1-23-1579/162 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2025, Pärnu

Kriminaalasja number

1-23-1579

Kohtukoosseis

eesistuja Rajar Miller, rahvakohtunikud Heli Ost ja

Mariella Ott

Kohtuistungi sekretär

Kristy Trave

Kriminaalasi

Age-Theresa Tammaru süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1;

KarS § 418 lg 1 järgi ja Raigo Sõkkali süüdistus KarS §

184 lg 2 p 1, 2 järgi

Prokurör

Ringkonnaprokurör Merje Turjakas

Süüdistatavad

Age-Theresa Tammaru, isikukood 47308310233, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, elukoht X,

kriminaalkorras karistamata.

Kahtlustatava kinni peetud 25.11.2022, vahistatud

27.11.2022–11.08.2023, asendustõkend elektrooniline

valve 12.08.2023–04.07.2024

Raigo Sõkkal, isikukood 38610284216, Eesti Vabariigi

kodanik, emakeel eesti keel, elukoht X, kaks kehtivat

kriminaalkaristust: (1) Pärnu Maakohtu 21.01.2022

otsusega nr 1-22-384 KarS § 329 järgi vangistus 5 kuud

ning KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristus 1 aasta

ja 11 kuud vangistust, mis asendatud 687 tunni

üldkasuliku tööga tähtajaga 24 kuud, (2) Pärnu Maakohtu

08.10.2021 otsusega nr 1-21-3586 KarS § 184 lg 1 ja §

424 lg 1 järgi liitkaristus 1 aasta ja 6 kuud vangistust,

KarS § 73 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga,

lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse ära võtmist 6

kuuks.

Kahtlustatava kinni peetud 25.11.2022, vahistatud

27.11.2022–24.01.2025, asendustõkend elektrooniline

valve 25.01.2025–30.08.2024

Kaitsjad

Age-Theresa Tammaru lepinguline kaitsja Silver Reinsaar

Raigo Sõkkalile määratud kaitsja Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Age-Theresa Tammaru süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle

karistuseks 3 aasta pikkune vangistus.

2. Tunnistada Age-Theresa Tammaru süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista talle

karistuseks 4 kuu pikkune vangistus.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks

3 aastat ja 2 kuud vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks Age-Theresa Tammaru

eelvangistuses viibitud 8 kuud ja 17 päeva (25. novembrist 2022 kuni 11. augustini

2023). Ärakandmata karistuseks jääb 2 aastat 5 kuud ja 13 päeva vangistust.

5. Jätta ärakandmata vangistuse osa KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi

kohaldamata 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.

6. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o

12. märtsist 2025.

7. Tunnistada Raigo Sõkkal süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3

aasta pikkune vangistus.

8. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 21. jaanuari 2022

kohtuotsusega kriminaalasjas 1-22-384 mõistetud vangistusest ära kandmata 1 aasta

6 kuu ja 12 päeva (552 tundi tegemata üldkasulikku tööd) võrra ja mõista

liitkaristuseks vangistus 4 aastat 6 kuud ja 12 päeva.

9. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks Raigo Sõkkali eelvangistuses

viibitud 1 aasta ja 2 kuud (25. novembrist 2022 kuni 24. jaanuarini 2024).

Ärakandmata karistuseks jääb 3 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust.

10. Jätta ärakandmata vangistuse osa KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 4 aasta ja 8 kuu

pikkuse katseajaga kohaldamata tingimusel, et Raigo Sõkkal ei pane katseaja

jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 punktide 1–6

käitumiskontrolli nõudeid Raigo Sõkkal peab:

10.1. elama oma alalises elukohas X;

10.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-

osakonda registreerimisele;

10.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

10.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

10.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

10.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

11. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o

12. märtsist 2025. Katseaja kontrollnõuete kohaldamist alustatakse pärast

kohtuotsuse jõustumist.

Konfiskeerimine

2 (33)

12. KarS § 191 alusel konfiskeerida X kinnistult hoonetest ja sõidukist leitud ning

ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine ja jätta see NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või

hävitamiseks.

13. KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel konfiskeerida 16-kaliibriline üheraudne sileraudne

püss IžK number X ja hävitada.

14. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendid: niiskuseimur

Arctus (pakend nr 2 X LO), puhur Esperanza, ventilaator Solight (pakend nr 3 X

LO), niiskuseimur Prokliima (pakend nr 4 X LO), vaakumpakendaja Artixsport

AirChef 120 (pakend nr 21 X LO), kolm metallist kanepipurustajat (2 pakendist

pakendist 22 X LO, 1 pakendist 25 X LO) ja halli kaanega digitaalne kaal (22 X

LO) ning hävitada need esemed KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

15. Konfiskeeritud relva ja kuriteo toimepanemise vahendite hävitamiseks saata

kohtuotsus täitmiseks Lääne Prefektuurile.

16. Vabastada aresti alt Pärnu Maakohtu kohtumäärusega nr 1-23-257 arestitud Age-

Theresa Tammaru vara, s.o 135 eurot, mis on Rahandusministeeriumi kontol ja

tagastada see talle kohtuotsuse jõustumisel.

17. Vabastada aresti alt Pärnu Maakohtu määrusega nr 1-23-255 arestitud Raigo

Sõkkali vara, s.o 1300 Norra krooni ja 190 eurot, mis on Rahandusministeeriumi

kontol ja tagastada see talle kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid

18. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Age Theresa-Tammarule: musta värvi

märkmik (pakendist 9 X LO), puidust terakaitsega tääk (pakendist nr 54 X LO),

viis soonsulguriga kilekotti (pakendis 53 X LO), 4 tk soonsulguriga kilekotti peal

erinevad märkmed, sees seemned ja lisaks 2tk avamata ja 1tk avatud seemnete

pakendit, milledel erinevad märkmed (pakendist 57 X LO), 5tk soonsulguriga

kilekotti, peal erinevad märkmed, sees seemned (pakendist 58 X LO) ja 3tk ilma

kaaneta plasttopsi, sees seemned koos käsitsi kirjutatud siltidega (pakendis nr 67 X

LO).

19. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raigo Sõkkalile: soonsulguriga kilekott

kuivanud seemnetega (pakendist 22 X LO), valge A4 formaadis kokkumurtud

paberileht, mille vahel on kuivanud seemned, 4 väikest ilma kaanteta kuivanud

seemnetega plastiktopsi erinevate märkmetega kleebistega (pakendist 25 X LO), 32

tk soonsulguriga kilekotti, millel sees seemned ja peal erinevad märkmed (pakend nr

26 X LO).

Menetluskulud

20. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta Age-Theresa Tammaru kanda valitud kaitsjale makstud

tasu ja tema kulud ning mõista Age-Theresa Tammarult välja riigituludesse

menetluskulud kogusummas 6090 eurot, mis koosneb:

3 (33)

20.1. sundrahast 2215 eurot;

20.2. ekspertiiside kulust 3875 eurot;

21. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Raigo Sõkkalilt riigituludesse menetluskulud

kogusummas 11 318,72 eurot, mis koosneb:

21.1. sundrahast 2215 eurot;

21.2. ekspertiiside kulust 3455 eurot;

21.3. määratud kaitsja tasust ja kuludest 5648,72 eurot;

22. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastab

kohus Age-Theresa Tammarule ja Raigo Sõkkalile eraldi dokumendina.

Süüteomenetluses tekitatud kahju

23. Jätta rahuldamata Age-Theresa Tammaru ja Raigo Sõkkali taotlused

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.

Edasikaebe kord

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks

kättesaadav. Süüdistatava ja kaitsja jaoks arvestatakse kaebetähtaega ajast, mil süüdistatav

saab tõlgitud kohtuotsuse.

KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada

kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras. Menetluskulude vaidlustamise soovist tuleb

Pärnu Maakohut teavitada samuti 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest. Sellisel juhul esitab kohus määruses põhjendused üksnes menetluskulude

hüvitamise osas. Seejärel on kohtumäärusele võimalik esitada 15 päeva jooksul

määruskaebus.

Süüdistuse sisu

1. Age-Theresa Tammaru ja Raigo Sõkkalit, kes on Pärnu Maakohtu 08.10.2021.a

otsusega nr 1-21-3586 karistatud KarS § 184 lg 1 järgi, süüdistatakse selles, et nemad

kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast kuni 25.11.2022. a käitlesid

ebaseaduslikult grupis tahtlikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise

joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi aineid kanepit, sh kanepi ja tubaka segu,

ja selle töötlemisprodukte, mille THC sisaldus on üle 0,3%, psilotsiini sisaldavaid seeni,

meskaliini sisaldavat taimset ainet ning jälgedena meskaliini sisaldavat kaktust.

Age-Theresa Tammaru ja Raigo Sõkkal, kes on Pärnu Maakohtu 08.10.2021.a otsusega nr

1-21-3586 karistatud KarS 184 lg 1 järgi, omasid, hoidsid ja valdasid ühiselt ja

kooskõlastatult, s.o grupis, X asuval kinnistu erinevates hoonetes ja ruumides ning

kinnistul olnud A.-T. Tammarule kuuluvas sõidukis Volkswagen Touran reg. märgiga

XXX kriminaalmenetlusega tuvastamata ajast kuni 25.11.2022.a politseiametnike poolt

teostatud läbiotsimise käigus leidmise ja ära võtmiseni järgmisi narkootilisi aineid:

-

elumaja magamistoa ukse kõrval asuva öökapi alumises sahtlis klaaspurgis, milles

kaks soonsulguriga kilekotti, milledes kuivanud pruunikad seente viljakeha massiga

kokku 11,93 grammi, mis sisaldavad psilotsiini;

4 (33)

-

elumaja sahvri riiulil klaasipurgis pruunikat kokkupressitud taimset ainet massiga

19,48 grammi, mis sisaldab meskaliini;

-

elumaja köögis akna all laua peal potis rohelist kaktust massiga 76,38 grammi, mis

sisaldab jälgedena meskaliini;

-

elumaja külaliste toas arvuti laua teises sahtlis kahes klaaspurgis 2,28 grammi

peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on 2,1%, kuid milles

peenestatud kanepi täpset kogust ei ole võimalik määrata;

-

elumaja rehealuse keskosas asuva laua peal klaaspurgis 5,42 grammi peenestatud

kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on 1,2%, kuid milles peenestatud kanepi

täpset kogust ei ole võimalik määrata;

-

elumaja magamistoa riiulil valges plasttopsis kokku 16 süstlas massiga kokku 36,32

grammi kanepiekstrakti, mille THC sisaldus on 6,7%;

-

sõiduautos Volkswagen Touran reg. märgiga XXX neljas klaaspurgis kanepiõisikuid

massiga kokku 26,32 grammi, mille THC sisaldus on 5,8% ning üheksas süstlas

massiga kokku 20,07 grammi kanepiekstrakti, mille THC sisaldus on 6,7%;

-

kinnistul asuvates erinevates kohtades (sh puidust kõrvalhoones, kilest kasvuhoones,

puidust aidas, maakividest aidas, elumaja erinevates ruumides jne) kokku 6305,39

grammi kanepit (kanepitaimed ja nende erinevad osad, nt lehed, õisikud, varred jms)

ja selle töötlemisprodukte (rohekas hallitav taime aine), mille THC sisaldus on

vahemikus 0,52% kuni 11%.

Narkootilised ained kanep ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid,

tinktuurid jne), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ületab 0,3%, psilotsiin,

(kaasa arvatud psilotsiini sisaldavad seened) ja meskaliin kuuluvad vastavalt narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja

sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete I nimekirja.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Age-Theresa Tammarul ja Raigo Sõkkalil puudus luba Eesti Vabariigis narkootiliste

ainete kanepi ja selle töötlemisproduktide, meskaliini ja psilotsiini sisaldavate seente

käitlemiseks.

NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest

piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 10 inimesele tekitab

narkojoobe 7,5 grammi kanepit, sh kanepi ja tubaka segu, ~1,5 grammi kanepiekstrakti,

~50 grammi meskaliini sisaldavat kaktusetaime osa ja 15 grammi psilotsiini sisaldavaid

seeni.

Age-Theresa Tammaru ja Raigo Sõkkali käideldud ebaseaduslikest psilotsiini

sisaldavatest seentest oleks joobe saanud 71 inimest, jälgedena meskaliini sisaldavast

1 11,93:1,5=7

5 (33)

kaktusest ja kokkupressitud meskaliini sisaldavast taimsest ainest 192 inimest,

kanepiekstraktist 3753 inimest ning kanepist, sh kanepi ja tubaka segu, ja selle

töötlemisproduktidest 84524 inimest, s.o kokku 8853 inimest.

Eelpool kirjeldatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemiste asjaolud olid

süüdistatavatele Age-Theresa Tammaru ja Raigo Sõkkal teada ning isikute eesmärgiks oli

nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli nende eesmärgiga, on Age-Theresa Tammaru

ja Raigo Sõkkal omanud, hoidnud ja vallanud suures koguses narkootilisi aineid

kavatsetult.

Seega pani Age-Theresa Tammaru narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku

käitlemisega grupis koos Raigo Sõkkaliga toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Seega pani Raigo Sõkkal, olles varem toime pannud narkootilise aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise, narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku

käitlemisega grupis koos Age-Theresa Tammaruga toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

2. Samuti süüdistatakse Age-Theresa Tammaru selles, et kohtueelse menetlusega täpselt

tuvastamata ajal, kuid enne 25.11.2022.a sai Age-Theresa Tammaru ebaseaduslikult enda

valdusesse 16 kaliibrilase üheraudse sileraudse püssi IžK number X , mis relvaseaduse

(RelvS) § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega tulirelv. Age-Theresa Tammaru

hoidis ja valdas ebaseaduslikult laskekõlbulikku tulirelva 16 kaliibrilist üheraudset

sileraudset püssi IžK number X kriminaalmenetlusega tuvastamata ajast kuni

25.11.2022.a politseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus leidmise ja ära

võtmiseni oma elukohas X elumaja magamistoa voodi all põrandal kollasesse kilesse

mässituna.

Age-Theresa Tammarul puudus relva soetamisluba ja relvaluba.

Oma tegevusega rikkus Age-Theresa Tammaru järgnevaid RelvS sätteid:

1) RelvS § 32 lg 1 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on

vajalik soetamisluba.

2) RelvS § 32 lg 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud

relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja

edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona

soetamiseks.

3) RelvS § 34 lg 2 kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse

relvaloale kantud relva käitlemiseks.

4) RelvS § 45 lg 1 kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba.

Kuivõrd Age-Theresa Tammaru oli teadlik, et tema omanduses ja valduses oleva tulirelva

käitlemiseks on vajalik relvaluba, siis Age-Theresa Tammaru teadis, et tegemist on

ebaseadusliku tulirelva käitlemisega ja tahtis või vähemalt möönas seda, mistõttu on Age-

Theresa Tammaru tulirelva ebaseaduslikult käidelnud vähemalt otsese tahtlusega.

Seega Age-Theresa Tammaru tulirelva ebaseadusliku käitlemisega pani toime KarS

§ 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 (76,38+19,48):5=19

3 (36,32+20,07):0,15=375

4 (7,7+26,32+6305,39):0,75=8452

6 (33)

KOHTU SEISUKOHT

3. Kokkuvõtlikult heidab prokuratuur A.-T. Tammarule ja R. Sõkkalile ette, et nemad

omasid hoidsid ja valdasid (enda elukohas: kinnistul, hoonetes ja autos) suures koguses

narkootilisi aineid: kanepit, sh kanepi ja tubaka segu, ja selle töötlemisprodukte, mille

THC sisaldus on üle 0,3%, psilotsiini sisaldavaid seeni, meskaliini sisaldavat taimset ainet

ning jälgedena meskaliini sisaldavat kaktust (KarS § 184 lg 2 p 1). R. Sõkkali puhul

lisandub etteheide, et tema käitles suurt narkootilise aine kogust korduvalt (KarS § 184 lg

2 p 1, 2). A.-T. Tammarule heidab prokuratuur lisaks ette tulirelva ebaseaduslikku

käitlemist (KarS § 418 lg 1).

Peamised kaitseväited

4. Kohus märgib sissejuhatavalt, et kumbki süüdistavatest end neile etteheidetavate

kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja kaitsjad taotlesid nende

õigeksmõistmist. Kaitsepositsioonid võib kokku võtta järgmiselt:

4.1.

A.-T. Tammaru kaitsja on seisukohal, et X elumajast ja teistest hoonetest leitud

tõendid on ebaseaduslikult saadud ja need tuleb tõendikogumist välja arvata.

Narkootilise aine käitlemise süüdistus on niivõrd üldsõnaline, et selle alusel ei saa

kedagi süüdi mõista ning juba ainuüksi see välistab süüdimõistmise. Narkootilise

aine suures koguses käitlemise süüdistuses pole täidetud subjektiivne koosseis ja

süüdistuse esemed ei täida ka objektiivselt KarS § 184 koosseisu. A.-T. Tammaru

soov ja teadmine seisnes lubatud kanepisortide kasvatamises. Tema huvi ja

eesmärgid seondusid kanepi CBD sisaldusega ning ta lootis liialt kõrget THC

sisaldust vältida. Ära võetud taimne materjal ja seened pole käsitletavad suure

koguse narkootilise ainena. Karistav ei ole sellise kanepi käitlemine, mis enne

kuivatamist sisaldab THC-d alla 0,3%, kuid pärast ekspertiisiasutuses kuivatamist

sisaldab THC-d üle 0,3%. Meskaliini sisaldava kaktuse või ka ptsilotsiini

sisaldavate seente puhul on oluline psühhoaktiivne aine, mis neis on. Kui pole

teada, millist liiki seentega on tegemist ja palju on selles konkreetses seenes või

taimeosas psühhoaktiivse toimega aineid, tuleb kahtlus tõlgendada süüdistatava

kasuks. A.-T. Tammaru ei teadnud, et tema valduses on jahipüss.

4.2.

R. Sõkkali kaitsja leiab, et süüdistus on liiga puudulik selleks, et R. Sõkkalit

kaastäideviimises süüdi mõista. Süüdistuses on avatud R. Sõkkali osa ainult sellega,

et ta oli kinnistul. Mingisugune ühist tegutsemine või ühist teoplaani

kaastäideviimisest rääkimiseks pole tuvastatud ja esitatud süüdistusest seda ei

nähtu. Ei ole kirjas neid fakte, mille põhjal ühele või teisele süüdistatavale on

võimalik ette heita kuriteo, narkootilise aine suures koguses käitlemise kvaliteediga

seost nende objektidega. Puudu on ka subjektiivne koosseis. Kanepikasvatuse alal

teadmised olid R. Sõkkalil minimaalsed, kuid ta kindlasti teadis seda, mida tegi

inimene, kes teda aitas, kes võimaldas tal enda kinnistul elada. A.-T. Tammaru

rääkis R. Sõkkalile, et kasvatab CBD kanepit. Vaidlusest väljas, et kanepi

käitlemine on keelatud ainult sellisel juhul, kui käitlemise ajal on selles kanepitaime

massis THC-d üle 0,3%, kuid ekspertiisil taimed kuivatatakse ja THC sisaldus

suureneb. Nii pole tegelikult kindlust, et mõned taimed sisaldasid THC-d üle

lubatud määra. Kaktusest ja seentest ei pruukinudki R. Sõkkal midagi teada. Seened

toodi sinna enne kui tuli R. Sõkkal. Majapidamises oli küllaltki palju taimi ja nende

kõikide omadusi R. Sõkkal kindlasti ei teadnud. Alati tuleb tuvastada konkreetne

psühhoaktiivse aine kogus, seda pole praegu tehtud.

Tõenditega seotud küsimused

7 (33)

5. Esmajärjekorras tuleb analüüsida, kas kriminaalasjas toimetatud läbiotsimise tulemusel

saadud tõenditega saab kriminaalasja lahendamisel arvestada või tuleb need, nagu kaitsjad

leidsid, tõendikogumist välja jätta. Sisuliselt saab selliseks tõendiks olla ennekõike

läbiotsimisprotokoll, mis kajastab läbiotsimisel leitud ja ära võetud objekte, sh narkootilisi

aineid ja tulirelva, millede ebaseaduslikku käitlemist süüdistatavatele ette heidetakse, ning

loogiliselt ka läbiotsimisel äravõetud esemete suhtes ekspertiisidega saadud teave.

6. Kaitsjad väitsid, et 25. novembril 2022. a toimunud läbiotsimine polnud õiguspärane. Tuleb

osundada, et ses küsimuses argumenteeris kaitsekõnes peaasjalikult A.-T. Tammaru kaitsja

ning R. Sõkkali kaitsja sekundeeris kolleegile kõigi tema seisukohtadega täiel määral

nõustuimist kinnitades. Sestap viitab kohus allpool A.-T. Tammaru kaitsja seisukohtadele,

kuid mõistab neid kaitsjate ühise positsioonina.

7. A.-T. Tammaru kaitsja põhilised etteheited saab kokku võtta järgmiselt:

7.1.

Läbiotsimismäärused polnud nõuetekohaselt põhjendatud. Kanepi ebaseadusliku

kasvatamise kuriteokahtlus ei andnud alust otsida läbi X kinnistul elumaja, hooneid

ja sõidukit. Läbiotsimine pidanuks piirduma kinnistul asuva kiletunneliga

(kasvuhoonega), sest läbiotsimismääruse väljastamise hetkel oli alust kahtlustada A.-

T. Tammarut maksimaalselt selles, et ta kasvatab kanepitaimi kasvuhoones.

Läbiotsimismääruse väljastamise hetkel ei olnud alust arvamuseks, et elumaja (ja

teiste kohtade) läbiotsimine on vajalik tõusetunud kuriteokahtluse kontrollimiseks.

7.2.

Läbiotsimist ei toimetatud seaduslikult, sest isikule ei tutvustatud õigusi. A.-T.

Tammarule ei selgitatud menetlustoimingute juures õigust kaitsja abile, mistõttu jäeti

talle see õigus tagamata. Kaitsja osavõtuta teostatud toiming kahtlustatava suhtes

olukorras, kus talle polnud selgitatud õigust kaitsja abile, ei saa samuti tuua kaasa

lubatavat tõendit.

7.3.

Mõlemad eksimused on olulised rikkumised ja peavad nii eraldi kui kogumis tooma

kaasa läbiotsimise käigus kogutud tõendusteabe lubamatuse. Seejuures ka iseenesest

ebaolulised rikkumised võivad moodustada kokku olulise rikkumise.

8. Kohtupraktikas kinnistunud arusaamade järgi saab tõendi lugeda üldjuhul lubamatuks alles

siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud (vt KrMS § 64 lg 1). Tõendi lubatavuse

üle otsustamiseks tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid

poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks

juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid (nt saadakse ütlused piinamise

või ähvarduse tõttu), tõend on saadud menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste

olulise rikkumisega (nt kuulatakse alaealine kahtlustatav üle kaitsja juuresolekuta või

jäetakse üle kuulatavale isikule tema õigused ning kohustused tutvustamata) või kui

toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda

ausa kohtupidamise põhimõtet.

9. Esmalt läbiotsimismäärustest. Käesolevas kriminaalasjas 25. novembril 2022 toimetatud

läbiotsimise aluseks oli kaks prokuratuuri määrust, mõlemad koostatud 23. novembril 2022

KrMS § 91 lg 3 alusel (III kd tl 185–192). Ühega lubati läbiotsimine A.-T. Tammaru

elukohaks oleval X kinnistul, sh kinnistul asuvas eluhoones ja sellega puutumuses olevates

kõrval- ja abihoonetes/ruumides, kinnistul asuvas kasvuhoones ja püstkojas. Teisega

läbiotsimine A.-T. Tammarule kuuluvas ja tema kasutuses olevas mootorsõidukis

8 (33)

Volkswagen Touran reg. märgiga XXX . Mõlema määruse alusel toimetatud läbiotsimise

tunnistas Pärnu Maakohtu eeluurimiskohtunik 28. novembril 2022 pealdisega KrMS § 91 lg

6 kohaselt lubatavaks (III kd tl 188, 192).

10. KrMS § 91 lg 1 sätestab, et läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või

piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks

vajalik dokument, asi või isik või kriminaalmenetluses arestitav vara või laip või tabada

tagaotsitav. Läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub

läbiotsimiskohas. Lisaks muidugi üldine eeldus, mis nõuab põhjendatud kuriteokahtluse

olemasolu. Läbiotsimiseks on niisiis oluline, et 1) kriminaalasjas oleks mingigi põhjendatud

kuriteokahtlus, 2) otsitavad objektid oleksid selle kahtlustusega seoses arvatavalt

asitõendina kasutatavad, konfiskeeritavad või muul viisil kriminaalasja lahendamiseks

vajalikud ning 3) on ka alust arvata, et otsitav objekt asub läbiotsimiskohas.

Läbiotsimismääruses tuleks kajastada kahtlustuse sisu ja näidata lühidalt ka asjaolud, millel

kahtlustus põhineb. Kui kahtlustuse asjaolud vastavad mõnele kuriteokoosseisule ning

määruses toodud põhjendused võimaldavad mh üldinimlikule, kriminalistikalisele ja

kriminaalmenetluslikule kogemusele toetudes väita, et kahtlustus pole ilmselgelt alusetu, on

see piisav menetlustoiminguks, mille eesmärgiks on tõendite kogumine.

11. Prokuröri väljastatud läbiotsimismääruste järgi menetleti kriminaalasja KarS § 188 lg 1

tunnustel selles, et alates 2022. aasta kevadest kasvatatakse X vallas ebaseaduslikult

narkootilist ainet kanep. Määruste teksti kohaselt oli kohtueelse menetluse käigus kogutud

andmete põhjal alust arvata, et tuvastamata ajast kuni 23. novembrini 2022 külvas A.-T.

Tammaru enda elukohas X vallas ebaseaduslikult narkootilise aine (THC sisaldusega üle

0,2%) valmistamise eesmärgil seni tuvastamata arvu kanepitaimi ning tagas neid hooldades,

s.o hoides taimi elujõuliste ja kasvavatena, nende arengu, hoides kanepitaimi selleks

spetsiaalselt kohandatud ruumides ja tingimustes.

12. Mõlemas määruses on otsingu eesmärk ja otsitavad objektid märgitud identselt – leida ja

ära võtta menetletava kuriteoga seotud ja kriminaalasjas tähtsust omavaid objekte:

narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asitõendina kasutatavaid või konfiskeeritavaid

objekte, mis on näiteks kanepitaimede kasvatamisega seotud esemed (kaalud, pakendid,

spetsiaalsed lambid jms); ainega varustajate ja teiste turustajate või tarbijatega suhtlemiseks

kasutatavaid sidevahendeid ja andmekandjaid (telefonid, sülearvutid, tahvelarvutid); muid

andmekandjaid, mis võivad talletada kuriteo tehioludega seotud andmeid (märkmed,

kirjavahetused, kviitungid jms) ning kriminaaltulu või muud arestitavat vara.

13. Kaitsja kritiseeris kohtu arvates osalt õigustatult, et määruste tekst ei kajasta selgesti A.-T.

Tammaru tegevuse kohta menetluse käigus ilmnenud asjaolusid ja tõendusteabe analüüsi.

Kohus tõdeb, et „kohtueelse menetluse käigus kogutud andmed“ on tekstis ainus viide

kahtlust põhistavatele asjaoludele. Kohtumenetluses on saanud teatavaks, et osa andmetest

pärines jälitusest. Prokurör selgitas läbiotsimismäärustes andmete avamata jätmist sellega,

et jälitustoimingutega kogutud teave oli määruste väljastamise ajal riigisaladus ning sellist

teavet läbiotsimismääruses kajastades avaldanuks prokurör riigisaladust. Kuid teave oli

määruste väljastamisel ajal prokuröri sõnul olemas ja läbiotsimise lubatavaks tunnistanud

eeluurimiskohtunik sai seda kontrollida.

14. On õige, et jälitusasutuse poolt jälitustoiminguga kogutud teave, jälitustegevuses salajasele

koostööle kaasatud isikult saadud teave ja tema identiteedi andmed ning jälitustegevuses

kasutatavaid meetodeid, taktikat ja vahendeid kajastav teave oli läbiotsimismääruste

koostamise ajal korrakaitse riigisaladus RSVS § 8 ja selle kaitse korda täpsustava määruse

RSVKK § 6 järgi (kuni 5. juunini 2023 kehtinud redaktsioonis). Jälitustegevuse käigus

kogutud teabe salastatus võis (ja võib tänagi) kustuda ulatuses, mis on kantud

9 (33)

kriminaaltoimikusse või mida jälitustoimingule allutatud või sellest riivatud isikule

tutvustatakse (RSVS § 8 p 1). Jälitustegevuse käigus konkreetsemalt jälitustoiminguga

kogutud teabe salastatus sai enne 5. juunit 2023 jõustunud muudatusi RSVKK § 6 lg 1 p 2

alusel samamoodi kustuda kriminaaltoimikusse kantud või asjaomasele isikule tutvustatud

ulatuses (seejuures tunnistati § 6 lg 1 p 2 viidatud muudatustega kehtetuks). Nii ei ole

otseselt põhjust heita prokuratuurile ette läbiotsimismääruste põhistustes seni kogutud

andmete üksikasjalikku avamata jätmist, kuigi kohtu meelest saanuks seda mõningase

intellektuaalse pingutusega ka detailidesse ülemäära laskumata teha. Andmete salastatuse

kustumine ka kriminaaltoimikusse (läbiotsimismääruse kaudu) kandmise läbi ei tähenda

seda, et prokuratuur peaks seda igal juhul tegema ja pole määrav, kas kaalutluseks on

riigisaladuse põhjendamatu avaldamise pelg või menetlustaktikalised kaalutlused (nt liialt

vara). Eeltoodu tõttu on paratamatu, et praeguses asjas peab läbiotsimist põhistanud

asjaolude lugemiseks pöörduma määrustesse otsesõnu kirja panemata materjalide poole.

15. Kokkuvõtlikult alustati kriminaalasjas menetlus politseile laekunud teabe alusel. Kohus

tutvus kohtuliku uurimise käigus kaitsja taotlusel salajasele kaastööle kaasatud isiku

identiteediga (mis jääb RSVS § 8 p 2 alusel salastatuks) ning temalt saadud ja kohaselt

vormistatud info sisuga. Kahtlusi isiku fiktiivsuses või info väljamõelduses ei tekkinud.

Kaastööteadete sisu on ära toodud ka jälitustoimingu loas PL13351/22, mille prokurör andis

14. novembril 2022. a X kinnistu varjatud jälgimiseks (esitatud kohtutoimikusse osaliselt

kaetult, III kd tl 205). Kohus on kohtuliku uurimise käigus tutvunud ka jälitusloa

kinnikaetud tekstiga.

16. Jälitusloa katmata osas on asjaolude kogumi põhjal nenditud, et A.-T. Tammaru võib

tegeleda ebaseadusliku kanepitaimede kasvatamisega neist narkootilise aine valmistamise

eesmärgil ning valmistatud narkootilise aine suures koguses edasimüümisega. Jälitusloas

esitatud uurimisversiooni järgi kasvatati A.-T. Tammarule kuuluva X kinnistu

territooriumil ebaseaduslikult narkootilist ainet kanep ja tegevus on kvalifitseeritav

vähemalt KarS § 188 lg 1 järgi ning lisaks võib kasvatatud kanepitaimedest valmistatud

narkootilise aine müümise osas tegemist olla ka KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteoga. Seejuures on jälitusloas läbivalt käsitletud kahtlust mitte üksnes kitsalt

kanepitaimede kasvatamise, vaid ka neist narkootilise aine valmistamise ja edasise

käitlemise suhtes. Peab märkima, et narkootilise aine müügi kahtlus ei ole süüdistuseks

vormunud ja kohtumenetlusse esitatud süüdistusakt aine käitlemist müügi vms

edasiandmise vormis ei puuduta. See aga ei tähenda, et kohtueelses asjaolude

väljaselgitamise ja tõendite kogumise faasis ei võinud sedalaadi kahtlus kogutud info alusel

põhjendatud olla.

17. Enne jälitusloa andmist oli menetleja kogunud veel teavet X kinnistu elektritarbimise

kohta, mis näitas tavapärasest oluliselt suuremaid tarbimismahte nii 2021. aasta septembris-

oktoobris, 2022. aasta märtsis, oktoobris ja ka novembri esimeses dekaadis, ehk toetas

kanepi kasvatamise kahtlust. Needki andmed on esitatud kohtutoimikusse (III kd tl 162–

184). Jälitustoiminguga tuvastati 19. novembril 2022 kl 12.47–12.49 vahemikus X kinnistu

kasvuhoones tugev soojuskiirgus, mis viitas selles taimede kasvatamisele. Jälitustoimingu

protokoll on esitatud kaitsja poolt kohtutoimikusse (II kd tl 160). Samuti on kogutud ka

andmed A.-T. Tammaru varalise seisu kohta ning nappidest ametlikest sissetulekutest

järeldatud võimalust, et ta võib teenida tulu ebaseaduslikult kasvatatud kanepitaimedest

valmistatud narkootilise aine müügist.

18. Eeltoodu valguses pole õige kaitsja mõttekäik, et kuna läbiotsimismääruste järgi A.-T.

Tammarut narkootilise aine käitlemises KarS § 184 järgi ei kahtlustatud, sai toimingute

eesmärk seisneda vaid kanepi kasvatamise toimepanemise olemasolu või puudumise

10 (33)

tuvastamise vajaduses, seaduslik alus kahtlustada isikut kanepi käitlemises puudus, sest

selle kohta polnud ilmnenud kriminaalmenetluse alust ja see nähtub kõigist A.-T.

Tammarut puudutavatest menetlusdokumentidest, sh läbiotsimismäärustest. Kohus on nõus,

et läbiotsimismäärustes ei ole tõepoolest viidet käitlemise paragrahvile (KarS § 184).

Samuti ei ole läbiotsimismäärustesse kirja pandud faktilistes asjaoludes mõnd viidet muule

tegevusele kanepiga selle kasvatamise kõrval (kui jätta kõrvale narkootilise aine

valmistamise eesmärk, kui kanepi kasvatamise ebaseaduslikkuse vältimatu tunnus KarS §

188 ja NPALS § 3 lg 2 koosmõjus). Ent jälitusloas on kasvatamise kõrval ka käitlemise

kahtlused kõigiti selgelt esile toodud. Kohus ei taha sellega öelda, et läbiotsimismääruste

põhjendused saab üle võtta jälitusloa põhjendustest, aga pole ka alust öelda, et läbiotsimisi

määrates sai või pidi prokuröril olema silme ees üksnes ja ainult kitsalt kasvavad

kanepitaimed. Liiati ei oleks kohtu meelest olnud sugugi ilmselgelt alusetu prokuröril

viidata ka läbiotsimismäärustes kahtluse kvalifikatsiooni mõttes käitlemise paragrahvile,

sest need andmed, mis võimaldasid kasvatamise kõrval ka käitlemist kahtlustada jälitusloa

seisuga, ei olnud ju kusagile kadunud või jälitusloa alusel tehtud toiminguga ümber

lükkunud. Jälitusloas väljendatud tõdemus, et pole veel kohtukõlbulikke tõendeid ei

tähenda, et neid ei võiks edasi muuhulgas ka läbiotsimisega koguda (nt siis kasvatatud

kanepist narkootilise aine valmistamise ja muude käitlemistegude kohta).

19. Siinkohal tuleb puudutada kanepi kasvatamise ja käitlemise ning vastavalt KarS § 188 ja

KarS § 184 seoseid. Kohtupraktika kohaselt on KarS §-s 188 sätestatud kuriteo objekt

kasvav taim ning karistusseadustiku süstemaatika kohaselt tuleb sellega tehtavaid

toiminguid kuni taime maha lõikamiseni või sellest osade eraldamiseni eristada samast

taimest valmistatud narkootilise aine käitlemisest KarS § 184 tähenduses. Viimati

nimetatud süüteokoosseisu objekt on narkootiline aine, milleks kanep saab

karistusõiguslikus mõttes alles pärast eraldamist kasvavast taimest. KarS § 188 järgi peab

kvalifitseerima käitumise, mis seisneb kanepitaime külvamises ja selle eest hoolitsemises

ning lõpeb taime või selle osa maha lõikamisega. Taime või selle osa maha lõikamisele

järgnenud suure koguse narkootilise aine valmistamisele ja käitlemisele suunatud tegevus

(sh kuivatamine, purustamine, pakendamine jmt) tuleb aga üldjuhul kvalifitseerida KarS §

184 järgi (vt nt Riigikohtu 23. detsembri 2021. a otsus 1-19-7453 p 36–40).

20. Seega eluliselt on taime kasvatamine üks osa kanepi käitlemisele suunatud tegevuste

tervikust. Kanepi kasvatamine (KarS § 188) võib kvalifikatsiooni mõttes muutuda kanepi

käitlemiseks (KarS § 184) väga hõlpsasti. Selleks tuleb kasvav kanepitaim lihtsalt maha

lõigata. Sel juhul muutub ka tegevus tervikuna hinnatavaks käitlemisena KarS § 184 järgi

ning sellel, et taim veel hetk tagasi kusagil kasvas, säilib tähtsus käitlemisteo tervikpildi, ent

mitte enam karistusõigusliku kvalifikatsiooni jaoks. Ka kanepi (ebaseaduslikul)

kasvatamisel KarS § 188 mõttes pole ettevõtmise eesmärgiks botaaniline katarsis seemnest

tärkavast taimest, vaid narkootilise aine saamine, milleks kanep muutub karistusõiguslikult,

nagu öeldud, pärast eraldamist kasvavast taimest. Seda arvesse võttes saab kohtu arvates

sellise tegevuse kahtluse puhul, mille tervikusse võivad olemasoleva info, üldinimliku ja

kriminaalmenetlusliku kogemuse põhjal kuuluda nii KarS § 188 kui KarS § 184, pidada

kuriteokahtluse kvalifikatsiooni täpse piiritlemise küsimust tõendite kogumisel mitte

sedavõrd määravaks, kui olemuselt täiesti erinevate objektidega kuriteokoosseisude puhul

(näiteks kanepi käitlemine versus tulirelva käitlemine). Näib, et seda on justkui arvestanud

ka prokurör määrustes läbiotsimise eesmärke ja otsitavaid objekte kirjeldades. Nii on

määrustes läbiotsimise eesmärgi kohta öeldud, et „menetluse käigus on tarvis välja

selgitada kanepitaimede ebaseadusliku kasvatamisega seotud asjaolud, mis käsitlevad nii

kanepitaimede kasvatamist kui ka neist võimalikku narkootilise aine valmistamist“.

Kriminaaltulu kahtluse puhul on märgitud, et „A.-T. Tammaru võib olla saanud

11 (33)

kriminaaltulu ebaseadusliku kanepitaimede kasvatamisega, s.o valmistades kasvatatud

kanepitaimedest narkootilist ainet ja seda turustades“.

21. Kohtu hinnangul oleks põhjendamatult kitsendav piirduda KarS 188 tunnustele vastava

tegevuse (kanepi ebaseaduslik kasvatamine) kahtluse korral läbiotsimise lubatava

eesmärgina (otsitavate objektidena) üksnes kasvavate kanepitaimede otsimisega. Vaevalt

tahab kaitsja ka väita, et tõendamisvajadus KarS § 188 järgi saaks seisneda üksnes

objektiivsest küljest kanepitaime kasvamise fakti kindlaks tegemises või et KrMS § 91

lubaks läbiotsimist kui tõendite kogumisele suunatud menetlustoimingut üksnes kuriteo

toimepanemise vahetu objekti leidmiseks. Nii on ka kitsalt KarS § 188 kahtluse raames

asjakohane otsida mitte üksnes kasvavaid taimi, vaid ka otseselt kasvatamise protsessiga

seotud tõendeid (nt lambid vm esemed) ja veelgi enam ka tõendeid kasvatamise

ebaseaduslikkust sisustava narkootilise aine saamise eesmärgi kohta. Narkootiline aine

näiteks on seetõttu ka täiesti loogiline otsingu objekt (olgugi, et see ei pruugiks pärineda

parasjagu kasvavatest kanepitaimedest), nagu ka elektroonilised või paberil

andmekakandjad, millel kanepi kasvatamise ebaseaduslikkust näitavat teavet talletatud.

22. KrMS § 91 lg 3 alusel võib n-ö kataloogikuritegude puhul (KrMS § 1262 lg 2, milliste

hulka kuuluvad ka nii KarS § 188 kui § 184) toimetada läbiotsimist prokuratuuri määruse

alusel, kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või

sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal. Pole kahtlust, et kui A.-T.

Tammarut kahtlustati olemasolevate andmete põhjal kanepi ebaseaduslikus kasvatamises

tema elukohaks oleval X kinnistul (ja selle üle pole mingit vaidlust), siis oli X kinnistu kui

kahtlustatava poolt kuriteosündmuse ajal kasutatav koht läbiotsimiseks lubatav koht. Sama

kehtib ka A.-T. Tammarule kuuluva Volkswageni kohta – loogiline alus arvata, et

kahtlustatav sõidukit kuriteosündmuse ajal kasutas. Kanepi kasvatamine pole hetkeline

käitumisakt, vaid pikemalt vältav protsess. Kohus ei leia, et kinnistul asuvate hoonete

läbiotsimist pidanuks eraldi põhjendama. Need on kahtlustatava elukohaga loogiliselt

hõlmatud. Läbiotsimise regulatsioon KrMS-s ei nõua, et kahtlustatava elukoha läbiotsimine

eeldaks muude kohtadega võrreldes kõrgendatud kaalumist inimese kodu puutumatuse

põhiõiguse vastu (PS § 33), nagu kaitsja elumaja läbiotsimisele vastandudes

argumenteerinud on. Põhjendatud kahtlus, et inimene võib olla toime pannud kuriteo oma

elukohas, on otsinguhuvi ja privaatsusõiguse riive kaalukausil küllaldane.

23. Eelöeldu kokkuvõtteks, kohtu hinnangul ei ole 25. novembri 2022 läbiotsimist lubanud

määrustes selliseid põhjenduspuudusi, mis sunniks tõdema, et määrused ei andnud alust X

kinnistul kasvuhoonele lisaks elumaja ja teisi hooneid või kahtlustatava sõidukit läbi otsida.

24. Järgnevalt läbiotsimise toimetamisest. A.-T. Tammaru kaitsja seisukohast tehti läbiotsimine

olukorras, kus esiteks polnud A.-T. Tammarule selgitatud õigust kaitsja abile ja teiseks ei

antud ka reaalset võimalust kaitsja kaasamiseks.

25. Kohtueelses menetluses määrab uurimisasutus või prokuratuur kahtlustatavale KrMS § 43

lg 2 järgi kaitsja, kui 1) kahtlustatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja

määramist, ning 2) kui kahtlustatav ei ole kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on KrMS §

45 järgi kohustuslik.

26. KrMS § 45 lg 1 tulenevalt võib kaitsja võtta osa kriminaalmenetlusest alatest hetkest, mil

isik saab kahtlustatava menetlusseisundi. A.-T. Tammaru kahtlustatava menetlusseisund

tekkis kahtlemata faktiliselt esimesele menetlustoimingule allutamisega, sõltumata sellest,

millal nt kahtlustatavana kinnipidamine vormistatud on. Kohtumenetluses argumenteeris

12 (33)

kaitsja sedagi, et alates sellest, kui R. Sõkkalile kaitsja määrati, pidi ka A.-T. Tammarul

olema kohustuslikult kaitsja KrMS § 45 lg 2 p 4 alusel – kaitsja osavõtt kogu

kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui isiku huvid on vastuolus teise isiku huvidega,

kelle on kaitsja. See seisukoht on õige, ent seostus kohtulikul uurimisel eeskätt A.-T.

Tammaru kohtueelses menetluses esimesel ülekuulamisel kaitsja juuresolekuta antud

ütluste avaldamisega ristküsitlusel usaldusväärsuse kontrolliks, mida kohus ei lubanud.

27. KrMS § 351 lg 1 kohaselt tuleb kahtlustatavale tutvustada viivitamata tema õigusi suuliselt

või kirjalikult lihtsas ja arusaadavas keeles. Õiguste selgitamise kohta võetakse allkiri.

KrMS § 351 lg 2 täiendab õiguste tutvustamise nõudeid kinnipeetud kahtlustatava suhtes.

Sellest tuleneb nõue, et kinnipeetud kahtlustatavale antakse viivitamata kirjalik õiguste

deklaratsioon tema õiguste kohta kriminaalmenetluses.

28. Läbiotsimisprotokolli järgi (I kd tl 144–205) toimus läbiotsimine 25. novembril 2022

ajavahemikus 11.06–15.35. Protokoll selle toimingu kohta on koostatud samal õhtul kell

17.00–22.00 ja protokolli koostas uurija R. P.

29. Protokolli punkti 8 on kantud: „Enne läbiotsimist tutvustati kahtlustatavale Lääne

Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör M. Turjakas 23. novembril 2022 ja 25. novembril 2022

koostatud läbiotsimismäärusi. Seejärel tehti A.-T. Tammarule ettepanek anda välja

läbiotsimismäärustes loetletud objektid“. Teise määruse kuupäeva märge on arusaadavalt

näpuviga. Seejärel kajastab protokoll A.-T. Tammaru vastust välja andmise ettepanekule.

Protokolli punktis 9 on läbiotsimise algust kirjeldatud järgmiselt: „Elumajja siseneti kell

11.06. A.-T. Tammaru viibis maja taga terrassil ning peeti kahtlustatavana kinni. Püstkojas

(elumaja taga) viibis R. Sõkkal, kes peeti kahtlustatavana kinni. Seejärel tutvustati

läbiotsimismäärusi ja A.-T. Tammaru vastus ettepanekule on kirjas protokolli punktis 8. R.

Sõkkal elab samuti X majas“.

30. Ehk läbiotsimisprotokolli kantud info kohaselt peeti A.-T. Tammaru ja R. Sõkkal vastavalt

maja taga terrassil ja maja taga püstkojas, kus nad politseiametnike sisenemisel parasjagu

viibisid, kahtlustatavatena kinni ning seejärel tutvustati läbiotsimismäärusi. Nii A.-T.

Tammaru kui R. Sõkkali kahtlustatavana kinnipidamise protokollides on märgitud, et nende

kinnipidamine toimus 25. novembril 2022 kella 11.14 ajal X kinnistul (II kd tl 12, tl 1).

31. Kinnipidamise ja läbiotsimise kellaaegade kõrvutamisest on võrsunud kaitsja väide, et

läbiotsimisega alustati enne A.-T. Tammaru kinnipidamist (vastavalt kell 11.06 ja kell

11.14). Prokurör selgitas süüdistuskõnes läbiotsimisprotokolli märgitud varasemat

kellaaega inimliku eksimusega – mahuka läbiotsimise protokoll tuli koostada väga piiratud

aja jooksul ajalise surve all. Teistest tõenditest vastu vaatava info põhjal on see võimalik.

Nagu märgitud, toimus läbiotsimisprotokolli kirjelduse järgi esmalt majja sisenemise

järgselt isikute kinnipidamine. Seejärel läbiotsimismääruste tutvustamine. A.-T. Tammaru

ristküsitlusel antud ütluste põhjal nägi tema kohe alguses kuidas ametnikud liikusid R.

Sõkkali poole ja pidasid ta kinni ning samal ajal tulid inimesed (ametnikud) ka tema selja

tagant majast ja ümber maja (III kd tl 110 pöördel–111). Seega A.- T. Tammaru kirjeldatud

sündmuste käik ei kinnita, et läbiotsimisi oleks alustatud varem, kui tema ja R. Sõkkal kinni

peeti.

32. A.-T. Tammaru kahtlustatavana kinnipidamise protokoll on koostatud 25. novembril 2022

Pärnus kell 17.20 (II kd tl 12). Kinnipidamise protokollis on A.-T. Tammaru allkirjaga

kinnitanud, et „kahtlustatavat on tutvustatud tema õiguste ja kohustustega ning selgitatud

nende sisu. KrMS § 351 kohaselt on kinni peetud kahtlustatavale antud viivitamata allkirja

13 (33)

vastu kirjalik õiguste deklaratsioon tema õiguste kohta kriminaalmenetluses“. Protokolli on

kantud ka A.-T. Tammaru omakäeline ja allkirjaga kinnitatud märkus „Protokolliga olen

tutvunud, sisu on arusaadav. Soovin, et minu poeg teavitaks minu ema ja nad leiaksid

koostöös lepingulise kaitsja“.

33. Vaatamata faktile, et protokoll on koostatud faktilisest kinnipidamisest hiljem (kell 11.14 vs

17.20), ei saa sellest faktist järeldada, et ka õiguste tutvustamine sai toimuda alles protokolli

vormistamise ajal. A.-T. Tammaru kinnitus protokollil, et talle kui kinnipeetud

kahtlustatavale on tema õigusi KrMS § 351 kohaselt viivitamatult tutvustatud ja antud

õiguste deklaratsioon kirjalikult tähendab seda, et õiguste deklaratsiooni sai ta faktilisel

kinnipidamisel. Võimalusele, et ta oli teadlik oma õigustest, sh õigusest kaitsja abile enne

läbiotsimise alustamist viitab ka A.-T. Tammaru vastus kaitsjale ristküsitlusel. Kaitsja

küsis: „Kas teile öeldi läbiotsimise alguses, et kui te soovite, siis võite võtta ühendust enda

soovitud kaitsjaga?“ A.-T. Tammaru: „Ei öeldud, kuid ma küsisin, kui ma aru sain, et nüüd

algab midagi kummalist, et kas ma võin helistada kusagile, mul ei olnud kaitsjat ja leida

kaitsja ja mulle öeldi, et ma ei tohi teha mitte ühtegi telefonikõnet ja mu telefonid võeti ära“

(istungi protokolli lk 11, III kd tl 113). Ehk miks peaks isik osutama kaitsja puudumisele ja

kaitsja leidmisele sellises olukorras, kus tal ei ole teada, et tal on õigus kaitsjale.

34. Kaitsja küsitles õiguste tutvustamise ja kaitsja küsimuses kohtus ka läbiotsimisprotokolli

koostanud uurijat P. O . Kaitsja: „Kas ja kui siis millal te ütlesite A.-T. Tammarule, et tal on

õigus paluda näiteks advokaadil või kaitsjal osaleda seal läbiotsimise juures?“ P. O : „Ma ei

mäleta seda. Me tutvustame ju määrust, õigusi, kohustusi, anname lugeda paberil neid ka“.

Kaitsja: „See on tavapärane, mida te…?“. P. O : „See on tavaline praktika jah“. Kaitsja:

„Kas A.-T. Tammaru ütles teile mingisugusel hetkel, et ta ei soovi advokaadi osavõttu

sellest läbiotsimisest või kaitsja osavõttu läbiotsimisest?“. P. O : „Ma ei mäleta. Ma ei

mäleta seda.“ (istungi protokolli lk 12, III kd tl 95 pöördel). Kokkuvõttes järeldub ütlustest,

et P. O ei mäletanud konkreetse läbiotsimise detaile, kuid kinnitas, et õiguste ja kohustuste

tutvustamine, on tavapärane praktika. Kohtul pole põhjust arvata, et A.-T. Tammaru

kinnipidamisel ja läbiotsimise teostamisel oleks tavapärasest praktikast hälbitud ja kuidagi

sihilikult jäetud temale tema õigused selgitamata.

35. Lisaks ka vaatamata läbiotsimise protokollis kellaaja fikseerimisele varasemana kui

kahtlustatavana kinnipidamise aeg, ei tulene läbiotsimis protokollist, et viivitamatult

alustati otsingutega kell 11.06. Tegevuse kirjelduse järgi siseneti majja, siis toimetati

kinnipidamine, seejärel tutvustati määrust ja läbiotsimistoimingutega alustati pärast

eelnevaid toiminguid.

36. KrMS § 34 lg 1 p-st 3 ja § 45 lg-st 1 tuleneb, et A.-T. Tammarul pidi olema läbiotsimise

toimetamise juures kaitsja juhul, kui ta oli selleks soovi avaldanud. Kaitsja on väitnud, et

A.-T. Tammarule seda võimalust ei antud, viidates A.-T. Tammaru kohtus antud ütlustele,

et ta justkui soovis kaitsjat, aga talle ei antud võimalust telefoniga helistada. Selle fakti

kohta ei ole kohtul rohkem tõendeid kui A.-T. Tammaru, et kui ta aru sai, et midagi hakkab

toimuma (läbiotsimine toimuma), siis küsis kas ta võib kusagile helistada. Kohtul on

keeruline võtta tõsikindlalt seisukohta, kas A.-T. Tammaru väljendas kaitsja soovi või mitte

ning kas menetleja jättis soovi selle avaldamise puhul tähelepanuta. Kohtule arusaadavalt

pole A.-T. Tammaru läbiotsimistoiminguks kaitsja määramist pole taotlenud. Sellele viitab

märge, et on andnud korralduse temale lepinguline kaitsja leida.

14 (33)

37. Kui jääks üles võimalus, et A.-T. Tammaru avaldas soovi kaitsjale helistada või otsida

kaitsja ja talle seda ei võimaldatud, oleks sellisel juhul tegemist menetlusõiguse

rikkumisega. Kaitsja on põhjendanud, et kaitseõiguse rikkumiseta oleks kaitsja menetluses

saanud kontrollida, mida kust leitud on, ning välistatud oleksid kõikvõimalikud vaidlused

läbiotsimise käigu, selle protokolli ning selle kohta, kas mingid asjad kuskil ühes või teises

kohas olid ning et praegusel juhul ei kajasta läbiotsimisprotokoll teostatud toimingut

objektiivselt ja selgelt. Kohus saab kaitsjast aru nii, et ette heidetava rikkumise tagajärjeks

on ebaülevaatlik menetlustoimingu protokoll. Kohus leiab, et kaitsja ette heidetud minetus

läbiotsimisprotokolli vormistamisel või ebaselgusel on kõrvaldatav KrMS § 66 lg 2 abil,

mis lubab menetlejat tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks üle kuulata. Kokkuvõtvalt

asub kohus seisukohale, et ka teoreetilisel juhul, kus kaitsja jäi kutsumata, pole kaitsja ette

heidetava rikkumisega kaasa toodud tagajärg selline, mis A.-T. Tammaru kaitseõigust

edasises menetluses, sh ka kohtus, kahjustanuks.

38. Kokkuvõttes kohus ei tuvastanud läbiotsimise toimetamisel selliseid eksimusi, mis

viitaksid menetlustoimingu läbiviimise ebaseaduslikkusele. Seetõttu on

läbiotsimisprotokoll ja läbiotsimise tulemusena saadud tõendid ning ka läbiotsimisel

leitud keelatud esemete suhtes teostatud toimingutega saadud teave, lubatavad tõendid.

39. Kaitsja on seadnud vaidluse alla ka narkootilise aine ekspertiisiakti tõendiväärtuse. Seda

läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis THC kontsentratsiooni tuvastamiseks kasutatava

ekspertiisimeetodi. Kaitsja leiab, et gaasikromatograafi kasutamisel on

mõõtmistulemuseks suurem THC sisaldus (%) ja seda põhjusel, et taim kuivatatakse enne

just gaasikromatograafiaks vajaliku niiskustasemeni. Kaitsja leiab, et enne

ekspertiisiasutuses taime kuivatamist seega THC- sisaldus kanepi taimes nii suur ei ole.

40. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et meetod, millega THC sisaldus EKEI-s määratakse, s.o

gaasikromatograafia, on väär kuivõrd analüüsi tarbeks taimemassi kuivatamise ja analüüsi

käigus kuumutamise tõttu saadakse THC sisaldus ekslikult suurem kui see on taimes enne

kuivatamist. Kohtulikul uurimisel EKEI ekspertide antud selgitused selle kohta, kuidas

EKEI-s THC sisaldust määratakse, ei erine kohtu arusaamises sellest menetlusest, kuidas

määratakse THC sisaldust siis, kui kõne all on kanepi kasvatamine ühtse

põllumajanduspoliitika, toetusmeetmete ja abikõlbulikkuse kontekstis, mida kaitsja

võrdluseks esile toob. Euroopa Komisjoni 7. detsembri 2021 delegeeritud määrusega (EL)

2022/126 (mis täiendab ülalviidatud määrust EL 2021/2115) sätestatud menetluste puhul

(määruse art 3 ja I lisa) võetakse analüüsimiseks kasvavatest taimedest ülemine osa

(emasõitega liigil õitsemise ajal), proovid kuivatatakse, THC ekstraheeritakse ja THC

sisaldus määratakse gaaskromatograafia meetodiga. Sestap on eksitav kaitsja

argumentatsioon, et sellises olukorras proovi ei kuivatata või kuumutata.

Faktilised asjaolud ja objektiivne koosseis

Narkootilise aine käitlemine

41. KarS § 184 lg 1 põhikoosseis näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine

suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. NPALS § 2 p 3 järgi tuleb narkootilise aine

käitlemise all mõista narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist,

valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist,

töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu,

tolliprotseduuri transiit rakendamist (transiit), tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale

isikule.

15 (33)

42. Kohus tuvastab X kinnistu läbiotsimisprotokolli ja narkootilise aine ekspertiisiakti (I kd tl

144-205, II kd tl 25-37) põhjal, et politseiametnikud leidsid 25. novembril 2022 X

kinnistult läbiotsimise käigus süüdistuses loetletud esemed:

42.1. elumajast:

42.1.1. kahest soonsulguriga kilekotist kuivanud pruunikate seente viljakehad

massiga kokku 11,93 grammi, mis sisaldavad psilotsiini;

42.1.2. klaasipurgist pruunikat kokkupressitud taimset ainet massiga 19,48 grammi,

mis sisaldab meskaliini;

42.1.3. potist rohelise kaktuse, massiga 76,38 grammi, mis sisaldab jälgedena

meskaliini;

42.1.4. kahest klaaspurgist 2,28 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille

THC sisaldus on 2,1%, kuid milles peenestatud kanepi täpset kogust ei ole

võimalik määrata;

42.1.5. ühest klaaspurgist 5,42 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille

THC sisaldus on 1,2%, kuid milles peenestatud kanepi täpset kogust ei ole

võimalik määrata;

42.1.6. plasttopsist 16 süstlalt, kokku 36,32 grammi kanepiekstraktiga, mille THC

sisaldus on 6,7%.

42.2. Sõiduautost Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX neljas klaaspurgis

kanepiõisikuid massiga kokku 26,32 grammi, mille THC sisaldus on 5,8% ning

üheksast süstlast kogumassiga 20,07 grammi kanepiekstrakti, mille THC sisaldus

on 6,7%;

42.3. kinnistult erinevatest kohtadest (sh puidust kõrvalhoonest, kilest kasvuhoonest,

puidust aidast, maakividest aidast, elumaja erinevatest ruumidest jne) kokku

6305,39 grammi kanepit (kanepitaimed ja nende erinevad osad, nt lehed, õisikud,

varred jms) ja selle töötlemisprodukte (rohekas hallitav taime aine), mille THC

sisaldus on vahemikus 0,52% kuni 11%.

43. A.-T. Tammaru ütlused ja registrite andmed kinnitavad, et X kinnistu ja sõiduauto

Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX kuuluvad temale (I kd tl 142,143, III kd

tl 181). A.-T. Tammaru ja R. Sõkkal on mõlemad kinnitanud, et X kinnistu oli

läbiotsimise ajal nende elukoht.

44. Kriminaalasjas polnud vaidlust ja A.-T. Tammaru on andnud ütlusi, et ta on kanepit

kasvatanud juba 2016. aastast (III kd tl lk108). Vaidlust polnud ka selles, et kogu X

kinnistult läbiotsimisel leitud kanep (kuivanud taimed, õisikud, lehed jms osad,

peenestatud kanep jne) on A.-T. Tammaru kasvatatud, kanepiekstrakt tema tehtud (enda

kasvatatud kanepist) ning ka ekspertiisiaktis töötlemisproduktina liigitatud roheline

hallitav taimne aine on A.-T. Tammaru kasvatatud kanepist.

45. A.-T. Tammaru väitel kasvatas ta üksnes põllumajanduslikku (ehk nn lubatud) kanepit. Ta

rääkis, et kasvatanud on ta sordilehte kantud sorte Finolat, Carmagnolat ja Eletta

Campanat ning tema eesmärgiks on alati olnud CDB sisaldusega kanepi kasvatamine,

2022. aastal kasvatas ta X kinnistul üksnes Finolat (kd III tl 181 jj).

46. Narkootilise aine ekspertiisiaktist aktist nähtub, et ekspertiisi saadeti kokku 11 132,53

grammi X lt leitud kanepit ja kanepiprodukte. Sellest kogusest 6395,8 grammis tuvastati

ekspertiisiga THC-d üle 0,3% (sh kanepiekstraktid 20,07 g ja 36,32 g) ning 4793,12

grammis kanepis (ja selle produktides) THC-d ei leitud või oli seda alla 0,3% (II kd tl 33-

37).

16 (33)

47. A.-T. Tammaru kaitsja on seisukohal, et kuna A.-T. Tammaru kasvatas

põllumajanduslikku kanepit, siis sõltumata tuvastatud THC sisaldusest, ei ole X kinnistult

leitud kanep narkootiline aine NPALS mõttes. R. Sõkkali kaitsja toetas kolleegi

seisukohta.

48. Kaitsja selgitusel tuleb NPALS § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73

lisa 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja määratlust, mille

järgi narkootiline aine on kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte

võetud sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš,

marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne), mõista selliselt, et kanepi töötlemisprodukt ei

saa ühelgi juhul olla narkootiline aine siis, kui see on saadud sordilehte kantud kanepi

töötlemisel. Seda sõltumata töötlemise saaduse THC sisaldusest. Sotsiaalministri

määruses toodud THC sisalduse kriteerium käib töötlemisprodukti algallika sordi kohta.

Narkootilise ainena on käsitletavad konkreetsed kanepi sordid, milliseid ei ole Euroopa

Liidu ühtse põllukultuuride sordilehes nimetatud ning vaid sellistest kanepisortidest

saadud töötlemisproduktid.

49. Kohus ei nõustu kaitsjatega selles, et THC sisaldus pole sordilehte kantud kanepi

töötlemisprodukti puhul oluline. Põhjendused, miks kaitsja seisukoht on kohtu meelest

ekslik, esitas kohus 20. märtsi 2024 määruses, millega jättis rahuldamata A.- T. Tammaru

kaitsja taotluse täiendava narkootilise aine ekspertiisiks (selgitamaks välja kanepi sorti,

mida narkootilise aine ekspertiisil analüüsiti). Kohus jääb nende põhjenduste juurde.

Jätkuvalt tuleb kohtu arusaamisel lähtuda 0,3% THC sisalduse kriteeriumist (nii nagu

kohtupraktikas omaks võetud on) ja kui kanepi töötlemisprodukt sisaldab THC-d enam

kui 0,3%, on tegemist narkootilise ainega ka juhul, kui tegemist on n-ö põllumajandusliku

kanepiga. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et juhul kui isik käitleb kanepit või selle

töötlemisprodukti, mis sisaldab THC-d enam kui 0,3%, on tegemist seaduse tähenduses

narkootilise ainega. Muude tingimuste tuvastamist seadus kanepi (sh selle

töötlemisproduktide) kui narkootilise aine definitsioonis ette ei näe.

50. Kohus kordab, et lisaks ei saa unustada seda, miks kanep ja mingi kanepi töötlemissaadus

sisuliselt narkootiliseks või psühhotroopseks aineks lugeda tuleb. Põhjus on selles, et

kanep

sisaldab

psühhoaktiivset

ainet

tetrahüdrokannabinool

(delta-9-

tetrahüdrokannabinool ehk THC), mis on kantud ka eraldiseisvalt narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirja (III nimekiri): Delta-9-tetrahüdrokannabinool ja selle

stereokeemilised teisendid (sh dronabinool, (6aR,10aR)-6a,7,8,10a-tetrahüdro-6,6,9-

trimetüül-3-pentüül-6H-dibenso[b,d]püraan-1ool. NPALS § 2 p 1 määratluse põhjal on

aine narkootiline või psühhotroopne, kui ta on kantud sama seaduse alusel kehtestatud

nimekirja.

51. Kaitseversioonis on püütud toetuda ka sellele, et väidetavalt CBD sisaldus kanepis

neutraliseerib THC toimet. Kohtu hinnangul ei mõjuta CDB väidetud toime üle 0,3%

THC sisaldusega kanepit narkootiliseks aineks lugemisel, sest CBD sisaldus, sh

CBD/THC suhe kanepis, ei oma tähtsust kanepi liigitamisel narkootiliste ainete hulka,

kuna seadusandja on näinud ette nii, et määrav on THC sisaldus.

52. Seega jääb kohus seisukohale, et X kinnistult leitud kanepi ja selle töötlemisproduktide

puhul, mille THC sisaldus ületab 0,3%, on tegemist narkootilise ainega NPALS § 2 p 1

tähenduses, mille käitlemine vastava loata on keelatud.

17 (33)

53. Samuti kuuluvad NPALS § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1

alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja psilotsiin, (kaasa arvatud

psilotsiini sisaldavad seened) ja meskaliin.

54. NPALS § 31 lg 3 sätestab, et suureks loetakse narkootilise aine kogust, millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ekspertiisiaktid ja ekspertide

esitatud andmed tõendavad, et 10 inimesele tekitab narkojoobe 7,5 grammi kanepit, sh

kanepi ja tubaka segu, ca 1,5 grammi kanepiekstrakti, ca 50 grammi meskaliini sisaldavat

kaktusetaime osa ja 15 grammi psilotsiini sisaldavaid seeni (II kd tl 40-45, 46-49, 50-52).

55. Kohtu hinnangul ei saa tõenditest piisava kindlusega tuvastada, et elutoa köögilaualt leitud

meskaliinijälgedega kaktusest narkojoobe saamiseks piisanuks ja seda kaktust kohus X

kinnistult leitud narkoaine hulka ei loe. Põhjused on järgmised. Ekspert andis arvamuse

kuipalju meskaliini jälgedena sisaldavat kaktust on ühele või kümnele inimesele

narkojoobe tekitamiseks vaja, kuid see arvutus lähtus eeldusest, et tegu peaks olema

Peyote kaktusega (II kd tl 174-176). Et praegu oli tegemist Peyote kaktusega, pole

tõenditega kinnitatud. Ekspert tõdes, et olemasoleva taimse materjali põhjal pole võimalik

öelda, milline on kaktuse kogus, mis oleks vajalik ühele inimesele joobe tekitamiseks (II

kd tl 176). Järelduvalt, kui pole võimalik eksperdil avaldada veenvalt arvamust selle

kohta, kas konkreetsest kaktusest üks inimene narkojoobe saanuks, pole võimalik piisava

kindlusega väita, et kaktuses sisaldub küllaldane kogus narkojoovet tekitavat meskaliini

(ka jälgedena). Kui pole põhjust arvata, et leitud kaktust saab narkojoobe tekitamiseks

kasutada, pole ka põhjust selle narkoainena omamist süüdistatavatele ka ette heita.

56. Kohus tuvastab, et X lt leitud narkootilise aine kogusest piisab joobe tekitamiseks

järgnevalt: psilotsiini sisaldavatest seentest 7-le inimesele (11,93:1,5=7), meskaliini

sisaldavast kokkupressitud taimsest ainest 3 inimesele (19,48:5=3,98), kanepiekstraktist

375-le inimesele [(36,32+20,07):0,15] ning kanepist (sh kanepi ja tubaka segu) ja selle

töötlemisproduktidest 8452-le inimesele (7,7+26,32+6305,39):0,75], s.o kokku saaks

narkojoobe 8837 inimest.

57. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

58. Vaidlust polnud, et A.-T. Tammarul ega R. Sõkkalil kanepi, meskaliini sisaldava kaktuse

ja psilotsiini sisaldavate seente käitlemiseks luba ei ole. Ravimiameti registri andmete

järgi neile narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete käitlemiseks luba pole antud (II kd tl

55).

Narkootilise aine käitlemine grupis

59. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas A.-T. Tammaru ja R. Sõkkal käitlesid narkootilist ainet

grupis. Grupi moodustavad vähemalt kaks isikut, kes panevad teo toime ühiselt ja

kooskõlastatult. Grupis tegutsemine tähendab kaastäideviimist KarS § 21 lg 2 tähenduses.

See säte näeb ette, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja

kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad) ning kaastäideviimine

on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus vastab süüteokoosseisu

tunnustele.

18 (33)

60. Isiku süüditunnistamisel kaastäideviijana peab sellist järeldust iga süüdistatava puhul

põhjendama ja näitama ära need asjaolud, mis on aluseks väitele, et isik andis ühise

teoplaani realiseerimisse kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse. Sisendi selliste faktide

tuvastamiseks peab andma süüdistusakt.

61. Süüdistuses kirjeldatakse, et A-T. Tammaru ja R. Sõkkal omasid, valdasid ja hoidsid, X lt

leitud suurt kogust narkootilist ainet ühiselt ja kooskõlastatult ehk grupis. See on kõik, mis

nende ühise tegevuse faktiliseks sisustamiseks on kirja pandud. Kuigi nii A-T. Tammaru

kui R. Sõkla ütlustest võib järeldada, et 2022. aastal hoolitsesid X l kasvatatud

kanepitaimede eest nad mõlemad ning ka seda, et kanepitaimede koristamisest võtsid osa

mõlemad. Kanepitaimed peenralt said kuivatatud ja pakendatud. Käitlemisteona

kasvatatud kanepitaimedest narkootilise aine valmistamist süüdistuses ei kirjeldata ega A.-

T Tammarule ja R. Sõkkalile ette ei heideta. Kohus on seisukohal, et lähtuda ei saa

vaikimisi eeldusest, et kui midagi ühiselt toimetati, siis sai ka tulem automaatselt ühisesse

omandisse. Ka ainult faktist, et inimesed elavad või viibivad koos samas kohas (praegusel

juhul X kinnistul), ei piisa väiteks, et ühisest elu- või viibimiskohast leitud narkootilist

ainet omasid, valdasid ja hoidsid nad ühiselt ja kooskõlastatult.

62. Ehk kui süüdistus piirdub kirjeldusega, et isikud omasid, hoidsid ja valdasid ühiselt ja

kooskõlastatult teatud kogust narkoainet, mis oli sealsamas asukohas kus parasjagu

nemadki, pole selliste faktiliste asjaolude pinnalt võimalik tuvastada midagi enamat kui

seda, et narkoaine ja inimesed olid samas kohas. Kui ühise ja kooskõlastatud tegevuse

kohta ei ole süüdistuse sisus midagi avatud, ei saa kohus seda sinna juurde mõelda

sõltumata sellest, mida kohus uuritud tõendite põhjal tuvastada võiks. Sel moel väljuks

kohus süüdistuse piiridest, sest KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 kohaselt määratakse kohtuliku

arutamise piirid kindlaks süüdistusakti teokirjeldusega. Samamoodi pole süüdistuse sisu

lünki võimalik täita kaastäideviimise faktiliste asjaolude ja rollijaotuse kirjeldamisega

prokuröri süüdistuskõnes kohtuvaidluse käigus, nii nagu prokurör praeguses asjas teha

püüdis. Kui süüdistusakti teokirjeldust pole süüdistatava karistusõigusliku vastutuse

seisukohalt tähtsate faktiliste asjaoludega sisustatud, ei saa seda puudust kõrvaldada

paranduste või täiendustega kohtuvaidluste käigus (Riigikohtu 3. novembri 2014 lahend 3-

1-1-40-14, p 67). Süüdistuse sisu puudulikkusele kaastäideviimist sisustavate asjaolude

osas on seejuures osutanud menetluse käigus mitmel puhul nii kaitsjad kui ka kohus.

Prokurörile ei saa kohtu seisukoht olla üllatuslik.

63. Eelöeldu ei tähenda siiski seda, et süüdistuse sisu arvestades poleks võimalik hinnata ega

tuvastada, kas A.-T. Tammaru ja/või R. Sõkkal eraldi on pannud toime KarS § 184

põhikooseisu täitva käitlemisteo. Kohus seda järgnevalt teebki.

64. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis vaidlust pole, et A.-T. Tammaru on tegelenud kanepi

kasvatamise ja kanepist erinevate produktide valmistamisega pikka aega (alates 2016.

aastast) ning et läbiotsimise käigus ära võetud kanep oli tema kasvatatud ja tooted sellest

valmistatud. Esmapilgul võks sellest järeldada, et X lt ära võetud kanep oli seega A.-T.

Tammaru oma (ja valduses). Kohtu hinnangul ei saa uuritud tõendite pinnalt teha siiski

kuidagi järeldust, et R. Sõkkalil pole X lt leitud narkootilise kanepiga pistmist.

65. R. Sõkkal kohtus ütlusi anda ei soovinud. Seetõttu avaldati prokuröri taotlusel KrMS §

294 p 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused (III kd tl 126-132) A.-T.

Tammaru ütluste ja R. Sõkkali enda ütluste põhjal saab R. Sõkkali kohta tuvastada

järgmist. R. Sõkkal rääkis, et 2022. a märtsi algusest alates elas ta kokkuleppel Age-

Theresaga tema juures X talus. A.-T. Tammaru kinnitas, et R. Sõkkal tuli X le 2022. aasta

19 (33)

kevadel. R. Sõkkali ütluste kohaselt võis ta kasutada kõiki tube majas. Külaliste toas olid

tema asjad kirjutuslaua vasakpoolsetes küljesahtlites ning temale kuuluvaid asju võis olla

ka mujal majas.

66. Läbiotsimisprotokolli ja narkootilise aine ekspertiisi akti põhjal tuvastab kohus, et

külalistetoa kirjutuslaua sahtlitest (milles R. Sõkkali kinnitusel olid tema asjad) ülemises

sahtlis olid R. Sõkkali isikutunnistus ja pangakaardid. Ülevalt teises sahtlis olid kolmes

klaaspurgis kanepilehed kaaluga 22,38 grammi ja THC sisaldusega 3,8%, ühes

klaaspurgis 5,02 grammi kanepiõisikud THC sisaldusega 0,13%, kolmes klaaspurgis 9,47

grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 2,0%, neljas klaaspurgis ja ühes minigripp kotis

3,18 grammi kanepiõisikud THC sisaldusega 6,5%, ühes klaaspurgis 11,05 grammi kanepi

ja kanepivarte segu THC sisaldusega 0,93%, kahes klaaspurgis 2,28 grammi 2,1% THC

sisaldusega peenestatud kanepi ja tubaka segu ja kolmes klaaspurgis 5,60 grammi

peenestatud kanepit THC sisaldusega 5,1%. Sahtlites oli ka kolm metallist

kanepipurustajat ning digitaalne kaal (kd I tl 177 pöördel-182, II kd tl 25-37).

67. Kokku oli R. Sõkkali asjade hulgas 0,93–6,5% THC sisaldusega kanepilehti, õisikuid,

varsi ning peenestatud kanepit kokku 56,7 grammi ning 2,28 grammi peenestatud kanepi

ja tubaka segu, mille THC sisaldus on 2,1% ja milles peenestatud kanepi täpset kogust

polnud eksperdil võimalik tuvastada.

68. Samast toas oli veel hulgaliselt klaaspurke kanepitaimede osadega ning

vaakumpakendatud kanepilehed. Siiski ainult seose tõttu, et laua vasakpoolsetes sahtlites

olid R. Sõkkali asjad, ei saa kohus teha järeldust, et ka ülejäänud esemed toas peaks

kuuluma temale. Ka seda, et tegu olnuks R. Sõkkali toaga pole selgelt väidetud ning see

pole ka tõenditest tõsikindlalt tuletatav. Seega lähtub kohus sellest, et mis pole R.

Sõkkaliga tõendite põhjal seostatav on kinnistu ja maja omaniku A.-T. Tammaru oma.

69. Kokkuvõtvalt tuvastab kohus, et R. Sõkkal omas (ja valdas) X kinnistu elumaja

külalistetoa kirjutuslaua sahtlis 56,7 grammi 0,93–6,5% THC sisaldusega kanepilehti,

õisikuid, varsi ning peenestatud kanepit ning lisaks peenestatud kanepi ja tubaka segu,

mille THC sisaldus on 2,1% (kanepi kogust täpselt määrata ei saanud). Juba tubakata

segamata kanepikogus (56,7 grammi) on piisav 75-le inimesele joobe tekitamiseks ja on

seega narkootilise aine suur kogus.

70. Ülejäänud X hoonetest ja ka A.-T. Tammaru autost leitud narkootiline kanep ja selle

produktid tuleb tuvastatud asjaoludel lugeda A.-T. Tammaru omaks.

71. Psilotsiini sisaldavate seente ja sahvris purgis olnud meskaliinisisaldusega aine kohta saab

kohus tuvastada järgmist. Seentest R. Sõkkal enda sõnul ei teadnud midagi (III kd tl 126-

130). A.-T. Tammaru ütles, et seened tõi talle keegi noormees arvamuse saamiseks.

Pikemalt ta neile tähelepanu ei pööranud, pani sahtli ja unustas (III kd 181 jj). Kohtule

pole teada, et sahtlis, kust seened leiti, olnuks R. Sõkkali esemeid ning ka A.-T. Tammaru

ise kinnitas, et need toodi talle. Seega vähemasti tema valduses need olid.

72. Ka sahvri riiulil klaaspurgis olnud meskaliini sisaldava 19,8 grammi taimse aine

(kuivatatud kaktus) seost R. Sõkkaliga kohus ei tuvasta ning ka see kuulus järelikult A.- T.

20 (33)

Tammarule või oli vähemast tema valduses. Järeldust kinnitab kohtu meelest ka A.-T.

Tammaru räägitu, et ta erinevate kaktuste hooldamise ja kasvatamisega tegeleb.

73. Tuvastatud asjaoludel (ja arvesse võttes süüdistuse problemaatikat) on A.-T. Tammaru

täitnud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

74. Samuti täidab KarS § 184 lg 1 objektiivse kooseisu R. Sõkkali tegevus, kuid tema tegu

tuleb kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi korduvana, kuna arvesse tuleb võtta, et R.

Sõkkalit on Pärnu Maakohtu 8. oktoobri 2021 aasta otsusega KarS § 184 lg 1 järgi

karistatud (II kd tl 106-107). Karistus on kehtiv.

Tulirelva käitlemine

75. A.-T. Tammarule heidetakse lisaks ette tulirelva ebaseaduslikku käitlemist KarS § 418 lg

1 järgi. Täpsemalt, et A.-T. Tammaru hoidis ja valdas ebaseaduslikult laskekõlbulikku

tulirelva, 16 kaliibrilist üheraudset sileraudset püssi IžK number X , tuvastamata ajast kuni

25. novembrini 2022.a oma elukohas X elumaja magamistoa voodi all põrandal

kollasesse kilesse mässituna.

76. Läbiotsimisprotokoll kinnitab kohtule, et X elumaja läbiotsimise käigus leiti A.-T.

Tammaru kodust voodi alt sileraudne jahipüss (I kd tl 197 pöördel– 98).

Tulirelvaekspertiisi akt kinnitab, et tegemist on laskekõlbliku tulirelvade hulka kuluva 16

kaliibrilise üheraudse sileraudse püssiga IžK number X (II kd tl 64-65). Relvaseaduse

(RelvS) § 19 lg 1 p 5 kohaselt on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga. RelvS § 11 lg

2 järgi seisneb relva käitlemine mh relva hoidmises ja valdamises.

77. Ebaseaduslikkus KarS § 418 lg 1 mõttes seisneb piiratud tsiviilkäibega relva käitlemises

isiku poolt, kellel pole selleks õigust. Piiratud tsiviilkäibega relva käitlemine on

õiguspärane, kui isikul on RelvS § 32 lg-s 1 ette nähtud relva soetamisluba, mis RelvS §

32 lg 2 järgi annab talle õiguse relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle

järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. Samuti kui

isikul on RelvS § 34 lg-s 2 ette nähtud relvaluba, mis annab talle relvaloale kantud relva

käitlemise õiguse. RelvS § 45 lg 1 lubab relva ja laskemoona hoida isikul, kellel on

relvaluba.

78. Politsei- ja Piirivalveamet on kinnitanud, et A.-T. Tammarul relva soetamise ega relvaluba

pole (II kd tl 68-69).

79. A.-T. Tammarul relvaluba ei ole, seega täitis ta piiratud tsiviilkäibega tulirelva kodus

hoides KarS § 418 lg 1 objektiivse koosseisu.

Subjektiivne koosseis

Narkootilise aine käitlemine

Age-Theresa Tammaru

80. Kaitseväite kohaselt on A.-T. Tammaru soov ja eesmärk on olnud juba alates 2016. aastast

kasvatada CBD kanepit ja kasvatanud on ta üksnes sordilehte kantud kanepisorte ja

sertifitseeritud seemnetest ning selleks, et olla kindel kasvatatud kanepi seaduslikkusest on

ta alates 2016. aastast lasknud ka kanepit ekspertiisis analüüsida.

21 (33)

81. Kohus leiab, et A.-T. Tammaru teadis, et vähemasti osa tema kasvatatud kanepist ja sellest

valmistatud produktist (ekstrakt) on suurema THC sisaldusega kui sordilehte kantud

kanepile lubatud (0,3%). Tõsi on ja vaidlust pole ka selle üle, et A.-T. Tammaru ei

kasvatanud üksnes narkootiliseks aineks kvalifitseeruvat kanepit. Seda näitab ka

kriminaalasjas läbi viidud ekspertiis. Läbiotsimisel ära võetud kanepist 4793,12 grammis

THC-d ei leitud üldse või oli see lubatud piiris (laiendmääramatust arvesse võttes alla

0,3%).

82. Samas nendib kohus, et teadmisele A.-T. Tammaru enda alates 2016. aastast tellitud iga-

aastased uuringud kinnitavad tema teadmist, et tema kanepis ja kanepiproduktides on

THC sisaldus lubatust kõrgem. Ta lasi uurida kuivainet, pastat, ekstrakti, kanepiõisikuid

ning iga-aastaselt selgus, et uuritud materjali THC sisaldus oli üle lubatud protsendi.

Seejuures ka 2022. aastal lasi ta teha EKEI-il kaks uuringut. 24. mai 2022 uuringuakti

kohaselt sisaldas pastataoline aine THC-d mitte vähem kui 2,3% ning 18. oktoobri 2022

uuringuakti kohaselt sisaldas pastataoline aine THC-d mitte vähem kui 5,9% (II kd tl 56-

63) .

83. Veenev ei ole A.-T. Tammaru väide, et ta kasvatas vaid sordilehte kantud kanepisorte ja

sertifitseeritud seemnetest. Seda mh seetõttu, et läbiotsimisel leiti X lt viiteid ka sordilehte

mittekuuluvatele kanepisortidele. Läbiotsimisel leiti ja võeti muuhulgas ära seemnete

pakendid kirjetega „Glue Spill“ „Iridescence“ ja „Chantilly“ ning kõigil pakenditel märge

„High Road“ ja kujutatud pilved. Seejuures „Chantilly“ pakend oli ka avatud. A.-T.

Tammaru sõnul oli tegemist kanepiseemnetega. Sellised sordid põllukultuuride sordilehte

ei kuulu. Ka leiti X lt purk märgistusega „Indica“, mille kohta A.-T. Tammaru ei osanud

selgitusi anda, kuid enda sõnul abistanud teda pakendamisel R. Sõkkal. R. Sõkkal on

ütlusi andes rääkinud, et Indica on kanepisort ja tema on konkreetse purgi märgistanud.

Põllukultuuride sordilehte Indica ei kuulu ning kohtu hinnangul saab ilma eriteadmisteta

öelda, et tegu on narkootilise kanepiga.

84. Nagu kohus ka eelnevalt märkis, siis kogu ekspertiisi saadetud taimsest materjalist osa ei

sisaldanud THC-d üle lubatud määra, osa sisaldas THC-d ja CBD-d, samas

märkimisväärne osa ainult THC-d sisaldaski ja CBD-d seal kõrval ei olnud. Ekspertiisiakti

lehekülgedelt 5-9 ja 9-13 saab arvutada, et 3050,04 grammis ekspertiisiobjektidest ei

tuvastatud CBD sisaldust. Muuhulgas pole CBD sisaldust tuvastatud näiteks

ekspertiisiobjektides 12.2 (kanepiõisikud külalistetoa kapi 11 klaaspurgist) ja 13.1

(kuivatatud taimeosad 6-st purgist külalistetoa kapist), mis sisaldasid THC-d vastavalt

11% ja 8,8% ja kaalusid kokku 707,1 grammi. Järeldub, et pea pool leitud ja äravõetud

kanepist üle 0,3% THC sisaldusega ei sisaldanud CBD-d.

85. See ei kinnita kuidagi A.-T Tammaru väiteid, et ta ainult sordilehte kantud kanepit

kasvatas ja üksnes CBD sisaldust soovis. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et A.-T.

Tammaru, kes enda väitel on kanepi kasvatust alates 2016 aastast praktiseerinud ja selle

aretust uurinud kõrge CBD taseme saavutamiseks, kasvatas kogemata ja teadmatult

kanepit, mis ainult THC-d sisaldabki. Kui püüda tulemust selgitada sedapidi, et A.-T.

Tammaru ei kasutanud siiski kontrollitud seemneid nagu ta väitis, vaid muud, siis sel

juhul pidas ta vähemalt võimalikuks, et taimest saab narkootiline kanep ja möönas seda.

86. A.-T. Tammaru ütluste kohaselt läbiotsimisel sahvrist leitud purki, millel kiri „San Pedro“

ja sees meskaliini sisaldav taimne materjal (kuivatatud kaktus), pole tema enne näinud kui

läbiotsimise piltidel (III kd tl 181). Kohus ei pea usaldusväärseks A.-T. Tammaru väidet,

et ta purgist ja selle sisust ei teadnud. Seda, et purk ja sisu kuulunuks kellelegi teisele A.-

22 (33)

T. Tammaru ei väitnud. Väide, et ta pole seda varem näinud võiks sel juhul viidata, et

purk kaktusega oli R. Sõkkali oma. R. Sõkkal rääkis, et tema ei tea, kelle oma see San

Pedro kaktus seal purgis oli (see oli purgi oma) ning et on kursis, et kaktusesort sisaldab

meskaliini. R. Sõkkal kinnitas, et sildi purgile kirjutas tema (III kd tl 126-130). Mõlemad,

A.-T. Tammaru ja R. Sõkkal, andsid ütlusi, et R. Sõkkal aitas A.-T. Tammarul kirjutada

kanepisaaduste purkidele selle sisu tähistavaid kirjeid. Seega on mõistlikult järeldatav, et

R. Sõkkal aitas A.-T. Tammarul ka kaktusepurgi tähistada. Kohtul pole ka kahtlust, et

juhul kui R. Sõkkal teadis, et kaktusesort, millega A.-T. Tammaru sahvris olnud purgi sisu

tähistati, sisaldab meskaliini, siis ka A.-T. Tammaru teadis seda või vähemasti pidas

võimalikuks ja möönis.

87. Psilotsiini sisaldavate seente kohta rääkis A.-T. Tammaru, et need toodi talle arvamuse

andmiseks. Asjaolu, et A.-T. Tammaru pidi andma seente kohta arvamust, kinnitab kohtu

hinnangul tema teadmist, et seened võivad olla psühhotroopsed. Sellegipoolest pani ta

need kapisahtlisse ja jättis sinna. Sel viisil toimides ta kohtu hinnangul teadis ja möönis, et

võib toime panna narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisteo.

Raigo Sõkkal

88. R. Sõkkal andis ütluse, et suitsetas kanepit, enda väitel küll CBD kanepit ja seda tervise

parandamiseks. Kohus ei pea usaldusväärseks R. Sõkkali väidet, et tema teadmise

kohaselt suitsetas ja tarbis CBD kanepit. Purusti ja kaal viitavad, et suitsetamiseks sahtli

sisu ta tõepoolest kasutas. R. Sõkkali väidetud teadmise seab kahtluse alla see, et osa

sahtlist leitud kanepist CBD-d THC kõrval isegi ei sisaldanud (sh ka peenestatud kanepi ja

tubaka segu kahest klaaspurgist, kanepiõisikud neljas purgis ja ühes minigripp kotis ning

kanepilehed kolmes klaaspurgis). Kohus on seisukohal, et R. Sõkkal enda sahtlis olnud

kanepi THC sisaldust tegelikult teadis ja narkootilise joobe saamiseks ka tarvitas.

Järelikult soovis ta narkootilist kanepit omada. Varasema, 2021. aasta, kohtuotsuse

asjaoludest nähtub, et R. Sõkkal on pikaaegne kanepi tarvitaja ja lisaks tuvastati tal THC

sisaldus veres ka pärast kahtlustatavana kinnipidamist (II kd tl 63).

89. R. Sõkkali lauasahtlist leiti 17 erinevas suuruses väiksemat klaaspurki ja lisaks

soonsulguriga kilekott kanepitaime osadega, kaalu oli R. Sõkkali asjade hulgas olnud

kanepil 56,7 grammi (piisav 75 inimesele joobe tekitamiseks). Juba purkide arvu järgi

saab veenvalt öelda, et R. Sõkkal teadis ja tahtis, et kogusest saab joobe rohkem kui 10

inimest. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest on R. Sõkkal narkootilise aine suures

koguses ebaseadusliku käitlemise toime pannud kavatsetult (KarS § 16 lg 2).

Tulirelva käitlemine

90. A.-T. Tammaru ütluste kohaselt ei teadnud tema, et tegemist on relvaga, tema pidas asja

pakendis spinninguks. Ka siin ei pea kohus A.-T. väidet usaldusväärseks.

Läbiotsimisprotokolli ja fototabeli abil saab kohus tuvastada, et jahipüss oli magamistoas

voodi all põrandal kollasesse kilesse mässituna. Sealsamas voodi all oli ka papist karp,

mille sees õhkrelv. Õhkrelvast A.-T. Tammaru enda ütluste kohaselt teadis. A.-T.

Tammaru rääkis, et tegemist on tema isa püssiga, mis on kolimiste käigus X le jõudnud.

Kuna A.-T. Tammaru on selgitanud püssi saamislugu ja et ta pidas seda spinninguks, ei

ole kohtu hinnangul vaidlust, et jahipüss voodi all oli. Püss oli pakendatud üksnes kilesse.

Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usaldusväärne ja usutav, et kilesse mässitud jahipüssi saab

segi ajada spinninguga. Seda ei väljanägemiselt ega kaalult.

91. Kohtu hinnangul on A.-T. Tammaru käidelnud tulirelva ebaseaduslikult vähemalt kaudse

tahtlusega. Arvestades A.-T. Tammaru räägitud lugu jahipüssi liikumisest pereliikmelt

23 (33)

teisele, pidas ta tegelikult vähemalt võimalikuks, et tegemist on tulirelvaga, mis vajab

käitlemiseks luba ja ise relvaluba omamata relva alles jättes möönis, et paneb toime KarS

§ 418 lg 1 kooseisule vastava teo.

Õigusvastasus ja süü

92. Seda, et esineks mõni asjaolu, mis seaks kahtluse alla A.-T. Tammaru või R. Sõkkali

tegude õigusvastasuse, kohtu ette ei toodud ja kohus uuritud tõenditest ka midagi sellist ei

tuvastanud. A.-T. Tammaru ja R. Sõkkal olid tegude toimepanemise ajal süüvõimelised

ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

93. Kokkuvõtvalt on leidnud tõendamist, et A.-T. Tammaru pani toime KarS § 184 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo ja KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendamist

leidis, et R. Sõkkal pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Järgnevalt tuleb kohtul mõista A.-T. Tammarule ja R. Sõkkalile karistus.

Karistused

94. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

95. Kohtupraktikas kinnistunud põhimõtete järgi tuleb karistuse määra leidmisel võtta

lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr ning isiku süü suurust, karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning preventsioone arvesse võttes saab konkreetse süüdlase süüle

vastava karistuse määra.

Age-Theresa Tammaru

96. KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on A.-T. Tammarut

võimalik karistada vangistusega vahemikus 1–10 aastat ja sanktsiooni keskmiseks

määraks on seega 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Muuliigilise karistuse kaalumiseks KarS §

184 lg 1 sanktsioon alust ei anna ja nii peab A.-T. Tammaru karistuseks olema vangistus.

97. Kohtu hinnangul saab A.-T. Tammaru süüd KarS § 184 lg 1 kontekstis pidada keskmisest

väiksemaks. Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab

mh nii käideldud narkootilise aine kogus kui liik, kvaliteet ja puhtuseaste. Liiki tuleb

kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi arvesse võtta, sest narkootilised ained on

liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad (nn pehmed ja tugevad narkootikumid).

98. Narkootilise kanepi kogus on küll suur, kuid mitte selline, et A.-T. Tammaru süüd tuleks

koosseisu mõttes keskmisest suuremaks või ka keskmiseks pidada. Kanepit loetakse n-ö

pehmeks narkootilisekse aineks (tema oht rahvatervisele on väiksem kui nt sünteetiliste

narkootiliste ainete puhul) ja tähelepanuta ei saa ka jätta, et A.-T. Tammaru kanepi ja

kanepiproduktide THC sisaldus on madalam kui narkojoobe tekitamiseks pigem

tavapärastel kasutataval kanepil (sh marihuaanal). Ekspert tõi välja, et sageli on ekspertiisi

jõudvate kanepiõisikute THC sisaldus 20-25% (II kd tl168). EKEI koondatud andmetel on

konfiskeeritud taimse kanepi THC sisaldus keskmiselt 10-15% ja maksimaalselt kuni 55%

(II kd tl 139). Seega oli A.-T. Tammaru käideldud kanep tinglikult öeldes pigem

kehvemat sorti kraam. Süü suurust mõjutavana tuleb hinnata ka etteheidetavat

käitlemistegu. Praegusel juhul on tegemist omamisega, mis süü mõttes on väiksem kui

24 (33)

narkootilise aine levitamisele (müük, turustamine, vedu jne) suunatud teod. Karistusmäära

üle otsustades võtab kohus ka arvesse, et A.-T. Tammaru pole varem karistatud. Karistust

raskendavaid või kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kokkuvõttes leiab kohus,

et A.-T Tammaru tuleb KarS § 184 lg 1 järgi karistada 3 aasta pikkuse vangistusega.

99. KarS § 418 lg 1 karistusraam näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistuse. Rahaline karisus on küll kergemat liiki kui vangistus, kuid rahalise karistuse

mõistmist kohus siin võimalikuks ei pea. Prokuratuur on tõestanud A.-T. Tammaru

nappide sissetulekute valguses küsimuse A.-T. Tammaru elatusvahendite seaduslikkusest.

A.-T. Tammaru on ise iseloomustanud enda sissetulekut kui kasinat aga piisavalt. Tema

räägitust saab järeldada, et taimekasvatusega ja teistele aiatöid (puude lõikus) tehes elatab

ta enda ära (III kd tl 181jj). Kohus ei pea õigeks mõista rahalist karistust olukorras, kus

süüdistatava napid rahalised vahendid rahalist karistust tasuda ei võimalda ning võib

tekitad kiusatuse tõepoolest ebaseaduslikul teel hankida karistuse kandmiseks vahendeid.

