2-24-140429/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-24-140429

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-24-140429

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S K (K) vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4220,98 eurot

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja S K (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista laenulepingu L89014369965 alusel S K välja Aktiva Finance Group OÜ

kasuks 28.02.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa summa 139,34 eurot, intress

31,19 eurot ning viivis põhinõudelt (139,34 eurot) alates 01.03.2025 kuni selle kohase

tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 16,9% aastas.

3. Mõista S K välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks laenulepingust L89014369965

tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed järgmiselt:

maksepäev põhiosa jääk põhiosa intress osamakse kokku

16.03.2025 2293,88 39,26 5,94 45,20

16.04.2025 2254,62 36,60 5,84 42,44

16.05.2025 2218,02 38,17 5,74 43,91

16.06.2025 2179,85 37,69 5,64 43,33

16.07.2025 2142,16 39,24 5,55 44,79

16.08.2025 2102,92 38,81 5,44 44,25

16.09.2025 2064,11 39,37 5,34 44,71

16.10.2025 2024,74 40,89 5,24 46,13

16.11.2025 1983,85 40,54 5,14 45,68

16.12.2025 1943,31 42,04 5,03 47,07

16.01.2026 1901,27 41,74 4,92 46,66

16.02.2026 1859,53 42,35 4,81 47,16

16.03.2026 1817,18 45,52 4,70 50,22

16.04.2026 1771,66 43,63 4,59 48,22

16.05.2026 1728,03 45,07 4,47 49,54

16.06.2026 1682,96 44,92 4,36 49,28

16.07.2026 1638,04 46,34 4,24 50,58

16.08.2026 1591,70 46,25 4,12 50,37

1 / 14

2-24-140429

16.09.2026 1545,45 46,92 4,00 50,92

16.10.2026 1498,53 48,31 3,88 52,19

16.11.2026 1450,22 48,31 3,75 52,06

16.12.2026 1401,91 49,67 3,63 53,30

16.01.2027 1352,24 49,73 3,50 53,23

16.02.2027 1302,51 50,45 3,37 53,82

16.03.2027 1252,06 52,95 3,24 56,19

16.04.2027 1199,11 51,96 3,10 55,06

16.05.2027 1147,15 53,25 2,97 56,22

16.06.2027 1093,90 53,49 2,83 56,32

16.07.2027 1040,41 54,76 2,69 57,45

16.08.2027 985,65 55,07 2,55 57,62

16.09.2027 930,58 55,87 2,41 58,28

16.10.2027 874,71 57,09 2,26 59,35

16.11.2027 817,62 57,51 2,12 59,63

16.12.2027 760,11 58,71 1,97 60,68

16.01.2028 701,40 59,20 1,82 61,02

16.02.2028 642,20 60,06 1,66 61,72

16.03.2028 582,14 61,48 1,51 62,99

16.04.2028 520,66 61,83 1,35 63,18

16.05.2028 458,83 62,95 1,19 64,14

16.06.2028 395,88 63,65 1,02 64,67

16.07.2028 332,23 64,73 0,86 65,59

16.08.2028 267,50 65,52 0,69 66,21

16.09.2028 201,98 66,47 0,52 66,99

16.10.2028 135,51 67,50 0,35 67,85

16.11.2028 68,01 68,01 0,18 68,19

4. Mõista S K välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks laenulepingu L89014369965

alusel viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamakselt

lepingujärgses viivisemääras 16,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

5. Mõista lepingu L89016082619 alusel S K Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 529 eurot ja sissenõudekulu 40 eurot.

6. Mõista lepingu L89016082619 alusel S K Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

perioodi 28.08.2024 kuni 01.06.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 64,39 eurot

ning edasi alates 02.06.2025 kuni põhinõude summas 529 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 16% aastas.

7. Jätta rahuldamata hageja nõuded:

- lepingu nr L89014369965 alusel põhivõlgnevuse nõue 198,13 eurot, haldustasu

nõue 15,60 eurot, sissenõudmiskulude nõue 50 eurot ja hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 185,99 eurot;

- lepingu nr L89016082619 alusel intressi nõue 43,47 eurot.

8. Jätta menetluskulud 12% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 88%

ulatuses S K kanda.

9. Mõista S K välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud eurot.

10. Mõista S K välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud

2 / 14

2-24-140429

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

11. Toimetada käesolev kohtuotsus S K kätte avaliku teavitamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Sel juhul lugeda dokumendid S K avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 08.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 3616,92 euro saamiseks. Kohus tegi 11.11.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

09.01.2025 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Viru

Maakohtule.

Hageja esitas 27.01.2025 Viru Maakohtule hagi kostja vastu AS I ja kostja vahel sõlmitud

lepingute alusel võlgnevuse väljamõistmiseks (dtl 19 – 32) . 28.02.2025 hageja esitas

täiendava selgituse lepingu sõlmimise asjaolude, vastutustundliku laenamise põhimõtete

järgmise, krediidikulukuse määra osas ning ümberarvestused juhuks, kui kohus asub

seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud (dtl

199 – 206).

2. Hageja nõude aluseks on kostja ja AS I (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja)

22.11.2023 sõlmitud laenuleping nr L89014369965, mille alusel sai kostja laenu summas

2699 eurot. Leping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud 22.11.2023.Lepingu

L89014369965 krediidi kulukuse määraks on 23,56% aastas. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 2699 eurot, intressimäära 16,9%,

krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, osamaksete arv 60 kuud, laenulepingu sõlmimise

3 / 14

2-24-140429

tasu 95 eurot, igakuine lepingu haldustasu 3,90 eurot. Hageja väljastas laenusumma 2699

eurot kostja pangakontole 22.11.2024.

29.04.2024 sõlmisid kostja ja AS I järelmaksulepingu nr L89016082619, mille alusel sai

kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 529 eurot.

Leping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud 29.04.2024. Lepingu L89016082619 krediidi

kulukuse määraks on 35,20% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud

krediidisumma 529 eurot, intressimäära 16%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva,

osamaksete arv 24 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 15 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0

eurot.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 05.08.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o

05.08.2024 oli kostja võlgnevuses: 1) lepingust nr L89014369965 tulenevalt kolme

järjestikuse osamaksega 16.05.2024 – 16.07.2024; 2) lepingust nr L89016082619 tulenevalt

kolme järjestikuse osamaksega 04.06.2024 – 04.08.2024.

27.08.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja

ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 19.08.2024.

AS I loovutas 28.08.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le. Teade nõuete

loovutamisest saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile.

Krediidivõimelisuse hindamiseks võttis krediidiandja aluseks laenutaotlustes ja

maksehäireregistritest saadud andmed. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Lepingu nr L89014369965 sõlmimise eel kontrollis

esialgne võlausaldaja lisaks taotluses esitatud andmetele kostja sissetulekuid ka Maksu- ja

Tolliametist, mille kohaselt oli kostja 12 kuu keskmine sissetulek 507,10 eurot. Kostja

laenutaotluses esitatud andmete järgi oli kostja igakuine sissetulek 1000 eurot kuus ja muud

finantskohustused 65 eurot kuus. Kostjale jäi kätte peale laenu väljastamis 861,69 eurot

(1000-65-igakuine osamakse 73,31=861,69) igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi

kostjale kätte ca 86% tema igakuisest sissetulekust.

Lepingu nr L89016082619 otsuse tegemisel omandas esialgne võlausaldaja kostja varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses. Kostja igakuine

sissetulek oli 700 eurot kuus ja muud finantskohustused 72 eurot kuus, jäi kostjale kätte peale

laenu väljastamis 598,12 eurot (700-72-igakuine osamakse 29,88=598,12) igapäevasteks

majandamiskuludeks. Seega jäi kostjale kätte ca 85% tema igakuisest sissetulekust. Hageja

selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille

puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning

tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu

kontoanalüüsi.

Arvestades krediidilepingute krediidisummasid, osamaksete suurust (L89016082619 lepingus

on kuumakse 24 kuu jooksul 29,88 eurot, L89014369965 lepingus on kuumakse 60 kuu

jooksul 73,31 eurot) ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli krediidiandja

hinnangul krediidisaaja poolt võetud kohustuste täitmine krediidisaajale jõukohane.

Krediidisaaja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse

krediidivõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma.

4 / 14

2-24-140429

Hageja selgitab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel

nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja

krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja

nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Samuti tuleb lähtuda

antava krediidi summast. Ka Riigikohtu praktika kohaselt ei ole tarbija pangakonto väljavõtte

küsimine ja analüüsimine vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuslik ega

vältimatu eeldus. Vastutustundliku laenamise põhimõte tähendab seda, et krediidiandja peab

arvestama, et tarbijale peaks kätte jääma teatud rahalised vahendid peale finantskohustuste

kandmist, mis võimaldab tal rahuldada oma esmavajadused sh majapidamiskulusid.

Krediidiandja peab välja selgitama sissetuleku ja finantskohustuste suuruse. Hageja peab

oluliseks

selgitada, et üüri, teleteenused- ja muud elamiskulud arvestatakse

majapidamiskulude hulka ning neid ei saa võtta eraldi finantskohustustena. Vastutustundliku

laenamise põhimõte tähendab seda, et krediidiandja peab arvestama, et tarbijale peaks kätte

jääma teatud rahalised vahendid peale finantskohustuste kandmist, mis võimaldab tal

rahuldada oma esmavajadused. Võlgnikule peab jääma kätte vähemalt elatusmiinimum.

Arvestades, et kostjale jäi peale lepingu nr L89014369965 sõlmimist kätte ca 861,69 eurot ja

peale lepingu nr L89016082619 sõlmimist ca 598,12 eurot igapäevaste kulutuste katteks, oli

võlgnik igati krediidivõimeline. Elatusmiinimumi hulka arvestatakse majapidamiskulusid,

kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga (internet,

teleteenus, KÜ kulud jne). Finantskohustused tähendab lepingulisi kohustusi st kohustusi

tasuda laene vms kohustusi krediidiandjatele (laenud, järelmaksud vms). Seega jäi võlgnikule

kätte ca 85-86% tema igakuisest sissetulekust ehk et võlgnik oli igati krediidivõimeline.

Eeltoodust tuleneb, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Arvestades võetava kohustuste suurust ja sisu on krediidiandja veendunud piisava

hoolikusega ja põhjalikkusega tarbija krediidivõimelisuses.

Laenulepingu L89014369965 alusel väljastati kostjale laenu summas 2699 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 16.12.2023 –

16.11.2028. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 67,65

eurot, seega on tasumata põhiosa summas 2631,35 eurot. Järelmaksulepingu L89016082619

alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 529 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 04.06.2024 – 04.05.2026. Kostjalt ei

ole toimunud laekumisi laenuandjale. Seega on tasumata põhiosa summas 529 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 3160,35 eurot.

Lepingus L89014369965 on pooled kokku leppinud intressimääraks 16,9% aastas, s.o 1,27

eurot päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 6. osamaksest, (16.05.2024 kuni

ülesütlemiseni 27.08.2024) summas 160,84 eurot (37,06+37,82+36,16+36,88+12,92=160,84).

Lepingus L89016082619 on pooled kokku leppinud intressimääraks 16% aastas, s.o 0,24

eurot päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest (04.06.2024 kuni

ülesütlemiseni 27.08.2024) summas 43,47 eurot (14,43+12,01+11,99+5,04=43,47). Kostja

intressi tasunud ei ole. kostjal intressivõlgnevus summas 204,31 eurot.

Vastavalt laenulepingu L89014369965 tingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja

kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 3,90 eurot kuus.

27.08.2024 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 6. – 9. osamaksete

laenuhaldustasud, s.o. 15,60 eurot (4 x 3,90), mis on laenutasu võlgnevus.

Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Lepingu L89014369965 alusel on hageja sissenõudekulude summa 50 eurot ja lepingu

L89016082619 alusel 40 eurot. Kokku sissenõudmisega seotud kulud on 90 eurot.

5 / 14

2-24-140429

Lepingu L89014369965 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 2631,35 eurot lepingu

ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates, s.o 28.08.2024 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 27.01.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 16,9% aastas, s.o 0,05%

päevas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. Hageja nõuab viivist summas

185,99 eurot.

Lepingu L89016082619 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 529 eurot lepingu

ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates, s.o 28.08.2024 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 27.01.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 16% aastas, s.o 0,04%

päevas kooskõlas laenulepingu tingimuste punktiga 7. Hageja nõuab viivist summas 35,40

eurot.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku

summas 221,39 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule

kuni põhinõude täitmiseni.

Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku

laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu, esitab hageja ümberarvestuse.

Lepingu nr L89014369965 kohaselt sai kostja laenu enda kontole 2699 eurot. Lepingu

sõlmimisel tuli kostjal tasuda lepingutasu 95 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama perioodil

16.12.2023 – 16.11.2028. Lepingu alusel on kostja tagasimakseid teinud kokku summas

366,55 eurot. Hageja esitab ümberarvestuse lähtudes VÕS § 94 lg 1 toodud intressist.

Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud osamaksed 16.12.2023 – 16.10.2024 täielikult

ning 16.11.2024 osaliselt. Ümbearvestuse kohaselt on tasutud põhiosa katteks 265,78 eurot ja

intresside katteks 100,77 eurot. Juhul kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles

öelduks, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista 28.02.2025 sissenõutavaks muutunud

põhiosa summa 139,34 eurot ja intress 31,17 eurot (s.o osamaksed 16.11.2024 – 16.02.2025)

ning viivis põhiosalt lepingujärgses viivisemääras 16,9% aastas. Samuti palub hageja mõista

kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast TsMS §369 alusel ja viivis põhiosa osamakselt lepingujärgses

viivisemääras 16,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni hageja toodud graafiku järgi. Esitatud andmetest on näha, et kostja on

teinud lepingu alusel vaid viis esimest maksegraafiku järgset makset. Seega ei ole kostja

lepingut käesolevaks ajaks täitnud 10 kuud. Ka kohtuvälises menetluses ei ole kostja teinud

ühtegi makset näitamaks üles soovi asi lahendada ka osade kaupa tasumisega. Seetõttu leiab

hageja, et kostja kohtueelne käitumine viitab sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut

nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad kohustused.

Lepingu nr L89016082619 kohaselt sai kostja kauba järelmaksuga summas 529 eurot. Kostja

kohustus kauba eest tagasimakseid tegema perioodil 04.06.2024 – 04.05.2026. Peale laenu

väljamaksmist ei ole kostja tagasimakseid teinud. Hageja lisab väljavõtte, kust nähtub, et

laenu väljamakse on kostjale tehtud, kuid tagasimakseid kostjalt laekunud ei ole. Seega on

kostjal tagastamata põhiosa summas 529 eurot. Olukorras, kus kostja ei ole ühtegi

tagasimakset teinud, oli kostja võlas kolme järjestikuse osamaksega, s.o 04.06.2024 –

04.08.2024 ning ülesütlemise eeldused VÕS § 416 lg 1 kohaselt on täitud ja ülesütlemine

27.08.2024. a seega kehtiv. Seega juhul kui vastutustundliku laenamise põhimõtteid on

rikutud, kohustub kostja jätkuvalt tasuma põhiosa 529 eurot ning viivised lepingujärgses

6 / 14

2-24-140429

viivisemääras 16% aastas alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so 28.08.2024. a kuni

täitmiseni.

Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust

vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas vastavalt 24.11.2023

Riigikohtu määrus ts 2-21-13098 p 24. Seega on hageja seisukohast viivisekokkulepe kehtiv.

Riigikohus leidnud et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse

põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras,

siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja

VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud tagajärjed, st kohustus maksta viivist lepinguga

ettenähtud intressimäära järgi.

3. Viru Maakohus 28.01.2025 määrusega võttis hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja

hagile vastuse esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtumäärus ja

hagi toimetati kostjale kätte 19.02.2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Kostja määratud tähtaja jooksul kirjalikku vastust ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud

28.01.2025. a määruses. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse §

405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale

tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina

ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks

ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit

ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).Kohus leiab, et

hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid AS I ja kostja 22.11.2023 laenulepingu nr

L89014369965, mille alusel sai kostja laenu summas 2699 eurot. Lepingu L89014369965

krediidi kulukuse määraks oli 23,56% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse

võetud krediidisumma 2699 eurot, intressimäära 16,9%, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäeva, osamaksete arv 60 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 95 eurot, igakuine

lepingu haldustasu 3,90 eurot.

29.04.2024 sõlmisid kostja ja AS I järelmaksulepingu nr L89016082619, mille alusel sai

kostja kauba maksumusega 529 eurot järelmaksuga. Lepingu L89016082619 krediidi

kulukuse määraks on 35,20% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud

krediidisumma 529 eurot, intressimäära 16%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva,

osamaksete arv 24 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 15 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0

eurot.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

403⁴ sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

7 / 14

2-24-140429

6. Lepingud on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud ehk kostja poolne tahteavaldus on

kirjalikus vormis. Lepingute allkirjastades kinnitas kostja, et muu hulgas on tutvunud ja

nõustunud teenuselepingu lahutamatuks osaks olevate laenulepingu tingimustega (edaspidi

teenusetingimused), I AS-i üldtingimustega, digikanaalite kasutamise tingimustega,

hinnakirjaga, kliendiandmete töötlemise põhimõtetega ning et tingimusi eraldi ei allkirjastata;

et enne teenuselpingu sõlmimist kätte saanud ja tutvunud teabelehega, saanud ükskikasjalikku

teavet teenuselepingu ja tingimuste sh õiguste, kohustuste ja laenamisega seotud ohtude

kohta. Hageja selgitab, et digitaalselt allkirjastades saab kostja need endale alla laadida ning

lepingud on kätte saadavad krediidiandja iseteeninduses. Kohus loeb eeltoodu alusel

tõendatuks, et kostja tegi tahteavaldused nõude aluseks olevate lepingute sõlmimiseks ning et

krediidialepingud olid sõlmitud kirjalikult taasesitatavas vormis. Lepingute alusel on

väljamaksed tehtud. Kohus leiab tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping. Krediit on tarbija kasutusse antud.

7. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal

algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr

3-2-1-137-09, p 12).

8. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

22.11.2023 lepingu sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidikulukuse

määraks 16,72%, mille kolmekordseks suuruseks on 50,16%. Lepingu kuulukuse määraks oli

23,56%. 29.04.2024 lepingu sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidikulukuse määraks 17,36% ehk kolmekordseks määraks oli 52,08%. Kohus tuvastab, et

lepingu krediidikulukuse määrad ei ületa sätestatud piirmäära. Seega ei ole lepingud VÕS §

406² lg 1 tühised.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi peab krediidiandja tarbijakrediiti

andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks tuleb krediidiandjal enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguda ja saada teave, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS §

4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

11 . Kohtu hinnangul on laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud

kohustust. Laenuandja võttis kostja krediidivõimekuse hindamisel arvesse kostja poolt

esitatud teavet, kontrollis avalikke andmebaase (maksehäire registrid ja Maksu- ja Tolliameti

andmebaas).

12. Laenulepingu nr L89014369965 sõlmimise eel võttis krediidiandja aluseks laenutaotlustes

ja maksehäireregistritest saadud andmed. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Hageja pole väidet tõendanud. Kohtule on esitatud Taust.ee

väljatrükk seisuga 27.01.2025, mis ei tõenda lepingueelset kontrolli tegemist. Lisaks oli

kontrollitud kostja sissetulekuid ka Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt oli kostja 12 kuu

keskmine sissetulek 507,10 eurot. Kostja laenutaotluses esitatud andmete järgi oli kostja

igakuine sissetulek 1000 eurot kuus ja muud finantskohustused 65 eurot kuus.

8 / 14

2-24-140429

Lepingu nr L89016082619 otsuse tegemisel lähtus esialgne võlausaldaja kostja poolt antud

regulaarsest sissetulekust. VÕS § 4034 lg 2 omandas esialgne võlausaldaja kostja varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses. Laenutaotluses

oli kostja igakuiseks sissetulekuks 700 eurot ja kohustused 72 eurot.

13. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

14. Hageja ei ole täitnud minimaalset nõuet, so ei ole hinnanud kostja krediidivõimet

pangakonto väljavõtte kaudu. Materjalidest nähtub, et ei ole võetud kostja pangaväljavõtet

piisava perioodi kohta, mis kajastaks laenutaotleja sissetulekuid ja väljaminekuid. Antud juhul

on kostja ise märkinud sissetuleku suuruseks laenulepingu nr L89014369965 taotlemisel 1000

eurot ning laenulepingu nr L89016082619 puhul 700 eurot, kuid see ei ole kuidagi tõendatud.

Seejuures Maksu- ja Tolliameti andmetest ilmnes, et oli enne laenulepingu L89014369965

sõlmimist kostja 12 kuu keskmine sissetulek 507,10 eurot. Samuti ei ole teada igapäeva eluks

kuluvad kulud ning teadmata on ka see kas tal on ülalpeetavaid.

15. Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt täiendavalt nimetatud kohustuste kohta

teavet küsinud. Maksehäireregistris maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega

väljaminekute suurust. Kohus samuti märgib, et ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja

oleks maksehäireid kontrollinud lepingute eelselt. Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et

kogutud teave tarbija sissetulekute kohta oli vastuoluline.

Kohus leiab, et hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema

finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu

võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided,

eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49

lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7

neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes

juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud

teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule

ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale

valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus

esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne.

16. Hageja esitas 28.02.2025 oma nõude ümberarvestuse ja selgituse, et juhuks, kui kohus

peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku läänemaise

põhimõtteid rikkunud, tuleb arvestada, et kostja on lepingu nr L89014369965 katteks tehtud

9 / 14

2-24-140429

tagasimakseid kokku summas 366,55 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama perioodil

16.12.2023 – 16.11.2028. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud osamaksed 16.12.2023

– 16.10.2024 täielikult ning 16.11.2024 osaliselt. Tasutud on põhiosa katteks 265,78 eurot ja

intresside katteks 100,77 eurot. Juhul kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles

öelduks, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista 28.02.2025 sissenõutavaks muutunud

põhiosa summa 139,34 eurot ja intress 31,17 eurot (s.o osamaksed 16.11.2024 – 16.02.2025)

ning viivis põhiosalt lepingujärgses viivisemääras 16,9% aastas. Samuti palub hageja mõista

kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast TsMS § 369 alusel ja viivis põhiosa osamakselt lepingujärgses

viivisemääras 16,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni. Hageja on esitanud maksegraafiku perioodi alates 16.03.2025 kuni

16.11.2028.

Kostja on teinud lepingu alusel vaid viis esimest maksegraafiku järgset makset. Seega ei ole

kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud 10 kuud. Ka kohtuvälises menetluses ei ole kostja

teinud ühtegi makset näitamaks üles soovi asi lahendada ka osade kaupa tasumisega. Seetõttu

leiab hageja, et kostja kohtueelne käitumine viitab sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut

nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad kohustused.

17. Lepingu nr L89016082619 kohaselt sai kostja kauba järelmaksuga summas 529 eurot.

Kostja kohustus kauba eest tagasimakseid tegema perioodil 04.06.2024 – 04.05.2026. Peale

laenu väljamaksmist ei ole kostja tagasimakseid teinud. Seega on kostjal tagastamata põhiosa

summas 529 eurot. Olukorras, kus kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud, oli kostja võlas

kolme järjestikuse osamaksega, s.o 04.06.2024 – 04.08.2024 ning ülesütlemise eeldused VÕS

§ 416 lg 1 kohaselt on täidetud ja ülesütlemine 27.08.2024 seega kehtiv. Seega juhul kui

vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, kohustub kostja jätkuvalt tasuma põhiosa

529 eurot ning viivised lepingujärgses viivisemääras 16% aastas alates ülesütlemisele

järgnevast päevast, so 28.08.2024 kuni täitmiseni.

18. Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud summa tasumisele

suunatud nõuded ei ole alternatiivsed nõuded vaatamata sellele, et nõude summad on

erinevad. Seega vaatamata sellele, et hageja on ise sõnastanud oma hilisema nõude võrreldes

algses hagis esitatuga alternatiivse nõudena. Samuti ei ole hageja loobunud algselt esitatud

nõudest. Seega 13.05.2024 hageja menetlusdokumendis esitatud sissenõutavaks muutunud

põhivõla nõue ei ole algse hagi nõude suhtes alternatiivne nõue TsMS § 370 lg 2 mõttes. Küll

aga on alternatiivne nõue mõista kostjalt TsMS § 369 kohaselt välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad tagasimaksed vastavalt uuele maksegraafikule.

