3-25-583/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-25-583

Määruse kuupäev

30. mai 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks edastada tema 6.

veebruari 2025. a pöördumine Justiits- ja Digiministeeriumile

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja

§ 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 10. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla vastu. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja vanglale pöördumise, et vangla selgitaks välja

kõik asjaolud ja võtaks vastutusele ametnikud, kes korraldasid kaebajale kättemaksu. Vangla

keeldus saatmast kaebaja pöördumist Justiitsministeeriumile. Kaebaja palub tunnistada, et

vangla oli kohustatud seda tegema, sest kaebajal ei ole margiga ümbrikku. Kaebaja palub

kohustada vanglat saatma tema pöördumine Justiitsministeeriumile.

Kaebaja märgib, et tal ei ole küll õigust nõuda ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse

läbiviimist, kuid ta soovib, et vangla tunnistaks ametnike süüd ja kaebaja õigust. Kaebaja

arvates makstakse talle tema kaebuste eest kätte. Ta soovib tõestada, et teine kinnipeetav

3-25-583

mõnitas, kiusas, ähvardas ja lõpuks ründas teda ametnike süü tõttu ning ka ametnikud

kiusasid ja mõnitasid teda ja seadsid ta elu ohtu. Samuti kirjeldab kaebaja kaebuses enda

ümberpaigutamist teise osakonda, digiboksi äravõtmist, teleri toomata jätmist ning teiste

kinnipeetavatega toimunud konflikte. Kaebaja sõnul on tema eesmärgiks saada otsus selle

kohta, et teda kiusati ja mõnitati, tekitades talle kättemaksu eesmärgil ja võimu kuritarvitades

meelega füüsilist ja vaimset valu ning kannatusi. Prokuratuur toetas vangla seisukohta, et

kriminaalmenetluseks pole alust ning vangla keeldub seoses ümberpaigutusega

distsiplinaarmenetlust läbi viimast.

Kaebaja palus, et kohus nõuaks vanglalt välja tema 6. veebruari 2025. a avalduse nr

2-2/2-25/924-1. Samuti taotleb kaebaja vabastust riigilõivu tasumise kohustusest ning

advokaadi andmist.

2. Tartu Vangla edastas 11. märtsil 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja 6. veebruari 2025.

a pöördumise (reg nr 2-2/2-25/924-1) ning vangla 25. veebruari 2025. a vastuse nr

2-2/2-25/924-2.

Nimetatud dokumentidest nähtuvalt esitas kaebaja 6. veebruaril 2025 pöördumise, mis oli

adresseeritud Tartu Vangla sisekontrolli talitusele, Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonnale

ning Justiitsministeeriumile. Kaebaja palus pöördumises end üle kuulata seoses asjaoluga, et

ta on vanglas ohus. Kaebaja märkis, et ta on esitanud vanglale erinevaid pöördumisi, ning tõi

need välja. Kaebaja heitis avalduses vanglale ette enda ümberpaigutamist, mida kaebaja

arvates tehti pahatahtlikult ja kättemaksu eesmärgil võimu kuritarvitades põhjusel, et kaebaja

esitas kaebusi. Kaebaja palus menetleda tema pöördumist ametnike suhtes distsiplinaar- ja

väärteomenetluse korras.

Tartu Vangla käsitas kaebaja 6. veebruari 2025. a pöördumist märgukirjana ning vastas sellele

25. veebruari 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/924-2. Vangla selgitas kaebajale, et 10 veebruaril

2025 edastati tema pöördumine vastamiseks Tartu Vangla sisekontrolli peaspetsialistile, kes

selle samal päeval üksusele vastamiseks edastas, kuna pöördumisele vastamise pädevus on

üksusel. Lisaks edastati kaebaja pöördumine 10. veebruaril 2025 vastamiseks Tartu Vangla

teabe- ja uurimisosakonna juhile, kes saatis selle samal päeval vastamiseks üksusele. Vangla

selgitas ka kaebajale, et tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-st 2 tuleb kaebajal endal

saata oma pöördumised kirjaga Justiits- ja Digiministeeriumile. Samuti märkis vangla, et

kõikidele kaebaja viidatud pöördumistele on vastatud ning kui kaebaja ei ole vangla

vastustega nõus, oli tal võimalik neid vaidlustada. Tartu Vangla on 21. septembri 2023. a

teates nr 2-3/1645-2 kriminaalmenetluse nr 23922900089 alustamata jätmise kohta

põhjendanud, miks A. Rõžikovi ja A. Mägi osas ei algatata kriminaalmenetlust. Nimetatud

teates on ka välja toodud, et teatega mittenõustumisel oli kaebajal õigus esitada kümne päeva

jooksul avaldus Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. Lisaks selgitas vangla kaebajale, et

kinnipeetaval puudub seadusest tulenev õigus nõuda ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse

algatamist.

3. Tartu Vangla teatas 13. mail 2025 vastusena kohtunõudele, et X ei ole esitanud Tartu

Vanglale pärast 25. veebruari 2025. a vastuse nr 2-2/2-25/924-2 saamist vaiet selle peale, et

tema 6. veebruari 2025. a pöördumist ei edastatud Justiits- ja Digiministeeriumile.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus mõistab, et kaebaja esitas kohtule kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 2).

3-25-583

Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja nõuda, et kohus kohustaks Tartu Vanglat edastama tema

6. veebruari 2025. a pöördumise Justiits- ja Digiministeeriumile. Kohus ei käsita

vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise kohustamist eraldiseisva nõudena,

sest sellise nõude esitamiseks puudub kaebajal subjektiivne õigus (HKMS § 44 lg 1) ning

kaebaja on kaebuses ka ise nentinud, et tal seda õigust pole. Kaebusest ja kohtule esitatud

dokumentidest nähtuvalt soovib kaebaja oma pöördumisega anda ministeeriumile teada

ametnike rikkumistest.

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud sätte

kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

5.1. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse

esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti

või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel

ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja

Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide

tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt soovis kaebaja, et Tartu Vangla edastaks tema 6.

veebruaril 2025 vanglale esitatud pöördumise ka Justiits- ja Digiministeeriumile, kuid vangla

teatas kaebajale 25. veebruari 2025. a vastuses nr 2-2/2-25/924-2, et kaebaja peab seda ise

tegema. VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt saab vanglas kinni peetav isik pöörduda kohtusse

toimingu sooritamise nõudega (s.o kohustamiskaebusega) pärast vaidemenetluse läbimist.

Tartu Vangla 13. mai 2025. a vastuses kohtule antud kinnituse kohaselt ei ole kaebaja

esitanud pärast vanglalt 25. veebruari 2025. a vastuse saamist vaiet, milles ta vaidlustaks tema

6. veebruari 2025. a pöördumise Justiits- ja Digiministeeriumile edastamata jätmist. Seega on

kaebajal selle kohustamiskaebuse osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning

seetõttu ei ole kaebus HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav.

5.2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse,

et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.

7. Kaebaja on kaebuses soovinud, et halduskohus annaks talle advokaadi. Kohtule

arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS §

4 lg 3 p 5).

3-25-583

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on

taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses

kaitsta, seega ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei

pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

8. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen