3-25-1095/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1095

Haldusasi

Z.M-i kaebus Rae Vallavalitsuse 18.03.2025 korralduse nr 374

punktile 3

Menetlusosalised

ja nende esindajad

Kaebaja - Z.M

Vastustaja – Rae vald, esindaja Erik Niinemaa

Kolmas isik - B.R

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta Z.M-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

02.07.2025. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Z.M esitas 22.02.2025 teate enda ja G.S-i elukoha registreerimiseks aadressile Harjumaa,

YYYY. Eluruumi kasutamise alusena esitas kaebaja 2017.a sõlmitud üürilepingu, mis on sõlmitud

kaebaja ja G.S-i vahel.

2. Rae vald keeldus kaebaja ja G.S-i elukohaandmete kandmisest rahvastikuregistrisse.

3. Rae Vallavalitsus jättis 18.03.2025 korraldusega nr 374 kaebaja vaide rahuldamata (resolutsiooni

punkt 3).

4. Tallinna Halduskohtule saabus 18.04.2025 Z.M-i kaebus Rae Vallavalitsuse 18.03.2025

korralduse nr 374 p 3 tühistamiseks, Rae Vallavalitsuse kohustamiseks registreerida kaebaja

elukohana YYYY, Harjumaa, alternatiivselt Rae Vallavalitsuse kohustamiseks registreerida

kaebaja elukoht Rae valla täpsusega, alternatiivselt Rae Vallavalitsuse kohustamiseks algatada

rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-s 86 sätestatud menetlus kaebaja elukoha aadressi

rahvastikuregistrisse kandmiseks.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Kaebaja sõlmis üürilepingu elamu (ehitusregistri kood 116042056) üürimiseks. Üürileping on

sõlmitud 2017. a ja üürilepingu kehtivus ei sõltu omanikukandest. 2024. a moodustati kaks uut

kinnistut (XXXX ja YYYY). YYYY kinnistul asub ka elamu. Seega on vald kohustatud

registreerima kaebaja õige elukoha aadressina YYY.

6. Vastustaja tegevus on õigusvastane, kuna ta on kohustatud kaebaja registreerima üürilepingu

alusel rahvastikuregistris. Asjakohatu on Rae valla seisukoht, et üürileping ei kehti. Rae valla

ametnikul puudub pädevus asuda tuvastama lepingu kehtivust. Rae valla ametnik pidi üksnes

kontrollima üürilepingu formaalseid eeldusi ning kas on olemas elamu, kuhu isik soovib enda

elukohta registreerida. Õigusvastane on siduda üürileping omandi kehtivusega.

7. Juhul, kui registrikanne tehakse õigusvastaselt, on kinnisasja omanikul õigus algatada vastav

menetlus RRS § 88 alusel. Kehtiva tsiviilõiguse kohaselt ei muutu üürileping kehtetuks, kui kanne

kinnistusraamatus omandi osas muutub. Kaebajal on faktiline ja seaduslik valdus elamule,

asukohas YYYY ning kaebaja kasutab kinnistut enda elukohana. Kaebajal ei ole vaja alusetult

kinnistusraamatusse kantud isiku nõusolekut lisaks üürilepingule, mis tõendab kasutusõigust alates

2017.a.

8. Vallal on õigus küsida kinnistuomaniku nõusolekut üksnes RRS §-s 85-88 sätestatud olukorras.

Praegu ei ole vastavad tingimused täidetud, kuna kaebaja esitas taotluse RRS § 65 lg 1 alusel.

Seega on viidud läbi õigusvastane menetlus. Vallal puudus õigus teha päringuid kinnistusraamatu

järgsele omanikule ning lähtuda anonüümselt isikult saadud selgitustest.

9. Kinnistu omanikukanne on vale, kuna see on vaidlustatud kohtus (tsiviilasi nr 2-23-1235). Rae

vallal puudus seaduslik alus keelduda kaebaja elukoha registreerimisest aadressile YYYY. AÕS §

56 lg 1 järgi üksnes eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust (Riigikohtu 10.10.2012

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-12, p 12).

10. Samuti rikkus Rae vald hea halduse tava, kuna kaebajal puudub rahvastikuregistris

registreeritud elukoht. Vastustaja oleks pidanud algatama ise kaebaja elukoha aadressi kandmise

rahvastikuregistrisse. Kui elukohta ei oleks olnud võimalik tuvastada, oleks vald pidanud kaebaja

elukoha kandma registrisse valla täpsusega (RRS § 86).

11. Vaadeldav kinnistu, millel elamu asub, on kaasomand ja üürilepingu kohaselt saab üürilepingut

lõpetada üksnes mõlema kaasomaniku nõusolekul. Seega on täitmata eeldus lepingust

taganemiseks. G.S omandas kaasomandi osa oma kaasomaniku eelisostuõiguse realiseerimisega.

12. Täitemenetluse algatamise fakt ei tõenda, et isikul, kelle vastu on nõue esitatud, puudub õigus

midagi vallata. Samuti ei ole asjaolu, et inimene ei kasuta elamut elukohana selliseks tõendiks,

mille alusel saab vald keelduda elukoha registreerimisest. Valla vastav põhjendus keeldumisel on

sisutühi.

13. YYYY kinnisasi on kaebaja valduses, mida tõendab asjaolu, et 22.04.2025 tungisid kaks valla

ametnikku õigusvastaselt YYYY kinnisasjale ning tegid kaebaja teadmata jälitustoiminguid.

Kaebajaga ei kooskõlastatud vaatlust.

14. Jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et G.S kasutas eelisostuõigust vaadeldava kinnisasja

suhtes (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-21-2808). Kehtiv asjaõigus tekib kinnisasja

asjaõigusega koormamisel AÕS § 641 järgi üksnes juhul, kui asjaõiguse seadmiseks on sõlmitud

kehtiv asjaõigusleping (käsutustehing) ja õiguse kohta on tehtud kehtiv kanne kinnistusraamatusse.

B.R ei ole kinnistu omanik, kuna ta on kinnistusraamatusse kantud tühise käsutustehingu alusel.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

15. Vastustaja 18.03.2025 korralduse nr 374 p 3 tühistamiseks puudub alus. Otsus vastab

menetluses tuvastatud asjaoludele ja õiguslikele alustele ning on kaalutlusvigadeta. Riigikohtu

halduskolleegium on lahendis haldusasjas nr 3-21-2230 p-s 11.2 sedastanud, et RRS § 68 kohustab

isikut tagama rahvastikuregistris enda elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse. See seaduse nõue

muutuks sisutuks, kui puuduks võimalus kontrollida selle nõude täidetust. Kohalikul omavalitsusel

tuleb kontrollida elukohateate alusel rahvastikuregistrisse tehtava kande õigsust. Lisaks sellele on

rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuse vastu oluline avalik huvi (samas, p 12.2). Kui

kohaliku omavalitsuse üksusele saavad teatavaks tõendid, mis tekitavad põhjendatud kahtluse, et

registrisse kantud andmed võivad olla ebaõiged, peab ta elukoha andmete õigsust kontrollima.

Seejuures võivad tõenditeks olla kõik haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-s 2 nimetatud

tõendid ning kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte. Rahvastikuregistri elukoha kande õigsuse

tagamise eesmärk on kaitsta ka neid isikuid, kelle õigusi võib ebaõige kanne kaudselt puudutada.

Isikul ei saa olla õigust ega õigustatud ootust riiklikus registris ebaõigete andmete kajastamiseks

(samas, p 12.3).

16. Kinnistu nr 15887450, millel asub YYYY katastriüksus ja hoone, omanikuks ei ole üürileandja

G.S. Kinnistu omanik on B.R, kes on omanikuna 22.11.2023 sisse kantud 17.11.2023 kohtutäituri

avalduse alusel. Eelneva tõttu tekkis vastustajal põhjendatud vajadus teha täiendav kontroll, et

selgitada välja kaebaja elukohateates esitatud andmete õigsust. Selleks tegi vastustaja kaebajale

27.02.2025 ettepaneku esitada täiendavalt kinnistu omaniku nõusolek elukohaandmete kandmiseks

rahvastikuregistrisse ning omaniku kinnitus üürilepingu kehtivuse kohta. Kaebaja omaniku

nõusolekut ega kinnitust üürilepingu kehtivusele ei esitanud ning näitas üles lugupidamatust

haldusmenetlust läbiviiva ametniku ja teostatud toimingute suhtes, mis süvendas veelgi vastustaja

kahtlusi elukohateates esitatud andmete õigsuse kohta.

17. Vastustaja 28.02.2025 tehtud järelepärimisele kinnistu omanikule B.R ilmnes, et kaebajal

puudub igasugune seaduslik valdusõigus asja kasutamiseks ning omanik oli kategooriliselt vastu, et

kaebaja tema omandile sisse kirjutatakse. Omanik B.R on esitanud 20.02.2024 täitmisavalduse

kaebaja väljatõstmiseks kinnistult, sh kaebuses viidatud elamust. Kohtutäitur Elin Vilippus on

koostanud kaebajale kinnisasja sundvabastamise nõude 28.02.2024 ning näinud ette, et kui kaebaja

ei täida seda vabatahtlikult, siis toimub kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine

18.04.2024. Omanik B.R on seadnud kahtluse alla ka kaebaja esitatud üürilepingu ehtsuse ning

öelnud kaebajale üürilepingu üles ülesütlemisavaldusega 24.05.2024 tsiviilasjas 2-24-3938. Seega

on kaebaja esitatud üürileping 01.02.2017 kinnistul asuva hoone ehitisregistri koodiga 116042056

eluruumina kasutamiseks lõppenud ning kaebajal puudub õiguslik alus nimetatud eluruumi

kasutamiseks.

18. Õige on vastustaja keeldumine kaebaja elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmisest RRS

§ 84 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub

eluruumi kasutamiseks ruumi omaniku nõusolek või ruumi kasutamise õigust tõendav dokument.

Samuti on õige vastustaja 18.03.2025 korraldusega nr 374 vastu võetud vaideotsuse punkt 3,

mistõttu tuleb jätta kaebaja nõue rahuldamata.

19. Kaebaja ei ole alternatiivsete nõuetega vastustaja poole pöördunud ning seetõttu pole ka

vastustaja kaebaja õigusi rikkunud, mistõttu puudub vaidluse ese HKMS § 41 lg 1-3 mõttes.

RRS § 85 sätestatud asutused (sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste-, politsei- või muu

asutus) ei ole vastustajale teatanud oma ülesannete täitmise käigus vastustaja territooriumil

avastatud püsivalt viibivast kaebajast, kelle elukoha aadress ei ole rahvastikuregistrisse kantud

või kes oma kinnitusel ei kasuta enam seda elukohta, mille aadress on rahvastikuregistrisse

kantud ja ka kaebaja ei ole sellesisulise sooviga vastustaja poole pöördunud.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

20. Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik kui kinnistu registriosa numbriga

15887450 ainuomanik, nõustub Rae Vallavalitsuse otsusega jätta registreerimata elukoht G.S ja

Z.M-il . Samuti on õiguspärane Rae Vallavalitsuse 18.03.2025 korraldus 374, millega jäeti kaebaja

vaie rahuldamata.

21. Väidetav 2017. aastal sõlmitud üürileping G.S-i ja Z.M-i vahel on näilik ja tühine. Juhul, kui

selline leping oleks kehtiv, siis ütles kolmas isik lepingu korraliselt üles kahel õiguslikul alusel ja

kolmekuulise etteteatamisega 24.05.2024.

22. Kohtutäitur Elin Vilippuse büroo alustas aprillis 2024 väljatõstmise menetlused kahe füüsilise

isiku ja äriühingute osas. Erinevate vaidlustamiste tõttu ei saanud kohtutäitur toiminguid lõpuni

viia. Nimetatud ajast puuduvad kolmandal isikul andmed, kas vaadeldaval kinnistul keegi elab.

