3-22-1543/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1543

Haldusasi

X kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 16.03.2022

korralduse nr 157, 12.05.2022 korralduse nr 265 ja

22.06.2022 korralduse nr 334 tühistamiseks ja

Kuusalu valla kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Kuusalu vald

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.08.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.08.2023 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 04.07.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-22-1543

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kuusalu vallas Valkla külas asuva Kraavi kinnistu (katastritunnus 35201:003:0168, suurus

2,15 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) omanik X esitas Kuusalu Vallavalitsusele

07.02.2022 taotluse algatada Kraavi kinnistu detailplaneering. Taotluse kohaselt soovis X

muuta oma kinnistu sihtotstarbe elamumaaks ning ehitada sinna ühepereelamu ja abihoone.

2. Kuusalu Vallavalitsus jättis 16.03.2022 korraldusega nr 157 detailplaneeringu

algatamata, viidates planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg-le 2.

Maa-amet selgitas 14.02.2022 kirjas, et Kraavi kinnistu asub 94% ulatuses Valkla

lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse reservvaru 2. plokil ning detailplaneeringu

algatamise taotlusele lisatud skeemil on kavandatud hoone vahetult maardlaga külgnevale

alale. Maa-amet nõustus detailplaneeringu algatamisega maardlaga mittekattuvale alale püsiva

iseloomuga hoone kavandamiseks, kuid palus kaaluda lubjakivi kaevandamise alaga vahetult

külgneva ala sobivust aasta ringi kasutatava elamu ehitamiseks. Kaevandamisega mõjutatakse

paratamatult ümbritsevat keskkonda (võib tekkida tolm, müra ja vibratsioon).

Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub Kraavi kinnistu tervikuna rohelise võrgustiku

koridoris K9. Maakonnaplaneering seab rohelisele võrgustikule üldised kasutustingimused,

mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Seni hoonestamata maa-alale võib uusi

hooneid kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m. Kraavi

kinnistu kõrval asub juba elamuga hoonestatud kinnistu ja maakonnaplaneeringus nõutud

vahemaad ei ole võimalik tagada. Rohelise võrgustiku toimimist ja terviklikkust ei saa tagada

üksikute kinnistute eraldiseisval planeerimisel, vaid selle peab lahendama üldplaneeringus.

Detailplaneeringuga ei saa muuta maakonnaplaneeringut. Kuusalu valla uue üldplaneeringu

koostamise käigus vaadatakse üle ja täpsustatakse ka ehitustingimused

maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku alal. Eelduslikult kehtestatakse uus

üldplaneering 2023. a-l.

3. X esitas korraldusele nr 157 vaide, mille Kuusalu Vallavalitsus jättis 12.05.2022

korraldusega nr 265 rahuldamata.

Maa-amet jäi 25.04.2022 kirjas oma varasema seisukoha juurde ning nõustus

detailplaneeringu algatamisega, tingimusel et püsiva iseloomuga hoone püstitatakse

maardlaga mittekattuvale alale. Maardla alale on võimalik planeerida üksnes ajutisi ehitisi,

püsiva iseloomuga ehitisi saab sinna planeerida pärast maavarade ammendumist.

Rahandusministeerium selgitas 06.04.2022 kirjas, et maakonnaplaneeringus ettenähtud

tingimusi seoses rohelise võrgustikuga saaks põhimõtteliselt täpsustada valla

üldplaneeringuga, kuid mitte detailplaneeringuga. Maakonnaplaneeringus toodud tingimuste

eesmärk on tagada rohelise võrgustiku toimimine ning iga üksiku kinnistu ehitusõiguse eraldi

lahendamine ei vastaks maakonnaplaneeringu mõttele.

Eelneva põhjal kaalus vallavalitsus veelkord Kraavi kinnistu detailplaneeringu algatamise

võimalikkust. Hoonestusala oleks võimalik kavandada maardlast väljapoole jäävale Kraavi

kinnistu osale, kuid selle detailplaneeringuga ei saaks terviklikult lahendada Harju

maakonnaplaneeringuga ette nähtud rohelise võrgustiku toimivuse küsimusi. Kaebaja

ettepanekut kaalutakse menetluses oleva üldplaneeringu koostamisel.

2(6)

3-22-1543

4. X esitas korraldusele nr 265 vaide, mille Kuusalu Vallavalitsus tagastas 22.06.2022

korraldusega nr 334.

5. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Kuusalu Vallavalitsuse 16.03.2022 korralduse nr

157, 12.05.2022 korralduse nr 265 ja 22.06.2022 korralduse nr 334 tühistamiseks ning

Kuusalu valla kohustamiseks vaadata kaebaja 07.02.2022 taotlus uuesti läbi.

Vastustaja on esitanud vaidlustatud korraldustes ebaõigeid andmeid ja jätnud kaebaja taotluse

sisuliselt läbi vaatamata. Harju maakonnaplaneeringu kohaselt on rohelise võrgustikuga

seonduvat võimalik täpsustada üldplaneeringuga. Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega

nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt on hajaasustusega aladel, kus

koostatakse detailplaneering, elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,35 ha ja hoonete

minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest 30 m. Valla väide tolmust ja mürast jääb

arusaamatuks. Kaebaja soovib ehitada maardlast vabaks jäävale maa-alale.

6. Kuusalu vald palus jätta kaebus rahuldamata.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 24.08.2023 otsusega kaebuse osaliselt, tühistas Kuusalu

Vallavalitsuse 22.06.2022 korralduse nr 334 ja mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude

katteks välja 5 eurot. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata.

PlanS § 56 lg 1 p 9 kohaselt on maakonnaplaneeringu üheks ülesandeks rohelise võrgustiku

toimivuse tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine. PlanS § 75 lg 1 p 10 sätestab, et

üldplaneeringuga täpsustatakse mh rohelise võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi ja

määratakse neist tekkivad kitsendused. PlanS § 128 lg-s 2 on mitteammendav loetelu alustest,

kui detailplaneeringut ei algatata.

Harju maakonnaplaneering näeb ette, et seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid

võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui

üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud. Kaebaja leiab ekslikult, et Harju

maakonnaplaneeringu rakendamisel saab lähtuda Kuusalu valla üldplaneeringu p-st 6.5, mis

sätestab mh, et hajaasustusega aladel, kus koostatakse detailplaneering on elamute

ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide

hoonestusest 30,0 m. Kuusalu vallal ei ole maakonnaplaneeringuga kooskõlas olevat

ajakohast üldplaneeringut, mis reguleeriks rohelise võrgustikuga seotud küsimusi, täpsustaks

rohelise võrgustiku asukohta ja selle toimimist tagavaid tingimusi ning määraks nendest

tekkivad kitsendused. Uue üldplaneeringu menetlus on pooleli. Seetõttu tuli vastustajal

lähtuda Harju maakonnaplaneeringus sätestatud üldistest tingimustest. Samasugusel

seisukohal oli Rahandusministeerium vaidemenetluses antud arvamuses. Kaebaja ei ole

väitnud ega tõendanud, et Harju maakonnaplaneeringus sätestatud majapidamiste vahelise

kauguse nõue (500 m) oleks täidetud. Vastupidi, nii kaebusest kui ka Maa-ameti

kaardirakenduselt nähtub, et lähim hoone asub kaebaja kinnistu piirist ca 40 m kaugusel.

Kaebaja kinnistu osa, kuhu detailplaneeringu järgi oleks kavandatud hoone, piirneb sellise

kinnistuga (katastritunnus 35201:003:0342), millel juba asub hoone.

Vastustaja ei teinud kaalumisviga, kui viitas võimalikule mürale, tolmule ja vibratsioonile.

Kui kaebaja kinnistule kavandatud elamu kõrval avatakse karjäär, kaasnevad selle

majandamisega häiringud, mis mõjutavad oluliselt ümbritsevat keskkonda ja elamistingimusi.

Nende asjaoludega on palunud arvestada ka Maa-amet.

Korraldus nr 334 tuleb tühistada menetluslike rikkumiste tõttu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles tema kaebus jäi

rahuldamata, ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus täielikult.

3(6)

3-22-1543

Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja ei soovi üksnes ehitusõigust, vaid

õigust korraldada oma kulul uuringuid detailplaneeringu menetluse raames. Alles siis selgub,

kas ja millises ulatuses saaks kaebaja oma kinnisasja kasutada. Kinnistule elamu ehitamise

keeld ei tähenda, et kaebajal oleks keelatud arendada seal majandustegevust, eriti kuna

tegemist on maatulundusmaaga (nt ehitada tehnilisi ruume, kasvuhooneid või

päikeseelektrijaamu). Selle jaoks ongi vaja koostada detailplaneering, et selgitada välja kõik

kinnisasja kasutamise võimalused ja piirangud. Kase kinnistu puhul ei nõudnud vastustaja nii

suurt elamute vahelist vahemaad.

9. Kuusalu vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varasemate

seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

11. PlanS § 128 lg-s 2 loetletud alused detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks ei ole

ammendavad ning vastustajal on otsuse tegemisel ulatuslik kaalutlusruum. Kohtu võimalus

sekkuda kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse teostamisse on piiratud (HKMS § 158 lg 3)

ning kaalutlusotsuste sisuline kontroll piirdub õiguse üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest

kinnipidamisega (HMS §-d 4 ja 54). Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda

raskemad ja ilmselgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Haldusakti

tühistamise toovad kaasa vaid sellised kaalutlusvead, mis on olulised ja sisulised ning

mõjutavad lõpptulemust (vrd Riigikohtu 20.03.2024 otsus nr 3-20-1329, p 62; 07.05.2020

otsus nr 3-17-2637, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud vastustaja selliseid vigu, mille

tõttu tuleks kaebuse esemeks olevad korraldused nr 157 ja nr 265 tühistada.

12. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu

elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on

lähiaastate ehitustegevuse alus. Kaebaja esitas 07.02.2022 detailplaneeringu algatamise

taotluse (dtl 4–5), milles soovis Kraavi kinnistu sihtotstarbe muutmist maatulundusmaast

elamumaaks ning ehitusõiguse määramist, et püstitada oma kinnistule ühepereelamu

ehitisealuse pinnaga ca 140 m2 ja abihoone pinnaga ca 150 m2. Taotlusele lisatud skeemil (dtl

6) on märgitud planeeritav ehitusala ja ehitiste asukohad. Ka 04.04.2022 vaides (dtl 11) ei ole

kaebaja viidanud mingitele muudele eesmärkidele seoses detailplaneeringu algatamisega.

Arvestades kaebaja 07.02.2022 taotluse sisu ja PlanS § 124 lg-s 2 sätestatud detailplaneeringu

eesmärki, ei saa vastustajale seetõttu ette heita, et nii korralduses nr 157 kui ka selle kohta

tehtud vaideotsuses on ta kaalunud üksnes seda, kas oleks alust algatada detailplaneering

eesmärgiga anda ehitusõigus elamu püstitamiseks.

13. Kaebaja kinnistu asub 2018. a-l kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu kohaselt

rohelise võrgustiku koridoris K9. Rohekoridoridel on maakonnaplaneeringu p-s 3.3.1 märgitu

kohaselt keskne roll rohelise võrgustiku sidususe säilitamisel. Rohelise võrgustiku aladele

ehitiste või rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku

terviklikkus ja toimimine. Rohelise võrgustiku alal on võimalik seni hoonestamata maa-alale

uusi hooneid kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m,

kui kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud.

14. 2001. a-l kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt asub Kraavi kinnistu

alvarite ehk loopealsete alal, mis oma õhukese pinnakatte tõttu ei paku kaitset pinnaveele.

Selle tõttu on see määratud detailplaneeringu kohustusega alaks. Üldplaneeringu seletuskirja

p-s 6.5 on kindlaks määratud ehitamise printsiibid hajaasustuses, millele on viidanud ka

kaebaja, kuid üldplaneering ei käsitle üldse rohelise võrgustikuga seonduvat. Seega saab

järeldada, et üldplaneeringus ettenähtud põhimõtted ei ole kantud ökoloogilistest eesmärkidest

(vt ka seletuskirja p 6.7).

4(6)

3-22-1543

15. Eespool toodut arvestades ei teinud vastustaja olulist kaalumisviga, kuid ei lähtunud

kaebaja taotlust lahendades Kuusalu valla üldplaneeringus ettenähtud hoonete vahemaast (30

m), mis on pealegi vaid vähim lubatud kaugus elamute vahel, vaid arvestas rohelises koridoris

asuva Kraavi kinnistu hoonestamisel maakonnaplaneeringus ettenähtud tingimustega. Pole

vaidlust, et Kraavi kinnistu kõrval asub juba elamuga hoonestatud kinnistu ja

maakonnaplaneeringus nõutud vahemaad ei ole võimalik tagada. Vastustaja on asjakohaselt

viidanud ka sellele, et maakonnaplaneeringus piiritletud rohelise võrgustiku toimimist ja

terviklikkust ei ole võimalik tagada iga kinnistu eraldiseisval planeerimisel, ning selgitanud,

et kaebaja saab oma õigusi kaitsta 17.06.2009 algatatud uue üldplaneeringu koostamise

menetluses (vt PlanS § 75 lg 1 p 10).

16. Kaebaja väidab, et Rummu külas asuva Kase kinnistu (katastritunnus 35201:003:0343)

detailplaneeringu kohaselt (dtl 66 jj) on vastustaja lubanud ehitada lähipiirkonnas elamuid

üksteisele lähemale kui Harju maakonnaplaneeringus ette nähtud 500 m. Kaebaja leiab, et

sellega on kaebajat koheldud põhjendamatult halvemini teistest Kuusalu valla elanikest. Selle

väitega ei saa nõustuda, sest Kase kinnistu detailplaneering on koostatud juba 2016. a-l, kuid

Harju maakonnaplaneering, millele vastustaja on siinses asjas tuginenud, kehtestati alles

2018. a-l. Seega ei ole tegemist sarnaste olukordadega. Samuti ei nähtu kaebaja esitatud

materjalidest, et Kase kinnistu asuks maardla alal.

17. Vastustaja tõi vaidlustatud haldusaktides välja ka kaebaja kavandatava elamuala

piirnemise maardlaga. Lubjakivimaardla alale (mis moodustab 94% kaebaja kinnistust) püsiva

ehitise kavandamist ei pidanud Maa-amet 14.02.2022 kirjas võimalikuks, kuna see

halvendaks juurdepääsu maavarale (vt maapõueseaduse § 14 lg 2). Maa-amet ei näinud aga

maavara kaevandamise seisukohast takistust püsiva ehitise kavandamisele maardlaga

mittekattuvale alale, kuigi kahtles maardla avamisel ja lubjakivi kaevandamisel tekkivate

häiringute tõttu, kas kavandatud elamuala on aastaringseks elamiseks sobiv. Maa-ametil ei

olnud vastuväiteid ka ajutise ehitise püstitamisele maardla alale. Seega lubjakivimaardla piire

ja Maa-ameti seisukohta arvestades saanuks kaebaja 07.02.2022 taotluses märgitud elamu

ehitusõigus ulatuda 6% suurusele kinnistu osale. Vastustaja märkis, et lubjakivi

kaevandamisest põhjustatud häiringuid (müra, tolm, vibratsioon) arvestades ei pruugi maardla

vahetu lähedus olla sobiv aasta ringi kasutatava elamu rajamiseks. Arvestades vaideotsuse lk-l

3 toodut, oli tegemist eeskätt otstarbekuse argumendiga, mis ei olnud detailplaneeringu

algatamata jätmisel määrav. Peamist takistust detailplaneeringu algatamiseks nägi vastustaja

siiski selles, et kavandatava detailplaneeringuga ei ole võimalik tagada kõnealuses piirkonnas

rohelise võrgustiku toimimist ja terviklikkust.

18. Kaebajal on iseenesest õigus, et detailplaneeringu algatamine on planeerimismenetluse

esimene etapp ning selles staadiumis ei ole veel selge, kas üldse ja milline planeering

kehtestatakse. Tuleb siiski arvestada, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku

omavalitsuse üksus (PlanS § 124 lg 10). Planeerimismenetlus nõuab seetõttu avalikke

ressursse isegi siis, kui planeerimisalase tegevuse korraldaja sõlmib PlanS § 130 lg 1 esimese

lause alusel detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga halduslepingu planeeringu

koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. PlanS § 130 lg 1 teise lause

kohaselt ei või planeerimisalase tegevuse korraldaja halduslepinguga üle anda planeeringu

koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist (sh

koostöö teiste asutustega, avalikkuse kaasamine, erinevate huvide tasakaalustamine jne).

Seetõttu ei ole alust algatada detailplaneeringut pelgalt selleks, et huvitatud isik saaks hakata

detailplaneeringu menetluse käigus uurima ja mõtlema, kuidas oma kinnisasja kasutada.

Uuringuid tellida ja selle põhjal oma plaane täpsustada on kinnisasja omanikul võimalik ka

detailplaneeringut algatamata. Detailplaneeringut algatades peaks olema vähemalt üldjoontes

teada, milliseid uuringuid on üldse vaja teha või kellelt on vaja taotleda kooskõlastusi või

5(6)

3-22-1543

arvamust. Kaebaja on apellatsioonkaebuses viidanud näiteks ideele püstitada Kraavi

kinnistule kasvuhoone, säilitades kinnistu senise maatulundusmaa sihtotstarbe, kuid selleks ei

pruugigi olla vaja koostada detailplaneeringut. Ajutise hoone püstitamisele, sh maardla alale,

ei väljendanud vastuseisu ka Maa-amet.

19. Eelneva põhjal ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse

tühistamiseks alust.

20. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)