2-24-112919/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.06.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-112919

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S K vastu võlgnevuse

nõudes

Hagi hind

1896,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA

Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht:

Toompuiestee 35, Tallinn, lepinguline esindaja kuni

31.12.2024 Sigrid Rahkema

KOSTJA

S K, ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX; tegelik elukoht

teadmata

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt S K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks T AS ja S K

vahel sõlmitud järelmaksulepingutest ning 31.05.2021 – 28.06.2021 arvetest tulenev

tasumata põhivõlgnevus 1161,87 eurot ja 02.06.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis summas 463,57 eurot.

3. Välja mõista kostjalt S K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367

alusel edaspidine seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõude (1161,87 euro) tasumata jäägilt alates 03.06.2025 kuni põhinõude 1161,87

euro tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ intressinõue 47,16 eurot, viivisenõue

38,03 eurot ning sissenõudmiskulude nõue 25 eurot.

5. Jätta menetluskulud 94% ulatuses kostja S K kanda ja 6% ulatuses hageja Aktiva

Finance Group OÜ kanda ning välja mõista kostjalt S K hageja Aktiva Finance

Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 427,70 eurot.

6. Välja mõista kostjalt S K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (427,70 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. 08.04.2024 esitas Aktiva Finance Group OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 05.06.2024 Viru Maakohtule hagi S

K vastu võlgnevuse nõudes ning 03.10.2024 täiendatud hagiavalduse.

2. Hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmis kostja S K ja T AS neli järelmaksu müügilepingut.

07.09.2020 sõlmisid pooled järelmaksu müügilepingu nr. 1565666 seadme Apple Watch

ostmiseks, mille netohind on 479,99 eurot, sissemakse 96 eurot. Kostja kohustus järelmaksu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul. Intressimäär 15,9%

aastas.

22.12.2020 sõlmiti järelmaksuleping nr. 1710152 seadme Samsung Watch ostmiseks, mille

netohind on 359,99 eurot ja lepingutasu 19,90 eurot, sissemakse 72 eurot. Kostja kohustus

järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 15 kuu jooksul. Intressimäär

21,9% aastas.

31.12.2020 sõlmiti järelmaksuleping nr. 1715610 seadme HP 14 Athlon ostmiseks, mille netohind

on 349,99 eurot ja lepingutasu 19,90 eurot, sissemakse 70 eurot. Kostja kohustus järelmaksu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 24 kuu jooksul. Intressimäär 21,9%

aastas.

25.01.2021 sõlmiti järelmaksuleping nr. 1744950 seadme HP Envy Ryzen5 ostmiseks, mille

netohind on 799,99 eurot ja lepingutasu 19,90 eurot, sissemakse 80 eurot. Kostja kohustus

järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 48 kuu jooksul. Intressimäär

21,9% aastas.

3. Telia omab krediidiandja tegevusluba ning tegutseb vastavalt seadusele, järgides

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning oma sisemises tegevuses lähtub Finantsinspektsiooni

poolt aktsepteeritud krediidiandja sise-eeskirjast. Kaupade müügil ja teenuste osutamisel

krediiditingimustel, viiakse T AS-i poolt läbi kliendi taustakontroll, mille tulemus väljendatakse

krediidireitinguna.

S K oli järelmaksu müügilepingu nr 1565666 sõlmimise ajal 07.09.2020, positiivne sisemine

reiting. Kliendil ei olnud aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo

maksehäireregistri andmetel. C AS-i erakliendi riskihinnang (erakliendi maksejõuetuse tõenäosus

nn Delphiskoor) on olnud aktsepteeritav 9,7 (Telia jaoks aktsepteeritavaks skoori ülempiiriks on

15%). Delphiskoori ehk erakliendi maksejõuetuse tõenäosus koosneb peamiselt

maksehäireregistri andmetest (lõpetatud/lõpetamata maksehäirete info), kinnistusraamatu infost,

seotud ettevõtete andmetest, ametlikest teadaannetest, riigimaksude saldo infost, konkreetse isiku

krediiditurul uudsuse ja aktiivsuse infost, jne. Tulenevalt saadud hinnangutest oli kliendil

07.09.2020 ka Telia poolt arvutatud aktsepteeritav koondreiting (sisemise taustakontrolli

hinnangu näol, mis põhineb Telia poolt aktsepteeritaval riskiisul) ja ettearvutatud kõrgeim

standardlimiit summas 1200 eurot, millest kasutuses oli 0 eurot. Maksevõimet hinnati eeskätt

kliendi enda ütluste alusel. Kostja märkis, et on riigiametnik/palgatöötaja. Peamine

sissetulekuallikas on palk. Kostja märkis oma igakuiseks netosissetulekuks 1201 - 2000 eurot ja

igakuiste laenukohustuste summa oli 500 eurot. Kostja ei olnud riikliku taustaga isik. Telia on

kogunud ja säilitanud andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse kohta (iga esitatud järelmaksu

taotluse täitmisel), olemasolevate maksekohustuste täitmise kohta (kasutades maksehäireregistri

infot ja Creditinfo skoori) ning on kasutanud neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse

arvutamiseks. Maksimaalse kuumakse arvutamise metodoloogia põhjal oli leitud kliendi

arvestuslik netosissetulek, mis deklareeritud sissetuleku järgi oleks 2000 * 0,8 = 1600 eurot.

Konservatiivsel lähenemisel arvestades tegelikest sissetulekutest väiksema arvestusliku summaga,

lubatud kohustuste osakaal võib olla kuni 50%. Seejärel hinnati kliendi vabaraha osakaalu ning

arvutati maksimaalselt lubatud kuumakset, mis antud juhul oli leitud kehtiva metodoloogia järgi

järgnevalt: vaba raha x 25% ehk 1100 x 25% = 275 eurot. Kuivõrd kliendi lubatud maksimaalseks

kuumakseks oli 275 eurot, siis antud lepingu nr 1565666 puhul moodustus kuumakseks vaid

34,82 eurot ning järelmaksu lepingu sõlmimisel kliendi poolt oli tasutud ka esmane sissemaks 20

% summas 96 eurot.

22.12.2020 järelmaksu müügilepingu nr 1710152 sõlmimise ajal oli kostjal Telias positiivne

sisemine reiting ning aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri

andmetel ei olnud. C AS-i erakliendi riskihinnang (nn. Delphiskoor) on olnud aktsepteeritav 9,7.

Kostjal oli aktsepteeritav koondreiting ja ettearvutatud kõrgeim standardlimiit summas 1200

eurot, millest kasutuses oli 581,59 eurot. Kostja märkis, et on riigiametnik/palgatöötaja. Peamine

sissetulekuallikas on palk. Kostja märkis oma igakuiseks netosissetulekuks 1201 - 2000 eurot ja

igakuiste laenukohustuste summa oli 184,82 eurot. Kostja ei olnud riikliku taustaga isik. Kostja

arvestuslikuks netosissetulekuks deklareeritud sissetuleku järgi oli 2000 * 0,8 = 1600 eurot.

Vabaraha osakaal oli 1415,18 x 25% = 353 eurot. Lepingu nr 1710152 puhul moodustus

kuumakseks vaid 23,65 eurot ning järelmaksu lepingu sõlmimisel kliendi poolt oli tasutud ka

esmane sissemaks 20 % summas 72 eurot.

31.12.2020 järelmaksu müügilepingu nr 1715610 sõlmimise ajal oli kostjal Telias positiivne

sisemine reiting ning aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri

andmetel ei olnud. C AS-i erakliendi riskihinnang (nn. Delphiskoor) on olnud aktsepteeritav 9,7.

Kostjal oli aktsepteeritav koondreiting ja ettearvutatud kõrgeim standardlimiit summas 1200

eurot, millest kasutuses oli 861,58 eurot. Kostja märkis, et on riigiametnik/palgatöötaja. Peamine

sissetulekuallikas on palk. Kostja märkis oma igakuiseks netosissetulekuks 2001 eurot ja rohkem

ning igakuiste laenukohustuste summa oli 308,47 eurot. Kostja ei olnud riikliku taustaga isik.

Kostja arvestuslikuks netosissetulekuks deklareeritud sissetuleku järgi oli 2000 * 0,8 = 1600

eurot. Vabaraha osakaal oli 1291 x 25% = 323 eurot. Lepingu nr 1715610 puhul moodustus

kuumakseks vaid 15,54 eurot ning järelmaksu lepingu sõlmimisel kliendi poolt oli tasutud ka

esmane sissemaks 20 % summas 70 eurot.

25.01.2021 järelmaksu müügilepingu nr 1744950 sõlmimise ajal oli kostjal Telias positiivne

sisemine reiting ning aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri

andmetel ei olnud. C AS-i erakliendi riskihinnang (nn. Delphiskoor) on olnud aktsepteeritav 9,7.

Kostjal oli aktsepteeritav koondreiting ja ettearvutatud kõrgeim standardlimiit summas 1600

eurot, millest kasutuses oli 533,26 eurot. Kostja märkis, et on riigiametnik/palgatöötaja. Peamine

sissetulekuallikas on palk. Kostja märkis oma igakuiseks netosissetulekuks 2001 eurot ja rohkem

ning igakuiste laenukohustuste summa oli 324,01 eurot. Kostja ei olnud riikliku taustaga isik.

Kostja arvestuslikuks netosissetulekuks deklareeritud sissetuleku järgi oli 2000 * 0,8 = 1600

eurot. Vabaraha osakaal oli 1276 x 25% = 319 eurot. Lepingu nr 1744950 puhul moodustus

kuumakseks vaid 23,26 eurot ning järelmaksu lepingu sõlmimisel kliendi poolt oli tasutud ka

esmane sissemaks 10 % summas 80 eurot.

4. T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid. Kostja on

jätnud arved tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon

maksete sooritamiseks oli kirjas T AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Arvete mittetasumisega

on kostja VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata.

T AS järelmaksu tingimuste p 15 järgi on õigus järelmaksuleping üles öelda, kui klient on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. T AS saatis

10.05.2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse (kostja oli võlgnevuses 20.03.2021 ja 20.04.2021 arvete

tasumisega), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 24.05.2021 (dtl 93).

Enne lepingu ülesütlemist viivitas kostja kolme üksteisele järgneva arve tasumisega (20.03.2021,

20.04.2021 ja 20.05.2021). Kuna kostja ei ole võlgnevust tasunud ka täiendava tähtaja jooksul,

ütles Telia kostjaga sõlmitud lepingud üles 25.05.2021 üles.

Seoses lepingute ülesütlemisega 25.05.2021 muutusid täiendavalt sissenõutavaks kõik tasumata

järelmaksu põhiosamaksed. Nimetatud summad lisandusid juba võlgnevuses olevatele

järelmaksulepingust tulenevatele osamaksetele ehk kokku oli järelmaksulepingust tulenev

sissenõutavaks muutunud võlgnevus 1296,64 eurot. Vastavalt järelmaksu maksegraafikule oli

tasumata intressi summa 47,16 eurot.

Kuupäev

Arve nr

Tasumata

summa

Intress

Maksetähtaeg

30.04.2021

20210405493606

73,11 tasutud

24,16

20.05.2021

31.05.2021

20210506061981

74,27

23,00

20.06.2021

28.06.2021

06202103293892

101,77

20.07.2021

28.06.2021

06202103293893

194,65

20.07.2021

28.06.2021

06202103293894

236,65

20.07.2021

28.06.2021

06202103293895

689,30

20.07.2021

Kokku

1296,64

47,16

T AS loovutas 07.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt T AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele

üldtingimuste punktile 4.10, kui kostja ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial

õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15 % päevas. Hageja nõuab viivist väiksemas

määras s.o seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatusest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid põhinõudelt 1296,64 eurolt, viimase

arve maksetähtajale järgnevast päevast s.o 21.07.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.06.2024

(1051 päeva eest) seadusjärgses määras kokku summas 365,82 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista

kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ja

üldtingimuste punktist 4.9. Hageja sissenõudekulude summa 25 euro kujunemine: 26.03.2024

tasulise kirja saatmine 25 eurot. 02.10.2024 täiendatud hagiavalduses selgitab hageja, et

meeldetuletuskirjas märgitud lepingu number 1000272 on tegelikkuses kliendinumber, mis

tuleneb süsteemist ning on seotud kõigi kostja ja Telia vahel sõlmitud lepingutega.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kostja vastuväited

5. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 29.01.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.01.2025. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse

esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast

päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati

13.01.2025 ja loeti kättetoimetatuks 29.01.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

12.02.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

7. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

8. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille

kohaselt on T AS 07.03.2024 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude Aktiva

Finance Group OÜ-le (dtl 94).

9. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. Kostja ei ole põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud oma lepingulisi kohustusi, mis

tulenevad T AS ja kostja vahel sõlmitud järgnevatest järelmaksu müügilepingutest: 07.09.2020

leping nr 1565666, 22.12.2020 leping nr 1710152, 31.12.2020 leping nr 1715610 ja 25.01.2021

leping nr 1744950. Samuti on tasumata 31.05.2021 – 28.06.2021 esitatud arved. Telia on lepingud

üles öelnud 25.05.2021.

10. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud järelmaksu müügilepingute puhul

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna tegemist on tarbijakrediidilepingutega.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel

lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites

väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija

selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus

asjas nr C-679/18, p-d 20-23)

11. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel

ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu

alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-

32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist,

eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija

täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS §

406 lg 1).

12. Kostjaga sõlmitud 07.09.2020 järelmaksu müügilepingu nr. 1565666 krediidi kulukuse määr

oli 15,4% aastas (dtl 37-40), 22.12.2020 järelmaksu müügilepingul nr 1710152 35,70% aastas (dtl

44 – 47) ja 31.12.2020 järelmaksu müügilepingul nr 1715610 32,07% aastas (dtl 51 – 56). Nende

lepingute puhul ei ületatud järelmaksu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (61,56%)

ning seega ei ole need lepingud VÕS § 4062 lg 1 alusel tühised krediidikulukuse määra suuruse

tõttu. 25.01.2021 järelmaksu müügilepingu nr. 1744950 krediidi kulukuse määr oli 25,4% aastas

(dtl 60–65), mis samuti ei ületanud järelmaksu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära

(60,27%) ning seega ei ole ka see leping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra

suuruse tõttu (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102).

13. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

14. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

15. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe

saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks

mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta

tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

16. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja

vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule,

kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p

25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

17. Kohus leiab, et Telia krediidiandjana ei ole elementaarselt tuvastanud, kas kostja oli

krediidivõimeline või mitte - ei ole kontrollitud kostja sissetulekuandmete vastavust tegelikkusele,

ei ole analüüsitud kostja pangakonto väljavõtet, et tuvastada nii sissetulekuid kui ka kohustusi, ei

ole tehtud päringut rahvastikuregistrisse (ülalpeetavate kohta), samuti ei nähtu päringuid

maksehäireregistrisse jne. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid (kontrolli kostja krediidivõimekuse

kohta), ei oleks saanud krediidiandjana jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on

krediidivõimeline, mistõttu kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud. Kohtu

hinnangul lähtus krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel üksnes kostja enda poolt esitatud

andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Samuti tuleb

arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad.

18. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa

krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda

vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist

laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel.

Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb

vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja

vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema

majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed

tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade

tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime

vähendamine.

19. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt.

lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest

tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja

poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui kogu

laenusumma on sissenõutavaks muutunud. Kõigi lepingute lõpptähtajad on saabunud, seega on

kõik krediidisummad sissenõutavaks muutunud.

20. VÕS § 4034 lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras.

Käesoleval juhul olid kokkulepitud aastased intressimäärad (15,9% ja 21,9%) suuremad kui VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär. Seadusjärgne intressimäär alates esimese lepingu sõlmimisest

07.09.2020 kuni lepingute ülesütlemiseni 25.05.2021 oli 0% aastas. Seega kõik kostja poolt

eelnimetatud perioodil tasutud intressimaksed tuleb lugeda tasutuks põhinõude katteks. Lisaks

jääb rahuldamata hageja intressinõue summas 47,16 eurot.

21. Hagiavalduse kohaselt on intressimaksed tasumata alates 30.04.2021 arvest. Arvestades arvel

märgitut ning lähtudes lepingute maksegraafikutest tasus kostja 07.09.2020 lepingu nr 1565666

alusel intressi kuni 7. osamakseni ehk 26,13 eurot, 22.12.2020 leping nr 1710152 alusel intressi

kuni 4. osamakseni ehk 16,72 eurot, 31.12.2020 leping nr 1715610 alusel kuni 4. osamakseni ehk

15,47 eurot ja 25.01.2021 leping nr 1744950 alusel kuni 3. osamakseni ehk 29,61 eurot. Seega

tuleb kostja poolt T AS-le tasutud intressid, kokku 87,93 eurot, lugeda põhivõlgnevuse katteks.

22. Kuivõrd VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgne kostja ka lepingutasusid, siis tuleb

põhivõlgnevusest maha arvata ka 28.06.2021 arvetel märgitud lepingutasude jääkväärtused kokku

46,84 eurot (12,57 + 15,70 + 18,57), mis hageja on arvestanud põhivõlgnevuse hulka.

23. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhinõue summas 1161,87 eurot (1296,64 – 87,93 –

46,84)

24. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja krediidiandjale muid

krediidiga seotud tasusid (nt lepingutasusid), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud

viivise tasumise kohustusest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja

mõista viivist põhivõlalt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.07.2021 kuni

hagiavalduse esitamiseni 05.06.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

viivisemääras (vt. hagi p 2.4) summas 365,82 eurot ning edaspidist viivist samas määras alates

06.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

25. Kohus pidas põhjendatuks hageja põhinõuet summas 1161,87 eurot, millelt arvestatavat

sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis perioodil 21.07.2021 – 05.06.2024 (s.o kuni hagi

esitamiseni) 1051 päeva eest on 327,79 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Seega kohus jätab

rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 38,03

eurot

(365,82 –

327,79).

26. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana

kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud

seadusjärgse viivise põhinõudelt 1161,87 eurolt alates 06.06.2024 – 02.06.2025 (k.a) 362 päeva

eest, mis moodustab 135,78 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub

kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 02.06.2025 seisuga kokku summas

463,57 eurot (327,79 + 135,78).

27. Hageja on taotlenud edasiulatuva viivise väljamõistmist kuni põhinõude tasumiseni, mistõttu

juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 03.06.2025 edasiulatuv

seadusjärgne viivis põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 1161,87 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 698,30 eurot (1161,87 –

463,57).

28. Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele

sissenõudmiskulude hüvitis summas 25 eurot 26.03.2024 tasulise kirja eest. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks. Sellele vaatamata kohus leiab, et hageja võla sissenõudmiskulude nõue ei kuulu

rahuldamisele. 26.03.2024 kiri on pealkirjastatud kui „teatis nõude loovutamise kohta, koostöö

ettepanek“. Kirjas ei ole viidet, et tegemist oleks T AS nõudega ning kohtu hinnangul ei ole kiri

seostatav ka hagis nimetatud lepingutega. Hageja selgitus, et kirjas märgitud lepingu number

1000272 on tegelikkuses kliendinumber, mis tuleneb süsteemist ning on seotud kõigi kostja ja

Telia vahel sõlmitud lepingutega, ei ole kohtu jaoks usutav, kuivõrd nimetatud numbrit ei nähtu

üheltki lepingult ega arvelt. Pigem kasutab T AS oma klientide puhul ühtset personaalset

viitenumbrit, mis on märgitud ka igal lepingul ja esitatud arvel ning mille alusel on ka kostjal

võimalik tuvastada, millisest õigussuhtest tulenevat võlgnevust temalt nõutakse. Lisaks on

võlausaldajal seadusest tulenev kohustus tarbijat nõude loovutamisest teavitada (vt VÕS § 412 lg

1), mistõttu ei saa selle eest võla sissenõudmiskulusid nõuda.

29. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

31. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1734,62

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded kokku 110,19 euro ehk

6% ulatuses.

⁓

Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud

94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda.

32. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et

tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude

esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele summas

296,10 eurot (94% 315 eurost).

33. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 507 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund

(käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

34. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 484²) väljamõistmiseks

kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 18,80 eurot (94% 20 eurost).

35. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

36. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest

küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole.

37. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 h ulatuses, s.h täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seonduvad selgitused on üksnes

kopeeritud esialgse võlausaldaja seletusest. Mingit analüüsi seoses kostja krediidivõimelisuse

hindamisega hageja ise hagis ei ole teinud. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi

vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma

hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka

tsiviilasjaga. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades

eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1 tund ehk õigusabikulud on

põhjendatud vastavalt menetluskulude jaotusele summas 112,80 eurot (käibemaksuta) (120 eurot

x 94%).

38. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 427,70 eurot (riigilõiv

296,10 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 18,80 eurot ja õigusabikulu 112,80 eurot).

39. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega

kindlaks määramata.

40. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

41. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik