1-11-12416/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

08. detsembril 2011.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-11-12416 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Kairit Mikkin Kriminaalasi T.T KarS § 367 lg. 1 järgi süüdistuses

M.H KarS § 367 lg. 1 järgi süüdistuses R.V KarS § 367 lg. 1 järgi süüdistuses

kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Mikenberg Süüdistatav T.T

Isikukood: XXX, rahvuselt eestlane, EV kodanik, emakeel:

eesti keel, keskharidusega, töötab OÜ ET projektijuhina, elab aadressil: XXX; Rahvastikuregistris: XXX, varem kriminaalkorras karistamata. tõkendit süüdistatava T.T suhtes kohaldatud ei ole. Kaitsja advokaat Rein Laid Süüdistatav M.H

Isikukood: XXX, rahvuselt eestlane, EV kodanik, emakeel:

eesti keel, keskharidusega, töötab OÜ HK juhatuse liige, elab aadressil: XXX, varem kriminaalkorras karistamata. tõkendit süüdistatava M.H suhtes kohaldatud ei ole. Kaitsja advokaat Rein Laid Süüdistatav R.V

Isikukood: XXX, rahvuselt eestlane, EV kodanik, emakeel:

eesti keel, kesk-eriharidusega, töötab A OÜ varustajana, elab aadressil: XXX, varem kriminaalkorras karistamata. tõkendit süüdistatava R.V suhtes kohaldatud ei ole. Kriminaalasi nr. 1-11-12416

2 Kaitsja advokaat Rein Laid RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada T.T KarS § 367 lg. 1 järgi ning karistada teda rahalise

karistusega 45 /neljakümne viie/ päevamäära (päevamäära suurus 4,56 eurot) ulatuses, s.o. summas 205 /kakssada viis/ eurot ja 20 /kakskümmend/ euro senti.

2. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbangas või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 4100064939. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 12416, rahaline karistus.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

3. Tõkendit süüdistatava T.T suhtes kohaldatud ei ole.

4. Süüdi tunnistada M.H KarS § 367 lg. 1 järgi ning karistada teda rahalise

karistusega 45 /neljakümne viie/ päevamäära (päevamäära suurus 37,06 eurot)

ulatuses, s.o. summas 1667 /tuhat kuussada kuuskümmend seitse/ eurot ja 70 /seitsekümmend/ euro senti.

5. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbangas või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 4100064939. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 12416, rahaline karistus.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

6. Tõkendit süüdistatava M.H suhtes kohaldatud ei ole.

7. Süüdi tunnistada R.V KarS § 367 lg. 1 järgi ning karistada teda rahalise

karistusega 45 /neljakümne viie/ päevamäära (päevamäära suurus 3,20 eurot) ulatuses, s.o. summas 144 /sada nelikümmend neli/ eurot.

8. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbangas või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 4100064939. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 12416, rahaline karistus.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

9. Tõkendit süüdistatava R.V suhtes kohaldatud ei ole.

10. Asitõendina antud kriminaalasjas olev CD fotodega 09.10.2007 vaatluse juurde, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

11. Asitõendina antud kriminaalasjas olev CD videosalvestise ja fotodega 02.12.2008

vaatluse juurde, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

12. Asitõendina antud kriminaalasjas olev CD kontoväljavõtetega finantsanalüüsi

ettekande juurde, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

13. Asitõendina antud kriminaalasjas olev CD Keskkonnateabe keskuselt saadud päringu

vastusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

3

14. Asitõenditena antud kriminaalasjas olevad aadressile Tallinn XXXjäetud kaks

merekonteinerit jäätmetega, jäätmed on hävitatud. Konteinerid asuvad käesoleval

momendil peale jäätmete hävitamist Põhja Prefektuuri valvataval territooriumil

aadressil: Rahumäe tee 6, Tallinn ning kuuluvad

kohtuotsuse jõustumisel tagastamisele OÜ ET.

15. T.T-lt , M.H-lt ja R.V-lt

KrMS § 180 lg.3 alusel

menetluskuluna tasu ohtlike jäätmete analüüsimise eest summas 2304 /kaks tuhat

kolmsada neli/ eurot ja 75 /seitsekümmend viis/ euro senti, tasu ohtlike jäätmete transpordi eest summas 169 /sada kuuskümmend üheksa/ eurot ja 68 /kuuskümmend

kaheksa/ euro senti, tasu ohtlike jäätmete käitlemiseks andmise (käitlemise) eest summas 17 209 /seitseteist tuhat kakssada üheksa/ eurot ja 69 /kuuskümmend üheksa/ euro senti, mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda.

16. Välja mõista T.T-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2, 175 lg. 1 p. 9, 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 417 /nelisada seitseteist/ eurot ja 03 /kolm/ euro senti, mis tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas,

viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777

või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777.

Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 12416, sundraha.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

17. Välja mõista M.H-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2, 175 lg. 1 p. 9, 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 417 /nelisada seitseteist/ eurot ja 03 /kolm/ euro senti, mis tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas,

viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777

või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777.

Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 12416, sundraha.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

18. Välja mõista R.V-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2, 175 lg. 1 p. 9, 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 417 /nelisada seitseteist/ eurot ja 03 /kolm/ euro senti, mis tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas,

viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777

või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777.

Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 12416, sundraha.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 318 lg. 3 p. 4 käesoleva kohtuotsuse peale apellatsiooni ei saa esitada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel, kui tegemist on KrMS 9. peatüki

2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUSE SISU

4 T.T on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles,

et tema, ajavahemikul 06.02.2006 kuni 09.10.2007, mil ta R.V ja M.H-ga oli

ohtlike jäätmete käitlemise nõuete rikkumise keskseks figuuriks, kes määras, kuidas aadressil Tallinnas XXXasuval territooriumil ja angaaris toimub ohtlike jäätmete käitlemine.

Nimelt T.T korraldas ja juhtis ajavahemikul 06.02.2006 kuni 2006. aasta maini aktsiaseltsi M (äriregistri kood XXX; alates 04.05.2006 oli ettevõtte ärinimi OÜ M ; äriregistrist kustutatud XXX) kaudu jäätmekäitluse alal tegutsedes ning alates maist 2006 kuni 09.10.2007

OÜ ET(äriregistri kood XXX; kuni 22.06.2006 oli ettevõtte ärinimi osaühing K ) kaudu

jäätmekäitluse alal töötades Tallinnas XXX asuval territooriumil ja angaaris ohtlike jäätmete käitlemist. Jäätmete käitlemiseks andis T.T korraldusi isiklikult või kaastöötajate kaudu Ivar P ,

Aivar P , Heiko S , Rein N , Olev N , Jüri P ja Valeri J , tekitades neis jäätmekäitluseks

ülesandeid andes eksliku arusaama, et Tallinnas XXXasuv territoorium ja angaar on jäätmekäitlusettevõtte jäätmekäitluskoht ning sobiv ohtlike jäätmete käitlemiseks. Tegelikkuses

ei olnud tegemist jäätmekäitlusettevõtte jäätmekäitluskohaga, kuna aktsiaseltsi M (hilisema nimega OÜ M ) ja OÜ ET(varasema nimega osaühing K ) jäätmelubades ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsides ei olnud nimetatud aadress näidatud ettevõtte jäätmekäitluskohana.

T.T juhtimisel ja temalt lähtuvate korralduste alusel koguti erinevatelt ettevõtetelt

aadressile Tallinn XXXerinevaid jäätmeid, sh erinevaid ohtlikke jäätmeid, mille hulgas oli luministsentsehk päevavalguslampe, õli sisaldavaid jäätmeid, liimija värvijäätmeid, õlifiltreid,

saastunud pakendeid, saastunud paberit ja kaltse, pliija tinapastat, elektrija

elektroonikaseadmete jäätmeid, ohtlikest ainetest koosnevaid või neid sisaldavaid kemikaale,

sortimata ravimikogumeid, raskemetalle sisaldavaid tahkeid soolasid ja lahuseid, orgaanilisi

lahuseid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvija lakijäätmed. Tegemist on ohtlike

jäätmetega jäätmeseaduse § 6 lg 1 mõttes, kuna need jäätmed võivad vähemalt ühe

jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu olla ohtlikud tervisele, varale või

keskkonnale, samuti sisalduvad loetletud esemed ja ained Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ lisa 2. jaos “Nimistu” erinevates jaotistes koodide , ,

20 01 21*, 16 07 08*, 13 02 08* 20 01 27* 16 01 07*, 15 01 10*, 15 02 02*,

11 01 98*, 16 02 97*,

18 01 98*, 06 03 13* ja 08 01 11*

18 01 06*, all.

Nimetatud ohtlikud jäätmed toimetati aadressil Tallinn XXX asuvale territooriumile ning

angaari, kus neid seejärel ladustati, töödeldi, sorteeriti, pakiti, segukoostati ning toimetati

edasiseks jäätmekäitluseks (taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks) teistele jäätmekäitlejatele.

Seejuures korjas T.T ka isiklikult ohtlikke jäätmeid ettevõtetelt kokku ning toimetas käitlemiseks aadressile Tallinn XXX.

T.T, tegutsedes hiljemalt maist 2006 OÜ ET(varasema nimega osaühing K ) kaudu ja korraldades aadressil Tallinn XXXohtlikke jäätmete käitlemist, oli teadlik, et samal ajal ja samal

aadressil asuvas angaaris ja territooriumil asuvad ka aktsiaseltsi M (hilisema nimega OÜ M )

kaudu käitlemiseks toodud märgistatud ja märgistamata jäätmed, sh ohtlikud jäätmed. Sellele

teadmisele vaatamata ei korraldanud T.T töömeeste kaudu ega teinud seda ka ise

nimetatud aadressile toimetatavate ohtlike jäätmete või nende pakendite märgistamist, mis

võimaldaks jälgida ohtlike jäätmete liikumist ja tuvastada ohtlike jäätmete ladustamisaegse valdaja, lõi nii olukorra, kus samal ajal ja aadressil käideldi korraga ja läbisegi nii aktsiaseltsi M (hilisema nimega OÜ M ) kui OÜ ET(varasema nimega osaühing K ) kaudu käitlemiseks toodud

jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid. Jäätmete märgistamata jätmisega rikkus T.T

jäätmeseaduse § 62 lg 2, mille kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud märgistama ohtlikud

jäätmed, v.a kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende

üleandmist jäätmekäitlejale. Samuti rikkus ta ohtlike jäätmete märgistamise korraldamata jätmisega jäätmeseaduse § 62 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr

39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ (kuni 17.09.2010 kehtinud

5 redaktsioon; RTL 2004, 56, 939) § 2 p 1, 3, 4, 5 ja 9 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt kantakse

ohtlike jäätmete pakendile jäätmekood ja -liik vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a

määrusele nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» (p 1), jäätmete mass (p 3),

jäätmetekitaja nimi ja aadress (p 4), jäätmevaldaja (kui ta pole ühtlasi jäätmetekitaja) nimi ja

aadress (p 5), ja ohtlike jäätmete veol ohtlike jäätmete saatekirja number vastavalt «Jäätmeseaduse» § 64 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusele (p 9); alates 18.09.2010 (RTL 2010, 65, 480) kehtib § 2 lg 1 p 1, 3, 4 ja 6 sõnastuses ohtlike jäätmete pakendile

kantakse jäätmekood ja -liik vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» (p 1), jäätmete mass, kui jäätmed on lõplikult

ette valmistatud jäätmete veoks või ladustamiseks (p 3), jäätmetekitaja nimi ja aadress (p 4), ohtlike jäätmete veol ohtlike jäätmete saatekirja number vastavalt «Jäätmeseaduse» § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määrusele (p 6).

Jäätmeseadusest tulenevad järgmised jäätmekäitlusnõuded:

• Jäätmeseaduse § 28 lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses

olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

• Jäätmeseaduse § 29 lg 1 (sõnastus, mis kehtis kuni 19.07.2010) sätestas: Jäätmehoolduses „ rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda.“

Alates 19.07.2010 (

RT I 2010, 44, 260

) kehtib jäätmeseaduse § 29 lg 1 sõnastuses:

“Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või

vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele.“

Alates 10.11.2011 (

RT I, 09.11.2011, 1

) kehtib jäätmeseaduse § 29 lg 1 sõnastuses:

„Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või

vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid käesoleva

seaduse § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele, ja inimese tervisele.“

• Jäätmeseaduse § 19 lg 4 (sõnastus, mis kehtis kuni 19.07.2010,

RT I 2004, 9, 52 ) seadis

jäätmekäitlusnõude, mille kohaselt: “Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba või

registreerimine, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa või registreerimisega määratud kohas. Alates 19.07.2010 (

RT I 2010, 44, 260

) kehtib jäätmeseaduse § 19 lg 4 sõnastuses: „Kui

jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise

seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba (ed idi ) või registreerimine kompleksluba Keskkonnaametis, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas“. Alates 10.11.2011 (

RT I, 09.11.2011, 1) kehtib jäätmeseaduse § 19 lg 4 sõnastuses: „Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, kompleksluba või registreerimine Keskkonnaametis,

võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas.“

• Jäätmeseaduse § 62 lg 1 sätestab: „Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist.

Jäätmeseaduse alusel kehtestatud ministrite määrustest tulenevad järgmised jäätmekäitlusnõuded:

• Keskkonnaministri 21.04.04 määruse nr 23 „Vanaõli käitusnõuded1

“ § 2 lg 1, mis kehtis kuni 10.11.2011, sätestas: „Vanaõli käitlemisel tuleb vältida selle lekkimist ning valgumist

pinnasesse, pinnaja põhjavette, merre ning kanalisatsioonija kuivendussüsteemidesse.

Samuti peab vanaõli taaskasutamisel või kõrvaldamisel vältima tekkinud jääkide

6

kontrollimatut kõrvaldamist. Vanaõli käitlemine ei tohi põhjustada pinnasereostust või

reostusohtu ning välisõhu saastumist määral, mis ületab õigusaktidega kehtestatud

saasteainete heitgaaside piirväärtusi.„ Alates 10.11.2011 on kogu vanaõli käitlemise

regulatsioon jäätmeseaduses. Vanaõli käitlemisse puutuv eelviidatud regulatsioon on

sõnastuselt erinevalt, kuid olemuslikult samamõtteliselt reguleeritud kehtivas õiguses

jäätmeseaduse § 29 lg 1, mille kohaselt: „Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja

meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele

võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid käesoleva seaduse § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku

mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele, ja inimese tervisele. „

• Keskkonnaministri määruse „Elektrija eletroonikaseadmete romude 09.02.05 nr 9 käitlusnõuded1“ § 3 lg 1 p 1 ja 2 sätestavad, et elektroonikaromude kogumiskoht peab olema kaetud ilmastikukindla kattega (p 1) ja vedelikukindla pinnakattega (p 2).

T.T rikkus jäätmeseaduse § 28 lg 1 nõudeid, mille järgi jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele, jäätmeseaduse § 19 lg 4 nõudeid, mille järgi kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloaga määratud kohas, jäätmeseaduse § 29 lg 1 sätestatud nõudeid, mille

järgi jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada keskkonda ning jäätmeseaduse § 62 lg 1 nõudeid, mille järgi ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete vaheladustamisel pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu keskkonnale, sellega, et tema teadmisel ja korraldusel käideldi ohtlikke jäätmeid (tehti taaskasutusja kõrvaldamistoiminguid) aadressil XXXTallinnas,

s.o kohas, mis ei olnud määratud jäätmelubades ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsides Harjumaal aktsiaseltsi M (alates 04.05.2006 OÜ M ) ega OÜ ET(kuni 22.06.2006 osaühing K ) jäätmete käitlemise kohaks, mille territoorium oli vedelikke läbilaskev ning kus esines ohtlikke jäätmeid, mis oli pakendamata või sellistes pakendites, mis ei vältinud ohtlike ainete-ühendite

sattumist pinnasesse, mistõttu vedelikke läbilaskval pinnasel sellisel viisil ohtlike jäätmete

käidelda laskmine ei olnud sobiv jäätmekäitluse menetlus, sest lõi ohu, et jäätmete käitluse käigus sattub pinnasesse ohtlikest jäätmetest lähtuvaid aineid ja ühendeid, mis ka realiseerus.

Seejuures rikkus T.T ka keskkonnaministri 21.04.04 määruse nr 23 „Vanaõli käitusnõuded1“ § 2 lg 1 nõudeid, mille järgi tuli vältida vanaõli käitlemisel selle lekkimist ja

valgumist pinnasesse ning ei tohtinud põhjustada vanaõli käitlemisega pinnasereostust või reostusohtu, kuna tema teadmisel ja korraldusel käideldi vanaõli aadressil XXXTallinnas, mille territoorium oli vedelikke läbilaskev ja käitlemisel lasti vanaõlil valguda ja lekkida pinnasesse, mis lisaks reostusohu tekitamisele ka reostas pinnast.

Seejuures rikkus T.T ka keskkonnaministri 09.02.05 määruse nr 9 „Elektrija elektroonikaseadmete romude käitusnõuded1“ § 3 lg 1 ja 2, toodud jäätmete käitlemisnõudeid,

mille järgi elektroonikaromude kogumiskoht peab olema kaetud ilmastikukindla kattega ja

vedelikukindla pinnakattega ning jäätmeseaduse § 62 lg 1, mille järgi ohtlikud jäätmed tuleb vaheladustamisel pakendada, et vältida neist tulevat ohtu keskkonnale, kuna tema teadmisel ja korraldusel käideldi aadressil XXXTallinnas vedelikke läbilaskval maapinnal ja ilmastikukindla

katteta katmata kujul hunnikusse panduna elektrija elektroonikajäätmeid (arvutimonitore, telereid, külmikuid jm), mis ei olnud pakendatud viisil, mis väldiks reostuse sattumist pinnasesse ja sellest tulenevalt ohtu keskkonnale.

Seisuga 09.10.2007 Tallinnas XXXterritooriumilt võetud pinnaseproovides, kus T.T

korraldamisel ja teadmisel oli ajavahemikul hiljemalt 06.02.2006 kuni 09.10.2007 toimunud

jäätmete, sh ohtlike jäätmete käitlemine jäätmekäitlusnõudeid rikkudes, tuvastati järgmisi ohtlikke aineid: naftaprodukte (ühes proovis 134 000 mg/kg kohta, teises proovis 51 600 mg/kg

kohta, kolmandas proovis 45 300 mg/kg kohta), pliid (15 357 mg/kg kohta), tsinki (73 259

7 mg/kg kohta), kroomi (1620 mg/kg). Nimetatud kogused ületavad keskkonnaministri 02.04.04

määruse nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ (

RTL 2004, 40, 662,

redaktsiooni kehtivuse lõpp 16.07.2010) ning keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38

“Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” (RT I 2010, 57, 373) näidatud tööstustsooni

pinnases lubatud ainete piirarve. Arvestades keskkonnaministri 02.04.04 määruse nr 12

„Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ (

RTL 2004, 40, 662, redaktsiooni

kehtivuse lõpp 16.07.2010) § 2 lg 1, mille kohaselt piirarv on selline ohtliku aine sisaldus pinnases või põhjavees, millest suurema väärtuse korral on pinnas või põhjavesi reostunud ning

inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik; samuti keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases ” (RT I 2010, 57, 373) § 3 lg 1, mille kohaselt

piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas reostunuks ning arvestades ületamise määra, oli Tallinnas XXXpinnas, kus T.T korraldamisel ja teadmisel ajavahemikul hiljemalt 06.02.2006 kuni 09.10.2007 toimus jäätmete, sh ohtlike jäätmete käitlemine jäätmekäitlusnõudeid rikkudes, T.T tegevusest tingitult reostatud naftaproduktide, plii, tsingi ja kroomiga, mis kujutab enesest olulist ohtu pinnase kvaliteedile ja keskkonnale.

Seega pani T.T toime KarS § 367 lg. 1 (kuni 21.03.2011 kehtinud KarS

redaktsioon) kuriteo, s.o. inimese tervisele või keskkonnale ohtlike jäätmete käitlemise

nõuete rikkumise, kui sellega on põhjustatud oht keskkonnale. Alates 21.03.2011 kehtib

KarS § 367 lg 1 (Riigikogu 17.02.2011 seadus, avaldatud

RT I, 11.03.2011, 1 ) järgmises

sõnastuses: „Kemikaalide või jäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimeste elule või tervisele või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu

kvaliteedile, loomavõi taimeliikide isenditele või nende osadele, - …“. St tegu on karistatav ka alates 21.03.2011 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt.

M.H on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et

tema, ajavahemikul 06.02.2006 kuni 09.10.2007, mil ta R.V ja T.T-ga oli

ohtlike jäätmete käitlemise nõuete rikkumise keskseks figuuriks, kes määras, kuidas aadressil Tallinnas XXXasuval territooriumil ja angaaris toimus ohtlike jäätmete käitlemine. Nimelt oli M.H alates 14.10.2004 kuni XXX aktsiaseltsi M (äriregistri kood XXX; alates 04.05.2006 oli ettevõtte ärinimi OÜ M ; äriregistrist kustutatud XXX) juhatuse liige ning pärast 06.02.2006 Tallinnas XXXterritooriumi ja angaari rentimist andis ta korralduse töötajale Olev N

toimetada aadressile Tallinn XXX enda juhitava ettevõtte valduses olevaid ohtlikke jäätmeid, selleks et neid seal käideldaks, mida ka tehti. Andes eelnimetatud korralduse, lõi M.H töötajale eksliku mulje, et Tallinnas XXXasuv territoorium ja angaar on jäätmekäitlusettevõtte

jäätmekäitluskoht ning sobiv ohtlike jäätmete käitlemiseks. Tegelikkuses ei olnud tegemist

jäätmekäitlusettevõtte jäätmekäitluskohaga, kuna aktsiaseltsi M (hilisema nimega OÜ M )

jäätmelubades ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsides ei olnud nimetatud aadress näidatud ettevõtte jäätmekäitluskohana.

M.H oli teadlik, et aadressil Tallinn XXX käideldi T.T ja R.V korraldamisel alates 06.02.2006 kuni 09.10.2007 aktsiaseltsi M kaudu kohale toimetatud ja valduses olevaid jäätmeid, millele lisandusid hiljemalt alates maist 2006 OÜ ET kaudu kohale toimetatud ja valduses olevad jäätmed.

M.H lasi ajavahemikul 06.02.2006 kuni 09.10.2007 enda juhitava ettevõtte kaudu kohaletoimetatud ja valduses olevaid ohtlikke jäätmeid aadressil Tallinn XXX territooriumil ja angaaris ladustada ja muul viisil käidelda, seejuures osa ohtlikest jäätmetest oli märgistatud, osa

aga märgistamata ning asusid kõrvuti OÜ ET kaudu territooriumile ja angaari toimetatud

märgistamata ohtlike jäätmetega. Sellele teadmisele vaatamata ei korraldanud M.H

nimetatud aadressile kõigi aktsiaseltsi M kaudu kohale toimetatud ohtlike jäätmete või nende

8

pakendite märgistamist, mis võimaldaks jälgida ohtlike jäätmete liikumist ja tuvastada ohtlike jäätmete ladustamisaegse valdaja, lõi nii olukorra, kus samal ajal ja aadressil käideldi korraga ja läbisegi nii aktsiaseltsi M (hilisema nimega OÜ M ) kui OÜ ET(varasema nimega osaühing K ) kaudu käitlemiseks toodud jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid. Jäätmete märgistamata jätmisega

rikkus M.H jäätmeseaduse § 62 lg 2, mille kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud

märgistama ohtlikud jäätmed, v.a kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale. Samuti rikkus ta ohtlike jäätmete märgistamise korraldamata jätmisega jäätmeseaduse § 62 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 29.04.2004

määruse nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ (kuni 17.09.2010 kehtinud redaktsioon; RTL 2004, 56, 939) § 2 p 1, 3, 4, 5 ja 9 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt kantakse ohtlike jäätmete pakendile jäätmekood ja -liik vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» (p 1), jäätmete mass (p 3), jäätmetekitaja nimi ja aadress (p 4), jäätmevaldaja (kui ta pole ühtlasi jäätmetekitaja) nimi ja

aadress (p 5), ja ohtlike jäätmete veol ohtlike jäätmete saatekirja number vastavalt «Jäätmeseaduse» § 64 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusele (p 9); alates 18.09.2010 (RTL 2010, 65, 480) kehtib § 2 lg 1 p 1, 3, 4 ja 6 sõnastuses ohtlike jäätmete pakendile

kantakse jäätmekood ja -liik vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» (p 1), jäätmete mass, kui jäätmed on lõplikult

ette valmistatud jäätmete veoks või ladustamiseks (p 3), jäätmetekitaja nimi ja aadress (p 4), ohtlike jäätmete veol ohtlike jäätmete saatekirja number vastavalt «Jäätmeseaduse» § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määrusele (p 6).

M.H-lt lähtuva korralduse alusel aadressile Tallinn XXXtoimetatud erinevate jäätmete

seas ja samas kohas kuni 09.10.2007 tema korraldamisel ja teadmisel käideldud ohtlikke

jäätmete hulgas esines luministsentsehk päevavalguslampe, õli sisaldavaid jäätmeid, liimija

värvijäätmeid, õlifiltreid, saastunud pakendeid, saastunud paberit ja kaltse, pliija tinapastat, elektrija elektroonikaseadmete jäätmeid, ohtlikest ainetest koosnevaid või neid sisaldavaid kemikaale, sortimata ravimikogumeid, raskemetalle sisaldavaid tahkeid soolasid ja lahuseid,

orgaanilisi lahuseid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvija lakijäätmed. Tegemist on

ohtlike jäätmetega jäätmeseaduse § 6 lg 1 mõttes, kuna need jäätmed võivad vähemalt ühe

jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu olla ohtlikud tervisele, varale või

keskkonnale, samuti sisalduvad loetletud esemed ja ained Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ lisa 2. jaos “Nimistu” erinevates jaotistes koodide , ,

20 01 21*, 16 07 08*, 13 02 08* 20 01 27* 16 01 07*, 15 01 10*, 15 02 02*,

11 01 98*, 16 02 97*,

18 01 98*, 06 03 13* ja 08 01 11*

18 01 06*, all.

Jäätmeseadusest tulenevad järgmised jäätmekäitlusnõuded:

• Jäätmeseaduse § 28 lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses

olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

• Jäätmeseaduse § 29 lg 1 (sõnastus, mis kehtis kuni 19.07.2010) sätestas: Jäätmehoolduses „ rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda.“

Alates 19.07.2010 (

RT I 2010, 44, 260

) kehtib jäätmeseaduse § 29 lg 1 sõnastuses:

“Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või

vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele.“

Alates 10.11.2011 (

RT I, 09.11.2011, 1

) kehtib jäätmeseaduse § 29 lg 1 sõnastuses:

„Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või

vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid käesoleva

seaduse § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele, ja inimese tervisele.“

9

• Jäätmeseaduse § 19 lg 4 (sõnastus, mis kehtis kuni 19.07.2010,

RT I 2004, 9, 52 ) seadis

jäätmekäitlusnõude, mille kohaselt: “Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba või

registreerimine, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa või registreerimisega määratud kohas. Alates 19.07.2010 (

RT I 2010, 44, 260

) kehtib jäätmeseaduse § 19 lg 4 sõnastuses: „Kui

jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise

seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba (ed idi ) või registreerimine kompleksluba Keskkonnaametis, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas“. Alates 10.11.2011 (

RT I, 09.11.2011, 1) kehtib jäätmeseaduse § 19 lg 4 sõnastuses: „Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, kompleksluba või registreerimine Keskkonnaametis,

võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas.“

• Jäätmeseaduse § 62 lg 1 sätestab: „Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist.

Jäätmeseaduse alusel kehtestatud ministrite määrustest tulenevad järgmised jäätmekäitlusnõuded:

• Keskkonnaministri 21.04.04 määruse nr 23 „Vanaõli käitusnõuded1

“ § 2 lg 1, mis kehtis kuni 10.11.2011, sätestas: „Vanaõli käitlemisel tuleb vältida selle lekkimist ning valgumist

pinnasesse, pinnaja põhjavette, merre ning kanalisatsioonija kuivendussüsteemidesse.

Samuti peab vanaõli taaskasutamisel või kõrvaldamisel vältima tekkinud jääkide

kontrollimatut kõrvaldamist. Vanaõli käitlemine ei tohi põhjustada pinnasereostust või

reostusohtu ning välisõhu saastumist määral, mis ületab õigusaktidega kehtestatud

saasteainete heitgaaside piirväärtusi.„ Alates 10.11.2011 on kogu vanaõli käitlemise

regulatsioon jäätmeseaduses. Vanaõli käitlemisse puutuv eelviidatud regulatsioon on

sõnastuselt erinevalt, kuid olemuslikult samamõtteliselt reguleeritud kehtivas õiguses

jäätmeseaduse § 29 lg 1, mille kohaselt: „Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja

meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele

võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid käesoleva seaduse § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku

mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele, ja inimese tervisele. „

• Keskkonnaministri määruse „Elektrija eletroonikaseadmete romude 09.02.05 nr 9 käitlusnõuded1“ § 3 lg 1 p 1 ja 2 sätestavad, et elektroonikaromude kogumiskoht peab olema kaetud ilmastikukindla kattega (p 1) ja vedelikukindla pinnakattega (p 2).

M.H rikkus jäätmeseaduse § 28 lg 1 nõudeid, mille järgi jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele, jäätmeseaduse § 19 lg 4 nõudeid, mille järgi kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloaga määratud kohas, jäätmeseaduse § 29 lg 1 sätestatud nõudeid, mille

järgi jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada keskkonda ning jäätmeseaduse § 62 lg 1 nõudeid, mille järgi ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete vaheladustamisel pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu keskkonnale, sellega, et tema teadmisel ja korraldusel käideldi ohtlikke jäätmeid (tehti taaskasutusja kõrvaldamistoiminguid) aadressil XXXTallinnas,

s.o kohas, mis ei olnud määratud jäätmelubades ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsides Harjumaal aktsiaseltsi M jäätmete käitlemise kohaks, mille territoorium oli vedelikke läbilaskev ning kus esines ohtlikke jäätmeid, mis oli pakendamata või sellistes pakendites, mis ei vältinud ohtlike ainete-ühendite sattumist pinnasesse, mistõttu vedelikke läbilaskval pinnasel sellisel viisil ohtlike jäätmete käidelda laskmine ei olnud sobiv jäätmekäitluse menetlus, sest lõi ohu, et jäätmete käitluse käigus sattub pinnasesse ohtlikest jäätmetest lähtuvaid aineid ja ühendeid, mis ka realiseerus.

10

Seejuures rikkus M.H ka keskkonnaministri 21.04.04 määruse nr 23 „Vanaõli käitusnõuded1“ § 2 lg 1 nõudeid, mille järgi tuli vältida vanaõli käitlemisel selle lekkimist ja

valgumist pinnasesse ning ei tohtinud põhjustada vanaõli käitlemisega pinnasereostust või reostusohtu, kuna tema teadmisel ja korraldusel käideldi vanaõli aadressil XXXTallinnas, mille territoorium oli vedelikke läbilaskev ja käitlemisel lasti vanaõlil valguda ja lekkida pinnasesse, mis lisaks reostusohu tekitamisele ka reostas pinnast.

Seejuures rikkus M.H ka keskkonnaministri 09.02.05 määruse nr 9 „Elektrija elektroonikaseadmete romude käitusnõuded1“ § 3 lg 1 ja 2, toodud jäätmete käitlemisnõudeid,

mille järgi elektroonikaromude kogumiskoht peab olema kaetud ilmastikukindla kattega ja

vedelikukindla pinnakattega ning jäätmeseaduse § 62 lg 1, mille järgi ohtlikud jäätmed tuleb vaheladustamisel pakendada, et vältida neist tulevat ohtu keskkonnale, kuna tema teadmisel ja korraldusel käideldi aadressil XXXTallinnas vedelikke läbilaskval maapinnal ja ilmastikukindla

katteta katmata kujul hunnikusse panduna elektrija elektroonikajäätmeid (arvutimonitore, telereid, külmikuid jm), mis ei olnud pakendatud viisil, mis väldiks reostuse sattumist pinnasesse ja sellest tulenevalt ohtu keskkonnale.

Seisuga 09.10.2007 Tallinnas XXXterritooriumilt võetud pinnaseproovides, kus M.H

korraldamisel ja teadmisel oli ajavahemikul hiljemalt 06.02.2006 kuni 09.10.2007 toimunud

jäätmete, sh ohtlike jäätmete käitlemine jäätmekäitlusnõudeid rikkudes, tuvastati järgmisi ohtlikke aineid: naftaprodukte (ühes proovis 134 000 mg/kg kohta, teises proovis 51 600 mg/kg

kohta, kolmandas proovis 45 300 mg/kg kohta), pliid (15 357 mg/kg kohta), tsinki (73 259 mg/kg kohta), kroomi (1620 mg/kg). Nimetatud kogused ületavad keskkonnaministri 02.04.04

määruse nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ (

RTL 2004, 40, 662,

redaktsiooni kehtivuse lõpp 16.07.2010) ning keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38

“Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” (RT I 2010, 57, 373) näidatud tööstustsooni

pinnases lubatud ainete piirarve. Arvestades keskkonnaministri 02.04.04 määruse nr 12

„Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ (

RTL 2004, 40, 662, redaktsiooni

kehtivuse lõpp 16.07.2010) § 2 lg 1, mille kohaselt piirarv on selline ohtliku aine sisaldus pinnases või põhjavees, millest suurema väärtuse korral on pinnas või põhjavesi reostunud ning

inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik; samuti keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases ” (RT I 2010, 57, 373) § 3 lg 1, mille kohaselt

piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas reostunuks ning arvestades ületamise määra, oli Tallinnas XXXpinnas, kus M.H korraldamisel ja teadmisel ajavahemikul hiljemalt 06.02.2006 kuni 09.10.2007 toimus jäätmete,

sh ohtlike jäätmete käitlemine jäätmekäitlusnõudeid rikkudes, M.H tegevusest tingitult reostatud naftaproduktide, plii, tsingi ja kroomiga, mis kujutab enesest olulist ohtu pinnase kvaliteedile ja keskkonnale.

Seega pani M.H toime KarS § 367 lg. 1 (kuni 21.03.2011 kehtinud KarS

redaktsioon) kuriteo, s.o. inimese tervisele või keskkonnale ohtlike jäätmete käitlemise

nõuete rikkumise, kui sellega on põhjustatud oht keskkonnale. Alates 21.03.2011 kehtib

KarS § 367 lg 1 (Riigikogu 17.02.2011 seadus, avaldatud

RT I, 11.03.2011, 1 ) järgmises

sõnastuses: „Kemikaalide või jäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimeste elule või tervisele või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu

kvaliteedile, loomavõi taimeliikide isenditele või nende osadele, - …“. St tegu on karistatav ka alates 21.03.2011 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt.

R.V on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et

tema, ajavahemikul 06.02.2006 kuni 09.10.2007, mil ta M.H ja T.T-ga oli

11

ohtlike jäätmete käitlemise nõuete rikkumise keskseks figuuriks, kes määras, kuidas aadressil Tallinnas XXXasuval territooriumil ja angaaris toimus ohtlike jäätmete käitlemine. Nimelt R.V korraldas ja juhtis ajavahemikul 06.02.2006 kuni 09.10.2007 aktsiaseltsi M (äriregistri kood XXX; alates 04.05.2006 oli ettevõtte ärinimi OÜ M ; äriregistrist kustutatud

XXX) kaudu jäätmekäitluse alal tegutsedes Tallinnas XXXasuval territooriumil ja angaaris ohtlike jäätmete käitlemist. Jäätmete käitlemiseks andis R.V korraldusi aadressil Tallinnas XXXtöötanud isikutele,

sh Ivar P ja Aivar P , tekitades neis jäätmekäitluseks ülesandeid andes eksliku arusaama, et

Tallinnas XXXasuv territoorium ja angaar on jäätmekäitlusettevõtte jäätmekäitluskoht ning

sobiv ohtlike jäätmete käitlemiseks. Tegelikkuses ei olnud tegemist jäätmekäitlusettevõtte jäätmekäitluskohaga, kuna aktsiaseltsi M jäätmelubades ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsides ei olnud nimetatud aadress näidatud ettevõtte jäätmekäitluskohana.

R.V oli teadlik, et aadressil Tallinn XXXkäideldi alates 06.02.2006 kuni 09.10.2007 aktsiaseltsi M kaudu kohale toimetatud ja valduses olevaid jäätmeid, millele lisandusid hiljemalt

alates maist 2006 OÜ ETkaudu kohale toimetatud ja valduses olevad jäätmed. Seejuures osa aktsiaseltsi M valduses olevatest ohtlikest jäätmetest oli märgistatud, osa aga märgistamata ning

asusid kõrvuti OÜ ET kaudu territooriumile ja angaari toimetatud märgistamata ohtlike jäätmetega. Sellele teadmisele vaatamata ei korraldanud R.V nimetatud aadressile kõigi aktsiaseltsi M kaudu kohale toimetatud ohtlike jäätmete või nende pakendite märgistamist, mis

võimaldaks jälgida ohtlike jäätmete liikumist ja tuvastada ohtlike jäätmete ladustamisaegse valdaja, lõi nii olukorra, kus samal ajal ja aadressil käideldi korraga ja läbisegi nii aktsiaseltsi M (hilisema nimega OÜ M ) kui OÜ ET(varasema nimega osaühing K ) kaudu käitlemiseks toodud

jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid. Jäätmete märgistamata jätmisega rikkus R.V

jäätmeseaduse § 62 lg 2, mille kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud märgistama ohtlikud

jäätmed, v.a kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende

üleandmist jäätmekäitlejale. Samuti rikkus ta ohtlike jäätmete märgistamise korraldamata jätmisega jäätmeseaduse § 62 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr

39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ (kuni 17.09.2010 kehtinud redaktsioon; RTL 2004, 56, 939) § 2 p 1, 3, 4, 5 ja 9 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt kantakse

ohtlike jäätmete pakendile jäätmekood ja -liik vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a

määrusele nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» (p 1), jäätmete mass (p 3),

jäätmetekitaja nimi ja aadress (p 4), jäätmevaldaja (kui ta pole ühtlasi jäätmetekitaja) nimi ja

aadress (p 5), ja ohtlike jäätmete veol ohtlike jäätmete saatekirja number vastavalt «Jäätmeseaduse» § 64 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusele (p 9); alates 18.09.2010 (RTL 2010, 65, 480) kehtib § 2 lg 1 p 1, 3, 4 ja 6 sõnastuses ohtlike jäätmete pakendile

kantakse jäätmekood ja -liik vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» (p 1), jäätmete mass, kui jäätmed on lõplikult

ette valmistatud jäätmete veoks või ladustamiseks (p 3), jäätmetekitaja nimi ja aadress (p 4), ohtlike jäätmete veol ohtlike jäätmete saatekirja number vastavalt «Jäätmeseaduse» § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määrusele (p 6). R.V korraldamisel ja teadmisel aadressil Tallinn XXXalates 06.02.2011 kuni 09.10.2007

käideldud erinevate ohtlike jäätmete hulgas esines luministsentsehk päevavalguslampe, õli sisaldavaid jäätmeid, liimija värvijäätmeid, õlifiltreid, saastunud pakendeid, saastunud paberit

ja kaltse, pliija tinapastat, elektrija elektroonikaseadmete jäätmeid, ohtlikest ainetest koosnevaid või neid sisaldavaid kemikaale, sortimata ravimikogumeid, raskemetalle sisaldavaid

tahkeid soolasid ja lahuseid, orgaanilisi lahuseid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvija lakijäätmed. Tegemist on ohtlike jäätmetega jäätmeseaduse § 6 lg 1 mõttes, kuna need jäätmed võivad vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu olla ohtlikud tervisele,

varale või keskkonnale, samuti sisalduvad loetletud esemed ja ained Vabariigi Valitsuse

06.04.2004 määruse nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ lisa 2. jaos “Nimistu” erinevates jaotistes koodide , ,

20 01 21*, 16 07 08*, 13 02 08* 20 01 27* 16 01 07*,

15 01 10*, 15 02 02*, 11 01 98*, 16 02 97*,

18 01 98*, 06 03 13* ja 08 01 11*

18 01 06*, all.

12

Jäätmeseadusest tulenevad järgmised jäätmekäitlusnõuded:

• Jäätmeseaduse § 28 lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses

olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

• Jäätmeseaduse § 29 lg 1 (sõnastus, mis kehtis kuni 19.07.2010) sätestas: Jäätmehoolduses „ rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda.“

Alates 19.07.2010 (

RT I 2010, 44, 260

) kehtib jäätmeseaduse § 29 lg 1 sõnastuses:

“Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või

vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele.“

Alates 10.11.2011 (

RT I, 09.11.2011, 1

) kehtib jäätmeseaduse § 29 lg 1 sõnastuses:

„Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või

vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid käesoleva

seaduse § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele, ja inimese tervisele.“

• Jäätmeseaduse § 19 lg 4 (sõnastus, mis kehtis kuni 19.07.2010,

RT I 2004, 9, 52 ) seadis

jäätmekäitlusnõude, mille kohaselt: “Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba või

registreerimine, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa või registreerimisega määratud kohas. Alates 19.07.2010 (

RT I 2010, 44, 260

) kehtib jäätmeseaduse § 19 lg 4 sõnastuses: „Kui

jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise

seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba (ed idi ) või registreerimine kompleksluba Keskkonnaametis, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas“. Alates 10.11.2011 (

RT I, 09.11.2011, 1) kehtib jäätmeseaduse § 19 lg 4 sõnastuses: „Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, kompleksluba või registreerimine Keskkonnaametis,

võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas.“

• Jäätmeseaduse § 62 lg 1 sätestab: „Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist.

Jäätmeseaduse alusel kehtestatud ministrite määrustest tulenevad järgmised jäätmekäitlusnõuded:

• Keskkonnaministri 21.04.04 määruse nr 23 „Vanaõli käitusnõuded1

“ § 2 lg 1, mis kehtis kuni 10.11.2011, sätestas: „Vanaõli käitlemisel tuleb vältida selle lekkimist ning valgumist

pinnasesse, pinnaja põhjavette, merre ning kanalisatsioonija kuivendussüsteemidesse.

Samuti peab vanaõli taaskasutamisel või kõrvaldamisel vältima tekkinud jääkide

kontrollimatut kõrvaldamist. Vanaõli käitlemine ei tohi põhjustada pinnasereostust või

reostusohtu ning välisõhu saastumist määral, mis ületab õigusaktidega kehtestatud

saasteainete heitgaaside piirväärtusi.„ Alates 10.11.2011 on kogu vanaõli käitlemise

regulatsioon jäätmeseaduses. Vanaõli käitlemisse puutuv eelviidatud regulatsioon on

sõnastuselt erinevalt, kuid olemuslikult samamõtteliselt reguleeritud kehtivas õiguses

jäätmeseaduse § 29 lg 1, mille kohaselt: „Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja

meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele

võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid käesoleva seaduse § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku

mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele, ja inimese tervisele. „

13

• Keskkonnaministri määruse „Elektrija eletroonikaseadmete romude 09.02.05 nr 9 käitlusnõuded1“ § 3 lg 1 p 1 ja 2 sätestavad, et elektroonikaromude kogumiskoht peab olema kaetud ilmastikukindla kattega (p 1) ja vedelikukindla pinnakattega (p 2).

R.V rikkus jäätmeseaduse § 28 lg 1 nõudeid, mille järgi jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele, jäätmeseaduse § 19 lg 4 nõudeid, mille järgi kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloaga määratud kohas, jäätmeseaduse § 29 lg 1 sätestatud nõudeid, mille

järgi jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada keskkonda ning jäätmeseaduse § 62 lg 1 nõudeid, mille järgi ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete vaheladustamisel pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu keskkonnale, sellega, et tema teadmisel ja korraldusel käideldi ohtlikke jäätmeid (tehti taaskasutusja kõrvaldamistoiminguid) aadressil XXXTallinnas,

s.o kohas, mis ei olnud määratud jäätmelubades ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsides Harjumaal aktsiaseltsi M (alates 04.05.2006 OÜ M ) ega OÜ ET(kuni 22.06.2006 osaühing K ) jäätmete käitlemise kohaks, mille territoorium oli vedelikke läbilaskev ning kus esines ohtlikke jäätmeid, mis oli pakendamata või sellistes pakendites, mis ei vältinud ohtlike ainete-ühendite

sattumist pinnasesse, mistõttu vedelikke läbilaskval pinnasel sellisel viisil ohtlike jäätmete

käidelda laskmine ei olnud sobiv jäätmekäitluse menetlus, sest lõi ohu, et jäätmete käitluse käigus sattub pinnasesse ohtlikest jäätmetest lähtuvaid aineid ja ühendeid, mis ka realiseerus.

Seejuures rikkus R.V ka keskkonnaministri 21.04.04 määruse nr 23 „Vanaõli käitusnõuded1“ § 2 lg 1 nõudeid, mille järgi tuli vältida vanaõli käitlemisel selle lekkimist ja

valgumist pinnasesse ning ei tohtinud põhjustada vanaõli käitlemisega pinnasereostust või reostusohtu, kuna tema teadmisel ja korraldusel käideldi vanaõli aadressil XXXTallinnas, mille territoorium oli vedelikke läbilaskev ja käitlemisel lasti vanaõlil valguda ja lekkida pinnasesse, mis lisaks reostusohu tekitamisele ka reostas pinnast.

Seejuures rikkus R.V ka keskkonnaministri 09.02.05 määruse nr 9 „Elektrija elektroonikaseadmete romude käitusnõuded1“ § 3 lg 1 ja 2, toodud jäätmete käitlemisnõudeid,

mille järgi elektroonikaromude kogumiskoht peab olema kaetud ilmastikukindla kattega ja

vedelikukindla pinnakattega ning jäätmeseaduse § 62 lg 1, mille järgi ohtlikud jäätmed tuleb vaheladustamisel pakendada, et vältida neist tulevat ohtu keskkonnale, kuna tema teadmisel ja korraldusel käideldi aadressil XXXTallinnas vedelikke läbilaskval maapinnal ja ilmastikukindla

katteta katmata kujul hunnikusse panduna elektrija elektroonikajäätmeid (arvutimonitore, telereid, külmikuid jm), mis ei olnud pakendatud viisil, mis väldiks reostuse sattumist pinnasesse ja sellest tulenevalt ohtu keskkonnale.