Ka siin mõistab kohus karistuseks vangistuse. A.-T Tammarul oli üks vintpüss, teosüüd

kohus suureks ei pea ning 4 kuu pikkune vangistus on A.-T. Tammarule KarS § 418 lg 1

järgi siin õiglane karistus. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud.

100.

Järgnevalt tuleb A.-T. Tammarule mõista liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel, mis näeb

ette, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks

raskeima karistusega. KarS § 64 lg 1 absorbtsiooniprintsiibi rakendamine (lugeda

kergemad karistus kaetuks raskemaga) pole kohtu hinnangul praegusel juhul põhjendatud.

Nii toimides jääks teo ebaõigus KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos karistuses

üldse arvestamata. Riigikohus on leidnud, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo

ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda

absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest

mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale

(Riigikohtu 10. märtsi 2016 otsus nr 3-1-1-20-16, p 16). A.-T. Tammarule KarS § 184 lg 1

järgi mõistetud raskeim karistus on alla sanktsiooni keskmise määra. Samas ei tule liita

karistusi täies mahus ja seega suurendades raskemat karistust mõistab kohus A.-T.

Tammarule KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskemat suurendades liitkaristuseks 3

aastat ja 2 kuud vangistust.

101. A.-T. Tammaru peeti kahtlustatavana kinni 25. novembril 2022, ta oli vahi all 27.

novembrist 2022 kuni 11. augustini 2023, asendustõkendit elektrooniline valve kohaldati

12. augustist 2023 kuni 4. juulini 2024 (I kd 29-31, 65-67, 99-101, II kd tl 12-23, III kd

104-106).

102. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistusest kantuks A.-T. Tammaru eelvangistuses

viibitud 8 kuud ja 17 päeva. See on kahtlustavana kinnipidamisest 25. novembril 2022

kuni vahi all pidamise lõpuni 11. augustil 2023. KrMS § 1371 sätestab, et elektroonilise

valve all olemise aega ei loeta eelvangistuseks või kinnipidamiseks ning seda ei arvestata

karistusaja hulka.

103. Ära kandmata karistuseks jääb 2 aastat 5 kuud ja 13 päeva vangistust. Kohus leiab, et

tagasi reaalset vangistust kandma A.- T. Tammarut saata pole vaja ja jätab ära kandmata

vangistuse osa KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata 3 aasta ja 6 kuu

pikkuse katseajaga. A.-T. Tammaru pole varem karistatud ja temale kriminaalhoolduse

kontrollnõuete kohaldamist kohus vajalikuks ei pea. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab

katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 12. märtsist 2025.

25 (33)

Raigo Sõkkal

104. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on R. Sõkkalit

võimalik karistada vangistusega vahemikus 3–15 aastat ja sanktsiooni keskmiseks

määraks on seega 9 aastat vangistust. Kohus leiab, et R. Sõkkali süü ei ole suur ja talle

saab mõista karistuse KarS § 184 lg 2 p 2 miinimummääras. Ka R. Sõkkali puhul võtab

kohus arvesse, et kanep on nn pehmem narkootiline aine ning konkreetsel juhul pole ka

tegemist väga kõrge THC sisaldusega kanepiga. Samuti võtab kohus arvesse, et

narkootilise aine kogus (kanepi ning kanepi ja tubaka segu), mille käitlemises kohus R.

Sõkkali süüdi tunnistab, on KarS § 184 mõttes pigem tagasihoidlik. Tegu, mille eest

kohus R. Sõkkalit 8. oktoobri 2021 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi süüdi tunnistas ja

karistas, on toime pandud 2020 aasta oktoobris. Karistus on kehtiv ja toob kvalifitseeriva

tunnusena kaasa korduvuse ning rangema karistusmäära. Siiski võttes arvesse ka eelmise

kohtuotsuse aluseks olnud sündmusest on möödunud aastaid leiab kohus, et

kvalifitseeritud koosseisu alammääras karistus – 3 aastat vangistust, on praegustel

asjaoludel R. Sõkkalile õiglane karistus. Seega mõistab kohus R. Sõkkalile KarS § 184 lg

2 p 2 järgi karistuseks 3 aasta pikkuse vangistuse.

105. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel tuleb seda karistust suurendada 21. jaanuari 2022

kohtuotsusega kriminaalasjas 1-22-384 mõistetud vangistusest ära kandmata 1 aasta 6

kuu ja 12 päeva (552 tundi tegemata üldkasulikku tööd) võrra ja mõista R. Sõkkalile

liitkaristuseks vangistus 4 aastat 6 kuud ja 12 päeva (II kd tl 116-117).

106. Liitkaristuse kujunemine on järgmine. R. Sõkkalit karistati kriminaalasjas 1-22-384 KarS

§ 329 järgi ja kohus asendas eelmise kohtuotsusega kogumis mõistetud liitkaristuse 1

aasta 10 kuud ja 27 päeva KarS § 69 lg 1 alusel 687 tunni üldkasuliku tööga. R. Sõkkalil

tegi üldkasulikust tööst ära 135 tundi ja tegemata jäi 552 tundi üldkasulikku tööd, mis

KarS § 69 lg 7 järgi vangistuspäevadeks tagasi arvutades teeb 552 päeva ehk 1 aasta 6

kuud ja 12 päeva vangistust. Karistusseadustiku § 69 lg 7 näeb ette, et kui süüdlane paneb

üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega,

asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg-s 6 sätestatud

vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 69 lg

6 sätestab, et vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase

tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. KarS § 65 lg 2

sätestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse

täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud

karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

107. R. Sõkkal peeti kahtlustatava kinni 25. novembril 2022, ta oli vahistatud 27. novembrist

2022–24. jaanuarini 2024, asendustõkendit elektrooniline valve kohaldati 25. jaanuarist

2024–30 augustini 2024 (I kd 29-31, II kd tl 1-11, III kd tl 44-77, IV kd tl 28-29)

108. Liitkaristusest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks R. Sõkkali eelvangistuses

viibitud 1 aasta ja 2 kuud (25. novembrist 2022 kuni 24. jaanuarini 2024). Elektroonilise

valve all olemise aega ei arvestata karistusaja hulka (KrMS § 1371). Ärakandmata

karistuseks jääb 3 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust.

109. R. Sõkkal viibis 1 aasta ja 2 kuud vanglas ja kohus on seda meelt, et R. Sõkkali

õiguskuulekale teele suunamiseks üle aasta pikkusest reaalse vangistuse kogemusest

piisab ning teda pole tarvis ülejäänud karistuse kandmiseks vanglasse tagasi saata. R.

Sõkkal on eelmise kohtuotsusega asenduskaristusena mõistetud üldkasuliku töö tegemise

26 (33)

ajal toime pandud uue kuriteoga seoses nüüd juba reaalset vangistust kandnud ja selliselt

pole uue otsusega kujunev karistus ka varasemast leebem. Kohus peab võimalikuks R.

Sõkkali ärakandmata jäänud vangistuse osa 3 aastat 4 kuud ja 12 päeva KarS § 74 lg-te 1

ja 3 alusel 4 aasta ja 8 kuu pikkuse katseajaga kohaldamata tingimusel, et R. Sõkkal ei

pane katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 punktide 1–6

käitumiskontrolli nõudeid. Kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi peab katseaeg

olema mõistetud vangistusest pikem.

110. KarS § 75 lg 1 punktide 1–6 järgi on R. Sõkkal kohustatud: elama oma alalises elukohas

XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda

registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või

õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

111. KarS § 73 järgi käitumiskontrollita katseaega R. Sõkkali puhul kohus võimalikuks ei pea.

Kuigi kohus leidis, et R. Sõkkal ei pea minema tagasi reaalset vangistust kandma, ei saa

unustada, et teda on kriminaalkorras karistatud ka varem ning käitumiskontroll on

asjakohane toetamaks ja tagamaks, et R. Sõkkal temale määratud katseaja edukalt läbitud

saab.

112. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 12.

märtsist 2025. Katseaja kontrollnõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse

jõustumist.

Konfiskeerimine

113. X kinnistult hoonetest ja sõidukist leitud ning ekspertiisist järele jäänud narkootilise aine

konfiskeerib kohus KarS § 191 alusel ja see tuleb jätta NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või

hävitamiseks.

114. KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel konfiskeerib kohus X elumajast leitud 16-kaliibrilise

üheraudsee sileraudse püssi IžK number X . KarS § 418 lg 1 järgi kuriteo toimepanemise

korral näeb KarS § 421 ette, et kohus võib süüteo toimepanemise vahetuks objektis olnud

eseme konfiskeerida vastavalt KarS § 83 sätestatule. KarS § 83 lg 4 kohaselt aine või ese

konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. A.-T. Tammarul tulirelva

käitlemiseks luba polnud. Konfiskeeritud tulirelv tuleb tuleb hävitada RelvS sätestatud

korras.

115. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerib kohus kuriteo toimepanemise vahenditena läbiotsimise

käigus X kinnistult ära võetud esemed: niiskuseimur Arctus (pakend nr 2 X LO), puhur

Esperanza, ventilaator Solight (pakend nr 3 X LO), niiskuseimur Prokliima (pakend nr 4

X LO), vaakumpakendaja Artixsport AirChef 120 (pakend nr 21 X LO), kolm metallist

kanepipurustajat (2 pakendist pakendist 22 X LO, 1 pakendist 25 X LO) ja halli kaanega

digitaalne kaal (22 X LO). Prokuratuur pole esemetel realiseerimisväärtust näinud, seega

määrab kohus, et need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Esemed võeti ära A.-T.

Tammaru kinnistult, menetluses pole väidetud, et need kuuluksid kellelegi muule kui A.-

27 (33)

T Tammarule. Prokuratuur on niiskuseimurite, puhuri ja ventilaatori konfiskeerimist

taotledes tuginenud sellele, et neid kasutati taimede kuivatamiseks. Asjaolu, et

narkootilise aine valmistamist pole süüdistatavatele ette heidetud, siin konfiskeerimist ei

sega. Mõistlikult arusaadav on, et korjatud taimi oli vaja ära võetud narkootilise

saamiseks kasutada. Lisaks on seadmed kasutatavad ka kuivatatud kanepitaime ja

taimeosade säilimise tagamiseks ning kohus need kuriteo toimepanemise vahenditena neil

põhjustel ka konfiskeerib. Muuhulgas võeti ära vaakumpakendatud kanepilehed THC

sisaldusega 3,1% (pakend nr 24 X LO), seega läbiotsimisel ära võetud

vaakumpakendajat on kasutatud narkootilise aine säilitamiseks. Ära võeti ka peenestatud

kanepit ning grammikaal on narkootiliste ainete käitlemisel tavapärane töövahend.

Eeltoodud põhjustel konfiskeerib kohus kuriteo toimepanemise vahenditena seega ka

vaakumpakendaja, kanepipurustajad ja grammikaalu. Kohus määrab, et ka need esemed

tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

116. Pärnu Maakohtu 13. jaanuari 2023.a määrusega nr 1-23-257 on KarS § 832 sätestatud

laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud XXX 25. novembril .2022

teostatud läbiotsimise käigus ära võetud A.-T. Tammarule kuuluvad 135 eurot (II kd tl

88-93). Pärnu Maakohtu 13. jaanuari 2023 määrusega nr 1-23-255 on KarS § 832

sätestatud laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud XXX , 25. novembril 2022

teostatud läbiotsimise käigus ära võetud R. Sõkkalile kuuluvad 1300 Norra krooni ja 190

eurot (II kd tl 99-104).

117. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist (KarS § 832) kohaldatakse

õigusjärelmina konkreetse kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo eest. Selleks peab

prokuratuur lisaks menetletavale kuriteole tõendama faktilised asjaolud, mis annavad

põhjuse eeldada, et ka isiku see vara, mida ta ei ole saanud menetletava kuriteoga, on

tervikuna või osaliselt saadud kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (vt

nt Riigikohtu 14. detsembri 2019 määrus, p 16 jj). Põhjustena, mis annavad aluse

eeldada, et kuriteo toimepanija kogu vara või osa sellest on saadud KarS § 832 lg 1

mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena või selle arvel, nimetab seadus järgmisi

alternatiive: 1) kuriteo olemus; 2) isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning

elatustaseme erinevus või 3) muu põhjus.

118. Praegusel juhul prokuratuur ei heida ette, et menetletava kuriteoga oleks A.-T. Tammaru

ja R. Sõkkal narkootilise aine arvelt tulu teeninud või seda teha plaaninud. Järeldust, et

A.-T. Tammaru ja R. Sõkkalilt ära võetud raha võib olla kuritegelikku päritolu, on

prokurör põhjendanud leitud narkoaine kogusega, mis prokuröri hinnangul viitab, et kõik

polnud oma tarbeks ja narkootilise kanepi müük võib olla olnud süüdistatavate

elatusallikaks. Vaatamata prokuröri välja toodud küsitavustele kas ja kuipalju on

süüdistatavatel nähtavalt rahalisi vahendeid on eeldus, et süüdistatavatelt ära võetud raha

on narkoaine müügist, kohtu hinnangul siiski liialt oletuslik.

119. KarS § 832 lg 1 viimane lause näeb ette, et konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille

suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Kuna eeldus, et

süüdistatavad on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel,

pole piisavalt põhjendatud, siis vara legaalse päritolu tõendamise koormist kohus

süüdistatavatele ei pane.

120. Seega tuleb Pärnu Maakohtu kohtumäärusega nr 1-23-257 arestitud A.-T. Tammaru vara,

s.o 135 eurot, mis on Rahandusministeeriumi kontol aresti alt vabastada ja tagastada see

talle kohtuotsuse jõustumisel. Samuti tuleb aresti alt vabastada Pärnu Maakohtu

28 (33)

määrusega nr 1-23-255 arestitud R. Sõkkali vara, s.o 1300 Norra krooni ja 190 eurot, mis

on Rahandusministeeriumi kontol ja tagastada see talle kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid

121. Prokuratuur on leidnud, et A.-T. Tammarule tuleb tagastada musta värvi märkmik

(pakendist 9 X LO), puidust terakaitsega tääk (pakendist nr 54 X LO). Kohus nõustub

prokuratuuriga ja tagastab need esemed KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A.-T. Tammarule.

122. Prokuratuur on leidnud, et kõik läbiotsimise käigus ära võetud seemned tuleb hävitada

(koos pakenditega). Kohtu hinnangul seemnete tagastamisest keeldumiseks põhjust pole.

Kanepiseemnete omamine pole keelatud ega pole need ka vaadeldavad mõne KarS §-s

184 sätestatud kuriteo toimepanekuks kasutatava eseme, s.o aine või vahendina KarS §

189 mõttes (Riigikohtu 4. aprilli 2024 lahend 1-21-69, p-d 27-29). Soonsulguriga

kilekotte on kasutatud seemnete hoidmiseks, seega ei näe kohus põhjust eraldi

hävitamisele määrata üksikuid tühje kotte ja tagastab ka need. Kohus määrab, et KrMS §

126 lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada A.-T. Tammarule viis soonsulguriga kilekotti

(pakendis 53 X LO), 4 tk soonsulguriga kilekotti peal erinevad märkmed, sees seemned

ja lisaks 2tk avamata ja 1tk avatud seemnete pakendit, milledel erinevad märkmed

(pakendist 57 X LO), 5tk soonsulguriga kilekotti, peal erinevad märkmed, sees seemned

(pakendist 58 X LO) ja 3tk ilma kaaneta plasttopsi, sees seemned koos käsitsi kirjutatud

siltidega (pakendis nr 67 X LO). R. Sõkkalile tuleb tagastada soonsulguriga kilekott

kuivanud seemnetega (pakendist 22 X LO), valge A4 formaadis kokkumurtud paberileht,

mille vahel on kuivanud seemned, 4 väikest ilma kaanteta kuivanud seemnetega

plastiktopsi erinevate märkmetega kleebistega (pakendist 25 X LO), 32 tk soonsulguriga

kilekotti, millel sees seemned ja peal erinevad märkmed (pakend nr 26 X LO).

