2-25-4508/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-4508

Tsiviilasi

R R maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): R R (isikukood XXX)

Usaldusisik: M U

RESOLUTSIOON

1. Jätta R R maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata.

2. Tühistada Viru Maakohtu 8. aprilli 2025 määrusega tsiviilasjas 2-25-4508

kohaldatud käsutuskeeld ja R R vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine ning

kohustada usaldusisikut teatama sellest pärast käesoleva määruse jõustumist peatatud

täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.

3. Vabastada usaldusisik M U võlgniku usaldusisiku ülesannetest.

4. Jätta menetluskulud R R kanda.

5. Määrata usaldusisiku M U tasuks 745,80 eurot, millele lisandub käibemaks.

6. Anda R R menetlusabi usaldusisiku tasu 745,80 eurot ja sellele lisanduva

käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi

vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

7. Määruse resolutsiooni p-s 6 märgitud usaldusisiku tasu kanda A OÜ-le

(pangakonto nr XXX AS-s LHV Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

8. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise

kohta.

9. Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ning resolutsiooni p 6

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18

lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või

saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri

määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. R R (avaldaja, võlgnik) esitas 23. märtsil 2025 Viru Maakohtule

maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks.

2. Avalduse kohaselt on võlgnik abielus O R alates 22. detsembrist 2016 ja vararežiim on

lahusvara. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav. Võlgniku sissetulekud on 1100 eurot kuus

(töötasu). Võlgnikule kuulub sõiduk Seat (reg. märk XXX), mille hinnanguline väärtus on 0

eurot. Samuti kuulub võlgnikule F OÜ (registrikood XXX) ja E OÜ (registrikood XXX) osad,

mõlema hinnanguline väärtus 0 eurot. Võlgniku igakuised kulud on 1100 eurot. Võlgnikul on

kohustusi kokku 39 285,37 eurot.

Maksejõuetuse põhjusena tõi võlgnik välja, et võttis laene isa haigusega seotud kulude ja

hiljem matusekulude katteks. Tekkisid raskused laenude tagasimaksmisega ning võttis laene

juurde. Laenude maksmine käis üle jõu ning tekkisid terviseprobleemid. Laenuandjad ei

võimaldanud maksepuhkust ega lepingute muutmist ning nõuded läksid kohtutäiturite kätte.

3. Usaldusisik leidis, et menetlus tuleb lõpetada, sest esinevad alused kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Võlgnik on vastanud usaldusisikule, et tal puuduvad muud kontod peale AS-i SEB Pank

kontode. Võlgniku peamise konto väljavõttelt aga nähtub, et võlgnikul on ka Revoluti konto,

millelt võlgnik on viimati teinud makse 23. märtsil 2025 ehk maksejõuetusavalduse

esitamisega samal päeval. Tegemist ei saa olla kontoga, millest teavitamine on ununenud vmt,

vaid vara varjamine on olnud tahtlik või vähemalt raskelt hooletu (FiMS § 45 lg 3 p 5).

Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud oma Revoluti konto väljavõtet, siis ei ole usaldusisik saanud

ülevaadet võlgniku varalisest seisust.

Usaldusisiku kogutud andmed osutavad, et võlgnik on oma vara varjanud ka kohtutäiturite

eest. Esimene menetluses olev täiteasi on algatatud 2023. a augustis. Võlgniku varasema

peamise Coop Pank ASi konto väljavõtte viimane tehing on 2023. a juunis. Tänasele

peamisele ASi SEB Pank kontole on töötasu laekunud alates 2024. a detsembrist. Töötamise

registri järgi töötas võlgnik osaühingus R KT kuni 2023. a oktoobrini. Usaldusisik peab

tõenäoliseks, et võlgnik on kasutanud sissetuleku varjamiseks Revoluti kontot. Võlgnik on

olnud E OÜ (registrikood XXX) juhatuse liige alates 4. juunist 2021. Võlgnik selgitas, et

nimetatud ühingust ta palka ei saa ja ta on seal juhatuses „tankistina“. Samas nähtuvad E OÜ

poolt võlgniku ASi SEB Pank ja Coop Pank ASi kontodelt paljud laekunud maksed nii 2022

kui 2023. Võlgniku tuludeklaratsioonides ei ole E OÜlt saadud tulusid kajastatud, mistõttu

usaldusisiku hinnangul esineb täiendavalt FIMSi § 45 lg 3 p 2 alus. Võlgniku seosed E OÜga

ei paista olevat ka pelgalt formaalsed, kuivõrd võlgnik on E OÜ juhatuse liikmena sõlminud

krediidilepingu ja seda isiklikult käendanud.

Tarbimislaenude eest hasartmängude mängimine on usaldusisiku hinnangul käsitletav vara

raiskamisena.

Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks võlgnikul rahalised vahendid puuduvad

(FIMS § 19 lg 3 p 6).

Usaldusisik leiab täiendavalt, et kuivõrd võlgnik ei ole suuteline oma kohustuste eest midagi

maksma, siis on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlused sisuliselt perspektiivitud.

Perspektiivikaid tagasivõitmise võimalusi usaldusisik ei tuvastanud.

Võlgniku suhtes on täna menetluses 10 täiteasja, neist varaseim on algatatud 9. augustil 2023

(vt lisa 17). Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetus on pikaajaline ja kujunes välja

hiljemalt 2023.

Usaldusisik leiab, et püsiva maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrSi § 22 lg 5

mõistes.

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1536,80 eurot, millele lisandub käibemaks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb

jätta rahuldamata.

5. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FIMS § 18 lg-s 2

sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja

algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse,

jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja on praegusel

juhul taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus otsustab FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FIMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule

maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate

kaitse. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda eriti raskes olukorras

olevatele isikutele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Sellise võimaluse annab

seadus üksnes ausatele ja hoolsatele võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma

seaduses sätestatud kohustusi.

Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või

mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse

algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb FIMS § 45 lg 3

p-des 1–5 sätestatud asjaolusid. Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda,

kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis

õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Vaadanud praeguses asjas esitatud maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks läbi, kohus leiab, et maksejõuetusavaldus

tuleb jätta FIMS § 18 lg 2 p 4 alusel rahuldamata.

6. Võlgnikul puudub kohustuste (vähemalt 40 984,53 eurot) täitmiseks vara ja piisav

sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks tuleks kõne alla üksnes pankroti

väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam

makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik selgitas istungil, et

kuigi tal on veel kehtiv töösuhe, ei saa ta tervise tõttu töötada ning ta on töövõimetuslehel.

Samuti selgitas ta, et ei ole taotlenud osalist või täielikku töövõimetust ja sellega seonduvat

toetust. Võlgnik avaldas, et tal ei ole võimalik tervisele vastavat tööd teha.

7. Kohus nõustub usaldusisikuga, et esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks FIMS § 45 lg 3 alusel. FIMS § 45 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta

jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse

tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi

või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida

maksude maksmist (p 2); kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete

rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine (p

4); kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta,

samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma FIMS-is sätestatud kohustusi (p

5).

8. Võlgnik jättis usaldusisiku teavitamata enda välisriigi pangakontost (Revolut), mida

võlgnik kasutas usaldusisiku veel maksejõuetusavalduse esitamise päeval. Kohus nõustub

usaldusisikuga, et selliselt on võlgnik olnud vähemalt raskelt hooletu ning varjanud oma vara

ning rikkunud teabe andmise kohustust. Konto väljavõtte esitamata jätmise tõttu ei ole ka

usaldusisik saanud terviklikku ülevaadet võlgniku varalisest seisust. Võlgnik selgitas istungil,

et temalt ei küsitud pangakontot, kuid usaldusisik on seda teinud (dtl 447).

Usaldusisiku kogutud andmetest nähtub, et võlgnik on vara varjanud täitemenetluste ajal.

Võlgnik lõpetas oma peamise konto Coop Pank ASi (lisa 8, dtl 154 jj) kasutamise vahetult

enne (juunis 2023) esimese täitemenetluse algatamist 2023. a augustis (lisa 17, dtl 474).

Tänasele peamisele ASi SEB Pank (lisa 7, dtl 72 jj) kontole on töötasu laekunud alates 2024.

a detsembrist. Töötamise registri (lisa 16, dtl 469) järgi töötas võlgnik osaühingus R KT kuni

2023. a oktoobrini. Usaldusisik pidas tõenäoliseks, et võlgnik on kasutanud sissetuleku

varjamiseks Revoluti kontot. Võlgnik kinnitas istungil, et kasutas Revolut kontot „arvete

maksmiseks“. Arvestades võlgniku maksustatava tulu suurust 2022. aastal 32 120,21 eurot

(dtl 47), mis oluliselt vähenes 2023. a 12 287,82 euroni (dtl 54), kuigi ta töötas kuni 2023. a

oktoobrini. Võlgniku 2022. a tulude suurusest võib järeldada ka võlausaldajate huvide

kahjustamist, sest võlgniku töötasu suurus võimaldanuks teha kinnipidamisi täitemenetlustes.

Eelnevast on tuvastatav, et võlgnik on vara varjanud (FIMS § 45 lg 3 p 4).

Võlgnik on olnud E OÜ (registrikood XXX) juhatuse liige alates 4. juunist 2021 (lisa 18, dtl

475-480). Võlgnik selgitas (lisa 15, dtl 436 jj), et nimetatud ühingust ta palka ei saa ja ta on

seal juhatuses „tankistina“. Samas nähtuvad E OÜ poolt võlgniku ASi SEB Pank ja Coop

Pank ASi kontodelt paljud laekunud maksed nii 2022 kui 2023 (nt dtl 178). Võlgniku

tuludeklaratsioonides ei ole E OÜlt saadud tulusid kajastatud. Kohus nõustub, et tegemist on

vara varjamisega (FIMS § 45 lg 3 p 2). Samuti on võlgnik pisendanud oma seost E OÜ-ga

märkides, et oli pelgalt „tankist“, sest ta on sõlminud E OÜ juhatuse liikmena sõlminud

krediidilepingu ja seda isiklikult käendanud (lisa 10, dtl 312). Ka nõustub kohus

usaldusisikuga, et laenuraha on ilmselt osaliselt kasutatud hasartmängudeks (nt dtl 74) ning

pangakontodelt nähtuv regulaarne hasartmängude mängimine viitab vara raiskamisele.

Võlgnik ei suutnud ka kohut istungil veenda, miks peaks tema suhtes vaatamata eelnevale

kohustustest vabastamise menetluse algatama. Võlgnik ei avaldanud soovi võlgnevusi tasuda,

vaid pigem oli avalduse esitanud eesmärgiga vabaneda täitemenetlustega kaasnevatest

ebamugavustest. Menetluse algatamine olukorras, kus võlgnikul ei ole võimalik ega tegelikku

soovi menetlusega kaasnevaid kohustusi täita, ei oleks võlgniku huvides, sest sellega tekiks

võlgnikule vaid täiendav kulu ja pikeneks nõuete aegumistähtaeg. Kohus selgitab, et avalduse

rahuldamata jätmine ei tähenda, et võlgnik ei võiks aja möödumisel uuesti kohtule

maksejõuetusavalduse esitada, kui ta on valmis ja suuteline täitma kohustustest vabastamise

menetlusega kaasnevaid kohustusi.

Kohus leiab, et eeltoodut kogumis arvestades on tuvastatud FIMS § 45 lg 3 sätestatud alused

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik soovis enda

pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohus ei

saa otsustada pankroti väljakuulutamist kohustustest vabastamise menetlust algatamata

avaldaja tahte vastaselt (FIMS § 18 lg 2 teine lause). Võlgnik praeguses asjas menetluse

eesmärki ei saavutaks ning ta ei vasta menetluse algatamise eelmärgitud eeldusele. Kuivõrd

kohus jätab eespool toodud põhjendustel kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

jätab kohus ühtlasi pankroti välja kuulutamata. Seega jätab kohus maksejõuetusavalduse

rahuldamata.

9. Kohus vabastab usaldusisiku M U usaldusisiku ülesannetest (FIMS § 55 lg 1 p 2).

10. Kohus tühistab avalduse rahuldamata jätmise tõttu 8. aprilli 2025 määrusega

maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. Käsutuskeelu

tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4).

Usaldusisikul tuleb eelnevast pärast käesoleva määruse jõustumist teatada peatatud

täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.

11. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1536,80 eurot (lisandub

käibemaks).

11.1. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2

nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse

määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse.

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

11.2. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 7 sätestab, et

kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata

võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2

sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi

arvelt hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot.

Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele

haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt

TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile

tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid

arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada

tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud

ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik

saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu

hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot, millele

lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi.

11.3. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 11,3 tundi.

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku

hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku

näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud

Kuivõrd põhjendatud töötunde on 11,3 ning esitatud on menetlusabi taotlus, siis tuleb

usaldusisikule riigi arvelt hüvitada tasu kohaldades tunnitasu määra 66 eurot. Seega kuulub

hüvitamisele 745,80 eurot (s.o 11,3 tundi × 66 eurot). Summale lisandub käibemaks 22%.

Kuivõrd riigi arvelt kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (sest see jäi alla

886 euro), siis kuulub usaldusisiku tasutaotlus rahuldamisele osaliselt. Kohtul puudub alus

mõista võlgnikult välja 745,80 eurost suuremat tasu, sest usaldusisiku põhjendatuks loetud

töötunnid on riigi arvel hüvitatud.

11.4. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta A OÜ-le

(registrikood XXX), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (XXX).

(allkirjastatud digitaalselt)