3-24-3049/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-3049

Määruse kuupäev

30. mai 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada tal tutvuda

Riigi Teataja veebilehel avaldatud õigusaktidega vene keeles

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta X taotlus täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.

4. Jätta X taotlus tõlgi kaasamiseks läbi vaatamata.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 6. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

taotleb Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist, et tal võimaldataks Riigi Teataja portaalis

seadustega vene keeles tutvuda. Kaebaja palub tuvastada, et vangla diskrimineerib teda ja

takistab tal oma õigusi kaitsmast. Kaebuse kohaselt esitas ta 6. septembril 2024 vanglale

vastavasisulise taotluse, millele vangla vastas, et kinnipeetavatele on õigusaktidega tutvumiseks

kohandatud lauaarvuti, kus on võimalik seadustega vene keeles tutvuda. Kaebaja esitas 1.

oktoobril 2024 vangla vastuse peale vaide, kuid vangla ei vastanud sellele. Kaebaja selgitab

kaebuses, et ta saab kuulates eesti keelest vähesel määral aru, kuid tema eesti keele oskus on

pigem kasin. Arvuti tõlkeprogramm tõlgib seadusi sageli valesti, ta ei saa mõista õiguslikke

nüansse ega saa seetõttu oma subjektiivseid õigusi kaitsta.

3-24-3049

Kaebaja taotleb kõikide haldusmenetluses kogutud dokumentide väljanõudmist vanglalt ning

palub kohtul võtta asja juurde haldusasjas nr 3-24-1992 esitatud 19. juuli 2024. a Viru Vangla

vastus nr 1-18/24/12019-2. Samuti taotleb kaebaja, et ta saaks kasutada menetluses tõlki.

2. Vastusena kohtunõudele edastas Viru Vangla kohtule X kohtueelselt esitatud taotluse ja

vangla vastuse taotlusele. Viru Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et kaebaja osaleb alates

24. septembrist 2024 Viru Vanglas korraldatavas riigikeele õppes A2 tasemel. Kohtueelse

menetluse materjalidest nähtub järgnev.

2.1. X esitas Viru Vanglale 6. septembril 2024 taotluse nr 3-24/2-2/8974, milles palus tagada

võimalus tutvuda seadustega Riigi Teataja portaalis vene keeles.

2.2. Viru Vangla vastas X taotlusele 27. septembri 2024. a vastusega nr 6-14/24/14158-2

(kohtule esitatud vastuses on ekslikult märgitud vastuse kuupäevaks 11. november 2024 ning

numbriks 1-8/24/17867-2). Vastuse kohaselt on kinnipeetavatele kohandatud õigusaktidega

tutvumiseks lauaarvuti, kus on võimalik tutvuda seadustega ka vene keeles. Selleks peab

kasutama hiire paremat klahvi, sealt valima „tõlgi/translate“ ja leidma sobiva keele.

2.3. X esitas 1. oktoobril 2024 Viru Vangla vastuse nr 6-24/24/14158-2 peale vaide

(registreeritud 3. oktoobril 2024 nr-ga 6-12/24/172-1), milles palus tunnistada vangla ametnike

tegevuse ebaseaduslikuks.

2.4. Viru Vangla tagastas 24. oktoobri 2024. a vastusega nr 6-12/24/169-2 X 2. oktoobri 2024.

a vaide nr 6-12/24/172-1 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel. Vangla leidis, et

kinnipeetaval puudus vaide esitamiseks õigus, kuna tema subjektiivseid õigusi pole ühegi

haldusakti ega toiminguga piiratud. Kaebaja pöördumine liigitati märgukirjaks ning talle

selgitati, et ta on saanud kõigile oma pöördumistele kirjalikud vastused.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab kaebuses, et kohus kohustaks Viru Vanglat võimaldama

kaebajal tutvuda õigusaktidega Riigi Teataja portaalis vene keeles. Kohtule on seega esitatud

kohustamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 2).

Lisaks taotleb kaebaja, et kohus tunnistaks vangla sellise tegevuse õigusvastaseks, sest see

diskrimineerib teda ja kahjustab tema võimalusi oma õigusi kaitsta. Kohus mõistab, et kaebaja

peab õigusvastaseks Viru Vangla 27. septembri 2024. a vastust nr 6-14/24/14158-2.

Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui kaebuse esitamine on isiku õiguste kaitseks

vajalik (HKMS § 44 lg 1 ja § 38 lg 4) ning kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid

(HKMS § 45 lg 2). Praeguses asjas ei ole eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja

õiguste kaitseks vajalik ega lubatav, sest kaebaja õiguste kaitseks piisab kohustamiskaebusest.

Kohustamisnõude lahendamisel kontrollib kohus haldusorgani tegevuse õiguspärasust. Seega

hõlmab kaebuses esitatud kohustamisnõue tuvastamisnõuet.

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et Viru Vangla 24. oktoobri 2024. a vastus, millega vangla tagastas kaebaja 1.

oktoobri 2024. a vaide läbivaatamatult, ei olnud õiguspärane. Kaebaja 6. septembri 2024. a

2

3-24-3049

taotlus ei ole käsitatav märgukirjana märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 tähenduses. Kaebaja ei teinud

vaides vanglale ettepanekuid asutuse töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks

ega andnud vanglale avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet, vaid taotles Riigi Teataja

portaali kaudu juurdepääsu seaduste venekeelsetele tõlgetele. Seega oleks pidanud Viru Vangla

käsitama kaebaja 1. oktoobri 2024. a pöördumist vaidena.

5. Siiski tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5.1. Kohtu hinnangul ei ole kaebusel eduväljavaateid.

Interneti vahendusel lubatud veebilehtede loetelu on justiitsminister kehtestanud

vangistusseaduse § 311 lg 2 alusel 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla

sisekorraeeskirjas“ (VSkE). VSkE § 521 lg 1 p-de 1 ja 7 kohaselt on kinnipeetaval õigus

turvaliselt kohandatud vangla seadme kaudu juurde pääseda muu hulgas Eesti ametlike

õigusaktide andmebaaside veebilehele ning tõlkerakenduse veebilehele. Kaebaja pole väitnud,

et tal poleks võimalik Eesti õigusaktidega Riigi Teataja portaali vahendusel tutvuda. Seega

puudub teave, mis osutaks võimalusele, et Viru Vangla poleks taganud kaebajale VSkE §-s §

521 lg 1 p-s 1 sätestatud õigust omada juurdepääsu Riigi Teataja võrguväljaandele. Kaebajal ei

ole subjektiivset õigust nõuda vanglalt Riigi Teataja portaali kaudu juurdepääsu seaduste

venekeelsetele tõlgetele. Esmalt tuleb silmas pidada, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 6

kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel. Teiseks ei ole vanglal seaduste tõlkimise ega tõlgetele

juurdepääsu tagamise kohustust. Riigi Teataja seaduse § 6 lg 1 kohaselt korraldab Riigi

Teatajas avaldatud õigusaktide tõlkimist ja tõlgete avaldamist Justiits- ja Digiministeerium

valdkonna eest vastutava ministri määratud mahus. Vangla selgitas 27. septembri 2024. a

vastuses nr 6-24/14158-2 kaebajale, et Viru Vanglas on kinnipeetavatele kohandatud

õigusaktidega tutvumiseks lauaarvuti, kus on võimalik tutvuda seadustega vene keeles

tõlkeprogrammi vahendusel. Kaebaja pole kaebuses väitnud, et tal puudus juurdepääs

tõlkerakendusele (VSkE § 521 lg 1 p 7). Kaebusest nähtuvalt pole ta rahul tõlkeprogrammi

kvaliteediga. Samas on jäänud tema väited tõlkeprogrammi kehva kvaliteedi ja õiguskaitse

võimaluste piiramise kohta üldsõnalised ning põhistamata. Kohus ei pea seetõttu usutavaks, et

tõlkeprogrammi abil poleks võimalik õigusaktide tekstidest aru saada. Vajaduse korral on

kaebajal võimalik küsida asjakohaselt ametiasutuselt õigusalaseid selgitusi (vt MSVS § 3) või

taotleda haldusmenetluses tõlgi kaasamist (haldusmenetluse seaduse § 21). VSkE § 491 lg-d 4

ja 5 tagavad kinnipeetavale, kelle eesti keele oskuse tase ei võimalda tal oma õigusi kaitsta ja

kellel pole raha, vaide- ja kahju hüvitamise tõlketeenuse osutamise vangla kulul. Kohtule

teadaolevalt on kaebaja suutnud esitada kohtule eestikeelseid avaldusi. Ka praeguses asjas

esitatud kaebuse ja kohtueelse menetluse materjalide põhjal ei ole kohtule äratuntav, et kaebaja

õiguskaitsevõimalused oleksid vähese eesti keele oskuse tõttu piiratud.

5.2. Vangla tagas kaebajale juurdepääsu õigusaktidele ning võimaluse kasutada õigusaktide

vene keelde tõlkimiseks tõlkeprogrammi. Kaebaja üldsõnaliste väidete põhjal ei saa pidada

tõenäoliseks, et vangla oleks tema põhiõigust menetlusele või kaebeõigust või õigust võrdsele

kohtlemisele märkimisväärselt riivanud. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja materiaalsed

subjektiivsed õigused võiksid jääda kaitseta.

6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

3

3-24-3049

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse

tagastamise tõttu läbi vaatamata.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub täiendavate tõendite kogumiseks vajadus. Seepärast

jätab kohus kaebaja täiendavate tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata (HKMS § 62 lg 2).

9. Kaebaja soovib, et kohus annaks talle menetluses tõlgi abi. Kohus mõistab, et kaebaja

soovib, et kohus asja sisulisel läbivaatamisel kohtuistungil võimaldaks kaebajale tõlgi abi.

HMKS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui

menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse võimaluse korral tõlgi (HKMS §

82 lg 1). Kuna kohus tagastab kaebuse seda sisuliselt läbi vaatamata ning asjas ei toimu seega

kohtuistungit, siis jääb kaebaja taotlus HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

4