19. Järgnevalt hindab kohus, kas krediidilepingu ülesütlemine on kehtiv. VÕS § 416 lg 1

kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale

edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Krediidilepingu nr L89014369965 alusel sai kostja krediiti summas 2699 eurot ning kohustus

tegema krediidiandjale tagasimakseid iga kuu 16. kuupäevaks, osamakse suurus 73,31 eurot.

Esimese osamakse tähtpäev 16.12.2023. Kostja oli võlgnevuses lepingust nr L89014369965

10 / 14

2-24-140429

tulenevalt kolme järjestikuse osamaksega 16.05.2024 – 16.07.2024, mistõttu saatis

krediidiandja kostjale 05.08.2024 ülesütlemise teatise ja ütles 27.08.2024 krediidilepingu nr

L89014369965 üles. Arvestades kõik kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lugeda

lepingut 27.08.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega viivituses ning saabunud ei ole veel ka lepingu lõpptähtaeg. Seega ei olnud

krediidilepingu nr L89014369965 ülesütlemine kehtiv.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni.

Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et krediidileping nr L89014369965 ei olnud kehtivalt üles

öeldud, on põhjendatud põhivõlgnevuse väljamõistmine üksnes kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud tagasimaksete ulatuses. Hageja esitas 28.02.2025 uuesti määratud

tagasimaksed, millest on sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed kuni 16.02.2025

osamakseni kogusummas 405,12 eurot, millest kostja on tasunud 265,78 eurot. Seega seisuga

28.02.2025 on sissenõutavaks muutunud krediidilepingu nr L89014369965 alusel põhivõlg

139,34 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt välja krediidilepingu nr

L89014369965 alusel hageja uuesti määratud maksegraafiku kohased põhiosamaksed nende

sissenõutavaks muutumisel alates 16.03.2025 kuni 16.11.2028 (dtl 203 – 204). Kohus on

seisukohal, et edasiulatuv tagasimaksete tasumise nõue on põhjendatud, sest kostja ei ole

tasunud makseid pikema perioodi vältel. Seetõttu rahuldab kohus hageja edasiulatuva

tagasimaksete väljamõistmise nõude.

20. Krediidilepingu nr L89014369965 alusel nõuab hageja kostjalt intressi võlgnevus seisuga

28.02.2025 31,17 eurot. Tagasimaksete uuesti määramisel on hageja intressi arvestanud VÕS

§ 94 sätestatud intressimääras. Vastavalt ümberarvestusele on arvestatud intressi 16.02.2025

kokku 131,96 eurot, millest kostja on tasunud 100,77 eurot. Seega seisuga 28.02.2025 on

sissenõutavaks muutunud intressivõlgnevus 31,19 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Tagasimaksete uuesti määramisel on hageja intressi juurde arvestanud. Kostjal on kohustus

tasuma edasiulatuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud intressimääras vastavalt uuesti määratud

maksegraafikule.

Hageja on arvestanud hagiavalduse kohaselt lepingu L89014369965 alusel viivist määraga

16,9% aastas põhinõudelt 2631,35 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

28.08.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.01.2025 summas 185,99 eurot.

Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et krediidileping ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole

põhjendatud hageja viivise nõue alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni

hagiavalduse esitamiseni. Põhjendatud on hageja 28.02.2025 esitatud nõue mõista viivise

põhinõudelt summas 131,95 eurot ning edasi viivis põhiosa osamakselt lepingujärgses

viivisemääras 16,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni.

21. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 50 eurot ja haldustasu 15,60 eurot. Kuivõrd

kohus on eelnevalt tuvastanud, et krediidileping nr L89014369965 ei olnud kehtivalt üles

öeldud ja kostja ei olnud ülesütlemise hetkeks osamaksetega viivituses, on hageja

sissenõudmiskulude ja haldustasu hüvitamise nõuded õiguslikult põhjendamatud ning jäävad

rahuldamata.

11 / 14

2-24-140429

22. Lepingu L89016082619 ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 05.08.2024 oli kostja

võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega 04.06.2024 – 04.08.2024. Lepingu nr

L89016082619 ülesütlemine on kehtiv. 28.02.2025 dokumendis märgib hageja, et lepingu nr

L89016082619 kohaselt sai kostja kauba järelmaksuga summas 529 eurot. Kostja kohustus

kauba eest tagasimakseid tegema perioodil 04.06.2024 – 04.05.2026. Peale laenu

väljamaksmist ei ole kostja tagasimakseid teinud. Kostjal on tagastamata põhiosa summas 529

eurot. Seega juhul kui vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, kohustub kostja

jätkuvalt tasuma põhiosa 529 eurot ning viivised lepingujärgses viivisemääras 16% aastas

alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so 28.08.2024 kuni täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le

367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hagi põhinõude ja viivise

osas.

