2-24-11373/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Määruse kuupäev

2. juuni 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11373

Tsiviilasi

A.K hagi E.G vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja Riho

Viik

Kostja: E.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja 08.05.2025 hagist loobumine.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda.

4. Jätta hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on A.K (hageja) hagi E.G (kostja) vastu kaasomandi

lõpetamise nõudes.

2-24-11373

2. Hageja esitas 08.05.2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna pooled jõudsid

kaasomandi jagamises kohtuvälisele kokkuleppele. Hageja palub talle tagastada menetluses

tasutud riigilõivu. Kostja kinnitas 23.05.2025, et vastavalt poolte kokkuleppele ei soovi ta

hagejalt menetluskulude väljamõistmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus käsitleb hageja

08.05.2025

taotlust hagist loobumise avaldusena

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg p 3 tähenduses ning leiab, et loobumine

tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

4. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine

menetluse lõpetamise alus. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

5. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, siis kannab ta TsMS § 168 lg 4 kohaselt

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas on hageja hagist

loobunud põhjusel, et pooled saavutasid kohtuvälise kokkuleppe. Pooled ei soovi

menetluskulude vastastikku väljamõistmist. Juhindudes TsMS § 4 lg-st 2, § 5 lg-st 1 ja § 146

lg 1 p-st 2 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

6. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui

hageja hagist loobub. TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel

või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu siiski eelnevas

kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seetõttu pole hageja taotlust

menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks võimalik rahuldada.

6.1.

Sätte eesmärgiks on soodustada kompromissi sõlmimist või hagist loobumist

võimalikult varases menetlusastmes. Praeguses asjas on hageja tasunud riigilõivu hagi

maakohtusse esitamisel. Pärast seda on asja menetlenud ringkonnakohus, kes saatis asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus leiab, et lähtudes sätte eesmärgist, tuleb lugeda

sellises olukorras, kus maakohus menetleb asja pärast seda, kui ringkonnakohus on seda juba

menetlenud, asja esmakordne maakohtus menetlemine TsMS § 150 lg 3 mõttes eelnevaks

kohtuastmeks, mistõttu asja uuel läbivaatamisel maakohtus hagist loobumisel ei ole hagejal

TsMS § 150 lg 3 kohaselt õigust nõuda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist. Vastupidine

tõlgendus ei läheks kokku sätte eesmärgiga. Näiteks tähendaks see seda, et hagejal oleks õigus

taotleda menetluse hilisemas faasis suuremas ulatuses riigilõivu tagastamist, kui tal oli

ringkonnakohtu menetluses, kus ta ei oleks hagist loobumisel saanud üldse nõuda lõivu

tagastamist.

7. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

TsMS § 150 lg 8 alusel saab vaidlustada ka riigilõivu tagastamisest keeldumist.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik

2 (2)