2-24-144573/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-144573

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine

Kostja: X (isikukood XXX)

Hagihind

5813,38 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi Xi vastu 22.05.2017.a Multitude Bank p.l.c-ga

sõlmitud krediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 4659,60 euro, intressi 881,21 euro,

viivise 237,57 euro ja sissenõudmiskulude 35 euro väljamõistmiseks.

2. Menetluskulud jätta B2 Impact OÜ kanda (TsMS § 162 lg 1).

3. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega (TsMS § 317 lg 3).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1 (2)

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel

kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et esialgne laenuandja oleks enne laenu andmist küsinud

kostjalt pangakonto väljavõtteid.

Kohus andis 18.02.2025.a kirjaga hagejale võimaluse selgitada veelkord vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist ning vajadusel teha nõuete ümberarvestused. Hageja vastas 04.03.2025.a

kohtule, et leping on sõlmitud 2017.a, s.o kaheksa aastat tagasi ning siis kehtisid krediidiandjate

jaoks krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega.

Kohus ei nõustu eeltooduga, kuivõrd hageja on korduvalt krediidilepingut suurendanud erinevatel

aastatel. Kostja esialgne krediidisumma oli 2000 eurot (2017.a). Hageja suurendas 04.03.2021.a

krediidilimiiti 4000 euroni, st poole võrra ning 29.06.2023.a suurendati krediidilimiiti 4700 euroni.

Esialgne laenuandja ei küsinud kostjalt kordagi pangakonto väljavõtet, et veenduda kostja

maksevõimes. Kostja ei teinud päringuid Maksu- ja Tolliametisse või pensioniregistrisse, et

veenduda, kas kostja üldse saab töötasu. Seega pole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hagist nähtub, et kostjale on krediiti kokku antud 18 630 eurot ning kostja on krediidi tagasimakseid

teostanud kokku summas 19 483,53 eurot (hagiavalduse p 2.9, 2.20). Seega on kostja teinud

tagasimakseid kokku põhinõuet ületavas summas ning puudub alus hagi rahuldamiseks. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

2 (2)