Menetluskulud

123. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

124. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha. Sundraha suurus on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos

süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ja p 2 järgi teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. KrMS § 179 lg 2 näeb ette, et kui isiku

suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb

tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süütegu mille eest on

karistusseadustikus füüsilisele isikule raskeima karistusena ettenähtud tähtajaline

vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus on KarS § 4 lg 2 järgi esimese astme

kuritegu ja süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis

aastat või rahaline karistus, on KarS § 4 lg 3 järgi teise astme kuritegu.

125. Kohus mõistis A.-T. Tammaru süüdi ühe esimese astme kuriteo toimepanemises – KarS §

184 lg 1 järgi karistatakse kuni 10 aasta pikkuse vangistusega, ja ühes teise astme

kuriteos – KarS § 418 lg 1 järgi on karistus rahaline või kuni kolm aastat vangistust.

Seega tuleb KrMS § 179 lg 2 järgi A.-T. Tammarult välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1

vastav sundraha 2,5 kuupalga alammäära. Kuutasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2025

on 886 eurot ning seega on sundraha suuruseks 2215 eurot.

29 (33)

126. R. Sõkkali mõistis kohus süüdi ühes esimese astme kuriteo toimepanemises – KarS § 184

lg 2 p 2 järgi on maksimaalne karistus viisteist aastat vangistust. R. Sõkkalilt tuleb samuti

välja mõista sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2215 eurot.

127. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 4 järgi on kriminaalmenetluse kuludeks valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu ja määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

128. A.-T. Tammaru lepingulise kaitsja tasu ja kulud jäävad tema enda kanda. R. Sõkkalile

määratud kaitsjale määratud tasu ja hüvitatud kulud tuleb temalt KrMS § 180 lg 1 alusel

Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. R. Sõkkali kaitsja oli kohtueelses menetluses ja

kohtus riigi õigusabi korras määratud kaitsja Leelo Viil. Kaitsja taotluste alusel on talle

määratud tasu ja hüvitatud kulusid kohtueelses menetluses 890,40 eurot ja

kohtumenetluses 4758,32 eurot. Kokku on R. Sõkkali määratud kaitsjale määratud tasu ja

kulud 5648,72 eurot (II kd 118-132, III kd 87-89, IV kd 96-99. Kohtueelne menetleja ja

kohus on kontrollinud kaitsja toimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust ning

rahuldanud tasutaotlused põhjendatud ulatuses.

129. Kriminaalasjas läbi viidud ekspertiiside kulu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3

menetluskulu. Kohtule on tõendina esitatud narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 22E-

AN1593). Ekspertiisi läbiviimise kulu kulu on 6720 eurot. Ekspertiis on puutumuses

mõlema süüdistatavaga ja juhindudes KrMS § 180 lg-st 2 jätab kohus kulu võrdselt

mõlema süüdistatava kanda (kummalegi 3360 eurot). Samuti jagab kohus süüdistatavate

vahel võrdselt kahe kohtutoksikoloogiaekspertiisi (aktid 23E-AOX0007 ja 23E-

AOX0052) 190 euro suuruse kulu (kummalegi 95 eurot). Lisaks on kohtule esitatu

tulirelvaekspertiisi akt (akt nr 22E-TB0116). Tulirelvaekspertiisi kulu on seotud A.-T.

Tammaru süüdistusega KarS § 418 lg 1 järgi ja selle ekspertiisi kulu 420 eurot, jääb A.-T.

Tammaru kanda. Ekspertiisikulusid mõistab kohus A.-T. Tammarult välja seega kokku

3875 eurot (s.o 3360+95+420) ja R. Sõkkalilt 3455 eurot (s.o 3360+95).

130. Kohus vabastas A.-T. Tammarult ja R. Sõkkalilt ära võetud sularaha aresti alt, seetõttu

jääb valuutavahetuse ning Rahandusministeeriumi arveldusarvele sissemaksete

teenustasu, kokku 13 eurot, riigi kanda.

131. Kokkuvõtvalt mõistab kohus KrMS § 180 lg 1 alusel A.-T. Tammarult välja

riigituludesse menetluskulud kogusummas 6090 eurot (sundraha 2215 eurot ja

ekspertiiside kulu 3875 eurot) ja R. Sõkkalilt menetluskulud kogusummas 11 318,72

eurot (sundraha 2215 eurot, ekspertiiside kulu 3455 eurot ning määratud kaitsja tasust ja

kulud 5648,72 eurot).

Süüteomenetluses tekitatud kahju

132. A.-T. Tammaru ja R. Sõkkal kaitsjad esitasid taotlused süüdistatavatele süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamieks. Kohus jätab need taotlused rahuldamata. Põhjendused on

järgnevad.

133. A.-T. Tammaru kaitsja esitas 30. augustil 2024 taotluse vahi all viibitud aja eest 20 894

euro suuruse hüvitise ja elektroonilise valve all viibitud aja eest 7336,70 euro suuruse

hüvitise saamiseks. 23. septembril 2024 esitas A.- T. Tammaru kaitsja täiendavalt

30 (33)

taotluse tõkendi kohaldamisega põhjustatud varalise kahju hüvitamist summas 9455

eurot.

134. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 1 kohaselt, kui

isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus

kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju

hüvitamist juhul, kui see tekitati vastavalt SKHS § 5 lg 1 p-des 1-3, 5 sätestatule

vahistamisega, kahtlustatavana kinnipidamisega, elukohast lahkumise keeluga ja vara

arestimise või äravõtmisega. Kohus tegi A.-T. Tammaru süüdi mõistva otsuse, seega

vahistamisega tekitaud kahju hüvitamise taotlused jäävad rahuldamata.

135. Lisaks on A.-T. Tammaru kaitsja taotlenud: (i) A.-T. Tammaru menetlusõiguste

rikkumisega põhjustatud mittevaralist kahju 2000 eurot, (ii) tema seadusliku

sammaskaktuse ja kahe seadusliku kanepitaime hävitamisega põhjustatud kahju 92 eurot.

136. Kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemuses saab SKHS § 7 lg 1 järgi nõuda juhul

kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju.

137. Menetlusõiguste rikkumisega põhjustatud kahju on taotluses sisustatud järgmiselt.

Menetlejale heidetakse ette toimingute läbiviimist kaitsja juuresolekuta kuigi kaitsja oli

kohustuslik. Kahtlustatavana kinnipidamisel ei selgitatud A.-T. Tammarule tema õigusi

enne kui koostati protokoll. A.-T. Tammaru lähedaselt prooviti süüstavat teavet saada

telefoni teel. Teabe saamise vorm on aga ülekuulamine. Kaitsja hinnangul osutab see, et

uurimisasutus ei pea A.-T. Tammaru menetluslike põhiõigusi ülemäära tähtsaks. Kaitsja

arvates on kaitseõiguste rikkumine tõsine. Kohtueelseid menetlejaid tuleb motiveerida

edaspidi kahju tekitamisest hoiduma. A.-T. Tammarule tema õiguste tagamata ja

selgitamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise põhjendatud suurus on kaitsja

hinnangul 2000 eurot.

138. Kaitsja soovib, et A.-T. Tammarule hüvitataks menetlusõiguse rikkumisega põhjustatud

mittevaraline kahju. SKHS § 11 lg 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline

kahju SKHS § 7 alusel (sõltumata süüasja lõpptulemusest) üksnes juhul, kui isikult on

süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt

koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi

saladust või teotatud tema au või head nime. Kaitsja välja toodud väidetavad rikkumised

SKHS § 11 lg 2 juhtudega hõlmatud pole. Põhjust pikemalt analüüsida, kas rikkumised

võisid aset leida pole ja taotlus jääb rahuldamata.

139. Lisaks soovib kaitsja, et A.-Tammarule hüvitataks menetlusõiguse rikkumisega

põhjustaud varaline kahju. Täpsemalt, sammaskaktuse ja kahe seadusliku kanepitaime

hävitamisega põhjustatud 92 euro suurune kahju. Taotluse põhjenduste kohaselt

ekspertiisi käigus hävinesid kaasa võetud sammaskaktus ja kanepitaim, mis narkootilist

ainet sisaldavaks ei osutunud. Kaitsja pole välja toonud, millise menetlustoimingu käigus

menetlusõigust rikuti ja kahju tekitati. Kohtu arusaamisel saab see olla

läbiotsimistoiming, mille käigus kanepitaim ja kaktus kaasa võeti. Ekspertiisi käigus

hävisid läbiotsimisel ära võetud ja ekspertiisi saadetud taimed.

140. Kohus selgitab, et varaline kahju on ainult üks osa SKHS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamise

eeldustest. Kahju peab olema tekkinud menetlusõiguse rikkumise tagajärjel. Seega on

vaja tuvastada, kas menetlusõigust rikuti ja lisaks peab see rikkumine olema süüline. X

kinnistul teostati läbiotsimist narkootilise aine saamise eesmärgil kanepi kasvatamise

kahtlusega. Kahtlustuse sisu arvestades ei saa narkootilise aine kahtlusega kanepitaime ja

kaktuse ära võtmist menetlejale ette heita. Kuna kohus ei tuvasta, et kaktuse ja

31 (33)

kanepitaime kaasavõtmisel oleks menetleja menetlusõigust rikkunud, pole ka alust kahju

hüvitada. Taotlus jääb rahuldamata.

141. R. Sõkkali kaitsja taotleb: (i) süütoemenetluses vahistamisega tekitatud kahju ja

asendustõkendiga tekitatud kahju hüvitamist ja (ii) süüteomenetluses ebainimliku ja

alandava kohtlemise ning tervise kahjustamisega põhjustatud kahju hüvitamist õiglases

summas.

142. Kohus tegi R. Sõkkalit süüdi mõistva otsuse, seega SKHS § 5 lg 1 eeldust tõkendi

kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks pole ja kohus jätab

selle rahuldamata.

143. Ebainimlik või alandav kohtlemine ja tervise kahjustamine saavad olla SKHS § 11 lg 2

järgi alused mittevaralise kahju hüvitamiseks sõltumata süüasja lõpptulemusest (SKHS §

7). Kui SKHS § lg 1 näeb ette, et kahju tekkimisel on selle hüvitamise eelduseks

menetlusõiguse süüline rikkumine, siis SKHS § 11 lg 2 kohaselt ei ole menetleja süü

mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut

piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud.

144. Taotluse põhjenduste kohaselt on R. Sõkkali suhtes tema kinnipidamisel kasutatud

põhjendamatult jõudu ja käeraudu ning põhjustatud talle suurt valu ja kannatusi. Tema

terviseseisund on kinnipidamiskohas halvenenud ning talle ei ole tagatud vajalikku

arstiabi.

145. R. Sõkkali kinnipidamise kohta saab kohus teavet R. Sõkkali kinnipidamise protokollist,

tema kohtueelses menetluses antu ütlustest ja A.-T. Tammaru ütlustest. Kuna R. Sõkkal

kohtus ütlusi anda ei soovinud, on kohtul üksnes see napp info, mida R. Sõkkal on

kohtueelses menetluses rääkinud.

146. Protokollis on R. Sõkkali kinnipidamise ajaks on märgitud 25. november 2022 kell 11.14.

Protokollis on märge, et kasutati käeraudu ajavahemikus 11.40 kuni 15.20 arestimajja

paigutamiseni. Kinnipeetu riietuse ja tervisekahjustuste kirjelduse punkti juurde on

märgitud järgmist: tervisekahjustusi ei sedastatud. Isik keeldub püsti tõusmast ning

suhtlemast. Kinnipeetu ülevaatuseks on kutsutud kohale kiirabi. Ka saab protokollist

lugeda, et R. Sõkkal ei soovinud vastata küsimusele, kas tema kinnipidamisest on vaja

kellelegi teatada. R. Sõkkali allkirja asemel on protokollil märge, et R. Sõkkal

protokolliga tutvumast ja seda allkirjastamast keeldus. Protokolli koostamise ajaks on

märgitud 25. november 2025, kell 15.35 X. Märgib, et protokolli ankeetandmetes on R.

Sõkkali hariduse ja kontaktandmete asemel on märge, et ta keeldub andmeid avaldamast.

147. R. Sõkkali kohtueelses menetluses antud ütlustes on kirjas järgmine. Ta soovib enda

kinnipidamisega seoses tähelepanu pöörata politseiametnike ebavajaliku ja ülemäärase

jõu kasutamisele, millega talle põhjustati füüsilisi vigastusi. Talle pandi käerauad neljaks

tunniks, need tekitasid temal algusest peale piinavat valu. Ta ei osutanud mingit

vastupanu, ei olnud agressiivne. Ta värises valu tõttu üle keha ja karjus. Tema kehal on

marrastused ja sinikad. Arstiabi temale samuti ei osutatud.

148. Eelviidatud tõendites on kattuv teave selle kohta, et R. Sõkkalile käerauad pandi.

Kinnipidamisprotokollist R. Sõkkali käitumise kohta X l saab infot niipalju, et ta keeldus

püsti tõusmast ja suhtlemast. Selle järgi on tõsi see, et agressiivne R. Sõkkal polnud.

32 (33)

Samas ei saa protokolli kirja pandust järeldada, et R. Sõkkal oli koostöövalmis.

Kinnipidamine on protokolli järgi toimunud kell 11.14 ja protokoll on vormistatud 15.35.

Ka pärast protokolli vormistamist on R. Sõkkal keeldunud seda allkirjastamast.

149. A.-T. Tammaru kirjeldas R. Sõkkali kaitsjale sündmust järgmiselt: „..tähendab, siis kui…

see kõige algus, siis kui ma olin terrassil ja seda kohvi jõin ja kui ma nägin neid kahte

maskis meest tema poole…noh poolkükakil hiilides eks…ma ei saanud alguses üldse aru,

mis toimub. Esimene reaktsioon on see, et sa mõtled, et röövlid tulevad eks, kui sa sellist

asja näed. Siis nad jooksid Raigo poole, nad jooksid ta pikali, nad panid ta raudu ja

lohistasid ta sellest käeraudade vahelisest ketist hoides, lohistasid ta majja terve selle tee.

See on oma 50 meetrit“. A.-T. Tammaru kirjelduse uskumist ei luba aga asjaolu, et R.

Sõkkali käsi ei pandud raudu tema kinnipidamisel, vaid kell 11.40, see on üle kahekümne

minuti hiljem.

150. Seega eeltoodu põhjal kohus ei tuvasta, et R. Sõkkali suhtes oleks kasutatud käeraudu

põhjendamatult või ülemäärast jõudu kasutades. R. Sõkkal on oma ütlustes maininud

füüsilisi vigastusi ning heitnud ette, et temale arstiabi ei osutatud. Siin märgib kohus, et

vahistamisprotokollis on kirjas, et kiirabi käis ja vaatas R. Sõkkali üle, tervisekahjustusi

nemad R. Sõkkalil ei tuvastanud. Kohus ei tuvasta SKHS § 11 lg 2 olukorda SKHS § 7

alusel kahju hüvitamiseks. R. Sõkkali taotlus jääb rahuldamata.

151. Teiseks väidab R. Sõkkal, et tema terviseseisund on kinnipidamiskohas halvenenud ning

talle ei ole tagatud vajalikku arstiabi. Ka see taotlus jääb rahuldamata. Väide, et R.

Sõkkalile pole kinnipidamiskohas antu vajalikku arstiabi on sisuliselt põhjendamata ja

tõendamata. Tervishoiuteenusega seonduv rahulolematus pole menetlusõigusega ega selle

rikkumisega seostatav (SHS §7). Kõik kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse

osutamisega seotud vaidluseid on pädevad lahendama halduskohtud (Riigikohtu 28. juuni

2021 lahend nr 3-1-130, p 27).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Rajar Miller

Heli Ost

Mariella Ott

33 (33)