1-24-7106/12 · 1-24-7106/12 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

1-24-7106/12 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: K O H T U O T S U S

Keywords

AI generated

constructive dividend implausible account of facts exclusion of witness challenge of factual findings insufficiently substantiated grievance inconsistent claims of persecution

AI generated

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2025, Valga kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-7106

Kohtunik

Annemarie Gerassimov

Kohtuistungi sekretär

Kohtujurist

Kaie Kaseorg

Christina Lainemäe

Kriminaalasi

Kalju Kütt süüdistuses KarS § 3312 järgi lühimenetluses

Prokurör

Ainar Koik

Süüdistatav

Kalju Kütt

Isikukood: 35207055716; elukoht: xxx; xxx kodanik;

haridus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx

Karistatus: varem kriminaalkorras karistamata

Tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Vandeadvokaat Robert Sprengk (riigi õigusabi korras)

1. Õigeks mõista Kalju Kütt süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 3312 järgi 10.04.2023

J.X-i , 2023. a augustis või septembris T.G , 09.09.2023 T.G ja J.X-i, 18.09.2024. a kella

10.32 paiku J.X-i ning 05.10.2024 N.A suhtes Tartu Maakohtu 09.08.2022 hagi tagamise

määrusega kohaldatud suhtlemiskeelu rikkumises.

2. Süüdi tunnistada Kalju Kütt KarS 3312 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

3. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Kalju Kütile mõistetavat liitkaristust ühe

kolmandiku võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.

4. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui

Kalju Kütt ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

5. Menetluskulud

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1

alusel mõista Kalju Kütilt Eesti Vabariigi kasuks välja järgmised kriminaalmenetluse

kulud:

1

1) kaitsja Robert Sprengki poolt kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabist

620,98 eurost 382,14 eurot;

2) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise ekspertiisi kulu 2600

eurot riigi kanda.

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta kaitsja Robert Sprengki poolt kohtueelses ja

kohtumenetluses osutatud õigusabist 620,98 eurost riigi kanda 238,84 eurot.

Määrata, et Kalju Kütilt väljamõistetud menetluskulud, s.o 1711,14 eurot, tuleb tasuda

30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates makseinfo alusel.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

6. Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide

juurde kriminaalasja toimiku juures asuv DVD-plaat, millel videosalvestised.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul päevast, mil

poolel on võimalik tutvuda motiveeritud kohtuotsusega, s.o 2. juuni 2025.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse

koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates kolmekümne päeva jooksul.

Prokuratuur lühimenetluse korras tehtud süüdimõistva otsuse peale apellatsiooni esitada ei saa.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu

Maakohtu Valga kohtumajale.

Asjaolud

Süüdistus

Kalju Kütti süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellele 09.08.2022 Tartu Maakohtu

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-11238 keelati hagi tagamise korras mistahes kontakt T.G,

J.X-i ja N.A-ga, sealhulgas vahetult verbaalselt, samuti kellele 20.09.2024 Tartu Maakohtu

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-22-11238 keelati seoses suhtluskeelu rakendamisega algatada

mistahes suhtlust J.X-i , T.G ja N.A-ga , sh keelati nende poole pöördumine otse kõnetades,

rikkus K. Kütt nimetatud hagi tagamise määrust ja kohtuotsust ning ise suhtlust algatades

pöördus ta paljukordselt ja ühepoolselt xxx T.G , J.X-i ja N.A poole, sealjuures alati neid

inimesi oma sõnadega solvates ja mõnitades või oma käitumisega neid hirmutades, ja seda

alljärgnevalt:

1) 10.04.2023 kella 10.40 paiku karjus oma kinnistult xxx tänaval kõndinud J.X-ile : „nii

kuradi täis pumpand oma vanamoori raisk, et too on nagu kuradi boamadu raisk“;

2) 31.07.2023 kella 12.19 paiku karjus oma kinnistult xxx autoga oma koju xxx saabunud

J.X-ile : „raisk, mis käega pihku taod oksekott, täisoksekott, vasakuga taod pihku või

paned mammale taha, mis käega taod pihku raisk, täisoksekott“;

3) kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval 2023. a augustis või septembris

xxx tänaval T.G nähes ütles tänavat mööda kõndides T.G-le: „näe need on need naabrid,

kes ainult söövad ja situvad, varastavad ja tööl ei käi“;

2

4) 09.09.2023 kella 10.34 paiku karjus oma kinnistu xxx, väravate tagant mööduvale

sõiduautole, milles viibisid mh T.G ja J.X: „raisk, liigu raibe tead, liigu raisk, tõbras“;

5) 10.10.2023 kella 11.37 paiku karjus oma kinnistult xxx, oma kodust xxx, , lahkuvale J.X-

ile : „kuule täisoksekott anna see kuradi kaevurõngas, mis sul turja peal on raisk seal

hõlmas, kuradi küürakas raisk, anna see ära kaevurõngas raisk, täisoksekott, türa on raisk,

peidad seal raisk, pane ära raisk, kuradi pihkutaguja raisk“;

6) 27.10.2023 kella 13.24 paiku ütles oma kinnistu xxx väravate tagant xxx tänaval

kõndinud J.X-ile : „kaevurõngas on seal selja peal, turja peal raisk, oksekott,

täisoksekott“;

7) 22.12.2023 kella 12.25–12.27 paiku deklameeris oma kinnistult xxx autoga oma koju,

xxx saabunud J.X-ile korduvalt luuletust: „rasva täis ja küür on seljas, iial raibe pole

näljas, raisk, maksumaksja raha sööb, päeval ööl ta pihku lööb, ära löö kahe käega pihku

raisk küür tuleb selga raibe, oksekott“;

8) 16.02.2024 kella 15.30 paiku Tõrvas Viljandi 28 asuvas Tikste Konsumis hõikas poes

viibinud J.X-ile : „oksekott, ematrukkija“;

9) 19.02.2024 kella 09.52 paiku ütles oma kinnistult xxx tänaval kõndinud J.X-ile : „rasva

täis ja küür on seljas, iial raibe pole näljas, maksumaksja raha eest, ööl ja päeval pihku

lööb…“, samuti: „mädanenud orikas, raisk, elav raibe“;

10) 19.08.2024 kella 7 paiku karjus xxx asuva maja teise korruse rõdult kõrval kinnistul

viibinud N.A-le : „türa, pederast“ ja näitas käega liigutust kõril, millest N.A sai aru kui

just tema kõri läbi lõikamisest;

11) 18.09.2024 kella 05.40 paiku karjus xxx, juures xxx tänaval kõndinud T.G-le : „paks

lehm, poeg on su täis pumbanud“;

12) 18.09.2024 kella 10.32 paiku xxx teel majade xxx ja xxx vahelisel alal tänaval tegi xxx

maja kaamerasse liigutusi J.X-i suunas, sh käega liigutuse kõri juures ja osutas käega

randmele ning kella 10.33 ajal ütles: „vahi türakotid, oksekotid, näe vaata kaamera, türa

tõmban raisk varsti munad maha“. J.X sai K. Kütti sellistest liigutustest aru kui just J.X-i

munade ja kõri läbi lõikamisest ning kellale osutamisest, et see juhtub varsti;

13) 05.10.2024 kella 11 paiku oma kinnistult xxx näitas kõrval kinnistul viibinud N.A-le

käega liigutust kõril, millest N.A sai aru kui just tema kõri läbi lõikamisest.

Kirjeldatud käitumisega pani K. Kütt toime kohtulahendiga ehk tsiviilasjas nr 2-22-11238 hagi

tagamise määrusega ja hiljem kohtuotsusega kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, ehk

KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad

Prokuröri hinnangul on K. Küti süüdistus KarS § 3312 järgi tõendatud. K. Küti kaitseversioon –

omaette valjuhäälne pomisemine, mis ei olnud konkreetse kannatanu vastu suunatud – ei ole

tõendatud. Pomisemine tähendab üldiselt teadaolevalt vaiksel häälel omaette ja iseendale

rääkimist, kuid vaiksest häälest ja iseendale suunatusest olid K. Küti sõnavõtud kaugel.

Tõenditega tuvastatud asjaolud ei jäta kahtlust, et K. Küti sõnalised pöördumised olid suunatud

just konkreetsel ajal ja kohas tema läheduses viibinud konkreetse kannatanu suhtes, sest ühtegi

teist alternatiivset adressaati läheduses polnud. K. Kütt tegi seda selge ja kõva häälega, et kogu

naabruskond kindlasti kuuleks. K. Küti erilise viha alla olidki sattunud need kolm kannatanut. K.

Küti ütlused on ennastõigustavad, selges vastuolus kannatanute omavahel kokkulangevate

ütluste ja audio-videosalvestusel näha ja kuulda oleva K. Küti käitumisega ning ei ole

3

usaldusväärsed keskmise mõistliku kõrvalseisja vaatepunktist. Süüd ja õigusvastasust välistavad

asjaolud puuduvad. K. Kütt pani teod toime tahtlikult, kavatsetusega.

Prokuröri hinnangul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks

on kuritegude toimepanemine kõrges vanuses inimese poolt ning xxx esinemine. Kuna

süüdistuses on välja toodud umbes kümmekond lähenemiskeelu rikkumise episoodi, on K. Küti

süü suur. See välistab rahalise karistuse mõistmise ning isikut tuleb karistada sanktsiooni

keskmisest kõrgemas määras vangistusega. Arvestades K. Küti kõrget vanust ning raskendavate

asjaolude ja eelnevate karistuste puudumist, on võimalik K. Kütt mõistetavast karistusest

täielikult tingimisi vabastada. Prokurör taotleb mõista K. Kütile karistuseks 9 kuud vangistust,

mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 6 kuud

vangistust. Vangistus jätta KarS § 73 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase

katseajaga. Menetluskuludena mõista K. Kütilt välja sundraha ja riigi õigusabi kulud,

kohtuekspertiisi kulu jätta Eesti Vabariigi kanda.

Kannatanu T.G märkis, et K. Kütt on riputanud neid kompromiteerivad plakatid aia äärde ja

linn on teinud ettekirjutuse nende ära koristamiseks, kuid K. Kütt ei võta plakateid maha.

Plakatid on suunatud otse ja inimesed nende tänavas ei julge plakatite pärast isegi seal enam

kõndida ja mööda käia. Need on rõvedad.

Kannatanud J.X ja N.A ei soovinud kohtuvaidlustes sõna.

Kaitsja hinnangul oli K. Kütil võimalik rikkuda ainult kohtumäärust, millega kehtestati hagi

tagamise abinõud ehk 09.08.2022. a määrust. Kohtuotsus, millega lähenemiskeeld kehtestati, ei

ole senini jõustunud ja kriminaalasja materjalide hulgas ei ole jõustumismärkega otsust, mistõttu

ei saa seda arvestada lahendina, millest tulenevat lähenemiskeeldu on K. Kütt rikkunud.

09.08.2022. a hagi tagamise määruse p 3 kohaselt on K. Kütil keelatud mistahes kontakt

hagejatega ehk kannatanutega ja sealhulgas vahetult verbaalse, sidevahendite, kirjaliku

andmekandja või muu suhtlemist võimaldava kanali kaudu, sh kolmandate isikute kaudu. K. Kütt

ei ole vahetult verbaalselt ja teadlikult kannatanutega suhelnud. K. Kütt on rääkinud oma

kinnistul, oma kinnistu läheduses. K. Kütt enda teada on suhelnud omaette ja ta ei ole otsinud

verbaalselt otsest kontakti kannatanutega. K. Kütt ei ole mitte ühegi kannatanu poole pöördunud.

K. Kütt ei saanud pöörduda nt sellistel juhtumitel, nagu 09.09.2023 sõiduautoga seotud intsident.

Isikute poole, kes on sõiduautos, ei saagi väljaspool olev isik kuidagi pöörduda. Kannatanud on

pärast vaadanud enda videokaamera heli- ja pildisalvestist ja selle järgi fikseerinud, kas nende

poole pöörduti või mitte.

Üks peamisi küsimusi on see, kas audio-videosalvestused on üleüldse lubatud tõendid. Tegemist

on avaliku ruumi filmimise ja helisalvestamisega, mida võib lugeda jälitustoiminguks K. Küti

suhtes. Avaliku ruumi suvaline salvestamine ei ole õiguspärane. Heli- ja videosalvestis puudutab

ka alasid, mis on K. Küti kinnistu ja on filmitud seda, mis toimub K. Küti kinnistul ja mida K.

Kütt on enda kinnistul omaette rääkinud. Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud – K. Kütt

ei ole hagi tagamise määrust rikkunud ning kohtuotsus ei ole jõustunud.

Kuna K. Kütt ei ole kuritegu toime pannud, ei saa karistust määrata. Kui kohus leiab, et mingis

episoodis on K. Kütt kuriteo toime pannud, võib K. Kütti karistada rahalise karistusega ja jätta

selle KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata. Karistuse saab määrata madalamas ehk sanktsiooni

alammääras. K. Küti suhtes on tehtud kohtupsühhiaatria kompleksekspertiis ning tal on

tuvastatud isiksusehäire, mis võib seisneda selles, et ta on emotsionaalne, tal on raske ennast

kontrollida. Kui sellise diagnoosiga isik enda territooriumil, enda kinnistu piires räägibki

omaette, siis see võibki teistele tunduda, et ta suhtleb teiste isikutega. Isiksusehäirega inimest ei

4

saa karistada üle sanktsiooni keskmise määra või sanktsiooni keskmise määra lähedase

karistusega. Kaitsja palub K. Kütt õigeks mõista ja jätta menetluskulud riigi kanda.

Prokurör märkis repliigi korras, et 20.09.2024. a kohtuotsus ei ole jõustunud, kuid see oleks

kaalukas ainult 05.10.2024. a episoodi puhul, kus kannatanuks on N.A. Sisuline vahe puudub,

sest ka 2022. a augusti määrus katab ajaliselt selle rikkumise. Prokurör ei ole nõus, et J.X-i

kaamera salvestused on ebaseaduslikud. Kui kuri naaber on aastaid terroriseerinud, siis on kõige

loogilisem, lihtsam ja kaasaegsem lahendus enda ja oma vara kaitseks paigaldada turvakaamera.

Kaamera vaateväli katab kannatanu kinnistu aeda ja ulatub sealt tänavale. Kannatanutele ei saa

etteheiteid teha ega turvakaamera salvestisi kõlbmatuteks hinnata või nende tõendina kasutamist

välistada.

Kaitsja lisas repliigi korras, et hagi tagamise määruse p 3 keelab vahetu verbaalse kontakti

kannatanutega, kuid seda ei ole toimunud. Audiosalvestis on niivõrd efektiivne, et on kuulda

isegi, kui kannatanu kõnnib enda kaamerast 100 m kaugusel K. Küti kinnistu kõrval, kuidas tema

saabaste all lumi krigiseb. Tegelikult sellise mikrofoniga on luuratud K. Küti järgi, kuulatud,

mida tema teeb enda kinnistul ja mida ta seal räägib. Kui kuulda on lume kriginat, siis ilmselgelt

on kuulda ka see kõnepruuk, mida K. Kütt nimetab pominaks. N-ö kõri peale tehtud märk ei ole

kontakti otsimine ega ähvardamine. Seda võib mõista erinevalt, ka selliselt, et K. Kütt näitab, et

tal on kõikidest asjadest kõrini. Sellise märgi tegemine ei lähe määruse p 3 ehk verbaalse

kontakti otsimise alla.

Süüdistatav K. Kütt märkis, et on viisakas inimene ja palub ennast õigeks mõista.

Kohtu seisukoht

1. K. Kütti süüdistatakse KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o

kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduvas

rikkumises.

2. Vaidlust pole selles, et Tartu Maakohtu 09.08.2022. a hagi tagamise määruse (tsiviilasi nr

2-22-11238) resolutsiooni punktis 3 keelati K. Kütil mistahes kontakt hagejatega, sealhulgas

vahetult verbaalselt, sidevahendi(te), kirjaliku andmekandja või muu suhtlemist võimaldava

kanali kaudu, sh kolmandate isikute kaudu. Määrus kuulus viivitamata täitmisele ning jõustus

30.08.2022. Määruse kohaselt olid hagejateks T.G, J.X ja N.A (tl 6–12).

3. Üheks oluliseks tõendiks, millele prokuratuur on kriminaalasjas tuginenud, on

videosalvestised, mille J.X on uurijale edastanud ning salvestiste põhjal koostatud

teabesalvestise vaatlusprotokoll (tl 55–64). Kaitsja on juhtinud tähelepanu, et küsitav on audio-

videosalvestuste lubatavus tõendina, kuna tegemist on avaliku ruumi filmimise ja

helisalvestamisega, mida võib lugeda jälitustoiminguks K. Küti suhtes. Kaitsja hinnangul ei ole

avaliku ruumi suvaline salvestamine õiguspärane ning heli- ja videosalvestis puudutab ka alasid,

mis on K. Küti kinnistu.

4. KrMS § 63 lg 1 järgi on tõendiks muuhulgas film või muu teabetalletus. KrMS § 63 lg 2

kohaselt võib kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks kasutada ka käesoleva paragrahvi

lõikes 1 loetlemata tõendeid, välja arvatud juhul, kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse

rikkumise teel saadud tõendiga. Riigikohus on 18.06.2021. a otsuses kohtuasja nr 1-16-6179 p-s

54 selgitanud, et tõendi lubatavust hindav kohus peab veenduma, et tõendi kogumisel järgiti

kehtivat õigust. Sõltuvalt asjaoludest võib tõendi kogumine olla õigusvastane ka väljapoole

süüteomenetluse reeglistikku jääva normi rikkumise tõttu.

5

5. Kohtu hinnangul on tõepoolest tähelepanuväärne, et aadressil xxx (s.o J.X-i kinnistu)

asunud valvekaamera salvestistel ei ole salvestatud üksnes sama kinnistu territooriumi. Umbes

poole kaadri ulatuses näitab see hoopis xxx tänavat ning on otseselt suunatud xxx asuva kinnistu

(s.o K. Küti kinnistu) poole, võimaldades jälgida seal toimuvat. Lisaks pildile on kaameraga

salvestatud ka heli. Seejuures on heli salvestamine olnud niivõrd heal tasemel, et võimaldab

kuulda isegi inimese sammude krõbinat tänaval mitukümmend meetrit kaamerast eemal (nt

10.04.2023. a salvestis).

6. Andmekaitse inspektsioon on selgitanud12, et eramaja külge paigaldatud kaameraga tohib

filmida avalikku ruumi üksnes väga erandlikel juhtudel (nt on varasemalt juhtunud filmitaval alal

korrarikkumine). Sellisel juhul on võimalik tugineda õigustatud huvile, mis eeldab õigustatud

huvi hinnangut. Kui kaamera filmib ka avalikku ala, peab enne videovalve ala olema paigutatud

videovalvest teavitav silt ja koostatud andmekaitsetingimused ning kaamera omanik peab olema

valmis isikutele nende kohta käivaid salvestisi avaldama. Avalikku ruumi statsionaarselt filmides

kohaldub isikuandmete kaitse üldmäärus ja kaamera omanik peab olema valmis põhjendama

enda õigustatud huvi ja tagama isikuandmete kaitse reeglite järgimise. Naaberkinnistu filmimine

ei ole ühelgi juhul lubatud. Samuti ei ole lubatud heli salvestamine.

7. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasja juurde lisatud valvekaamera salvestiste puhul need

tingimused täidetud. Asja materjalide hulgas ei ole tõendeid selle kohta, et xxx kinnistule

paigaldatud valvekaamera puhul olid vastavad tingimused (videovalvest teavitav silt,

andmekaitsetingimuste koostamine jms) täidetud. Mis veelgi olulisem – naaberkinnistu

filmimine ja heli salvestamine ei ole ühelgi juhul lubatud. Seda aga xxx kinnistule paigaldatud

valvekaameraga tehti. Filmiti nii naaberkinnistut kui salvestati heli, mis riivab väga oluliselt

põhiõigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, samuti sõna- ja otsustusvabadust. Kuivõrd tõendi

(salvestised) kogumisel ei ole järgitud kehtivat õigust, ei saa valvekaamera salvestisi pidada

lubatavaks tõendiks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus xxx paigaldatud valvekaamera salvestised

tõendikogumist välja.

8. Kohus ei saa võtta tõendina arvesse ka 16.02.2024. a salvestist, mis kajastab Tõrva Tikste

Konsumis juhtunut. Salvestiselt nähtub, et mingisuguse video- ja helisalvestamist võimaldava

seadmega on filmitud arvuti ekraani, millel näidatakse poe turvakaamera salvestist. Täiesti

selgusetuks jääb, kuidas on poe turvakaamera salvestisele ligi pääsetud ning kas üldse ja kes on

turvakaamera salvestise nägemiseks ja veel enam selle filmimiseks loa andnud. Kuivõrd

nimetatud asjaolude kohta puuduvad andmed, ei saa kohus sedagi pidada lubatavaks tõendiks.

10.04.2023. a episood

9. Süüdistuse kohaselt karjus K. Kütt 10.04.2023 kella 10.40 paiku oma kinnistult xxx

tänaval kõndinud J.X-ile : „nii kuradi täis pumpand oma vanamoori raisk, et too on nagu kuradi

boamadu raisk“. Kohtu hinnangul antud episoodis ei saa K. Kütile ette heita Tartu Maakohtu

09.08.2022. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeelu rikkumist.

10. J.X-i 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt väljus ta 10.04.2023 kell

10.40 üksinda oma kinnistult tänavale. K. Kütt viibis oma kinnistul ning tänaval, K. Küti

kinnistu lähedal, oli naabrimees N.A. Möödudes K. Küti majast hakkas K. Kütt kõval häälel teda

solvama sõnadega, et on vanamoori täis pumbanud ja raisk. K. Kütt ütles neid solvavaid sõnu

N.A. ja vahepeal rääkis N.A.. vene keeles. Kannatanu sõnul kasutab K. Kütt selliseid sõnu ainult

temaga rääkides, mistõttu olid need solvangud temale mõeldud. Kannatanu hinnangul rikkus K.

Kütt sellega hagi tagamise määrust, suheldes temaga kolmanda isiku kaudu. Kannatanu sõnul

tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud (tl 37–40).

1 Andmekaitse inspektsioon. Isikuandmed. Korduma kippuvad küsimused. Kaamerad. https://

www.aki.ee/isikuandmed/kkk/kaamerad#kaamerad-1

2 https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid-ja-materjalid/juhend-kaamerate-kasutamise-

kohta

6

11.

15.10.2024 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Kütt nentinud, et

ta on kahtlustuses kirjeldatud viisil muuhulgas J.X-i kohta öelnud. Kuupäevaliselt ei mäleta,

mida millal öelnud on. Neid asju on öelnud oma kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on

T.G, J.X-i või N.A-d läheduses näinud. Nendega vahetult ei suhtle, vaid pomiseb oma kinnistult

neile solvanguid. Solvanguid ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad (tl 65–69).

12. Kuigi J.X-i hinnangul kasutab K. Kütt selliseid sõnu ainult temaga rääkides, ei ole

tõendatud, et K. Kütt oleks tol päeval vahetult verbaalselt J.X-i poole pöördunud. Nagu selgub

J.X-i ütlustest, suhtles K. Kütt oma kinnistul viibides naabrimehega, kes viibis tema kinnistu

lähedal. J.X on antud ütlustes selgitanud, et „Kalju Kütt ütles neid solvavaid sõnu N.A “.

Seetõttu on eluliselt usutav, et K. Kütt võis rääkida N.A.ga ning muuhulgas rääkida

omavahelises vestluses J.X-ist , kes enda sõnul parajasti K. Küti majast möödus. Fakti, et J.X

kuulis K. Küti ja N.A. vestlust pealt, ei saa pidada hagi tagamise määrusega kohaldatud

suhtlemiskeelu rikkumiseks.

13. Samuti ei saa kannatanu kirjeldatud olukorra puhul jõuda järeldusele, et K. Kütt suhtles

J.X-iga kolmanda isiku kaudu. Kolmanda isiku kaudu suhtlemiseks saaks pidada olukorda, kui

K. Kütt oleks palunud N.A.l J.X-ile midagi edasi öelda ning N.A. oleks seda teinud. 10.04.2023.

a toimunu puhul puuduvad tõendid, et sündmus oleks sellisel viisil aset leidnud.

14. Kokkuvõtvalt puuduvad tõendid, et K. Kütt rikkus 10.04.2023 J.X-i suhtes Tartu

Maakohtu 09.08.2022. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeeldu.

31.07.2023. a episood

15. Süüdistuse kohaselt karjus K. Kütt 31.07.2023 kella 12.19 paiku oma kinnistult xxx

autoga oma koju xxx, saabunud J.X-ile : „raisk, mis käega pihku taod oksekott, täisoksekott,

vasakuga taod pihku või paned mammale taha, mis käega taod pihku raisk, täisoksekott“. Kohtu

hinnangul on suhtlemiskeelu rikkumine tõendatud kannatanu J.X-i ja K. Küti ütlustega.

16. J.X-i 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tuli ta 31.07.2023 kell

12.18 koos isaga koju, väljusid autost. K. Kütt oli oma kinnistul aadressil xxx, kust karjus talle

erinevaid solvanguid. Aru saada olid üksikud sõnad nagu: „raisk“, „käega pihku taod“,

„täisoksekott“, „vasakuga või paremaga, kumma käega taod pihku või paned mammale taha“.

Läksid isaga oma kinnistule. Tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud (tl 37–40).

17.

15.10.2024 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Kütt nentinud, et

ta on kahtlustuses kirjeldatud viisil T.G, J.X-i ja N.A kohta öelnud. Kuupäevaliselt ei mäleta,

mida millal öelnud on. Neid asju on öelnud oma kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on

T.G, J.X-i või N.A-d läheduses näinud. Nendega vahetult ei suhtle, vaid pomiseb oma kinnistult

neile solvanguid. Solvanguid ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad. K. Kütt on kohtueelses

menetluses antud ütlustes tunnistanud, et tal on J.X kohta jägmine luuletus: rasva täis ja küür on

seljas, iial raibe pole näljas raisk, maksumaksja raha sööb, päeval ööl ta pihku lööb, ära löö kahe

käega pihku raisk küür tuleb selga raibe, oksekott. Lisaks on K. Kütt märkinud, et „luuletus on

suunatud täisoksekotile J.X-ile“ (tl 65–69).

18. Kuigi K. Kütt väidab, et ütleb solvanguid vaid siis, kui isikud teda provotseerivad, peab

kohus usaldusväärsemaks J.X-i ütlusi, et tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud. Nimelt on

kriminaalasjas kõik kolm kannatanut kohtueelses menetluses antud ütlustes märkinud, et just K.

Kütt terroriseerib neid oma käitumisega, on korduvalt rikkunud hagi tagamise määrusega

kohaldatud suhtlemiskeeldu ning alustab nendega suhtlust sõimates neid ebatsensuursete ja

väärikust alandavate väljenditega (tl 39, 45, 50–51). Kannatanute kokkulangevate ütluste põhjal

on kohus veendunud, et K. Küti väide, et tema on öelnud kannatanutele solvanguid vaid siis, kui

viimased on teda provotseerinud, on kantud K. Küti soovist end õigustada ja vastutust vältida.

Eeltoodust tulenevalt ei ole K. Küti ütlused tema provotseerimise kohta usaldusväärsed.

7

19. K. Kütt on antud ütlustes tunnistanud, et on kahtlustuses kirjeldatud viisil muuhulgas J.X-

i kohta öelnud ning seda ajal, kui on isikut läheduses näinud. Samuti on süüdistatav ütlustes

välja toonud väljendeid, mida ta J.X-i kohta kasutab ning mis suuremas osas langevad kokku

J.X-i ütlustes märgitud väljenditega. Seega on tõendatud, et K. Kütt kasutas 31.07.2023 sõnu ja

väljendeid nagu „raisk“, „käega pihku taod“, „täisoksekott“, „vasakuga või paremaga, kumma

käega taod pihku või paned mammale taha“. Eelmises otsuse punktis toodud põhjustel peab

kohus usaldusväärsemaks J.X-i ütluseid, mille kohaselt tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud

ehk vestluse algatajaks oli K. Kütt. J.X-i ütlustest selgub, et K. Kütt „karjus“ eeltoodud sõnu ja

väljendeid ajal, mil oli jõudnud koos isaga koju ja nad olid autost väljunud. Kohus on

veendunud, et tegemist ei olnud pomisemisega, nagu on oma tegevust kirjeldanud K. Kütt, sest

J.X kuulis K. Küti öeldut ning on nimetanud seda „karjumiseks“. Esiteks, „Eesti keele seletava

sõnaraamatu“3 kohaselt tähendab sõna „pomisema“ vaikse häälega ühetooniliselt ebaselgelt

rääkima, pobisema. Teiseks Google Maps andmete kohaselt asuvad xxx xxx ja xxx teineteisest

diagonaalselt üle tee (xxx tänava) ja minimaalselt on neid kinnistuid lahutav vahemaa

paarkümmend meetrit. Seega pomisemise korral ei oleks K. Kütti jutt mingil viisil kostnud

kannatanuni. Kuna K. Kütt kõvahäälselt lausus neid eelkirjeldatud sõnu ja väljendeid ajal, mil

J.X oli koju jõunud ja autost väljunud, on ilmne, et K. Kütt pöördus eelmärgitud sõnadega J.X-i

poole, st suhtles J.X-iga vahetult. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul kannatanu J.X-i ja

kahtlustatava K. Küti ütlustega tõendatud, et K. Kütt karjus 31.07.2023 kella 12.19 paiku oma

kinnistult (xxx) autoga koju jõudnud J.X-ile väljendeid nagu „raisk“, „käega pihku taod“,

„täisoksekott“, „vasakuga või paremaga, kumma käega taod pihku või paned mammale taha“.

Sellega rikkus K. Kütt J.X-i suhtes Tartu Maakohtu 09.08.2022. a hagi tagamise määrusega

kohaldatud suhtlemiskeeldu.

2023. a augusti või septembri episood

20. Süüdistuse kohaselt ütles K. Kütt kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval

2023. a augustis või septembris XXXas xxx tänaval T.G nähes tänavat mööda kõndides T.G-le:

„näe need on need naabrid, kes ainult söövad ja situvad, varastavad ja tööl ei käi“. Kohtu

hinnangul ei saa antud episoodis K. Kütile ette heita Tartu Maakohtu 09.08.2022. a hagi

tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeelu rikkumist.

21. T.G 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli ta 2023. aasta augustis

või septembris kodus aadressil xxx. Värvis oma kinnistut ümbritsevat aeda väljastpoolt. K. Kütt

tuli mööda xxx tänavat koos oma vanema pojaga ja teda nähes ütles oma pojale: „näe need on

need naabrid, kes ainult söövad ja situvad, varastavad ja töö ei käi“. Tema K. Küti solvangutele

ei vastanud (tl 49–52).

22.

15.10.2024 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Kütt nentinud, et

ta on kahtlustuses kirjeldatud viisil T.G, J.X-i ja N.A kohta öelnud. Kuupäevaliselt ei mäleta,

mida millal öelnud on. Neid asju on öelnud oma kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on

T.G, J.X-i või N.A-d läheduses näinud. Nendega vahetult ei suhtle, vaid pomiseb oma kinnistult

neile solvanguid. Solvanguid ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad (tl 65–69).

23. Kohus on seisukohal, et tõendatud ei ole, et K. Kütt oleks vahetult verbaalselt T.G poole

pöördunud. T.G ütlustest nähtuvalt rääkis K. Kütt mööda xxx tänavat kõndides oma vanema

pojaga. Ka süüdistuses märgitud sõnad ütles kannatanu ütluste kohaselt K. Kütt oma pojale ja

mitte T.G-le. Fakti, et T.G , värvides oma kinnistut ümbritsevat aeda ja viibides seega tänava

läheduses, kuulis K. Küti ja viimase poja vestlust pealt, ei saa pidada hagi tagamise määrusega

kohaldatud suhtlemiskeelu rikkumiseks.

24. Kokkuvõtvalt puuduvad tõendid, et K. Kütt rikkus 2023. aasta augustis või septembris

T.G suhtes Tartu Maakohtu 09.08.2022. a hagi tagamise määrusega kohaldatud

suhtlemiskeeldu.

3 Leitav https://eki.ee/keeleinfo/sonastikud/

8

09.09.2023. a episood

25. Süüdistuse kohaselt karjus K. Kütt 09.09.2023 kella 10.34 paiku oma kinnistu xxx

väravate tagant mööduvale sõiduautole, milles viibisid mh T.G ja J.X: „raisk, liigu raibe tead,

liigu raisk, tõbras“. Kohtu hinnangul ei saa antud episoodis K. Kütile ette heita Tartu Maakohtu

09.08.2022. a hagi tagamise määrusega kohaldatud suhtlemiskeelu rikkumist.

26. J.X-i 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt lahkusid tema, tema ema

ja isa 09.09.2023 kell 10.34 kodust sõiduautoga. Kui nad autoga K. Küti kinnistust möödusid,

siis seal viibinud K. Kütt karjus mööduvale autole: „raisk, liigu raibe tead“ ja siis oli kuulda

tugevat karjet ja sõnu „liigu raisk, tõbras“. Nemad K. Kütiga vestlusesse ei laskunud (tl 37–40).

27. T.G ei ole 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütlustes 09.09.2023 toimunu kohta

ütlusi andnud. T.G on ütlustes ajaliselt välja toonud vaid 2023. aasta augustis või septembris

juhtunu ning 18.09.2024 kell 05.40 toimunu. Kannatanu on märkinud, et rohkem ta ei oska

kuupäevadega välja tuua, millal K. Kütt on tema suhtes suhtlemiskeeldu rikkunud. Siiski on

kannatanu T.G selgitanud, et alates 09.08.2022 hagi tagamise määrusest kuni käesoleva ajani (s.o

ütluste andmiseni 07.10.2024) rikkus K. Kütt keskmiselt kaks korda nädalas tema ja J.X-i suhtes

suhtlemiskeeldu. T.G käib keskmiselt 2 korda nädalas poes koos poja ja abikaasaga ning autoga.

Kui nad poest koju tulevad, siis praktiliselt iga kord K. Kütt jälgib, millal nad tulevad ja jookseb

oma maja külje juurde ja hakkab neid sõimama sõnadega „näe söövad, situvad ja magavad, tööl

ei käi ja ainult varastavad“. Nemad ignoreerivad K. Kütti (tl 49–52).

28.

15.10.2024 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Kütt nentinud, et

ta on kahtlustuses kirjeldatud viisil T.G, J.X-i ja N.A kohta öelnud. Kuupäevaliselt ei mäleta,

mida millal öelnud on. Neid asju on öelnud oma kinnistult või kinnistu väravate tagant, kui on

T.G, J.X-i või N.A-d läheduses näinud. Nendega vahetult ei suhtle, vaid pomiseb oma kinnistult

neile solvanguid. Solvanguid ütleb siis, kui nemad teda provotseerivad (tl 65–69).

29. Kohus on seisukohal, et tõendatud ei ole, et K. Kütt oleks 09.09.2023 vahetult verbaalselt

T.G ja J.X-i poole pöördunud. Kuigi süüdistatav on kohtueelses menetluses antud ütlustes

nentinud, et on kahtlustuses kirjeldatud viisil mh T.G ja J.X-i kohta öelnud, ei ole ta ise osanud

ajaliselt välja tuua, millal ja mida ta öelnud on. Ainult J.X-i ütluste kohaselt karjus K. Kütt

09.09.2023 sõiduautole, milles viibisid mh tema ja tema ema T.G, „raisk, liigu raibe tead“ ja

„liigu raisk, tõbras“. Kannatanu T.G ütlustest ei selgu, et K. Kütt oleks tema (ja tema poja J.X-i )

poole pöördunud süüdistuses märgitud sõnadega või autoga mööda sõites neid fraase neile järele

karjunud. Kohtu hinnangul ei ole J.X-i ütlused 09.09.2023 toimunu osas eluliselt usutavad.

Viibides sõitvas, s.o töötava mootoriga autos, ei saanud ta läbi auto mootori- ja rehvimüra

kuulda, mida täpselt autost väljaspool viibinud K. Kütt ütles ja kas öeldu oli üldse suunatud talle

ja T.G-le. Asjaolu, et T.G taolist juhtumit üldse oma ütlustes kirjeldanud ei ole, kinnitab veelgi

kohtu veendumust selles, et ka J.X ei saanud autosse kuulda, kellele või mida K. Kütt ütles.

30. Kokkuvõtvalt pole kohtu hinnangul tõendatud, et K. Kütt rikkus 09.09.2023 kella 10.34

paiku J.X-i ja T.G suhtes Tartu Maakohtu 09.08.2022. a hagi tagamise määrusega kohaldatud

suhtlemiskeeldu.

10.10.2023. a episood

31. Süüdistuse kohaselt karjus K. Kütt 10.10.2023 kella 11.37 paiku oma kinnistult xxx, oma

kodust xxx, lahkuvale J.X-ile : „kuule täisoksekott anna see kuradi kaevurõngas, mis sul turja

peal on raisk seal hõlmas, kuradi küürakas raisk, anna see ära kaevurõngas raisk, täisoksekott,

türa on raisk, peidad seal raisk, pane ära raisk, kuradi pihkutaguja raisk“. Kohtu hinnangul on

suhtlemiskeelu rikkumine tõendatud J.X-i ja K. Küti ütlustega.

32. J.X-i 07.10.2024 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt liikus 10.10.2023 kell

11.37 tema isa tänavale ja istus autosse. Tema liikus ka tänavale auto juurde ja samal ajal karjus

K. Kütt oma kinnistult talle „kuule täisoksekott anna see kuradi kaevurõngas, mis sul turja peal

9

on raisk seal hõlmas; kuradi küürakas raisk, anna see ära kaevurõngas raisk, täisoksekott; türa on

raisk, peidad seal raisk, pane ära raisk“. Kuuldes mõnda aega K. Küti solvanguid, istus autosse ja

siis K. Kütt ütles veel „kuradi pihkutaguja raisk“. Samal ajal lõhkus K. Kütt oma kinnistul puid.

Nemad koos isaga sõitsid autoga minema ning K. Kütt karjus veel erinevaid solvanguid autole

järele. Tema K. Kütiga vestlusesse ei laskunud (tl 37–40).

33.