2-24-111480/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-111480

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.06.2025, Jõhvi

Kohtunik

Heleen Jääger

Kohtuasi

PLACET GROUP OÜ hagi A&M Toila OÜ ja G.V

vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 752,64 eurot

Menetlusosalised

ja

esindajad

nende Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910),

lepinguline esindaja Eerika Erlach

Kostja A&M Toila OÜ (registrikood 16661821),

seaduslik esindaja G.V

Kostja G.V (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt PLACET GROUP OÜ hagi A&M Toila OÜ ja G.V vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.

2. Mõista solidaarselt A&M Toila OÜ-lt (registrikood 16661821) ja G.V-lt

(isikukood XXX) PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910) kasuks välja põhivõlg

5304,64 eurot, intressid 252,28 eurot, sissenõudmiskulud 70 eurot, leppetrahv 265,23

eurot, viivis 4721,13 eurot ajavahemiku 14.03.2024–01.06.2025 eest ning edasiulatuv

viivis alates kohtuotsuse tegemise päevast (02.06.2025) põhivõla tasumata osalt kuni selle

kohase tasumiseni arvestusega 0,2% päevas, kuid mitte enam kui 5304,64 eurot.

3. Jätta PLACET GROUP OÜ menetluskulud 99,59% ulatuses solidaarselt A&M

Toila OÜ ja G.V kanda ja 0,41% ulatuses PLACET GROUP OÜ kanda.

4. Mõista A&M Toila OÜ-lt ja G.V-lt PLACET GROUP OÜ kasuks välja

menetluskulud 836,56 eurot.

5. Mõista A&M Toila OÜ-lt ja G.V-lt PLACET GROUP OÜ kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt (836,56 eurot) välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

6. A&M Toila OÜ-lt ja G.V-lt PLACET GROUP OÜ kasuks välja mõistetud raha

tuleb tasuda PLACET GROUP OÜ arveldusarvele nr xxx Coop Pank AS-s, märkides

selgitusse xxx, A&M Toila OÜ.

2-24-11480

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 633 lg 7). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel

tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 10.06.2024 Viru Maakohtule hagi A&M Toila OÜ

(kostja I) ja G.V (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

mõista põhivõla 5304,64 eurot, seisuga 10.06.2024 sissenõutavaks muutunud viivise

944,23 eurot, intressid 296,15 eurot, leppetrahvi 265,23 eurot, sissenõudmiskulud 70 eurot

ja viivise alates 11.06.2024 põhivõla tasumata osalt kuni põhivõla kohase tasumiseni

arvestusega

0,2% päevas, kuid mitte enam kui 5304,64 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 10.10.2023 laenulepingu nr xxx

(laenuleping), mille alusel andis hageja kostjale I laenu 5500 eurot. Laenu väljamaksmisel

peeti laenusummast kinni lepingutasu 275 eurot. Hageja ja kostja II sõlmisid laenulepingust

tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks 10.10.2023 käenduslepingu

nr xxx

(käendusleping), märkides käendaja vastutuse maksimumsummaks 11 000 eurot.

Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II laenulepingust ja kõigist selle tulevikus

sõlmitavatest lisadest tulenevate kostja I kohustuste kohase täitmise eest hageja ees

solidaarselt kostjaga I.

Kostja I kohustus tagastama laenu 37 osamaksena. Kostja I tegi kolm osamakset, millest

hageja luges tasutuks 195,36 euro ulatuses laenusumma, 246,93 euro ulatuses intressid, 7,32

euro ulatuses viivised ja 35 euro ulatuses sissenõudmiskulud. Hageja edastas korduvalt

kostjatele võlateatisi. Kostjad ei kõrvaldanud tekkinud võlga ka täiendava tähtaja jooksul,

millest tulenevalt ütles hageja sõlmitud lepingu üles 14.03.2024.

2. Kostjad hagile ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

4. Hagi rahuldamise osas on tegemist TsMS § 407 lg 1 mõistes tagaseljaotsusega (TlnRnKo

16.11.2022, 2-22-112281, p 8). Kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagimaterjalid

ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale I kätte 12.09.2024 ja kostjale II

06.12.2024. Seega tuli kostjal I vastata hagile hiljemalt 12.09.2024 ja kostjal II 06.01.2025,

kuid kostjad ei ole vastust esitanud. Kostjaid on teavitatud hagile vastamata jätmise

tagajärgedest. Hageja on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega. Samuti ei esine TsMS

§ 407 lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kohtu

hinnangul on hagis esitatud asjaolud piisavad, et pidada hageja nõuet õiguslikult

põhjendatuks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

2(6)

2-24-11480

5. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu ning

hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu alusel.

6. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396

lg 1). Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist

(VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või

lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja

arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1).

7. Kohus peab kostja I vastu esitatud hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv

leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja I rikkus lepingut ja kostja I vastutab

lepingu rikkumise eest.

8. Kohus tuvastab hagiavalduse ja esitatud tõendite alusel vaidluse lahendamise jaoks

järgmised olulised asjaolud:

-

Hageja ja kostja I sõlmisid 10.10.2023 laenulepingu nr xxx, millega kostja I sai hagejalt

krediiti 5500 eurot. Sellest on maha arvatud lepingu sõlmimise tasu 275 eurot (dtl 43–45,

50–57).

-

Hageja ja kostja II sõlmisid 10.10.2023 laenulepingust nr xxx tulenevate rahaliste

kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxx (dtl 43–49).

-

Lepingule lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus

kostja I tagastama saadud laenu 37 osamaksena (dtl 56).

-

Kostja I tegi laenulepingu katteks tagasimakseid järgmiselt: 16.11.2023 maksis kostja I

217,22 eurot, 17.12.2023 maksis kostja I 217,39 eurot ja 19.02.2024 maksis kostja I 50

eurot (dtl 38).

-

Hageja arvestas tagasimaksed 195,36 euro ulatuses laenusumma, 246,93 euro ulatuses

intresside, 7,32 euro ulatuses viiviste ning 35 euro ulatuses sissenõudmiskulude katteks (dtl

38).

-

Lepinguga kokkulepitud intressimäär oli 23,88% aastas (dtl 50).

-

Viivisemäär on hageja kehtivate üldtingimuste järgi juriidiliste isikutega sõlmitud lepingute

puhul 0,2% päevas (dtl 53).

-

Hageja edastas kostjatele 23.01.2024, 21.02.2024 ja 22.03.2024 võlateatised (dtl 58–69,

92–97) ja 26.02.2024 leppetrahvihoiatuse (dtl 70–71).

-

Kostjad ei maksnud tekkinud võlga täiendava tähtaja jooksul, millest tulenevalt ütles

hageja 06.03.2024. a avaldusega laenulepingu üles 14.03.2024 (dtl 72–73).

9. Hageja ja kostja I sõlmisid seega laenulepingu, millega kostja I sai enda käsutusse

krediiti. Kostja I olid laenu tagasimaksete tegemisega viivituses. Kostja I ei teinud

tagasimakseid vastavalt kokku lepitud graafikule. Hageja saatis kostjatele võlateatisi. Hageja

tegi kostjale I 26.02.2024 leppetrahvi kohaldamise hoiatuse (dtl 70–71). Kostja I ei tasunud

tekkinud võlga, mistõttu edastas hageja kostjale I 06.03.2024 leppetrahvi nõude ja

ülesütlemise avalduse, andes täiendava tähtaja võla ja leppetrahvi tasumiseks hiljemalt

3(6)

2-24-11480

13.03.2024 koos hoiatusega, et võla ja leppetrahvi tasumata jätmisel loeb hageja laenulepingu

ülesöelduks 14.03.2024 (dtl 72–73). Kooskõlas laenulepingu p-ga 7.2.3 on võlausaldajal

õigus leping erakorraliselt üles öelda mh juhul, kui juriidilisest isikust laenusaaja on

viivitanud leppetrahvi tasumisega enam kui 7 päeva. Kostja I ei kõrvaldanud tekkinud võlga

ka täiendava tähtaja jooksul, millest tulenevalt ütles hageja sõlmitud lepingu üles 14.03.2024.

Kuna hageja on kostjaga I sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles öelnud, on hageja nõue

laenu ja kõrvalkulude tagastamiseks muutunud sissenõutavaks. Kostja I on laenu ja

kõrvalkulude tagastamata jätmisega lepingut rikkunud ning vastutab selle eest. Raha

maksmise kohustuse täitmata jätmine ei ole vabandatav. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse

täitmist. Hageja nõuet kostja I vastu võib seega pidada õiguslikult põhjendatuks.

10. Hageja nõue kostja I vastu on põhjendatud põhinõude, viivise ja leppetrahvi osas.

Intressinõue on põhjendatud osaliselt.

10.1

Põhinõue – Hageja andis kostja I kasutusse laenu 5500 eurot. Lepingu järgi peeti

laenusummast kinni 275 eurot. Tehtud tagasimaksetest arvestas hageja põhivõlgnevuse

katteks 195,36 euro ulatuses. Seega on põhinõue 5304,64 eurot (5500 - 195,36 = 5304,64).

10.2

Viivis – Viivisemäär on hageja üldtingimuste järgi juriidiliste isikutega sõlmitud

lepingute puhul 0,2% päevas. Kohus ei pea seda tühiseks (vt ka RKTKo 13.05.2020,

2-18-17536, p 17). Põhinõue muutus sissenõutavaks 14.03.2024. Hageja nõuab

sissenõutavaks muutunud viivist ja edasiulatuvat viivist. Viivisekalkulaator

(www.viivisekalkulaator.ee) kinnitab hageja viivisearvestust ajavahemiku 14.03.2024–

10.06.2024 eest. Kohus arvestab

TsMS § 367 alusel viivist alates 14.03.2024 kuni otsuse tegemiseni ja edasi põhinõudelt

protsendina (vt põhjenduste p 15).

10.3 Intressid – Hageja nõuab intressi 296,15 eurot, s.o jaanuari eest 101,23 eurot, veebruari

eest 106,86 eurot ja märtsi eest kuni ülesütlemiseni 88,06 eurot (97,84 : 30 x 27 = 88,06).

Laenulepingule lisatud maksegraafiku järgi tuli novembris maksta intressi 131,34 eurot,

detsembris 107,74 eurot, jaanuaris 109,08 eurot, veebruaris 106,86 eurot ja märtsis 97,84

eurot. Hageja luges intressid tasutuks 246,93 euro ulatuses. Seega kujunes jaanuari makseks

101,23 eurot. Hageja ütles laenulepingu üles 14.03.2024. Seega on hagejal 2024. a märtsi eest

õigus nõuda intressi 44,19 eurot, mitte 88,06 eurot (97,84 : 31 x 14 = 44,19 eurot). Kohtule ei

ole hageja viivisearvestus 2024. a märtsi eest arusaadav. Intress on seega kokku 252,28 eurot

(101,23 + 106,86 + 44,19 = 252,28).

10.4 Leppetrahv– Lepingu p 8.7 järgi on hagejal õigus tagasimakse tasumisega viivitamisel

enam kui 45 päeva nõuda leppetrahvi 5% ulatuses tagastamata laenu põhiosalt. Hageja tegi

kostjale I leppetrahvi kohaldamise hoiatuse 26.02.2024 ning andis 06.03.2024 täiendava

tähtaja leppetrahvi tasumiseks. Kostja I leppetrahvi 7 päeva jooksul ei tasunud, mistõttu ütles

hageja laenulepingu p 7.2.3 järgi erakorraliselt üles 14.03.2024. Leppetrahv 265,23 eurot on

kooskõlas maksmata laenu põhiosaga (5304,64 x 0,05 = 265,23).

10.5 Sissenõudmiskulud – Vastavalt laenulepingu p-le 8.4 on laenuandjal õigus nõuda

võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu hüvitamist vastavalt laenuandja hinnakirjale, kui

laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab

laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta. Hageja hinnakirja järgi on

võlateatise edastamine juriidilisele isikule 35 eurot (dtl 45). Hageja on edastanud kostjatele

võlateatisi 23.01.2024, 21.02.2024 ja 22.03.2024. Hagiavalduse kohaselt on kostjatel

4(6)

2-24-11480

10.06.2024 seisuga tasumata kahe võlateatise eest. Hageja luges tagasimaksed 35 euro

ulatuses sissenõudmiskulude katteks (dtl 58–69, 92–97). Kostjad ei ole tasunud hiljem

saadetud võlateatiste eest.

11. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees

vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Käendaja vastutab

käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju

hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest.

12. Kostja II kui käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine VÕS § 145 lg 1

mõttes eeldab, et hageja ja kostja II vahel on kehtiv käendusleping, hagejal eksisteerib

käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma

(RKTKo 22.11.2016, 3-2-1-119-16, p 14).

13. Kohus luges tuvastatuks, et kostja II sõlmis hagejaga 10.10.2023 laenulepingust nr xxx

tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxx. Kohus

tuvastas ka, et hageja on kostjaga I sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles öelnud.

Sellega muutusid sissenõutavaks hageja nõuded kostja II vastu tulenevalt

käenduslepingust. Käenduslepingu p 4 kohaselt kohustus käendaja täitma laenulepingust

ja selle lisadest tulenevad laenusaaja kohustused laenuandjale, kui laenusaaja ei täida

võetud kohustusi nõuetekohaselt (dtl 46). Kuna kostja I ei ole oma kohustusi hageja ees

täitnud, siis on täitmata kohustuste eest solidaarselt vastutav ka kostja II. Käendaja

vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 11 000 eurot (dtl 46). Asja

materjalides ei ole asjaolusid, mis viitaks käenduslepingu vastuolule heade kommetega.

Käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine

(RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 48). Hageja nõue kostja II vastu on seega VÕS § 65

lg 2, § 142, § 100, § 108 lg 1 ja § 103 lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud.

14. Kohus rahuldab hagi seega osaliselt. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt

välja põhivõla 5304,64 eurot, intressid 252,28 eurot, leppetrahvi 265,23 eurot,

sissenõudmiskulud 70 eurot ning otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

lepingujärgse viivise ja edasiulatuva viivise.

15. Viivisekalkulaatori (www.viivisekalkulaator.ee) arvestuse kohaselt on ajavahemikus

14.03.2024–01.06.2025 viivitatud päevi 445. Arvestatuna põhinõudelt 5304,64 eurot on viivis

4721,13 eurot. Samuti mõistab kohus TsMS § 367 alusel kostjatelt hageja kasuks solidaarselt

välja viivise määraga 0,2% päevas põhinõude (5304,64 eurot) tasumata osalt alates

02.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 5304,64 eurot.

16. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel kostjate kanda ulatuses, milles kohus

hagi rahuldas. Hageja on esitanud nõude 10 657,15 euro (5304,64 + 296,15 + 265,23 + 70 +

4721,13

= 10 657,15) saamiseks, arvestamata pärast kohtuotsuse tegemist jooksvat viivist. Kohus

rahuldas nõude 10 613,28 euro ulatuses (5304,64 + 265,23 + 252,28 + 70 + 4721,13 = 10

613,28). Hagi on seega rahuldatud 99,59% ulatuses.

17. Hagiavalduse järgi on hageja menetluskulud riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 170

eurot.

Hageja tasus hagihinda arvestades hagi esitamisel riigilõivu 840 eurot (dtl 75). Riigilõiv on

põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohtu hinnangul ei vasta hageja menetluskulude

5(6)

2-24-11480

nimekiri õigusabikulude osas siiski TsMS §-s 176 sätestatud nõuetele. Kuskilt ei ole võimalik

järeldada, millega seoses on hageja õigusabikulud kandnud, sh missuguseid toiminguid on

õigusabi osutaja teinud ja mis on tema tunnihind. Hageja kogenud menetlusosalisena peab

teadma, missugustele nõuetele peab menetluskulude nimekiri õigusabikulude

väljamõistmiseks vastama. Kohus ei pea andma hagejale täiendavat tähtaega menetluskulude

nimekirja esitamiseks, sest hageja oli nõus tagaseljaotsuse tegemisega. Õigusabikulude osas

jääb hageja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata.

Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hagi rahuldamise proportsiooni arvestades välja

riigilõivuga seotud menetluskulud 836,56 eurot.

18. Kohus märgib hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel, et kostjatel tuleb tasuda

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

19. Kohus määrab hageja taotlusel TsMS § 445 lg 1 alusel pangakonto, kuhu kostjatelt

välja mõistetud võlgnevus ja viivis ning menetluskulud tuleb tasuda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)