Kohus arvestab sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 01.06.2025, milleks kujuneb 63,39

eurot ning edasi mõistab viivised alates kohtuotsuse tegemise päevast 02.06.2025 määras 16%

aastas kuni põhinõude täitmiseni.

Lepingust nr L89016082619 tulenevat intressinõuet pole hageja 28.02.2025

menetlusdokumendis esitanud ning hagi tuleb selles nõudes jätta rahuldamata.

23. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises

lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult

juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p

2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu

lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise

andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000

eurot. Lepingu L89016082619 alusel on hageja sissenõudekulude summa 40 eurot, mis

sisaldab 29.08.2024 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, 06.09.2024. a teise tasulise kirja

saatmine 5 eurot, 23.09.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud

makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud

ja tuleb rahuldada.

24. Kohus leiab, et Aktiva Finance Group OÜ hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub

osalisele rahuldamisele.

Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja:

1) lepingust nr L89014369965 tuleneva 28.02.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa

võlgnevuse 139,34 eurot, intressi 31,17 eurot ning viivise põhinõudelt (139,34 eurot) alates

01.03.2025 kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 16,9% aastas. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 01.03.2025 krediidilepingu nr

L89014369965 alusel hageja 28.02.2025 uuesti määratud maksegraafiku kohased

põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel alates 16.03.2025 kuni 16.11.2028,

kogusummas 2293,88 eurot, intressi VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras ning viivised

12 / 14

2-24-140429

põhiosa osamakselt lepingujärgses viivisemääras 16,9% aastas alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

2) lepingust nr L89016082619 tuleneva põhivõlgnevuse 529 eurot, sissenõudekulu 40 eurot,

seisuga 01.06.2025 sissenõutavaks muutunud viivised summas 63,39 eurot ning viivised

alates 02.06.2025 kuni põhinõude 529 euro täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 16%

aastas.

Kohus jätab rahuldamata lepingu nr L89014369965 alusel põhivõlgnevuse 198,13 eurot,

haldustasu 15,60 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise nõue 185,99 eurot nõuded ja lepingu nr L89016082619

alusel intressi nõue 43,47 eurot.

Menetluskulud

25. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2

järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja on nimetanud hagihinnaks 4220,98 eurot. Kohus jättis hagi rahuldamata 493,19 euro

suuruses nõudes. Rahuldatud hagi hinnaks on seega 3727,79 eurot. Seega rahuldab kohus hagi

88% ulatuses. Siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 12% ulatuses

hageja kanda ja 88% ulatuses kostja kanda.

Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulu 611,50 eurot (dtl 33).

Riigilõivu kokku summas 490 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus

tuleneb riigilõivuseadusest.

Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud summas 611,50 eurot, mis on kohtu seisukohalt

põhjendamatult suur. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on 3,5 tundi, mis sisaldab

täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule.

Tunnitasuks on 169 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi

õiguslikult lihtne ja väikese mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on

esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu

seonduvalt hagiavalduse esitamisega 2 töötundi, s.o 338 eurot. Esindaja kulud seoses

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamisega 20 eurot on põhjendatud

menetluskulu (TsMS § 4842). Ehk kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 848 eurot.

Kuivõrd kohus jättis 88% hageja menetluskuludest kostja kanda, mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja 746,24 eurot. Kostja ei ole menetluses dokumente esitanud ning kohus

eeldab, et tal ei saanudki menetluskulusid tekkima.

26. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt TsMS

§ 177 lg 4. Kohus mõistab välja kostjalt viivise taotletud määras.

27. Kohus toimetas asja materjalid kostjale kätte avalikult. Kohtule ei ole menetluse käigus

teatavaks saanud täiendavaid kostja andmeid. Seega tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada

avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse

13 / 14

2-24-140429

dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise

päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

14 / 14