Seda kinnitab ka asjaolu, kui Rae valla ametnikud viisid läbi hiljuti paikvaatluse ning ei tuvastanud

kellegi viibimist kinnistul. Kolmas isik ei ole nõus omanikuna andma ka tavapärast nõusolekut

elukoha teadete esitamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna vastustaja ei rikkunud kaebaja õigusi. Kaebaja esitas

22.02.2025 elukohateate enda ja G.S-i elukoha registreerimiseks aadressile YYYY, Harjumaa.

Kinnistu on 100% ulatuses maatulundusmaa, ehitisregistri kood 116042056 (1930.a kasutusele

võetud üksikelamu). Kinnistusraamatust nähtuvalt on nimetatud kinnistu omanik alates 17.11.2023

B.R. Samuti nähtub kinnistusraamatust, et 17.04.2024 on kinnistusraamatusse III jakku

„Koormatised ja kitsendused“ kantud järgmine märge: „Märge 09.05.2024 kohtumääruse

(kohtuasja number 2-23-1235), mille on teinud Harju Maakohus alusel: Harju Maakohtu

menetluses on tsiviilasi nr 2-23-1235, milles G.S nõuab B.R nõusoleku andmiseks kohustamist, et

kustutada kanne kinnistusraamatust, mille kohaselt B.R on kinnistu nr 15887450 ainuomanik.“

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-23-1235 (G.S-i hagi G.F vastu kostja

kohustamiseks nõusolekute andmiseks asjaõigusliku lepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu

kannete tegemiseks ja G.S-i hagi B.R vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks) jättis Harju

Maakohus 24.09.2024 kohtuotsusega hagi rahuldamata (p 1); menetluskulud hageja kanda (p 2);

tühistas 15.04.2024 kohtumäärusega seatud ja 09.05.2024 kohtumäärusega parandatud hagi

tagamise abinõu, millega kohus kandis hagi tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr 15887450 G.S-i kasuks järgmise seisuga märkuse: „Harju Maakohtu menetluses on

tsiviilasi nr 2-23-1235, milles G.S nõuab B.R nõusoleku andmiseks kohustamist, et kustutada

kanne kinnistusraamatust, mille kohaselt B.R on kinnistu nr 15887450 ainuomanik.“ (p 3).

Kohtuotsus ei ole jõustunud. Samas tsiviilasjas jättis Tallinna Ringkonnakohus 02.12.2024

rahuldamata G.S-i 29.11.2024 hagi tagamise taotluse, milles G.S taotles, et hageja võib kuni asjas

tehtava lahendi jõustumiseni kinnistut kasutada (p 1.1) ja peatada kuniks antud asjas lahendi

jõustumise või täitmiseni kaasomandi mõttelise osa enampakkumise täitedokumendi (kohtutäituri

poolt 16.11.2023 koostatud sundenampakkumise nr 022/2015/544 jt) alusel B.R nõudeõigus

kinnisasja valduse väljanõude osas hageja vastu (p 1.2). G.S taotles alternatiivselt, et kohus

reguleeriks enda äranägemisel valdusküsimust (p 1.3).

24. Tsiviilasjas nr 2-21-2808 (G.S-i hagi Q.F ja B.R vastu tehingust taganemisavalduse tühisuse

tuvastamiseks) jäeti G.S-i hagi Q.F ja B.R vastu tehingust taganemisavalduse tühisuse

tuvastamiseks läbi vaatamata. Kohtumäärus jõustus 04.04.2022. Seega on väär kaebaja seisukoht,

et kinnistusraamatusse tehtud kanne on ebaõige ja kinnistusraamatusse on kantud vale omanik.

25. Kaebuses toob kaebaja välja, et elamu, kuhu kaebaja soovib enda registreerimist asub

katastriüksusel nr 65301:001:6649. Kinnistusraamatust nähtuvalt on ka nimetatud katastriüksuse

(YYYY, maatulundusmaa 100%) omanik B.R.

