2-24-18244/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja,

Tsiviilasja number

2-24-18244

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi M. M. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

10472,10 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood

10746479, lepinguline esindaja: Sigrid

Rahkema, e-post: XXX;

Kostja: M. M., isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M. M. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus

4885,14 eurot, intress 657,24 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 4885,14 eurot.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt M. M. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks

menetluskuludena 1140 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb M. M.-il tasuda OÜ-le Aktiva Finance Group

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

P OÜ (võlausaldaja) ja M. M. (kostja) sõlmisid krediidikontolepingu nr. xxxx. Lepingu

krediidi kulukuse määraks on 49,00%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse

võetud krediidisumma 5000,00 eurot, intressimäär 40,02%, osamaksete arv 24, maksete

tähtpäevad 13, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot.

Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 5000,00 eurot. Kostja kohustus

lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud

arvete alusel. Kostja ei ole krediiti tagastanud. Kostjal on põhivõlgnevus lepingu

ülesütlemise seisuga so 28.12.2021 summas 4885,14 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus

alates 13.10.2021. a kuni 13.12.2021. a. Kostjal on intressi võlgnevus alates 13.10.2021

kuni ülesütlemiseni s.o 28.12.2021: kokku summas 651,82 eurot

(166,41+170,44+162,91+152,06). Intress perioodi 1.12.2021. a - 28.12.2021. a eest

summas 152,06 eurot (4885,14 * 40,02% / 360 x päevade arv 28).

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne

võlausaldaja saatis kostjale e-kirjaga 13.12.2021 lepingu ülesütlemise teate, milles anti

kostjale kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest

hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu

üles öelduks 29.12.2021. Kostjal oli lepingust tulenev võlgnevus alates 13.10.2021

osamaksest kuni 13.12.2021 osamakseni. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme

üksteisele järgneva osamaksega. Esialgne võlausaldaja loovutas 29.12.2021 kostja

vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja

muid kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti

kostjale.

Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt

esitatud teavet, kontrollis avalikke andmebaase, laenuandja on kontrollinud kostja

pangakonto väljavõtet. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita

lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõlgnevus 4885,14 eurot, intress 657,24 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 4885,14 eurot; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv

summas 840,00 eurot ja hageja õigusabikulud 507,00 eurot ning väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 06.01.25.a ning

menetluskulude nimekiri 25.02.25 kättetoimetamisprotaali kaudu isiklikult. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgne krediidi kulukuse määra

(49%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2018.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,01%. Seega 03.01.2019 sõlmitud lepingus

nr. xxxx kokku lepitud krediidi kulukuse määr 49% vastas Eesti Panga poolt avaldatud

keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale

(20,01*3=60,03%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik,

vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Hageja on esitanud tõendid (hagi lisa 6, dtl 30jj) mille kohaselt võttis esialgne

võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt esitatud teavet,

kontrollis avalikke andmebaase, kontrollis kostja pangakonto väljavõtet, võttis arvesse

töötasu suuruse, kulud, sj majapidamiskulud, ja arvestas laenu osamakse suurust 300

eurot ning mille tulemusel jõudis järeldusele, et kostjale jääb peale kõike kulusid ja uut

laenumakset reservi veel kuus 522,90 eurot, Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja

järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning

kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 840 eurot ja esindustasu

507 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 840 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 840 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja

esindaja jaoks keeruline, tegemist on järelmaksu lepingutest tuleneva võlavaidlusega,

mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 3 h,

169 eur/h summas 507 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega

istungeid. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 3 tundi, kokku

summas 300 eurot (3*100).

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 1140 eurot

(840+300), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1140

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik