1-25-2793/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-25-2793

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juuni 2025.a, Pärnu

Kriminaalasja number

1-25-2793 (24913000004)

Kohtunik

Tambet Grauberg

Kohtuistungi sekretär

Anneli Harjus

Kriminaalasi

Brian Viotti süüdistuses KarS § 415 lg 1; § 405 lg 2

järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Vanemprokurör Toomas Koitmäe

Süüdistatav

Brian Viotti, Isikukood: 38803224279; Elukoht: XXX;

Kodakondsus: Eesti; Haridus: XXX; Emakeel: eesti keel;

Töökoht või õppeasutus: XXXX; Karistatus: kehtivad

karistused puuduvad; Tõkend: puudub; Kontaktandmed:

XXX

Kaitsja: vandeadvokaat Rünno Roosmaa, määratud korras

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 239, § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Brian Viotti KarS § 415 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks)

aastat vangistust.

2. Süüdi tunnistada Brian Viotti KarS § 405 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis)

aastat vangistust.

3. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning

liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust.

4. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata

juhul, kui Brian Viotti ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvata katseaja algust kohtulahendi kuulutamisest, s.o

02.06.2025.a.

6. Kaitsepolitseiameti hoidlas asuvad asitõendid pakend nr X (musta värvi T-särk),

pakend nr X (halli värvi dressipüksid), pakend nr X ja X (vene päritolu rakendunud

lennukipommi sütik AM-A koos adapteriga), pakend nr X ja X (metalltükid ja

pinnas), pakend nr X ja X (ainetükid sinise värvusega), pakend nr X ja X (haamer

1-25-2793

kahe teravneva otsaga), pakend nr X ja X (haamer teravneva ja tömbi otsaga),

pakend nr X (kaks ainetükki) - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel Brian Viotti nõusolekul

kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

7. Arvata menetluskuludeks sundraha 2215 eurot, ekspertiiside tegemise kulud 1858

eurot ning määratud kaitsja tasu ja kulud 175,68 eurot, kokku 4248,68 eurot. KrMS

§ 179, § 175 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista Brian Viotti riigituludesse menetluskulud

2033,68 eurot, menetluskulud summas 2215 eurot (so sundraha osas) jätta riigi

kanda.

8. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a-le nr: EE502200221014193355

Swedbank AS-is või a/a-le nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik

on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700016286. Selgituseks märkida:

menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

9. Välja mõistetud menetluskulud 2033,68 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades

Brian Viottit tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15-daks

kuupäevaks 169,47 eurot ning viimase osamaksena 169,51 eurot. Kui rahalised nõuded

pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Kohtuotsus saata süüdistatavale, tema kaitsjale, prokurörile ning jõustumise järgselt

asitõendite suhtes võetavate meetmete osas Kaitsepolitseiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

Brian Viottit süüdistatakse selles, et tema hoidis ebaseaduslikult kriminaalmenetluse käigus

täpselt tuvastamata ajast kuni 15.01.2024 kell 15.10 enda elukohas X linn, X külas, enda ema

W. K kuuluva X kinnistu territooriumil lennukipommisütikut AM-A.

Lennukipommisütiku AM-A käivitusmehhanism koosneb membraaniga lööknõelast ja

süütekapsliga detonaatorist. Pommi langemisel toimub õhutakistuse toimel tiivikuga

metallkorgi maha kruvimine ning eraldumine. Takistuse tabamisel deformeerub

sütikukorpuse esiosa ja lööknõelaga membraan surutakse sissepoole. Lööknõela terav ots

tabab süütekapslit, mis rakendab metallümbrises detonaatori hetkeliselt. Viitemehhanism

sellist tüüpi sütikul puudub. Sütiku detonaatori osa sisaldab süütekapslit ning initsieerivat ja

tugevajõulist brisantlõhkeainet. Seega on lennikupommisütiku AM-A puhul KarS § 413

mõttes tegemist lõhkeseadeldise olulise osaga, kuivõrd see sisaldab endas brisantlõhkeainet

sisaldavat detonaatorit ehk koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine

võimalik.

Lõhkeseadeldise olulise osa hoidmine seisnes selles, et Brian Viotti leidis eeluurimisel

tuvastamata ajal, kuid enne 24.12.2023 X maakonnas, X linn, X külas enda elukoha lähedal

asuvast X jõest lennukipommi sütiku AM-A, mis sisaldas lõhkeainet 2,4,6,-trinitrofenool ehk

pikriinhapet (TNP) ning pani selle enda elukoha kinnistul asuva kuuri välisseinale. Samuti

1-25-2793

seisnes lõhkeseadeldise olulise osa hoidmine selles, et tema, otsustas vahetult enne

24.12.2023 kuuri välisseinal hoitud lennikupommisütiku AM-A toimetada kuuri välisseinalt

Rallimaa kinnistul asuva eluhoone parempoolsetesse ruumidesse.

Lennukipommisütiku hoidmise ebaseaduslikkus seisnes selles, et tema, hoidis enda valduses

lennukipommisütikut AM-A kriminaalmenetluse täpselt tuvastamata ajast alates kuni

15.01.2024, omamata selleks vastavat tegevusluba. LMS § 12 lg 1 järgi võib lõhkematerjali

käidelda vaid tegevusloa alusel, mille LMS § aluselt väljastab 13 lg 1 järgi annab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. LMS § 2 lg 3 järgi on lõhkematerjali käitlemine

mh selle valdamine ja hoidmine. LMS § 2 lg-te 1 ja 2 järgi kuulub lõhkematerjali alla

lõhkeaine ehk keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse,

keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta.

Ekspertiisiakti nr X kohaselt sisaldas Brian Viotti poolt Sauga jõest leitud ja kodus hoitud

lennukipommisütik AM-A tugevajõulist brisantlõhkeainet 2,4,6-trinitrofenoolt ehk

pikriinhapet.

Brian Viottil puudus LMS § 12 lg-s 1 nõutud tegevusluba lõhkematerjali ehk

lennukipommisütiku AM-A käitlemiseks. Seega, hoides lennukipommisütikut AM-A X

maakond, X linn, X külas X kinnistu territooriumil, käitles ta seda LMS § 12 lg 1 ning KarS §

415 lg 1 mõttes ebaseaduslikult.

Sellega pani Brian Viotti toime KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk

lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku hoidmise.

Samuti süüdistatakse Brian Viottit selles, et tema, viibides üksinda X maakonnas X linnas,

X külas, enda ema W. K kuuluva X kinnistul asuva elukoha parempoolsetes ruumides, kus

elasid Brian Viotti ning tema ema W. K ja mis on eraldatud seinaga eluhoone vasakpoolsetest

ruumidest, kus elavad Brian Viotti vend R. J oma perega, hakkas 15.01.2024 enne kella 15.10

metallist haamriga töötlema lennukipommisütikut AM-A, lüües seda haamriga, mille

tagajärjel toimus plahvatus.

Lennukipommisütiku AM-A käivitusmehhanism koosneb membraaniga lööknõelast ja

süütekapsliga detonaatorist. Pommi langemisel toimub õhutakistuse toimel tiivikuga

metallkorgi maha kruvimine ning eraldumine. Takistuse tabamisel deformeerub

sütikukorpuse esiosa ja lööknõelaga membraan surutakse sissepoole. Lööknõela terav ots

tabab süütekapslit, mis rakendab metallümbrises detonaatori hetkeliselt. Viitemehhanism

sellist tüüpi sütikul puudub. Sütiku detonaatori osa sisaldab süütekapslit ning initsieerivat ja

tugevajõulist brisantlõhkeainet.

Eeltoodud tegevusega tekitas Brian Viotti ohu tema ema, W. K ja venna R. J varale ning

plahvatuse hetkel hoones viibinud R. J laste elule ja tervisele.

Sellega pani Brian Viotti toime KarS § 405 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk

plahvatuse tekitamise kasutades lõhkeseadeldist ja lõhkeainet, põhjustades sellega ohu

teise isiku elule, tervisele ja varale.

Prokurör tegi ettepaneku Brian Viotti süüdi tunnistada KarS § 415 lg 1 järgi ning

karistuseks mõista 2 aastat vangistust ja KarS § 405 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 5 aastat

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista

liitkaristuseks viis aastat vangistust.

1-25-2793

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Brian

Viotti ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohtu seisukoht

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör

jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise

põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte

avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus

tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav

tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus.

Tõkendit ei ole kohaldatud.

Vastavalt sõlmitud kokkuleppele Kaitsepolitseiameti hoidlas asuvad asitõendid pakend nr X

(musta värvi T-särk), pakend nr X (halli värvi dressipüksid), pakend nr X ja X (vene päritolu

rakendunud lennukipommi sütik AM-A koos adapteriga), pakend nr X ja X (metalltükid ja

pinnas), pakend nr X ja X (ainetükid sinise värvusega), pakend nr X ja X (haamer kahe

teravneva otsaga), pakend nr X ja X (haamer teravneva ja tömbi otsaga), pakend nr X (kaks

ainetükki) - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel Brian Viotti nõusolekul kohtuotsuse jõustumisel

hävitada.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb

menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavale selgitatud

kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust.

Arvata menetluskuludeks sundraha 2215 eurot, ekspertiiside tegemise kulud 1858 eurot ning

määratud kaitsja tasu ja kulud 175,68 eurot, kokku 4248,68 eurot. KrMS § 179, § 175 ja § 180

lg 3 alusel välja mõista Brian Viotti riigituludesse menetluskulud 2033,68 eurot,

menetluskulud summas 2215 eurot (so sundraha osas) jätta riigi kanda. Välja mõistetud

menetluskulud 2033,68 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Brian Viottit tasuma

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15-daks kuupäevaks 169,47 eurot ning

viimase osamaksena 169,51 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Kohtunik