26. Eluruumi kasutamise alusena esitas kaebaja 01.02.2017 sõlmitud üürilepingu, mis on sõlmitud

kaebaja ja G.S-i (kaebaja ema) vahel (dtl 8). RRS § 81 näeb ette kohaliku omavalitsuse üksusele

õiguse kontrollida elukoha teate saamisel selles esitatud andmete ja elukoha teate vastavust

kehtestatud nõuetele ning näiteks juhul, kui elukohateates on esitatud valeandmeid, keelduda

elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest (RRS § 84 lg 1 p 4). Seega ei seisne kohaliku

omavalitsuse üksuse poolt elukohateate alusel rahvastikuregistrisse tehtav kanne üksnes andmete

sisestamises, vaid ka nende õigsuse kontrollimises. Lisaks sellele on rahvastikuregistrisse kantud

andmete õigsuse vastu oluline avalik huvi (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 09.12.2019 otsus nr 5-18-7/8, p-d 136 ja137). Eelnevat aluseks võttes oli Rae vald

kohustatud kontrollima kaebaja esitatud andmete õigsust.

27. RRS § 84 lg 1 p 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus keeldub elukohateates märgitud

elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest, kui isik ei ole elukohateates nimetatud eluruumi

omanik ja tal puudub eluruumi kasutamiseks ruumi omaniku nõusolek või ruumi kasutamise õigust

tõendav dokument. Tuginedes eelnimetatud sättele, keeldus Rae vald vastava registrikande

tegemisest, kuna kinnistu (YYYY, Harjumaa) omanik kinnitas Rae vallale, et tal puudub kehtiv

üürisuhe kaebajaga ja kaebajal puudub valdus kõnealuse kinnisasja üle. Kolmas isik kinnitas

eelnevat ka kohtumenetluses. Alternatiivselt ütles B.R kaebajale üürilepingu üles ka kirjalikult (dtl

89).

28. Arvestades, et kaebajal puudub kinnisasja omaniku nõusolek elukoha registreerimiseks, keeldus

Rae vald õiguspäraselt elukoha registreerimisest RRS § 84 lõike 1 punkti 1 alusel. Kuivõrd kaebaja

esitas elukoha registreerimise teate 22.02.2025, ei oma tähtsust asjaolu, et kaebajal oli eelnevalt

õigus olla registreeritud aadressile YYYY, Harjumaa. Kohalikul omavalitsusel tuleb lähtuda

taotluses esitatud andmetest.

29. Kaebaja leiab, et Rae vald oleks pidanud kaebaja registreerima Rae valda tulenevalt RRS §-st

86. Nimetatud sätte kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil püsivalt viibiva

rahvastikuregistri subjektiks oleva isiku elukoha aadress ei ole kantud rahvastikuregistrisse või

isiku kinnitusel ei kasuta ta enam rahvastikuregistrisse kantud aadressijärgset elukohta, peab

kohaliku omavalitsuse üksus algatama elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise või

muutmise RRS §-s 85 nimetatud asutuse või isiku antud andmete alusel käesolevas peatükis

sätestatud korras. Sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste-, politsei- või muu asutus teatab

kohaliku omavalitsuse üksusele oma ülesannete täitmise käigus kohaliku omavalitsuse üksuse

territooriumil avastatud püsivalt viibivast isikust, kelle elukoha aadress ei ole rahvastikuregistrisse

kantud või kes oma kinnitusel ei kasuta enam seda elukohta, mille aadress on rahvastikuregistrisse

kantud. Teates märgitakse isiku elukoha aadress või selle puudumine (RRS § 85). Nimetatud sätted

ei ole asjakohased, kuivõrd puudub vaidlus, et kaebaja ega muu ametiisik ei ole kaebaja kohta

vallale vastavat teadet esitanud, mistõttu puudus vallal kohustus registreeringu tegemiseks RRS §

86 alusel.

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda

isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS §

108 lg 8). Kolmas isik oli vastustaja poolel. Seega tuleb kolmanda isiku menetluskulud mõista

välja kaebajalt. Kolmas isik ei esitanud tähtaegselt menetluskulusid tõendavaid dokumente. Samuti

ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)