitud hankeleping

üles öelda või sellest taganeda. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja jätkusuutlik majandamine

võimalik, sest puuduvad piisavad vahendid jooksvate kohustuste täitmiseks ning avaldaja on

saneerimisnõustaja hinnangul püsivalt maksejõuetu.

Avaldaja ei ole 28.02.2025 seisukohas ega ka määruskaebuses esitanud andmeid ja tõendeid,

mis saneerimisnõustaja poolt välja toodud seisukohti ümber lükkaks. Kuigi avaldaja sõnul

proovib ta iseseisvalt võlausaldajatega läbirääkimisi pidada, ei ole MTA-ga õnnestunud

maksuvõla ajatamise osas endiselt kokkuleppele saada. Avaldaja ei ole välja toonud, milliste

vahendite arvelt peaks toimuma ettevõtte edasine majandamine olukorras, kus üleval on

maksuvõlg ning riigihangetes ettevõte selle tõttu enam osaleda ei saa.

Avaldaja etteheited saneerimisnõustaja tegevusele on üldised ning nende põhjal ei järeldu, et

saneerimisnõustaja oleks andnud avaldaja majanduslikule olukorrale ebaõige hinnangu või et

saneerimisnõustaja ei oleks talle SanS §-s 16 ettenähtud ülesandeid vajaliku hoolsusega

täitnud.

Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu ning ettevõtte

jätkusuutlik majandamine ei ole pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik, mistõttu on SanS § 8

lg-tes 1 ja 3 sätestatud saneerimismenetluse algatamise eeldused ära langenud. Seega esineb

SanS § 39 lg 2 p-s 7 ja § 40 lg-s 2 märgitud alus saneerimismenetluse ennetähtaegseks

lõpetamiseks.

14. Maakohus määras saneerimisnõustaja tasu kindlaks SanS § 18 lg-s 3 tulenevalt

saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. Saneerimisnõustaja tasu

põhjendatuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse saab sekkuda üksnes siis,

kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

Praegusel juhul puudub maakohtu diskretsiooni sekkumiseks alus. Kuigi praegusel juhul oli

avaldaja ja saneerimisnõustaja vahel tasu osas olemas kokkulepe, ei lähtunud maakohus tasu

määramisel üksnes sellest. Maakohus on nõuetekohaselt ja piisava põhjalikkusega

analüüsinud taotletava tasu suurust ja kujunemist, hinnates seejuures teostatud toimingute

mahtu ja keerukust ning tunnitasu suuruse põhjendatust. Maakohus võrdles tasu vastavust ka

justiitsministri 09.01.2009 määruses nr 1 („Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste

arvestamise kord ning tasu piirmäärad“) sisalduvale piirmäärale ning leidis, et see jääb alla

määruse §-s 5 sätestatud piirmäära. Maakohus võttis arvesse, et saneerimisnõustaja asus juba

koostama 129 võlausaldaja nõuet puudutavat saneerimiskava (sh selgitas välja ja kontrollis

nõuete suuruseid, suhtles võlausaldajatega jne). Samuti pidas läbirääkimisi MTA-ga ning

riigihangete partneritega.

Maakohtu põhjendused ja hinnang on asjakohased ning määruskaebuses pole välja toodud

konkreetseid argumente, mis annaksid aluse tasu vähendada. Avaldaja pole väitnud, et

saneerimisnõustaja ei kohtunud ettevõtjatega (eelduslikult võlausaldajatega). Avaldaja väidab,

8

et saneerimisnõustaja ei ole finantsandmeid analüüsinud. Väide ei ole usutav ja on

konkretiseerimata, sest avaldaja finantsandmete analüüsimine nähtub juba saneerimisnõustaja

14.02.2025 taotlusest. Väide, et riigihankeid puudutavate andmete analüüsile kulutatud aeg on

ülepaisutatud, on liiga üldine, et selle põhjal maakohtust erinevat järeldust teha ja maakohtu

kaalutlusotsusesse sekkuda.

Avaldaja märgib, et tasutaotluse kirjed 8 ja 9 on ülepaisutatud mahuga. Saneerimisnõustaja

pole küll neid seal taotluses nummerdanud, aga ridu ülevalt alla lugedes on need järgmised:

- 7.01.2025- 20.01.2025 Saneerimiskava kinnitamise ja kohtule esitamise tähtaja pikendamise

taotluse koostamine, kohtule esitamine, kohtumäärusega tutvumine ja tähtaegade

ümberarvestus 5,40 tundi;

- 10.02.2025- 14.02.2025 Saneerimiskava struktuuri-projekti koostamine, sisendi kogumine,

analüüs; saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate väljaselgitamine, võlausaldajate nimekirja

koostamine, võlausaldajate tagasiside analüüs, edastamine ettevõtjale, võlausaldajate

jooksvatele küsimustele vastamine e-kirja ja telefoni teel; suhtlus ettevõtjaga 19,65 tundi.

Arvestades tehtud toimingute sisu, asja materjalidest nähtuvate menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, võlausaldajate hulka, ei ole võimalik asuda seisukohale, et nendele kulunud aeg ei ole

olnud vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi

saneerimisnõustaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende

kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul,

kui kulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel

maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine.

Seega jätab ringkonnakohus maakohtu poolt määratud tasu suuruse muutmata.

14. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Saneerimisnõustaja on vastuses määruskaebusele

kinnitanud, et tal menetluskulud puuduvad, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramata.

(allkirjastatud digitaalselt)

9