2-24-124973/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-124973

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi J S vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1394.32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) (RK

11542046), lepinguline esindaja Anu Volmer (e-post

anu.volmer@b2-impact.com)

Kostja: J S (IK XXX, elukoht XXX)

Asja lahendamise viis

kohtuistung 06.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi J S vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Välja mõista J S B2 Impact OÜ kasuks kostja ja B OÜ vahel sõlmitud 23.06.2022

laenulepingust nr 2102210141, 31.08.2022 lisalaenulepingust nr 2102236388 ja

03.09.2022 lisalaenulepingust nr 2102237747 tulenev põhivõlgnevus 275.96 eurot.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 väljamõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 20% ulatuses J S kanda ja 80% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

5. Välja mõista J S B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 60 eurot ja viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. J S kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg

21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale

esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32,

50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva

1 (6)

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 02.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult J S (kostja) 1330.20 euro saamiseks. Võlgnik esitas 10.09.2024 nõudele

vastuväite, sooviga tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Kuna kohtule kokkulepet

maksegraafiku sõlmimiseks ei esitatud, andis kohtunikuabi asja üle menetlemiseks esimese

astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule.

2. Hageja esitas 04.11.2024 Viru Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1068.62

eurot, intressi 140.55 eurot, viivise 141.55 eurot ja võla sissenõudmiskulude 43.60 eurot

nõudes.

Hagiavalduse põhjal sõlmis kostja B OÜ-ga 23.06.2022 laenulepingu nr 2102210141,

31.08.2022 lisalaenulepingu nr 2102236388 ja 03.09.2022 lisalaenulepingu nr 2102237747.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta esitatud selgituste kohaselt hindas

krediidiandja kostja maksevõimet kostja täidetud krediidiküsitluse andmete (sissetulek 700

eurot, tööandja E OÜ, igakuised finantskohustused 100 eurot, muud kohustused 100 eurot,

ülalpeetavaid kaks). Keskmise sissetuleku andmeid ja kohustusi kontrollis krediidiandja kostja

esitatud pangakonto väljavõtte (arvelduskonto number lõpuga 2394) alusel AccountScoringu

abil perioodil 22.02.-22.06.2022. Analüüs tehti 22.06.2022 ja tulemus kehtis 90 päeva.

Analüüsi tulemusena saadi kostja nelja kuu keskmiseks netosissetulekuks 870 eurot (tööandja

AS O), igakuised keskmised finantskohustused olid 50 eurot, hasartmängurlus 0 eurot. Samuti

tehti päringud Krediidiregistri ja Krediidiinfo andmebaasidest (maksehäired puudusid). Kostja

igakuiseks maksevõimeks (limiidiks) hinnati 444 eurot konservatiivsema arvutuskäigu järgi

(sissetulek 870 eurot – finantskohustused 50 eurot – muud kohustused 333 eurot (arvestuslik

elatusmiinimum 234 eurot + kahe lapse kohta 99 eurot) – puhver 43 eurot).

Kostja sai kahe esimese lepingu alusel kokku laenu 955 eurot ja tegi tagasimakseid kokku

53.43 eurot.

Hageja tugineb oma nõudes üksnes viimasele, s.o 03.09.2022 sõlmitud lepingule nr

2102237747, mille alusel lepiti kokku laenusummas 1190.39 eurot intressimääraga 40,38%

aastas, krediidi kulukuse määr 48,49% aastas. Kostjal tuli laen koos intressi ja lepingutasuga

tagastada kokkulepitud maksegraafiku alusel igakuiste 46.57 euro suuruste osamaksetega 60

kuu jooksul. Kostja on selle lepingu täitmisena tasunud 730.61 eurot, millest on arvestatud

põhiosana 121.77 eurot, intressina 574.68 eurot, viivisena 0.47 eurot, refinantseeritud laenu

intressina 2.29 eurot ja meeldetuletuskirjade tasuna 31.40 eurot.

Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust tasuda kokkulepitud osamakseid, jäädes

täielikult viivitusse 15.01.2024, 15.02.2024 ja 15.03.2024 osamaksete tasumisega, andis

krediidiandja kostjale 30.03.2024 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse

likvideerimiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust hiljemalt 15.04.2024, ütles krediidiandja

lepingu üles 16.04.2024 seisuga. Lepingu ülesütlemise teatis on saadetud 30.03.2024

iseteeninduse kaudu kostja deklareeritud e-posti aadressile XXX.

Krediidiandja loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude hagejale, mille kohta saatis

teate kostjale 16.04.2024 kliendikeskkonnas kostja avaldatud e-posti aadressile XXX.

3. Hageja 31.12.2024 täiendavate selgituste järgi võeti pangakonto väljavõtte analüüsi

arvesse ka kostja maksevõime hindamisel 31.08.2022 ja 03.09.2022 lepingute sõlmimisel.

Kostja sissetulekuna arvestati töötasu (keskmine 750.20 eurot) ja peretoetust (120 eurot kuus).

Krediidiandja arvestas esimese lapse kuluna 55 eurot (s.o ¼ arvestuslikust elatusmiinimumist

220.48 eurot 2020 aastal) ja teise lapse kuluna 44 eurot (s.o 80% esimesest ülalpeetavast).

Kostja esitatud andmed muude kohustuste kohta (100 eurot) olid madalamad kui arvestuslik

elatusmiinimum, krediidiandja arvestas minimaalseteks muudeks kohustusteks 234 eurot,

2 (6)

millele lisandus 99 eurot. Krediidiandaja arvestas muude kohustustena arvestusliku

elatusmiinimumiga, sest see tagab isikule minimaalse vajaliku elamiseks. Isegi arvestades ühe

lapse kohta ühe vanema kanda jäävas osas miinimumelatist (s.h lapsetoetusi arvestades) ca 200

eurot, oleksid muud kohustused kokku olnud 634 eurot. Sel juhul oleks kostja maksevõimeks

(limiidiks) hinnatud 143 eurot ja osamaksed oleksid jäänud ikka limiidi piiresse. Hageja leiab,

et krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega ning puudub

alus nõude ümberarvestamiseks.

Lepingu nr 2102210141 alusel maksti kostjale välja laenusumma on 505 eurot. Lisalaenu

lepingu 2102236388 laenusumma on 1018.01 eurot (koosneb refinantseeritava lepingu põhiosa

jäägist 464.94 eurot ja lepingutasust 45.45 eurot, uue lisalaenu lepingu lepingutasust 57.62

eurot ja lisalaenu väljamaksest 450 eurot), lisalaenu lepingu 2102237747 laenusumma on

1190.39 eurot (koosneb refinantseeritava lepingu laenusummast 1018.01 eurot, uue lisalaenu

lepingu lepingutasust 67.38 eurot ja lisalaenu väljamaksest 105 eurot).

Juhul kui kohus asub siiski seisukohale, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, palub hageja kostjalt alternatiivselt välja mõista põhiosa jäägi 275.96

eurot (saadud laen 1060 eurot – tagasimaksed 784.04 eurot).

4.

14.01.2025 e-kirjas kostja palub võimalust tasuda võlgnevus graafiku alusel, osamakse

mitte suurem kui 70 eurot.

25.02.2025 vastuses kostja pakkus kostjale kompromisskokkulepet, mille järgi kostja tasub

võlgnevuse 1566.82 eurot (võlgnevus 1394.32 eurot ja riigilõiv 172.50 eurot) igakuiste

osamaksetega kuni 20.12.2026, osamakse suurusega 70 eurot.

Pooled ei ole kohtule esitanud mõlema poole allkirjastatud kompromisskokkulepet ja kostja ei

esitanud kohtu määratud ajaks (s.o hiljemalt 10.03.2025) nõuetekohast vastus hagile.

5.

06.05.2025 kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teavitanud kohut mõjuvast põhjusest

istungile mitteilmumiseks. Kohus andis pooltele kompromissi sõlmimiseks ja soovi korral

lõppseisukohtade esitamise tähtaja 16.05.2025 ning määras lahendi ajaks 30.05.2025.

KOHTU SEISUKOHT

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 1394.32 eurot ja kohus menetleb tsiviilasja

lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta

otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb

TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlus puudub selles, et kostjaga 23.06.2022 laenulepingut ning 31.08.2022 ja 03.09.2022

lisalaenulepinguid koos laenu refinantseerimisega (laenu andmed dtl 226, 229, 232) sõlmides

tegutses B OÜ krediidiandjana oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS

§ 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1

mõttes. Hagiavalduses esitatu põhjal on seejuures tegemist sidevahendi abil sõlmitud

lepingutega VÕS § 52 tähenduses.

3 (6)

Samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et krediidiandja täitis oma lepingujärgse

põhikohustuse ja andis kostjale laenu 1060 eurot (väljamaksed 505 + 450 + 105 eurot; dtl 251,

253, 255).

8. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt kokkulepitud maksegraafikule igakuiste

osamaksetega: 1) 23.06.2022 leping - 12 osamakset, osamakse 53.43 eurot (dtl 236); 2)

31.08.2022 leping – 24 osamakset, osamakse 61.94 eurot (dtl 249); 3) 03.09.2022 leping – 60

osamakset, osamakse 46.57 eurot (esimene osamakse 46.76 eurot) (dtl 258).

Kohtule esitatu põhjal tasus kostja lepingute täitmisena kahe esimese lepingu alusel 53.43

eurot (tagasimaksete arvestus dtl 256, 257) ja kolmanda lepingu alusel 730.61 eurot (dtl 284-

285). Kostja on jätnud tasumata maksed alates 15.01.2024 maksest.

9. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

10. Kohus tuvastas, et lepingutes avaldatud avaldatud krediidi kulukuse määrad (23.06.2022 -

50,76% aastas, 31.08.2022 – 48,50% aastas ja 03.09.2022 – 40,38% aastas) jäävad VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse. Viimane avaldatud kuue kuu

keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.01.2022 16,95% (kohaldub 23.06.2022

lepingule) ja alates 01.07.2022 16,30% (kohaldub 31.08.2022 ja 03.09.2022 lepingutele),

kolmekordne määr seega vastavalt 50,85 % ja 48,90% aastas.

11. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 4034 lg

6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus

esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning

krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades

kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21,

RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

12. Kohus selgitas hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja

tõendamiskoormist 04.10.2024 ja 27.11.2024 määrustes.

Hagiavalduse põhjal on krediidiandja kostja taotluses esitatud andmeid kontrollinud ja kostja

maksevõimet hinnanud kostja arvelduskonto väljavõtte perioodi 22.02.-22.06.2022 kohta (dtl

191- 197) analüüsi alusel. Krediidiandja on arvestanud hageja sissetulekutena tema keskmist

töötasu 750.20 eurot ja peretoetust 120 eurot ning kuludena finantskohustusi 50 eurot ja

muude kohustustena 333 eurot (elatusmiinimum 234 eurot, kulud lastele 99 eurot). Hageja

hinnangul ka lastega seotud kulude suurendamisel 200 euroni (s.h arvestades lapsetoetusega)

oleks kostjale jäänud kätte piisavad vahendid laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.

4 (6)

Kohus asub seisukohale, et isegi kui möönda, et pangakontoväljavõtte küsimise ja

kontrollimisega on krediidiandja omandanud piisava teabe kostja maksevõime hindamiseks

kõigi lepingute puhul (s.o arvestades laenulepingu ja selle järgnevate lisalaenulepingute

sõlmimise vahele jäävat lühikest ajavahemikku ja asjaolu, et kostja krediidiküsitlustes esitatud

andmete põhjal puudusid muutused kostja sissetulekutes ja finantskohustustes (dtl 185-187)),

ei ole krediidiandja kohtu hinnangul siis nõuetekohaselt järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

Kohus leiab, et antud juhul krediidiandja ei saanud kogutud andmete põhjal jõuda järeldusele,

et kostja oli maksevõimeline, s.t et talle jäävad pärast kohustuste täitmist piisavad rahalised

vahendid enda ülalpidamiseks.

Kohus leiab esiteks, et krediidiandja ei saanud kostja sissetulekuna arvestada igakuist

peretoetust (lapsetoetust) 120 eurot. Vaidlus puudub selles, et kostja ülalpidamisel oli

lepingute sõlmimise ajal kaks alaealist last (dtl 216, 220, 225). Perehüvitiste seaduse § 15

kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja

õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega oli tegemist lastega seotud kulude,

mitte kostja enda vajaduste katmiseks mõeldud rahaliste vahenditega. Ühele lapsele arvestatav

miinimumelatis (kasutatud elatiskalkulaatorit, leitav https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/)

oli lepingute sõlmimise hetkel 213.44 eurot (arvestades sh peretoetust). Kostja kui ühe

lapsevanema kanda jäävate kulude suurus oli seega vähemalt ca 400 eurot.

Teiseks kohus selgitab, et krediidiandja arvestatud arvestuslik elatusmiinimum (krediidiandja

võttis aluseks 2021 elatusmiinimumi 233.57 eurot, 2022 aastal oli see 303.38 eurot) on

väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva

igapäevavajadused, kuid ühtlasi on see ka absoluutse vaesuse piir. Kostja arvelduskonto

väljavõttest nähtub, et kostja on võtnud alles maikuus 2022 Ü OÜ-lt laenu 950 eurot ja

hagiavalduse esitatu järgi taotlenud juba juunis 2022 B OÜ-lt järgmist laenu. Kohtu hinnangul

võis krediidiandja kontoväljavõttelt nähtuvate sissetulekute põhjal ja arvestades kostjal

alaealiste laste ülalpidamiskohustuse (realistlikku) ulatust arvestades mõistlikult aru saada, et

kostja sissetulekutest ei piisa uute kohustuste täitmiseks ja ta elab juba hetkel üle oma võimete.

Kohtu hinnangul oli seega krediidiandja poolt laenu andmine toimunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkudes.

13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Samas ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb

VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.

Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär alates lepingute sõlmimisest kuni

31.12.2022 aastas 0,00% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), seega kostja

hagejale lepingu alusel intressi ei võlgne.

Kostja on lepingu alusel saanud laenu 1060 eurot ja teinud tagasimakseid summas 784.04

eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Kostja võlgneb seega hagejale 275.96 eurot, mis

vastab summale, mille hageja palus kostjalt välja mõista alternatiivse nõudena. Kohus

rahuldab seega hageja vähendatud nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 275.96 eurot.

Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva rahalise nõude väiksemas summas kostjalt

väljamõistmise nõue ei ole käsitatav alternatiivse nõudena TsMS § 370 lg 2 tähenduses,

kuivõrd nõude ese on sama ja hageja on sisuliselt esitanud ühe nõude ning n-ö tagumises

järjekorras esitatud nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist.

Hageja ei ole ka esile toonud, et ta algsest nõudest loobuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5 (6)

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

15. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku hagihinnaga summas 275.96 eurot (põhinõue), mis

moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 1394.32 eurot umbes 20%. Seega tuleb jätta

menetluskuludest 20% kostja kanda ja 80% hageja kanda.

16. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 280 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.

Kohus leiab, et hageja taotletud riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 4842) on

põhjendatud menetluskulud. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista 60 eurot (20% 300 eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised.

Kuivõrd kostja on kohtule isiklikult vastanud ja ta ei osalenud kohtuistungil, siis toimiku

põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

6 (6)