Seisuga 09.10.2007 Tallinnas XXXterritooriumilt võetud pinnaseproovides, kus R.V

korraldamisel ja teadmisel oli ajavahemikul hiljemalt 06.02.2006 kuni 09.10.2007 toimunud

jäätmete, sh ohtlike jäätmete käitlemine jäätmekäitlusnõudeid rikkudes, tuvastati järgmisi ohtlikke aineid: naftaprodukte (ühes proovis 134 000 mg/kg kohta, teises proovis 51 600 mg/kg

kohta, kolmandas proovis 45 300 mg/kg kohta), pliid (15 357 mg/kg kohta), tsinki (73 259 mg/kg kohta), kroomi (1620 mg/kg). Nimetatud kogused ületavad keskkonnaministri 02.04.04

määruse nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ (

RTL 2004, 40, 662,

redaktsiooni kehtivuse lõpp 16.07.2010) ning keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38

“Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” (RT I 2010, 57, 373) näidatud tööstustsooni

pinnases lubatud ainete piirarve. Arvestades keskkonnaministri 02.04.04 määruse nr 12

„Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ (

RTL 2004, 40, 662, redaktsiooni

kehtivuse lõpp 16.07.2010) § 2 lg 1, mille kohaselt piirarv on selline ohtliku aine sisaldus pinnases või põhjavees, millest suurema väärtuse korral on pinnas või põhjavesi reostunud ning

inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik; samuti keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases ” (RT I 2010, 57, 373) § 3 lg 1, mille kohaselt

piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse

14 pinnas reostunuks ning arvestades ületamise määra, oli Tallinnas XXXpinnas, kus R.V korraldamisel ja teadmisel ajavahemikul hiljemalt 06.02.2006 kuni 09.10.2007 toimus jäätmete, sh ohtlike jäätmete käitlemine jäätmekäitlusnõudeid rikkudes, R.V tegevusest tingitult reostatud naftaproduktide, plii, tsingi ja kroomiga, mis kujutab enesest olulist ohtu pinnase kvaliteedile ja keskkonnale.

Seega pani R.V toime KarS § 367 lg. 1 (kuni 21.03.2011 kehtinud KarS

redaktsioon) kuriteo, s.o. inimese tervisele või keskkonnale ohtlike jäätmete käitlemise

nõuete rikkumise, kui sellega on põhjustatud oht keskkonnale. Alates 21.03.2011 kehtib

KarS § 367 lg 1 (Riigikogu 17.02.2011 seadus, avaldatud

RT I, 11.03.2011, 1 ) järgmises

sõnastuses: „Kemikaalide või jäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimeste elule või tervisele või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu

kvaliteedile, loomavõi taimeliikide isenditele või nende osadele, - …“. St tegu on karistatav ka alates 21.03.2011 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt.

KOKKULEPPE SISU

Vastavalt KrMS § 245 alusel 08.12.2011.a. süüdistatav T.T, viimase kaitsja Rein Laid

ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele

KarS § 367 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 45 päevamäära (päevamäära suurus 4,56 eurot) ulatuses, s.o. 205 eurot ja 20 euro senti.

Vastavalt KrMS § 245 alusel 08.12.2011.a. süüdistatav M.H, viimase kaitsja Rein Laid

ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele

KarS § 367 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava

karistamist rahalise karistusega 45 päevamäära (päevamäära suurus 37,06 eurot) ulatuses, s.o. 1667 eurot ja 70 euro senti.

Vastavalt KrMS § 245 alusel 08.12.2011.a. süüdistatav R.V, viimase kaitsja Rein Laid

ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele

KarS § 367 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 45 päevamäära (päevamäära suurus 3,20 eurot) ulatuses, s.o. 144 eurot.

Süüdistatav T.T KarS § 367 lg. 1 järgi tunnistas kohtuistungil end temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav T.T selgitas, et 08.12.2011.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg, tema (T.T ) ja tema kaitsja Rein Laid

15 kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg ning süüdistatava T.T kaitsja Rein Laid selgitasid samuti, et nad jäävad 08.12.2011.a. kokkuleppemenetluses

sõlmitud kokkuleppe juurde T.T-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

Süüdistatav M.H KarS § 367 lg. 1 järgi tunnistas kohtuistungil end temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut.

Süüdistatav M.H selgitas, et 08.12.2011.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg, tema (M.H ) ja tema kaitsja Rein Laid kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg ning süüdistatava M.H

kaitsja Rein Laid selgitasid samuti, et nad jäävad 08.12.2011.a. kokkuleppemenetluses

sõlmitud kokkuleppe juurde M.H-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

Süüdistatav R.V KarS § 367 lg. 1 järgi tunnistas kohtuistungil end temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut.

Süüdistatav R.V selgitas, et 08.12.2011.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg, tema (R.V ) ja tema kaitsja Rein Laid kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg ning süüdistatava R.V

kaitsja Rein Laid selgitasid samuti, et nad jäävad 08.12.2011.a. kokkuleppemenetluses

sõlmitud kokkuleppe juurde R.V-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

Kohus kuulanud üle süüdistatavad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud

kõiki tõendeid kogumis leiab süüdistatava T.T

, et tõendamist on leidnud poolt

KarS § 367 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava T.T

KarS § 367 lg. 1 järgi;

käitumine on õigesti kvalifitseeritud samuti on tõendamist

leidnud poolt kvalifitseeritava kuriteo süüdistatava M.H KarS § 367 lg. 1 järgi toimepanemine ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud M.H KarS § 367 lg. 1 järgi;

süüdistatava R.V KarS § 367 lg. 1 samuti on tõendamist leidnud poolt

järgi R.V kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

KarS § 367 lg. 1 järgi.

Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub.

Kohus leiab samuti, et kaitsja Rein Laid `i poolt kohtuistungil esitatud taotlus (koos sinna juurde lisatud varalise seisukorra dokumentidega ja kohtuistungitel antud selgitustega) süüdistatavate osas ka KrMS § 180 lg. 3 sätestatu kohaldamiseks, s.o kriminaalmenetluskulude täielikku riigi

kanda jätmiseks, arvestades süüdistatavate praegust varalist olukorda ja positiivseid resotsialiseerumisväljavaateid, on põhistatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab samuti, et 08.12.2011.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Katrin

Mikenberg’i, süüdistatava T.T

ja viimase kaitsja Rein Laid’i vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe T.T-le mõistetava karistuse liigi ja määra

suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; samuti leiab kohus, et 08.12.2011.a. Põhja

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Katrin Mikenberg’i, süüdistatava M.H ja

viimase kaitsja Rein Laid’i vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe M.H-le

16 mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; samuti leiab kohus, et

08.12.2011.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Katrin Mikenberg’i, süüdistatava R.V ja viimase kaitsja Rein Laid’i vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud

kokkulepe R.V-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte

avaldus; - ning võttes arvesse samuti seda, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid, siis lähtudes eeltoodust ning samuti arvestades toimepandud

kuriteo raskust ja laadi, süüdlaste isikuid, vastutust kergendavaid (puhtsüdamlik kahetsus) asjaolusid; – ning

Kohus juhindub KrMS §-dest 247 – 249

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: