1-25-2780/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-2780

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juunil 2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-2780

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Thea Tikenberg

Natalija Mehh

Kriminaalasi

Andrei Zvizdai süüdistatuna KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Eve Soostar

Süüdistatav

Andrei Zvizdai – isikukood 38507270314, XXX kodanik,

elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx, töökoht xxx, telefon

xxx, e-post xxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Andrei Zvizdai KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 1 aasta.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Andrei

Zvizdai ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxx;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 27.12.2024 kuni 28.12.2024 ja 28.01.2025 kuni 29.01.2025, s.o

4 päeva.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata Andrei Zvizdai katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS §-s 75 sätestatud

kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

Välja mõista Andrei Zvizdailt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 131,76 eurot

riigituludesse.

Kohustada Andrei Zvizdaid tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 121,73 eurot.

Menetluskulud summas 1460,76 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700016008. Selgitusse võib märkida: „Andrei Zvizdai, kriminaalasi

1-25-2780, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Välja mõista Andrei Zvizdailt kannatanu M. K. kasuks varaline kahju summas 600

eurot ja mittevaraline kahju summas 500 eurot, mis tuleb kanda M. K. arvelduskontole

nr EExxx LHV Pank AS-is.

Asitõendid:

-

CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja

materjalide juurde;

-

taskunuga (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Andrei Zvizdaid süüdistatakse selles, et tema 27.12.2024 ajavahemikul 23:30-23:36

Tallinnas, A.H. Tammsaare tee .X juures, s.o avalikus kohas, kus viibisid ka kõrvalised

isikud, võttis N. D.lt rinnust kinni ning vasaku käega võttis noa ja hoidis nuga N. D. rinna

juures teraga N. D. suunas, tekitades sellega kannatanus hirmu ja häirides sellega kõrvalist

isikut D. R..

Samuti tema 28.01.2025 kella 22:00 paiku Tallinnas Sõpruse pst X kandis Lepistiku

bussipeatuses, s.o avalikus kohas, kus viibisid ka kõrvalised isikud, lõi jalaga korduvalt M.

K.’le keha ja näo piirkonda. Andrei Zvizdai põhjustas M. K.’le füüsilist valu ja

tervisekahjustused- marrastused otsmikul, paremal põsesarnal, ninajuurel, vasaku käe

nimetissõrmel ning paistetuse ja marrastuse parema kõrvataguse piirkonnas.

Eelkirjeldatud vägivaldsete tegevustega häiris Andrei Zvizdai ka kõrvaliste isikute rahu ja

turvatunnet.

Oma tegevusega rikkus Andrei Zvizdai KorS §-s 55 lg 1 p 1 ja p 2 sätestatud nõudeid, mille

kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil,

eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut

sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada;

Seega pani Andrei Zvizdai tahtlikult toime avalikus kohas käitumise üldnõuete

rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, see on KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Andrei Zvizdai, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 20.05.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Andrei Zvizdai süüdi tunnistamist KarS § 263 lg 1 p 1

järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka

Andrei Zvizdai kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.12.2024 kuni 28.12.2024 ja 28.01.2025

kuni 29.01.2025, s.o neli päeva, seega kandmisele kuulub 11 kuud ja 26 päeva vangistust.

Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui

süüdistatav Andrei Zvizdai ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu

ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud

alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Asitõendid

KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti

kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal

toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest

valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse

või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või

ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud

kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Juhindudes KarS § 83 lg-st 1 ning KrMS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4, otsustab kohus

kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist:

-

CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja

materjalide juurde;

-

taskunuga (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu

131,76 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik