3-25-1571/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l Kohus Kohtunik Tallinna Halduskohus Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1571 Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Y.Y kaebus Kaebaja - Y.Y RESOLUTSIOON Tagastada Y.Y kaebus. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Asjaolud 1. Kinnipeetav X.X esitas Y.Y esindajana 27.05.2025 Tallinna Halduskohtule avalduse eelmenetluseks. Avalduses kirjeldatakse Mustjõe ja Pärlijõe vooluvee ja kalarände parandamise projekti. Kohtu põhjendused 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi kaebus tagastatakse, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. 3. Kaebaja ei ole avaldusena pealkirjastatud pöördumises välja toonud kohtusse pöördumise eesmärki. Kirjeldatud on üksnes Mustjõe ja Pärlijõe vooluvee ja kalarände parandamise projekti. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas avalduses kirjeldatud projekt rikub tema subjektiivseid õigusi. 4. Halduskohus ei algata umbmääraste andmete alusel eelmenetlusi ega muid järelevalve menetlusi. Kaebaja ei ole ka märkinud, millisele konkreetsele õigusaktile tuginedes ta vastava menetluse algatamist taotleb. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Seega saab halduskohtus üldjuhul taotleda üksnes lõpliku haldusakti tühistamist. Kaebaja ei ole märkinud, et välja on antud eelhaldusakt või tehtud menetlustoiming, mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ning kohtusse pöördumine on vajalik enne haldusakti väljastamist. 1
Legislator headnote
AI generated3-25-1571/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: juuni 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1571 Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Y.Y kaebus Kaebaja - Y.Y RESOLUTSIOON Tagastada Y.Y kaebus. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Asjaolud 1. Kinnipeetav X.X esitas Y.Y esindajana 27.05.2025 Tallinna Halduskohtule avalduse eelmenetluseks. Avalduses kirjeldatakse Mustjõe ja Pärlijõe vooluvee ja kalarände parandamise projekti. Kohtu põhjendused 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi kaebus tagastatakse, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. 3. Kaebaja ei ole avaldusena pealkirjastatud pöördumises välja toonud kohtusse pöördumise eesmärki. Kirjeldatud on üksnes Mustjõe ja Pärlijõe vooluvee ja kalarände parandamise projekti. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas avalduses kirjeldatud projekt rikub tema subjektiivseid õigusi. 4. Halduskohus ei algata umbmääraste andmete alusel eelmenetlusi ega muid järelevalve menetlusi. Kaebaja ei ole ka märkinud, millisele konkreetsele õigusaktile tuginedes ta vastava menetluse algatamist taotleb. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Seega saab halduskohtus üldjuhul taotleda üksnes lõpliku haldusakti tühistamist. Kaebaja ei ole märkinud, et välja on antud eelhaldusakt või tehtud menetlustoiming, mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ning kohtusse pöördumine on vajalik enne haldusakti väljastamist. 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l Kohus Kohtunik Tallinna Halduskohus Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1571 Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Y.Y kaebus Kaebaja - Y.Y RESOLUTSIOON Tagastada Y.Y kaebus. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Asjaolud 1. Kinnipeetav X.X esitas Y.Y esindajana 27.05.2025 Tallinna Halduskohtule avalduse eelmenetluseks. Avalduses kirjeldatakse Mustjõe ja Pärlijõe vooluvee ja kalarände parandamise projekti. Kohtu põhjendused 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi kaebus tagastatakse, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. 3. Kaebaja ei ole avaldusena pealkirjastatud pöördumises välja toonud kohtusse pöördumise eesmärki. Kirjeldatud on üksnes Mustjõe ja Pärlijõe vooluvee ja kalarände parandamise projekti. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas avalduses kirjeldatud projekt rikub tema subjektiivseid õigusi. 4. Halduskohus ei algata umbmääraste andmete alusel eelmenetlusi ega muid järelevalve menetlusi. Kaebaja ei ole ka märkinud, millisele konkreetsele õigusaktile tuginedes ta vastava menetluse algatamist taotleb. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Seega saab halduskohtus üldjuhul taotleda üksnes lõpliku haldusakti tühistamist. Kaebaja ei ole märkinud, et välja on antud eelhaldusakt või tehtud menetlustoiming, mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ning kohtusse pöördumine on vajalik enne haldusakti väljastamist. 1
5. Kaebaja nimel on allkirjastanud kaebuse inimene, kes ei ole tõendanud oma esindusõigust (puudub volikiri ja HKMS §-s 32 sätestatud kinnitus). Kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. 6. Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2 alusel läbivaatamatult. Arvestades kaebuse sisu ei pea kohus vajalikuks jätta kaebust käiguta. 7. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) 2