2-24-139498/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.06.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-139498

Tsiviilasi

Menetlusosalised

OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu võla nõudes

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479),

esindaja Sigrid Rahkema

Kostja X (isikukood XXX, elukoht xxx)

Hagihind

5817,00 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xlt OÜ Aktiva Finance Group kasuks tarbijakrediidilepingust nr

L89014989581 tulenev põhivõlgnevus summas 3998,80 eurot ja viivis summas 206,11

eurot.

3. Välja mõista Xlt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis põhinõudelt (3998,80 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.12.2024 kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu inressi 420,59 euro,

haldustasu 23,40 euro, lepingutasu 80 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 162,37 euro väljamõistmiseks.

5. Määrata kindlaks OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud summas 865 eurot

(riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 270 eurot). Ülejäänud osas jätta menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus rahuldamata kulude põhjendamatuse tõttu. Xl

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Jätta OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud 85% ulatuses X kanda ja 15% ulatuses

OÜ Aktiva Finance Group kanda.

7. Välja mõista Xlt OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhjendatud ja vajalik

menetluskulu summas 735,25 eurot.

8. Välja mõista Xlt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

9. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kooskõlas TsMS § 314¹ lõikega 3. Kostja

hagiavaldusele ei vastanud.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel

kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p

18, C-495/19 p 17). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja

maksevõimet avalikest andmebaasidest ja kostja esitatud andmete alusel. Kostja arvelduskonto

väljavõtet krediidiandja hinnanud ei ole. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kostja sissetulekud ja väljaminekud nähtuvad kostja arvelduskonto

väljavõttelt, mida krediidiandja ei pidanud vajalikuks kostjalt küsida. Eelneva põhjal asub kohus

seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Hageja on esitanud

kohtule nõude ümberarvestuse. Ümberarvestusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt põhivõlga

summas 3998,80 eurot, intresse kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni summas 83,68 eurot ja

viivist alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so 30.07.2024 kuni põhiosa (3998,80 eurot)

tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 21,9% aastas. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja

rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Hageja poolt taotletud edasiulatuva viivise määr 21,9% aastas on suurem kui

seadusjärgne viivisemäär, mistõttu ei kuulu edasiulatuv viivis määras 21,9% aastas kostjalt

väljamõistmisele. Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse, seadusjärgse viivise lepingu ülesütlemisest kuni

hagi esitamiseni ning edasiulatuva viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas

595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 422,50 eurot,

arvestusega 2,5 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 595 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on põhjendatud. Hagejat esindas menetluses TsMS

§ 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on

28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr

2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169

eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva

tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja

taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude

hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja

esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud

tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 250 eurot ilma käibemaksuta (2,5 tundi ×

100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 865 eurot, millest 595 eurot on

riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 250 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus

jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise protsendile.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

10. /allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik