1-11-1568/25 · 1-11-1568/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2011, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-1568

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Prokurör

Heli Väinaste

Enjar Malm

Marge Voogma

Kriminaalasi H.O süüdistuses KarS § 263 p 1,4 järgi

Süüdistatav

H.O , isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx, töökoht

xxxx, varem kriminaalkorras karistatud 30.04.2009 Viru

Maakohtu poolt KarS § 263 p 1,4 järgi rahalise karistusega

4000 krooni, väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral, rahatrahvid tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld, -

Kaitsja

vandeadvokaat Eduard Bu

lattšik

RESOLUTSIOON: Juhindudes koh

KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 us

otsustas:

Süüdi tunnistada H.O KarS § 263 p 1,4 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

2

KarS § 74 lg 2 alusel kuulub mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 3 (kolm) kuud

vangistust ning ülejäänud 3 (kolme) kuud vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui H.O ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut

kuritegu ja täidab talle KarS § ätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud -s 75 lg 1 s kontrollnõudeid:

1) elab xxxx;

kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmub

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab H.O-le määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse

kuulutamisest ning KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

Tõkend elukohast lahkumise keeld suhtes tühistada kohtuotsuse täitmisele H.O

pööramisel.

H.O karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista H.O-lt menetluskuluna sundraha 417,03 (nelisada seitseteist eurot ja 03 senti) eurot riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Bulattšik (asukoht Põhja allee 12-16, 30324 Kohtla-Järve) kasuks 753,67 (seitsesada viiskümmend kolm eurot ja 67 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 125,61 eurot) eurot v. adv. Eduard Bulattšiku poolt määratud - korras süüdistatava H.O kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista H.O-lt menetluskuluna kaitsjatasu 556,10

(viissada viiskümmend kuus eurot ja 10 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Eduard Bulattšiku poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista H.O-lt menetluskuluna kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 9,29 (üheksa eurot ja 29 senti) eurot riigituludesse.

H.O tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole

SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse

kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 17. novembrist 2011 (seega hiljemalt 23.

novembriks 2011). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav

3 maakohtu kantseleis alates 08. detsembrist 2011. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 09. detsembrist 2011 (seega hiljemalt 23. detsembriks 2011).

SÜÜDISTUS

H.O o selles, et tema, olles alkoholijoobes ja n kohtu alla antud süüdistatuna viibides koos A Jega 15.08.2010 kella 03.00 paiku xxxx asuva Xxxx A J

i ees, pärast seda, kui

tungis kallale A Kele, vastu pead, mille tulemusena A K lüües kannatanule küünarnukiga kukkus ning juba maaslebavat kannatanut lõi tema koos A Jega jalgadega kehasse;

A K T Tele A J ele appi läinud alaealisele lõi rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu ukseklaasi ning seejä lõi kukkunud rel A J T Tele korduvalt jalaga kehasse ning vahele J U

läinud alaealisele ile lõi rusikaga vastu õlga; Seejärel tõugates hooga i vastu seina ning lõi sekkus peksmisse tema, J U J Uile korduvalt rusikaga näkku ning kui kannatanu vajus kükakile, lõi viimast veel põlvega näkku;

pärast seda, k haaras temast ründe takistamiseks kinni, kukuti koos kõrtsi siseruumi ui J U

baarileti ette, kus tema lõi püstitõusvale ile rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu J U

u J Uile jalaga kehasse, rikkudes oma tegevusega uesti kukkus ning seejärel lõi korduvalt Xxxxis viibinud inimeste rahu ja avalikku korda ning A K põhjustades ele füüsilist valu ning J U ja tervisekahjustuse -

ile füüsilist valu pea põrutuse.

Seega H.O, rikkudes avalikku korda ja häirides teiste isikute rahu, mis oli toime

pandud vägivallaga ja isikute grupis, pani toime KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID

Süüdistatav H.O ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Süüdistatava H.O sõnul tuli tema kõrtsi enne kel Kuna oli nädalalõpp, la 12. siis oli tsis palju rahvast. Tema oli A Jest vasakul lauas, nende vahet oli umbes 5 meetrit. kõr See oli kõvasti peale südaöö võis olla kella 3 ajal, kui ta nägi, et d, mitu tundi hiljem,

A Jel on abi vaja. Rahvast oli terrassil hästi palju ja ta ei saanud aru, mis toimus, kuidas see hakkas ja mitu inimest A J A J t ründas. teda appi ei palunud, kuid kui näed, et 3 inimest on tema kallal, siis on selge, et tal on abi vaja. Riietest tõmmati, kuid ta ei saanud aru, kes keda tõmba kust s. H.O oma sõnul võttis ühest inimesest kõvasti ümbert kinni ja tõmbas viimase ära. Ta ei löönud seda inimest. Kui ta teist inimest ära tõmbas, siis see teine inimene lõi teda, tema sai löögi ja tõukas selle inimese ne lõi t vastu seina. Siis see inime eda uuesti vastu. Ta lükkas seda inimest uuesti, see inimene kukkus, tõusis püsti ja haaras tal jalgade ümbert kinni,

mispeale nad komistasid pingi otsa ja kukkusid baari sisse. oli pikali See lõppes nii, et tema maas ja hoidis J U J U oli il kõvasti kaela ümbert kinni, tema peal, üritades teda mitu korda lüüa. H.O väitel oli ja ütles, et aitab küll, võttes

A P see, kes tuli vahele J Uil kätest kinni ja visates ta põrandale maha, peale mida viimane tõusis püsti ja jooksis kohe WC

- sse. Baaris leti taga nägi ta baarmenitest ta ei näinud. T Oi, teist baarmeni J Ui ninaluu katki

minemist põhjendas H.O selliselt, et kuna ta hoidis J Uit kinni, et viimane ei lööks, siis võis küünarnukk vastu nina minna. H.O sõnul oli

d tal riided katki ja verised, vasaku kulmu kohal oli tal muhk ja parem käsi oli ka väga valus. Kui nad ära läksid,

siis A J A Jelt ka, millest asi algas. Tema pole kunagi rääkis, mis seal juhtus ja ta küsis narkootikume tarvitanud, sest ta on sportlane (maadlus, sumo).

4 KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel H.O kohtueelses

menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. H.O on kohtueelses

menetluses öelnud, et „Pidu läks edasi ning kusagil enne kella 04

.00 mina tulin terrassi tagumisest otsast. Siis A A seisis kõrtsi ukse juures. Läksin i juurde juttu rääkima. Nii kaua rääkisime seal juttu, kui 2 poissi tuli kõrtsist välja ja läksid kohe ile kallale. Üks poiss oli A üleni valgetes riietes ja teisel oli seljas sinine särk. Alguses nad vaidlesid omavahel ning siis valge särgiga noormees läks – rebis teda riietest ja üks neist noormeestest lõi Aile kallale Ait. Kuhu ta lõi, seda ei näinud, kuna sellel momendil mina hakkasin i juurest ühte noormeest A

ära tõmbama. Siis tulid sinna veel 4 noormeest. Üks noormeestest lükkas mind baari põrandale pikali ja tema kukkus minu peale.“

Süüdistatav H.O põhjendas kohtuistungil ja kohtueelses menetluses antud ütluste erinevust sellega, et uurija toppis talle sõnu suhu. Seda juttu, et 2 poissi tuli kõrtsist välja ja läksid kohe i käest, kui nad ära läksid. Samuti oli ta kuulnud Aile kallale, kuulis ta A A oli vaidlus ja siis mindi talle kallale. i käest seda juttu, et alguses

Kannatanu OÜ Inrada esindaja kuulub OÜ O P, kinnitas kohtuistungil, et xxxx asuv Xxxx -le Inrada. O P sõnul on kõrtsil väliterrass, mis on valgustatud ja siseruumid. Terrassi vastas 10 m kaugusel on autoparkla. Kõrts on avatud kõik päevad aastas, suveperioodil reedel ja laupäeval kella 11.00 04.00. Muusika panevad nad kinni kella 03.30 paiku. O P – väitel on tavaliselt

tööl 2 baarmeni, 2 ettekandjat ja administraator. Tema sai juhtunust teada järgmisel hommikul, kui administraator helistas. Turvafirma on kohe kõrval, kuid baarmenid ei tulnud selle pealegi, et paanikanuppu kasutada. O P nägi oma sõnul kohale sõites, et lõhutud oli selle ukse klaas, kust saab tantsusaali. Neile tekitatud kahju hindas O P pigem moraalseks.

Kannatanu A K kinnitas kohtuistungil, et tema vanemad elavad xxxx. Xxxxi läks ta öösel kella 2.00 – 2.30 vahel, et väikest õlut teha, olles ka eelnevalt ära joonud 8 pudelit õlut. A Ke

ütlustest nähtub, et ta läks poole tunni pärast terrassile, et suitsu teha, olles jõudnud baaris juua ühe klaasi õlut, kui sai hoobi vastu pead, näo piirkonda, mille tagajärjel ta kukkus maha. A K lja minnes tema selja taga T P e väitel oli vä . Tema arvates löödi rusikaga. Enne seda, kui teda rünnati, ei olnud tal baaris kellegagi konflikti ja ta ei saanud aru, miks teda löödi. Lööja tuli terrassilt paremalt, mitte seest. Seejärel hakati teda jalgadega peksma, peksjaid pidi olema rohkem kui üks. Tema jalgadega peksmine võis kesta ajaliselt kuskil 20 sekundit, kui J U ja T T talle appi tulid. Siis ta veel ei teadnud, et just nemad talle appi tulid. Kui tema end püsti

ajas, oli T maas terrassil, kus oli verd. Baarist toodi jääkotte ja nad proovisid nendega tal

verejooksu takistada. Ümber oli suur rahvamass. Kui kiirabi tuli, läks tema koju. A K kinnitas, et temal oli muhk peas ja seljal, paremal poo olid tal kriimustused. Tema arsti l küljel poole ei pöördunud.

Kannatanu J U kinnitas kohtuistungil, et , oli tema xxxx aastane. J U kui see sündmus toimus i sõnul läks tema Tal olid jalas valged püksid ja seljas valge koos T Tega Xxxxi kella 2 paiku. triiksärk. ta üksnes nii palju kui tantsis, alkoholi ta ei tarvitanud. Baaris sees oli Kui ta kella 3

paiku välja terrassile läks, seistes terrassil tänavalt minnes vasakut kätt,

siis oli seal ümberringi rahvas ja ta nägi löödi. i ütlustest nähtub, et eelnevalt ta selle

silmanurgast, et P J U õhtu jooksul Prokuröri küsimuse peale, et kes on Pga ei suhelnud. P, viitas J U kannatanu A

Kele. J U P A J i väitel lõi t , kes on peenike, temast veidi pikem. Võrreldes H.O-ga

on A J J U A J Pt lühem ja kõhnem. i sõnul lõi kas rusika või küünarnukiga

näkku. Löögi tagajärjel maha. Seejärel pek kukkus P sis A J Pt jalgadega edasi ja kui

peksmine oli kestnud 10-20 sekundit, siis astus tema vahele, et midagi hullu ei juhtuks,

tõmma Seejärel ründ teda, lüües kätega näo piirkonda, tes A J P pealt maha. e as A J ülakehasse. i väitel oli tal järgmisel hetkel juba madin H.O-ga, ke J U s on suurt kasvu ja ke vastu da ta eelnevalt tähele ei pannud, kuid kes lükkas ta vastu seina või lõi kätega

5 nägu lööki. t ta lõi vastu ja nad kaklesid , sest ta tundis mitut J U tunnistas, e veidi aega, kui tal võttis jalust nõrgaks, ta hoidis H.O ümbert kinni ja nad jooksid läbi pingi sisse, kukkudes maha. J U tema alla. Kui ta usma, i väitel jäi H.O hakkas püsti tõ

tuli H.O-lt uus löök ja ta kukkus maha, kus H.O lõi teda veel

mõned korrad jalaga. 6 lööki umbes. Siis tuli keegi vahele, aga ta ei tea, kes. Ta sai 5- J U mäletas, et mingi naine kiljus, et lõpetage ära ja tema peksmine lõpp Välja minnes nägi ta,

es.

et T T a peast kinni, kust voolas verd. J U gi istus ja hoidis käteg tunnistas, et ta nä silmanurgast, et keegi oli lennanud peaga ukseklaasi, aga ta ei näinud sel momendil, kes see oli, alles hiljem sai ta teada, et see oli T T. J U uruks i väitel lõi H.O tal ninaluu p siis, J U kinnitas, et kui T kui väljas oli kaklus. ele tuli kiirabi, siis läks ta koju. Arstile pöördus ta järgmisel päeval ja talle öeldi, et tal on kerge peapõrutus. i väitel ei ole ta varem J U A Jega ja H.O-ga kokku puutunud. Ise ei ole ta vägivaldne ja tülinorija.

Kannatanu T T J Uiga ja V In Xxxxi kuskil kella 2 kinnitas kohtuistungil, et tema läks koos ringis. Tal oli seljas valge T- T T Nad olid algul särk, jalas heledad teksad. e sõnul oli ta kaine. pool tundi terrassil, rääkides juttu ning seejärel käisid ka baaris sees. T T kinnitas, et P tuli kõrtsist seest, ema järgi, kui le löödi küünarnukiga näkku. teab nüüd, et see lööja T P t P T T oli A J. Löömise tagajärjel P kukkus ja A J hakkas teda maas jalaga peksma. Siis sekkus J U, tõmmates e eemale. Läks kähmluseks nende vahel, kui sekkus asjasse H.O, A J keda A J T T ta ei olnud enne näinud. oli tunduvalt väiksemat kasvu kui H.O. mäletas, et nii Seejärel läks tema A J kui ka H.O peksid koos J U

it. J Uile appi,

tõmmates A Je eemale. Siis kuulis ta tugevat pauku ja J U lendas vastu seina. Seda ta ei näinud, kes it ründas, sest tema tähelepanu oli el. Seejärel löödi temale paremale poole J U A J vastu nägu, löögi tagajärjel kukkus ta peaga vastu ukse klaasi, mis purunes. Seda, kes lõi, teda ta ei näinud. Edasi mäletab ta seda, et oli palju verd, tal kästi pikali heita ja kutsuti kiirabi. T T

e sõnul on tal õmblused näos ja pea külje peal, kusjuures ta siiani likvideerib omal käel selle sündmuse tagajärgi.

Kannatanu J Ui esindaja L U kinnitas kohtuistungil, et tema poeg J U teatas temale järgmisel varahommikul sellest, et oli Xxxx T L U is, kus läks kakluseks ning et kiirabi viis e ära. i väitel kurtis J U

J U , et pea valutab, mistõttu nad käisid arstil. Ema sõnul on väga abivalmis ega lase oma sõpradele liiga teha.

Tunnistaja A Li ütlustest kohtuistungil nähtub, et ta tunneb nii H.O kui ka A

J Xxxxi ku aiku. K A oli kaine autojuht, kuid tema oli t. 14.08.2010 läks ta skil südaöö p eelnevalt joonud 1-2 0,5 liitrist siidrit. A Li väitel liikusid nad igal pool ringi, käies vahepeal auto juures. A L letas, et algul oli kaklus terrassil, kus oli palju rahvast mä ja pärast oli see

kaklus, kui kiirabi kutsuti. Esimene kaklus seisnes selles, et H.O hakkas

terrassil vastu tundmatu seltskonna poole minema, rääkis midagi ja andis ühele rusikaga hambaid. See, keda löödi, seisis püsti, kuid löögi tagajärjel ta kukkus. See mees, keda löödi, pandi ohutusse asendisse ja keegi seltskonnast ütles, et kutsuge kiirabi ja politsei. Järgmine kaklus oli see, kui ta oli sees, kuulis klaasiklirinat ja nägi, et H.O lendas koos

valgetes riietes noormehega uksest sisse ja baaris käis peksmine e täpsustas oma dasi. A L eelnevalt antud ütlusi, kinnitades, et ta nägi, et H.O ja kaklesid õues kahe A J

noormehega. Ta nägi, et andis ühele rusikaga vastu nägu. Seejärel A J oli klaasiklirin ning

H.O ja üks valgetes riietes noormees lendasid uksest baari sisse, kukkudes

mõlemad põrandale i väitel

pikali. H.O oli peal ja see noormees oli all. A L

lamas noormees pikali maas ja H.O peksis teda edasi, algul rusikaga, pärast

jalaga. Baarmen läks andi põlema ja muusika jäi vait. i sõnul oli vahele, tuled p A L A J ise öelnud talle, et nad on kokaiini tarvitanud.

6

Tunnistaja K A kinnitas kohtuistungil, et ta teab H.O ja tunneb A Jt.

14.08.2010 läks ta i kesköö paiku, olles kaine autojuht. Xxxx A L, kes oli temaga, hiljem alkoholi ei tarvitanud. K Ae Xxxx palju rahvast. K Ae et nad sõnul oli is päris ütlustest nähtub, kogu aeg liikusid ringi, olles enamjagu A Liga koos. H.O-ga ta ei suhelnud, aga A J käis nende seltskonnas kekutamas, et nemad on kõige kõvemad mehed, et keegi neist jagu ei saa, et nad on tarvitanud kokaiini. Ta nägi, et H.O oli kahtlases meeleolus, keksides ringi terrassil kogu aeg ja hüpates kogu aeg ühest kohast teise. K A kinnitas, et kui nad terrassil olid, siis H.O lõi rusikaga näkku mingit noormeest, kes seisis seal

ja rahulikult rääkis seal oma seltskonnaga, milles oli 4 5 inimest. Seda, et löögile oleks - eelnenud mingi jutuajamine, tema ei kuulnud. №ormees lendas pikali ja oli teadvuseta, sest ta ei tulnud ülesse ja teised üritasid teda turgutada. Teise löögi sai noormees ka veel kirja, seda rääkisid ümberringi inimesed, ise ta seda löömist ei näinud. Leti äärest seest nägi ta, et H.O ja A J

heledates riietes pikali olevat meest terrassil peksid käte ja jalgadega ühte

uste juures, kust saab sisse tulla. Järgmisel hetkel oli klaasiklirin ja kannatanu, keda väljas peksti, lendas selg ees sisse koos H.O-ga sellest uksest, mis on kohe baarileti

kõrval. Kannatanu sai püsti korraks ja H.O lõi teda rusikaga nägi, et . K A baarmen läks leti tagant välja ja sekkus. väitis, et ta väga kartis ja teda laskis baarmen K A tagant uksest välja. Nad vaatasid, et saaks ise ruttu minema.

Tunnistaja V Ii ütlustest kohtuistungil nähtub, et tema jõudis Xxxxi kella 2-3 ringis, olles

eelnevalt alkoholi tarvitanud. V Ii väitel oli seal palju rahvast. kutsus neid baarist välja, P öeldes, et tal on mingi jama. i sõnul väljas terrassil lõi küünarnukiga V I A J P pikali maha,

peale mida A J ja veel keegi teine peksid Pt jalgadega. Eelnevalt mingit sõnavahetust ei

olnud. Lööjate nimesid kuulis ta hiljem. Peksmine lõppes sellega, et T T ja J U jooksid vahele. Mismoodi nad appi läksid, ta ei näinud, sest rahvas oli ees. Järgmisena nägi ta, et T T oli pikali maas ja A J peksis teda jalgadega. Seda ta ei näinud, kuidas klaas katki läks, aga kõik oli verd täis. Siis tulid politsei ja kiirabi ning aamil ära. T T viidi kander

Tunnistaja T P kinnitas kohtuistungil, et Xxxx elnevalt alkoholi tarvitanud. i jõudes oli ta e

Seal nägi ta oma tuttavat t, kes palus ennast välja saata. Kui nad välja tulid, siis üks P väiksemat kasvu noormees lõi t rusikaga näkku, mispeale P P kukkus ja siis hakkas see noormees P e noormehe nimi on A J J U ja T T tulid t jalgadega peksma. Nüüd ta teab, et sell . Ple appi. J U A Je eemale. Siis tuli H.O sinna vahele ja J U P lükkas tõmbas ta juurest ära. Seejärel nad hakkasid teineteist peksma, kui üks pikemat kasvu noormees nagu lõi J U li ja miks ta seda tegi, T P ei tea. Mis sai A Jest ja T Test, seda ta ei it külje pealt. Kes see o näinud. Ta mäletab veel seda, et kui võttis H.O-st J U ja H.O kaklesid, siis J U

kinni ja nad läksid teisest uksest läbi pingi, lükkasid selle nagu eemale ja kukkusid baari sisse maha. Kui J U hakkas püsti tõusma, siis H.O pani talle veel mitu korda jalaga näkku, mispeale üks naine ütles, et lõpeta ära, et see poiss on niigi verine. T

P J Uiga WC- ina paika tagasi. Kui nad u väitel läks ta koos sse, kus viimane väänas oma n välja läksid, siis vaatasid nad, et oli pikali maas, pea oli tal verine ja seest toodi jääkott T T talle peale.

Tunnistaja V P Xxxx kinnitas kohtuistungil, et tema jõudis 15.08.2010 i südaööl, olles alkoholi tarvitanud. V Pu väitel oli rahvast palju. Tema oli terrassil, kui väiksemat kasvu mees

lõi le, kes tuli baarist, ukse ees rusikaga näkku, mispeale P P kukkus pikali. Mingit sõnavahetust enne tema ei kuulnud ja rohkem ta ei näinud, sest rahvas oli ees. Siis läksid T T ja J U Ple appi. J U T T tõmbas peksja ära. Mida tegi, seda ta ei näinud. Lõpupoole nägi ta väljast, kui ja üks suurem isik maadlesid, olles viimaks baaris sees. Pärast kuulis ta, et J U J Uil oli ninaluu katki. T T oli ukse ees, pea ja silma alt oli tal katki, verd jooksis. V P oli oma sõnul veel seal, kui kiirabi tuli.

7 Tunnistaja S L Xxxxi peale kella 2, olles kinnitas kohtuistungil, et tema jõudis 15.08.2010 eelnevalt alkoholi tarvitanud. S L tundis kohtuistungil H.O ära noormehe, kes oli üks kaklejatest, kes lükati eemale ja kes jäi silma sellega, et oli joobes ja kuidagi imeliku kõnnakuga. Tema nägi parklas olles kaklust terrassil, kus üks oli pikali ja teised jooksid appi ning pärast kuulis ta klaasiklirinat ja nägi verist noormeest, kes ütles, et sai peksa.

Tunnistaja M P, kes on Xxxxis baarmen, kinnitas kohtuistungil, et 14.08.2010 oli ta kõrtsis tööl koos T O a ja administraatoriks oli P D, keda kutsutakse P ig . Tema sõnul võis olla poole

tunni ringis enne peo lõppu, kella 3.30 paiku, kui oli klaasiklirin. Ta pani tuled põlema ja

muusika kinni. Vahetult enne seda kukkusid baari sisse üks lühemat kasvu poiss ja H.O

. M P täpsustas, et baarileti poolsest uksest üle pingi kukkusid nad baarileti ette maha. Siis kohe ta ei teadnud seda, et tegemist on H.O-ga. M P läks oma sõnul

neid korrale kutsuma ja T O nõudis kakluse lõpetamist. Enne korralekutsumist oli H.O

pealpool ja lõi all olevat noormeest, kes üritas ennast kaitsta, paar korda

rusikatega näkku. väitel oli H.O väga agressiivne, silmad peas punnis, M P küsides, et kas me tahame ka saada. Seal oli veel neid, kes kiljusid, et lõpetage ära. H.O jooksis uksest välja, kannatanu läks WC sse verist nägu pesema, kurtes, et ninaga - on midagi. Kui kõik oli läbi, said nad ukse peale minna ja nägid teist noormeest, kellele P tõi jääd.

Tunnistaja T O, kes on Xxxxis baarmen, kinnitas kohtuistungil, et 15.08.2010 oli ta tööl. Tol päeval oli väga palju rahvast. Vahetult enne sulgemist oli klaasiklirin. Ta tõstis pilgu ja nägi, et sissekäigu juures oli kas rüselus või kaklus ja ukseklaas purunes. Mõni hetk hiljem lendas

teise lahti oleva ukse eest ära kõrge seljatoega pink ja 2 meest kukkusid sealt baarileti ette

maha, nii et rahvas s tahapoole. T O tõmbu i väitel oli rahvast mingi 100 inimese ringis.

Pealmine tugeva kehaehitusega mees nüpeldas kätega alumist meest, kes püüdis ennast

kaitsta. Ta läks leti tagant välja nende inimesteni, pannes käe inimesele, kes oli peal,

röögatades kõva häälega, et kas olete hulluks läinud, et lõpetage see jama ära. Peale seda kaklus lõpetati. Inimene, kes oli peal, kargas püsti, keeras ringi, vaatas hullunud pilguga otsa ja küsis, et kas tahad ka saada. Selle noormehega, kes all oli ja kes käis end WC-s pesemas, rääkis ta juttu. See noormees ütles, et kakles esimest korda, et astus kellegi kaitseks välja ja et sellest läks kaklus edasi. Noormees arvas, et tal on ninaluu katki. Peale seda, kui asi oli sees lõppenud, läks ta välja, nähes teise ukse juures verd ja noormeest, kes oli külili keeratud ja kellele oli kiirabi kutsutud. T Oi väitel on neil ka paanikanupp, aga ta ei tulnud selle peale, et seda kasutada.

Tunnistaja P Din, kes on Xxxxis administraator, kinnitas kohtuistungil, et 15.08.2010 oli ta tööl. Tema töö seisneb selles, et ta müüb pileteid, vaatab korra järgi ja teenindab ka, kui vaja. P D -tagasi. P Din kinnitas, et P ini väitel oli 100 inimest sees, 100 väljas, kõik liikusid edasi tuli sellest ukse välja, kust käiakse, kui teda rünnati, mispeal in väitis, et ka e ta kukkus. P D tema oli kummuli seal maas, jäädes alla. Kui ta püsti sai, siis kuulis ta klirinat. Selle ukse P klaas, kust käiakse, oli purunenud. oli vist ukseklaasi lennanud, seda räägiti. T T

Tunnistaja A J kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav H.O on tema õemees, kannatanutest ta kedagi ei tunne. A Je ütlustest nähtub, et enne kui see asi toimus, olid nad kõrtsis olnud 3 e väitel sai tema algul ühelt noormehelt peaga näkku ja siis läks -4 tundi. A J

lööja kõrts ulles pärast välja 3 20 minutit võis vahet olla. i sisse, t inimesega. - 15 See noormees, kes talle peaga näkku lõi, tuli talle uuesti kallale, algul lükates, siis lüües rusikaga pähe. Tema

lõi noormehele küünarnukiga näkku, mispeale viimane kukkus pikali ukse juurde ja siis tulid teised Sel kõik 3 korraga talle kallale, tahtes teda lüüa. Mõne löögi sai ta pihta ka, lüües vastu. momendil oli H.O paar meetrit eemal laua juures. A J ei tea seda, kas H.O nägi, kuidas kaklus algas. a küll midagi ei öelnud. Ta ei tea, miks Enne kaklust tem

8 see kaklus hakkas, põhjust ei olnudki. e väitel tuli H.O A J vahele, kui need 3

talle kallale tulid, tõmmates 2 tükki eemale. e väitel oli tal abi vaja A J , sest nelja inimese vastu üksi ei saa. e väit A J el kakles tema A edasi ega tea, mis sai H.O-st ja neist kahest, kelle ta eemale tõmbas. e ütlustest nähtub, et algu A J l ta ei teadnud, et see oli A, kes talle peaga näkku lõi ja pärast kallale tuli. Lõpus jäi ta kaklema Tega, kes Aile tuli appi. A Je väitel oli ta t löönud paar korda. Tema löögi tagajärjel oli T T kaotanud tasakaalu ja kukkunud läbi klaasi. e ütlustest nähtub nagu oleks peale A J Ai, Te ja J olnud veel keegi neljas, kes teda ründas, kuid keda ta lõpupoole enam ei näinud. e sõnul oli tema võtnud paar õlut ja natuke A J viina. A J leidis, et tunnistajad valetavad, kui nad räägivad, et ta oli narkootikume tarvitanud. Kannatanud olid A J alkoholijoobes, käies baari sisse ja välja. ei näinud, et H.O

oleks joonud. Temal oli mingi marrastus peas, H.O vigastusi ta ei tea, kuid viimane ei kaevanud koju minnes, et tal kuskilt valutab.

KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel A Je kohtueelses menetluses

kahtlustatavana a A J ntud ütluste avaldamise. on kohtueelses menetluses öelnud, et ta läks

selle noormehe juurde ja küsis, miks viimane talle peaga näkku lõi. Noormees ei vastanud midagi, lükkas teda ja tuli kallale. Noormees tahtis teda lüüa, kuid ta blokkis löögi ära, lüües

noormehele rusikaga vastu keha või peapiirkonda. See noormees komistas ja kukkus peaga ukse klaasi. Siis tuli keegi teine veel talle appi st minuga kaklema. Siis ma sain ühe löögi pähe

ja muhk oli peas. Martin tahtis mingil ajal ka vahele tulla ning siis läksid kaks noormeest, need, kes minuga ei kakelnud, Martinile kallale.

A J ei osanud põhjendada seda, kas õiged on tema kohtuistungil tunnistajana antud ütlused või kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused.

Kohtulikul uurimisel avaldati

alljärgnevad tõendid: - AS Rakvere Haigla statsionaarne epikriis T Te kohta, mille kohaselt on ta viibinud haiglas 15.08.2010 kella 05.03 kuni 16.08.2010 kella 12.47 ning temal on diagnoositud pea lahtised hulgihaavad; - koopia AS Rakvere Haigla patsiendikaardist nr 11745 15.08.2010 J Ui kohta, mille kohaselt on temal diagnoositud peapõrutus; - J U J U karistusregistri õiend i kohta, millest nähtuvalt on it karistatud üksnes väärteokorras Tubakaseaduse § 47, 48 järgi ja Alkoholiseaduse § 71 järgi.

Viru Maak -11-1568 A Je ja ohus tegi 19.09.2011 määruse, millega eraldas kriminaalasjast nr 1 H.O süüdistuses KarS § 263 p 1,4 järgi kriminaalasja e süüdistuses KarS § A J 263 p 1,4 järgi lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Viru Maakohtu kohtuotsuse nr 1-11- ga

10209 19.09.2011 on A J kokkuleppemenetluses KarS § 263 p 1,4 järgi muuhulgas süüdi

tunnistatud selles, et tema alkoholijoobes olles ning viibides koos H.O-ga 15.08.2010 kella 03.00 paiku xxxx asuva Xxxxi ees, tungis kallale A Kele, lüües kannatanule

küünarnukiga vastu pead, mille tulemusena kukkus ning maaslebavale kannatanule lõi A K

koos H.O-ga korduvalt jalgadega kehasse; seejärel lõi ele appi läinud A K

alaealisele T Tele rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus kõrtsi ukseklaasi; lõi kukkunud T T J U ele korduvalt jalaga kehasse ning vahele läinud alaealisele ile lõi rusikaga vastu õlga, rikkudes oma tegevusega Xxxxis viibinud inimeste rahu ja avalikku korda ning

põhjustades ile füüsilist valu, ele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – A Kele ja J U T T pea lahtised hulgihaavad. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti ele karistuseks 7 kuud ja 13 päeva A J vangistust, milline loeti kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. Kohtuotsus jõustus 05.10.2011.

9 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt KrMS § le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, - sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine

nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatav

H.O pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Kohtul ei ole põhjust kahelda

kannatanute A Ke (kutsutakse Pks), J Ui ja T T , sest neid toetavad e ütluste õigsuses tunnistajate ütlused, samuti muud tõendid. Süüdistatav H.O on püüdnud väita,

et mitme isiku poolt rünnati hoopis A Jt, kellele tema otsustas appi minna. Samas on H.O

omaks võtnud selle, et ta ei saanud aru, mis tegelikult toimus, kuid vaatamata sellele, otsustas sekkuda. Tunnistaja A J A K, e väitel tuli talle kallale kannatanu algul lükates, siis lüües rusikaga pähe. e sõnul talle eelnevalt löönud peaga näkku lõi A J oli A K . Tema A Kele juurde ja siis tulid teised 3 küünarnukiga näkku, mispeale viimane kukkus pikali ukse

kõik korraga talle kallale, tahtes teda lüüa. Süüdistatava H.O ütlused ja

tunnistaja A J ad, omavahel vastuolus e ütlused jätab kohus kõrvale, sest need on ebajärjekindl

ega haaku ühegi teise tõendiga. Nende tõendite kogumi pinnalt

, millega kohus luges

süüdistatava H.O süü tõendatuks, on üheselt tuvastatud see, et kogu asi sai alguse A Jest, kes tungis kallale kannatanu A K

ele, lüües talle sõnagi lausumata küünarnukiga vastu pead, mille tulemusena A K kukkus. Kannatanu A Ke sõnul enne seda, kui teda rünnati,

ei olnud tal baaris kellegagi konflikti ja ta ei saanud aru, miks teda löödi. Tõendeid selle

kohta, et eelnevalt oleks A Jel ja A Kel olnud mingi konflikt, kohtul ei ole. Kohus möönab

seda, et teataval määral on isikud sündmusi erinevalt tajunud või pole nad kõike toimuvat tervikuna pealt näinud, kuid nimetatud asjaolu on seletatav sellega, et rahvast oli väga palju ja liiguti edasi-tagasi terrassilt kõrtsi sisse ja sealt uuesti välja. See asjaolu, et juba maaslebavat

kannatanut A K A J t lõi lisaks ele ka süüdistatav H.O jalgadega kehasse, on

tõendatud kannatanu e enda ütlustega, et peksjaid pidi olema rohkem kui üks, sa A K muti tunnistaja V Ii ütlustega, et A J ja veel keegi teine peksid A Kt jalgadega. A K oli peksmise el

tagajärjel ol küljel olid tal kriimustused, arsti poole ta ei muhk peas ja seljal, paremal po pöördunud. e jalgadega peksmine võis kesta ajalis Kannatanu A K elt kuskil 20 sekundit, kui J U ja T T otsustasid sekkuda selleks Kannatanu J U astus tema , et peksmine lõpetataks. i sõnul vah J U A J A Kest eemale, ele, et midagi hullu ei juhtuks. Tõendamist on leidnud, et tõmbas e misjärel ründas , lüües sikaga vastu õlga seejärel sekkus peksmisse H.O A J J Uit teda ru , , kes on suurt kasvu ja keda J U eelnevalt tähele ei pannud, kuid kes lükkas ta vastu seina või lõi kätega vastu nägu, sest ta tundis mitut lööki. tunnistas, et ta lõi v J U astu ja nad kaklesid v J U H.O eidi aega. Ründe takistamiseks haaras ümbert kinni ja nad jooksid ukse ees olevat sisse, kukkudes koos baarileti ette maha. pinki kõrvale lükates kõrtsi J

Ui väitel jäi H.O tema alla. Kui ta hakkas püsti tõusma, tuli H.O-lt uus löök ja ta kukkus maha, kus H.O lõi teda veel mõned korrad jalaga. J U kannatanu T T kui ka tunnistajad A L, K A, V I T P, i poolt öeldut kinnitavad nii , V P, M P ja T O. AS-s Rakvere Haigla diagnoositi J Uil peapõrutus. K i näol ei ole annatanu J U tegemist varem vägivallategusid toime pannud isikuga, sest karistusregistri andmetel on teda väärt Tubakaseaduse § 47, 48 järgi ja Alkoholiseaduse § 71 järgi. eokorras karistatud vaid

Kuriteokoosseisuga kaitstav esmalt avalik kord, samas kaitstakse ka aks õigushüveks on

inimese tervist. Avalikku korda peab rikkuma konkreetne tegu enda konkreetses avaldumisvormis ning seda teo toimepanemise hetkel.

Objektiivse koosseisu moodustab käesoleval juhul tegu, s.o xxxx asuvas Xxxxis kui avalikus kohas viibinud inimeste rahu ja avaliku korra rikkumine, mis oli väljendus vägivallategudes ja

10 toime pandud grupi poolt. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates on tegemist

grupiviisilise avaliku korra rikkumisega, sest süüdistatav H.O tegutses

kaastäideviija süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese na koos A Jega huligaansel ajendil ja

tahtlusega. Xxxxis inimeste rahu rikkum

et toimepandud ine väljendus selles,

vägivallategudest tingituna ei olnud i külastanud väga paljudel inimestel enam antud Xxxx

lõbustusasutuses i ütlustega on tõendatud, et kui H.O turvaline viibida. Tunnistaja T O ja J U siseruumi baarileti ette, siis kukkusid koos kõrtsi rahvas tõmbus tahapoole. Tunnistaja K A on väitnud, et ta väga kartis ja teda laskis baarmen tagant uksest välja. Kogu nende seltskond vaatas, et nad saaksid ise ruttu minema.

Kohus ei tuvastanud süüdistatava H.O käitumises õigusvastasust ega süüd

välistavaid asjaolusid. Millegagi ei ole põhjendatud süüdistatava H.O kaitsja

väide, et vastutama peaks üksnes see isik, kes alustas või siis kõik isikud, kes on asjaga seotud.

KarS § 263 p 1,4 näeb ette vastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pan a grupi poolt. Kohus leiab, et H.O-le esitatud dud vägivallaga j süüdistusest tuleb välja jätta sõnad „olles alkoholijoobes“, sest selle kohta ei ole küllaldaselt tõendeid, mis

seda tõsikindlalt lubaksid väita. Süüdistatava H.O ebahariliku ja agressiivse

käitumise pinnalt on kohtul alust arvata, et ta oli joobeseisundis, kuid kohus ei saa isikule süüks arvata seda, mida ei ole märgitud süüdistuses.

KarS § 2 mis näeb karistusena ette rahalise karistuse 63 p 1,4 on teise raskusastme kuritegu, või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut saab

karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo

toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust

mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava H.O karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei

leidnud. Tegemist on grupilise kuriteoga, kus süüdistatav H.O ei olnud teo initsiaator, kuid ta a

ndis kaastäideviijana siiski olulise teopanuse.

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Süüdistatavat H.O on 30.04.2009 Viru Maakohtu poolt karistatud

analoogse kuriteo toimepanemise eest - , samuti on teda väärtegude toimepanemise eest 4 l

korral karistatud, määratud rahatrahvid on tal tasutud. Rahalise karistuse kui kõige

kergeimaliigilise karistuse mõistmist süüdistatavale H.O-le ei pea kohus põhjendatuks, sest eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus ei avaldanud vajalikku mõju tema edasisele käitumisele. Kohus leiab, et süüdistatavat H.O tuleb

karistada lühemaajal kuudes mõistetava , millest võib ta ise vangistusega osaliselt tingimisi

vabastada. KarS § 74 lg 2 lubab kohtul määrata, et osa mõistetud põhikaristusest tuleb

süüdlasel reaalselt ära kanda kohe ja osale laieneb karistusest tingimisi vabastamine. Karistuse kandmisest osalise vabastamisega antakse isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, tõsine

hoiatus tema edasise käitumise suhtes. Karistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis vangistuse puhul tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse. Kuriteo toimepanemise asjaolusid ja H.O isikut arvestades

on kohtu arvates karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks vajalik poole karistuse

11 kohene ärakandmine. KarS § 74 lg 3 kohaselt määratakse katseajaks kaheksateist kuud kuni

kolm aastat. Kohus leiab, et süüdistatavale H.O-le võib määrata minimaalse pikkusega katseaja. Sellise süüdistatava puhul, kes ei ole varem reaalset vangistust kandnud,

kuid kellele mõistetakse nn šokivangistus, on määratava katseaja toime oluliselt mõjusam,

sest lühiajalise vangistusega saab ta piisava ettekujutuse vangistusega kaasnevatest

vabadusepiirangutest. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult

menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o eurot. Samuti peab kohus põhjendatu 417,03 ks KrMS § 175 lg 1 p 4

alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjatasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.

Kohtunik

(allkiri)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 15.05.2012 RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 16. novenbri 2011 kohtuotsus muutmata, apellatsioonid rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo

Bulattšik kaudu 439,10 eurot (nelisada kolmkümmend üheksa eurot ja kümme senti),

sealhulgas käibemaks 73,18 eurot (seitsekümmend kolm eurot ja kaheksateist senti), vandeadvokaat Eduard Bulattšikule tema poolt H.O-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista H.O-lt menetluskulud,

so kaitsja tasu vandeadvokaat Eduard Bulattšiku poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 439, 10 eurot riigituludesse.

4. H.O

tasuda väljamõistetud kaitsjatasu Rahandusministeeriumi

arveldusarvele AS SEB Pank nr 10220034796011, AS Swedbank nr 221023778606 või

Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitusse: ees ja perekonnanimi 1-11-1568, kohtukulud. –

5. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigikohtu 12.12.2012 RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 16. novembri 2011. a ja Tartu Ringkonnakohtu 15. mai 2012. a otsused osaliselt, s.o osas, millega H.O tunnistati süüdi KarS § 263 p-de 1 ning

12

4 järgi kannatanu ega, ja mõista süüdistatav selle teo A Ke peksmises grupis A J toimepanemises õigeks.

2. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

4. Mõista Eesti Vabariigilt H.O kasuks välja 250 (kakssada viiskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 50 (viiskümmend) eurot, valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Kohtuotsus jõustus osaliselt 12. detsembril 2012. a Riigikohtu kohtuotsusega.

№oremreferent

Lea Herne