2-23-15882/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2025. a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-15882

Tsiviilasi

Primero Finance OÜ hagi M. U. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

12 046,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Primero Finance OÜ

(registrikood

12401448), lepinguline esindaja Cärolin Markus

(e-post XXX)

Kostja: M. U. (isikukood XXX, e-post XXX)

Kohtuistung

XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Primero Finance OÜ hagi M. U. vastu hagi osaliselt.

2. Välja mõista M. U.-lt Primero Finance OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõlgnevuse (6491,94 eurot) osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast

järgmiselt:

Makse tähtpäev

Põhiosa

(eurodes)

15.07.2025

50,38

15.08.2025

137,73

15.09.2025

140,94

15.10.2025

144,22

15.11.2025

147,58

15.12.2025

151,02

15.01.2026

154,54

15.02.2026

158,14

15.03.2026

161,82

15.04.2026

165,59

15.05.2026

169,45

15.06.2026

173,40

15.07.2026

177,44

15.08.2026

181,57

15.09.2026

185,80

15.10.2026

190,13

15.11.2026

194,56

15.12.2026

199,10

15.01.2027

203,74

15.02.2027

208,48

15.03.2027

213,34

15.04.2027

218,31

15.05.2027

223,40

15.06.2027

228,60

15.07.2027

233,93

15.08.2027

239,38

15.09.2027

244,96

15.10.2027

250,67

15.11.2027

256,51

15.12.2027

262,48

15.01.2028

268,60

15.02.2028

274,86

15.03.2028

281,27

3. Mõista M. U.-lt Primero Finance OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates iga osamakse sissenõutavaks muutumise kuupäevale (s.o

resolutsiooni punktis 2 märgitud kuupäev) järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus (s.o 6491,94 eurot).

6. Ülejäänud osas (s.o põhivõlg 2686,80 eurot, intress 880,49 eurot, sissenõudmiskulud 35

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 850,78 eurot ning lepingujärgne viivis 27,96%

aastas) jätta hagi rahuldamata.

7. Jätta menetluskulud 53,89% ulatuses M. U.-d M. U. kanda ja 46,11% Primero

Finance OÜ kanda.

8. Primero Finance OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada. M. U.-l

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

9. Välja mõista M. U.-lt Primero Finance OÜ kasuks menetluskulud 560,46 eurot ning

viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

10. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Primero Finance OÜ esitas 09.11.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M. U.-lt

võlgnevuse (s.o põhivõlgnevus 9178,74 eurot, intress 880,49 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 850,78 eurot) väljamõistmiseks. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista viivised

alates 10.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras,

s.o 27,96% aastas. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 840 eurot ja

õigusabikulud 200 eurot ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Primero Finance OÜ (endise nimega Mogo OÜ) ja M. U.

23.11.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 10 000 eurot (dtl 3).

Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule ja

maksegraafikule. Kostjal tekkis võlgnevus alates 12. osamaksest, s.o 15.03.2023, kuna kostjal

jäi osaliselt tasumata intressi osamakse summas 56,63 eurot. Järgmised osamaksed jäid kostja

poolt täies ulatuses tasumata, s.o 15.04.2023 (osamakse nr 13), 15.05.2023 (osamakse nr 14)

ja 15.06.2023 (osamakse nr 15). Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, saatis

Primero Finance OÜ 15.06.2023 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning palus likvideerida

võlgnevus hiljemalt 29.06.2023. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul,

ütles Primero Finance OÜ 10.07.2023 lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavaldus edastati

laenuandjale teadaoleva kostja e-posti aadressile XXX.

2. Pärnu Maakohus jättis 04.04.2024 määrusega hagiavalduse käiguta.

3. Hageja esitas 19.04.2024 hagiavalduse täienduse.

4. Pärnu Maakohus võttis 17.06.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostjale toimetati hagiavaldus ja 17.06.2024 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

23.10.2024 kohturuumides. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 06.11.2024.

Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (06.11.2024) hagile vastanud.

5. Kohus arutas tsiviilasja XXX kohtuistungil. Kohus määras hagejale tähtaja ümberarvestuste

esitamiseks ja menetlusosalistele tähtajad seisukohtade ning arvamuste esitamiseks.

30.04.2025 esitas hageja nõude ümberarvutuse ja 20.05.2025 lõpliku seisukoha ning

menetluskulude nimekirja.

Kostja kohtu määratud tähtajaks seisukohti ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

7. Kohtule esitatud andmete kohaselt sõlmisid Primero Finance OÜ ja kostja 10.03.2022

tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 10 000 eurot. Tsiviilasjas ei ole

vaidlust laenusumma üle. Ka kostja kinnitas kohtuistungil, et sai laenu sõiduki ostmiseks ja

tasus igakuiselt laenusumma katteks ca 300 eurot kuus (dtl 87, 89). Esitatud andmetest

järelduvalt on krediidiandja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostjale laenu

summas 10 000 eurot. Lepingu järgi tuli kostjal laen tagastada 72 kuu jooksul osamaksetena

(vastavalt maksegraafikule) hiljemalt 15.03.2028 (dtl 13-18).

Kuna Primero Finance OÜ, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud

kostjale kui füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.

8. Kuna käeolevas tsiviilasjas on tegemist tarbijakrediidilepinguga, tuleb kohtul omal

algatusel kontrollida lepingu tühisuse aluseid. Seda on kohus hagejale selgitanud 28.04.2024

toimunud kohtuistungil (dtl 88).

8.1. Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra, s.o ei

ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

Nimelt oli Eesti Panga veebilehe andmetel 10.03.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr

XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr

16,95% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 50,85%.

Poolte vahel sõlmitud lepingu nr XXX kohaselt oli intressimäär 27,96% aastas ja krediidi

kulukuse määr 32,05% aastas. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et krediidi kulukuse määr

sõltub võetud krediidisummast 10 000 eurot, intressimäärast 27,96%, lepingu kestusest 72

kuud ja laenulepingu sõlmimise tasust 0 eurot (dtl 3).

Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud

ebaõigesti.

8.2. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb

krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034).

Kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud ega tõendanud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1, 2-4, 6) krediidilepingu sõlmimise eelselt. Kohtu hinnangul

kinnitavad esitatud tõendid ja asjaolud, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll enne tarbijakrediidilepingu nr XXX sõlmimist oli ebapiisav. Samuti ei

kogunud hageja kontrollimise läbiviimiseks vajalikke andmeid.

8.3. Hageja on vastutustundliku põhimõtte tõendamiseks esitanud kohtule kostja pangakonto

väljavõtte perioodi 01.12.2021-07.03.2022 kohta (dtl 37-43). Hagiavalduses selgitas hageja, et

kostjal puudusid laenu väljastamise hetkel ametlikud teadanded ning kehtivad maksehäired.

Lisaks kontrollis laenuandja kostja tausta avalikest ja riiklikest registritest (pensioniregister,

creditinfo, rahvastikuregister) ja pidas kostjaga andmete täpsustamiseks ka vestlust.

Laenuandja arvestas kostja keskmiseks sissetulekuks 866 eurot. Krediidivõimekuse

hindamiseks arvestas laenuandja majapidamiskuludeks 300 eurot. Primero Finance OÜ

osamakse on 287,81 eurot ning peale majapidamiskulude ja laenu kuumakse maha

arvestamist jäi kostjale kätte 278,19 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus

sisse võetava krediidi osa.

Kohus peab esmalt oluliseks välja tuua, et hageja ei ole kohtule esitanud kostja poolt täidetud

laenutaotlust, millest nähtuks, milliseid andmeid kostjalt küsiti ja mida kostja neile vastas.

Krediidiandja on küsinud kostjalt pangakonto väljavõtte, mille kostja esitas perioodi

01.12.2021 – 07.03.2022 kohta (lisa 10 – dtl 37-43). Laenuandjaga sõlmiti laenuleping

10.03.2022 (dtl 13), millest järelduvalt oli laenuandjal analüüsimiseks kostja 3 kuu

pangakonto väljavõtte andmed. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et laenuandja hindab

avaldatud andmeid ja krediidivõimelisust pangakonto väljavõttelt nähtuvate andmete järgi,

aga eelnimetatud 3-kuulist perioodi ei saa pidada piisavaks, et teha järeldusi püsivate

sissetulekute ja kohustuste kohta. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja selgituste kohaselt

tekkisid tal tegelikult raskused 3-4 kuud pärast laenu võtmist (dtl 90).

Laenuandja on arvestanud kostja keskmiseks sissetulekuks 866 eurot, mis on kooskõlas

pangakontost nähtuvaga (2021 nov 800 eurot, 2021 dets 900 eurot ja 2022 jaan 900 eurot).

Samas nähtuvad pangakonto väljavõttest sularaha sissemaksed ja ülekanded lähedastelt või

kolmandatelt isikutelt. Puudub teave, kas ja millisel viisil on laenuandja eelnimetatud

informatsiooni krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud.

Laenuandja on kostja majapidamiskuludeks arvestanud 300 eurot kuus (kohtuistungil selgitas

hageja esindaja, et tugineti kostja poolt esitatud andmetele, mille järgi tasub ta elukaaslasele

üüri ja kommunaalkulude katteks mitte rohkem kui 300 eurot, seda kinnitas ka kostja – dtl 88-

89). Samas järeldub kostja pangakonto väljavõttest, et ainuüksi kulutused toidupoodides on

kostjal olnud suuremad kui 300 eurot. Lisaks veel muud kulud, sh üüri ja kommunaalkulude

katteks, mis kostja sõnul oli 300 eurot (dtl 89). Kohus peab oluliseks sedagi, et XXX

kohtuistungil selgitas hageja, et majapidamiskulude kohta küsiti kostjalt täiendavat infot

telefoni teel (dtl 88). Seda kinnitas ka kostja ja selgitas, et laenuandjale rääkis ta, et 300 eurot

annab elukaaslasele, pluss söögid ja asjad (dtl 89). Sellest tulenevalt pidanuks laenuandja

järeldama, et kostja igakuised majapidamiskulud on igal juhul suuremad kui 300 eurot, mis

nähtub muuhulgas ka kostja pangakonto väljavõttest. Lisaks selgitas kostja kohtuistungil, et

soovis laenu võtta 3 aastaks kuumaksega 300 eurot, kuid hageja võimaldas laenu üksnes 5

aastaks, kusjuures laenuleping sõlmiti 72 kuuks (10.03.2022 – 15.03.2028) ehk 6 aastaks ning

kuumakse jäi samaks (dtl 90).

Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul krediidiandja analüüs olnud pealiskaudne ja

krediidiandja ei ole arvesse võtnud kõiki asjaolusid, mis esitatud ja tuvastatud andmetest

nähtub. Pelgalt sissetuleku tuvastamine ei näita, et võlgnik on krediidivõimeline. Kohtule

esitatud andmetest ei nähtu, et laenuandja oleks kogunud täiendavaid andmeid. Kuigi hageja

väitel on kogutud andmeid pensioniregistrist ja maksehäire registrist, ei ole kohtu arvates see

tõendatud. Hageja poolt hagiavaldusse kopeeritud pildid seda ei kinnita (dtl 59-60). Selles

puudub informatsioon kelle kohta ja millistest allikatest informatsiooni on andmeid küsitud.

Krediidiandja ei ole välja selgitanud võlgniku tegelikke igakuiseid kulusid ega ka tuvastanud

seda pangakonto väljavõttest.

Eeltoodust tulenevalt ei ole krediidiandja täitnud nõuet koguda andmeid tarbija

krediidivõimelisuse kohta. Krediidiandja on jätnud vajalikud andmed kogumata, mistõttu ei

ole olnud adekvaatne ka krediidivõimelisuse kontroll. Seega on kohus seisukohal, et

krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet

ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.

9. Kohus andis XXX kohtuistungil hagejale tähtaja ümberarvutuste esitamiseks hiljemalt

06.05.2025 (juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud). Kostjal tuli esitada seisukoht ümberarvutuste kohta

hiljemalt 13.05.2025 (dtl 92).

Hageja esitas 30.04.2025 VÕS § 4034 lg 7 järgi vastavad ümberarvestused juhul, kui kohus ei

nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides

järgitud (dtl 93-98). Kostjale on e-toimiku kaudu nimetatud dokument nähtavaks tehtud, kuid

oma seisukohta kostja esitanud ei ole.

9.1. Eelnevalt on kohus leidnud, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, on selle tulemusena sõlmitud tarbijakrediidilepingud osaliselt tühised, s.o

kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale

muid tasusid.

Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust nr XXX ei ole kostja tasunud muid tasusid.

Kuna kohus on leidnud, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt

otsuse p 8 jj), alaneb lepingujärgne intress seaduses sätestatud määrani ning krediidiandja

peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist

ning need teatavaks tegema (VÕS § 4034 lg 7).

Hageja esitas 30.04.2025 ümberarvestused ja palub kostjalt välja mõista tulevikus alates

15.07.2025 kuni 15.03.2028 sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed kogusummas 6491,94

eurot ning määras maksegraafikus tagasimaksed uuesti (nõude ümberarvestuse p 1.4 – dtl 96-

98).

9.2. Hageja selgitas, et kostja sai laenu summas 10 000 eurot ning on teinud tagasimakseid

kogusummas 3508,06 eurot (dtl 95-96).

Arvestades kostja poolt tasutud summade suurust, tuleb lugeda kostja poolt tasutuks

osamaksed kuni 15.06.2025 täielikult (s.o 39 osamakset) ning 15.07.2025 osamakse tasutuks

osaliselt, s.o summas 84,21 eurot (40. osamakse).

Eeltoodust tulenevalt ei ole krediidilepingutest tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi

osamaksete osas veel möödunud, mistõttu ei ole laenu põhiosa muutunud kogu ulatuses

sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7).

9.3. Kuna kostja ei olnud kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivituses (nagu hageja

poolt hagi p 3 välja toodud – dtl 3), ei olnud krediidiandjal VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust

lepingut üles öelda. Sellest tulenevalt ei ole leping kehtivalt üles öeldud.

10. Hageja esitas alternatiivse nõude, juhuks kui kohus leiab, et hageja ei ole täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus alates

15.07.2025 kuni 15.03.2028 sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed kogusummas 6491,94

eurot (dtl 98).

Hagejal on õigus esitada kostja vastu täitmisnõue VÕS § 108 järgi tulenevalt TsMS §-le 369.

Kohtuistungil selgitas kostja, et on huvitatud võlgnevuse tasumisest ja soovib võetud laenu

tagasi maksta (dtl 91).

Sellest tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavad osamaksed vastavalt

käesoleva otsuse resolutsioonile.

11. Kuivõrd kohus on tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja hageja

on kõik kostja osamaksed arvestanud põhiosamakse katteks ning seeläbi kostja ei ole

viivituses, jätab kohus hagis esitatud sissenõutavaks muutunud viivise nõude (s.o summas

850,78 eurot) rahuldamata.

12. Hageja on esitanud viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt, s.o 9 178,74 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kuna kostja võib jääda viivitusse tulevikus omapoolse kohustuse täitmisega (st tegemist on

kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mille järgselt on võimalik rakendada

õiguskaitsevahendeid) on võimalik viivis välja mõista seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1

alusel vastavalt iga tähtaegselt tasumata makselt kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367).

Seega on hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse

sissenõutavaks muutumise kuupäevale järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus (s.o 6491,94 eurot) (TsMS

§ 367).

13. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel.

Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud lepingu nr XXX seoses 12.09.2023 nõudekirja (25

eurot), 29.09.2023 pretensioon (5 eurot) ja 12.10.2023 hagihoiatus (5 eurot) (dtl 6, 29-35).

Kohus on eelnevalt leidnud, et laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Seega ei saa hageja

nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Küll aga saaks hageja

nõuda kulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib lepingu

kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid

ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus

nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Hageja ei ole praegusel juhul tuginenud sellele, et ta on enne nimetatud kirjade saatmist

saatnud kostjale tasuta meeldetuletusi. Hageja ei ole ka vastavaid tasuta meeldetuletusi

kohtule esitanud. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel.

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt.

Menetluskulud

15. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

16. TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Tsiviilasja hind on 12 046,47 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (6491,94 eurot ehk

53,89%). Kohus leiab, et hageja menetluskuludest tuleb jätta 53,89% kostja kanda ja 46,11%

hageja enda kanda.

17. Menetluskulude nimekirjade (09.11.2023 ja 20.05.2025)

kohaselt on hageja

menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 200 eurot

(2h x 100 eurot).

Kohus leiab, et riigilõiv 840 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147

lg 1).

Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2).

Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 200

eurot. Taotluse kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud e-kirjavahetus kliendiga,

materjalidega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja

tunnitasu on 100 eurot (dtl 10-11, 105).

20.05.2025 menetluskulude nimekirjas selgitas hageja esindaja, et hageja lepingulise esindaja

kulud on 200 eurot. Hagi koostas OK Incure OÜ jurist Dmitri Santašev ja hagi koostamise

tasu oli 200 eurot (sh e-kirjavahetus kliendiga, materjalidega tutvumine ja hagiavalduse

koostamine). Edaspidi esindas hagejat hageja töötaja jurist Cärolin Markus. Kuna hagejal hagi

koostamise hetkel ei olnud ettevõtte sisest juristi, kasutati õigusteenust (dtl 105).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/tunnis ja hagi koostamisele

ajakulu 2 tundi on põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus põhjendatud, s.o

hageja vajalikud menetluskulud summas 1040 eurot (840+200).

18. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 560,46 eurot

(53,89% 1040-st).

19. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus

nimetatud menetluskulusid kindlaks ei määra.

20. Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

kohtunik