1-24-7073/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-7073

Kohtunik

Kristel Jaakus

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja

Prokurör

Kriminaalasi

Marge Voogma

Aleksei Barulitšev süüdistuses KarS § 120 lg 1, KarS §

121 lg 2 p 2, 3 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

Aleksei Barulitšev, isikukood 38907305214, XXX;

elukoht XXX, käesoleval ajal viibiv vahi all Viru Vanglas;

XXX; emakeel XXX, valdab XXX kõnes ja kirjas; XXX;

varem kriminaalkorras karistatud 2 -l korral, viimati Viru

Maakohtu 08.01.2024 otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu

06.02.2025 otsusega (1-23-1212) KarS §-de 120 lg 1, §

121 lg 2 p 2, 3, § 424 lg 1 järgi ja KarS § 64 alusel

mõistetud 1 aasta 11 kuud vangistust. Otsus jõustus

30.04.2025.

Tõkend-kahtlustatavana kinni peetud 18.04.2024 ja

13.08.2024, tõkend vahistamine alates 13.08.2024. Viru

Maakohtu 04.12.2024 määrusega anti isik kohtu alla,

tõkend vahistamine jäeti muutmata.

Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil määratud korras.

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1,

§ 306, § 313, § 315, § 318, § 319 kohus

otsustas:

Tunnistada Aleksei Barulitšev süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõista

7 (seitse) kuud vangistust.

Tunnistada Aleksei Barulitšev süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõista

1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega,

mõista Aleksei Barulitševi liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Aleksei Barulitševi karistusaja hulka tema eelvangistuses

viibimise aeg 18.04.2024, s.o 1 päev ja alates 13.08.2024 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni

30.05.2025, s.o 9 kuud ja 17 päeva, kokku 9 kuud 18 päeva ning lugeda Aleksei Barulitševil

kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2025

otsusega nr 1-23-1212 mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 11 kuud vangistust võrra

ning mõista kohtuotsuste kogumis Aleksei Barulitševile lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks)

aastat 7 (seitse) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust.

Aleksei Barulitševi karistuse kandmise aja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev,

s.o 30.05.2025.

TÕKEND

Aleksei Barulitševile kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel tõkend vahistamine tühistada.

MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Aleksei Barulitševilt sundraha

1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Aleksei Barulitševilt menetluskuluna kaitsjatasu

1744,60 (üks tuhat seitsesada nelikümmend neli eurot, 60 senti) eurot kohtueelses

menetluses ja kohtus v.adv. Leelo Viili poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse.

Menetluskulud kokku 3073,60 (kolm tuhat seitsekümmend kolm eurot, 60 senti) eurot

tuleb Aleksei Barulitševil tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank

EE957700771001523585, viitenumbriga 99925700016079 ning selgitusega: „Aleksei

Barulitšev, 1-24-7073, menetluskulud“. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud,

pööratakse otsus täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

ASITÕENDID

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde:

13.08.2024 Häirekeskuse kõnesalvestis ja vormikaamerasalvestis asuvad DVD-plaadil

ümbrikus toimiku vahel, (II kd, tl 26); - 18.04.2024 Häirekeskuse kõnesalvestis asub DVD-

plaadil ümbrikus toimiku vahel (II kd, tl 45); - 18.04.2024 kaks vormikaamerasalvestist

asuvad DVD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (II kd, tl 51); - 18.04.2024 patrulli tehtud fotod

(6 faili) asuvad DVD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (II kd, tl 31).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsioon esitatakse

Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

SÜÜDISTUS

Aleksei Barulitševi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 04.11.2020

otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8028 karistatud KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 404 lg 1

järgi, seega omades kehtivat kriminaalkaristust teise inimese ähvardamise eest, elades koos

XXX H-L K kuni 29.06.2024 XXX korteris XXX ja seejärel XXX korteris XXX, on alates

2023. aasta lõpust kuni kinnipidamiseni 13.08.2024, olles alkoholijoobes, korduvalt tahtlikult

ähvardanud oma XXX tapmisega ning öelnud juba rasedale naisele, et peale lapse sündi tapab

ta naise ära, samuti on korduvalt hoidnud käes nuga ning vehkinud sellega H-L K näo

läheduses ning öelnud naisele, et tapab ta ära. Samuti 2024. juulikuus aadressil XXX ütles

Aleksei Barulitšev XXX, et valab naise bensiiniga üle ning paneb korteri põlema, olles

eelnevalt toonud tanklast koju bensiini. Arvestades seda, et kooselu ajal H-L K käitus Aleksei

Barulitševi pidevat agressiivselt, kasutas tema suhtes nii füüsilist kui ka psüühilist vägivalda,

lõhkus kodus olevaid esemeid ja loopis neid aknast välja ning oli väga tihti negatiivselt

meelestatud H L K suhtes, oli H-L K alust karta kõigi ähvarduste täideviimist. Seega Aleksei

Barulitšev, ähvardades korduvalt tahtlikult temaga lähisuhtes olevat isikut tapmise ja

tervisekahjustuse tekitamisega, kui sel isikul on alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime

KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Aleksei Barulitševi selles, et tema, isikuna, keda on Viru Maakohtu

04.11.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8028 karistatud KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja §

404 lg 1 järgi ja Viru Maakohtu 08.01.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-1212 karistatud

KarS § 121 lg 2 p 2,3, § 120 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi, seega omades kehtivat kriminaalkaristust

teise inimese kehalise väärkohtlemise eest: - 18.04.2024 kella 00:00 paiku, olles

alkoholijoobes, peale seda, kui oli rõduukse lõhkumise teel sisenenud XXX asuvasse enda ja

H-L K ühisesse üürikorterisse, ähvardas seal viibivat H-L K tapmisega ning tõukas teda

kehapiirkonda, põhjustades sellega H-L K tahtlikult füüsilist valu; - 13.08.2024 kella 22:20

paiku, olles alkoholijoobes, XXX vallas XXX ähvardas oma lapseootel XXX H-L K

tapmisega, öeldes talle, et peale lapse sündi tapab ta naise ära, peale mida lükkas Aleksei

Barulitšev XXX käega vastu õlga, võttis parema käe käsivarrega tal kaela ümbert kinni ja

väänas naise pead, tõukas teda korduvalt rindkere- ja õlapiirkonda, lõi ühe korra käega näkku

ning jätkas samal ajal naise ähvardamist tapmisega. Sellise käitumisega põhjustas Aleksei

Barulitšev oma XXX H L K tahtlikult füüsilist valu. Seega Aleksei Barulitšev isikuna, keda on

lähedase inimese kehalise väärkohtlemise eest varem karistatud, kahjustades oma tegevusega

korduvalt temaga lähisuhtes oleva inimese tervist ja tekitades korduvalt temaga lähisuhtes

olevale isikule tahtlikult füüsilist valu, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus leidis tõendamist Aleksei Barulitševile esitatud

süüdistused KarS § 120 lg 1 ja KarS 121 lg 2 p 2, 3 järgi.

Kannatanu H-L K kohtus avaldatud ütlustega (II kd, tl 1-11) on tõendatud, et Aleksei

Barulitšev, olles alkoholijoobes, on alates 2023. aasta lõpust kuni kinnipidamiseni 13.08.2024,

ähvardas kannatanut tahtlikult tapmisega ja pani toime vägivallategusid kannatanu suhtes.

Kannatanu H-L K ütlustest nähtub, Aleksei Barulitšev on tema elukaaslane, nad tutvusid 1,5

aastat tagasi, st 30.05.2023, kui ta elas XXX. Seal oli naabriks Aleksei, kes vabanes enne

nende tutvumist kaks kuud varem vanglast ja kolis oma ema juurde elama XXX korterisse.

Nende korterite rõdud olid kõrvuti, alguses rääkisid rõdul juttu ja seal hakkas suhe arenema.

Edasi tuli Aleksei talle külla, peale seda ca üks kuu hiljem läks Aleksei Soome tööle. 2023.

aasta talvel tuli Aleksei Soomest töölt ära, ei tahtnud seal rohkem olla. Ta täpselt ei mäleta,

millal ta Alekseiga kokku kolis, see võis olla 2023 suvel ja koos elasid tema üürikorteris XXX

ja sealt kolisid ära, kuna naabrid ei saanud elada, sest Aleksei segas naabrite rahu, st jõi ja

karjus. 29.06.2024 kolisid koos Alekseiga tema poolt üüritud korterisse XXX.

Süüdistuse episoodile kohta on kannatanu avaldanud, et kui Aleksei oli alkoholijoobes, siis

kannatanu peitis kodus noad ära, kuna kartis, et Aleksei hakkab nendega teda ähvardama.

Ütluste kohaselt ta tunneb hirmu selles osas, et Aleksei ähvardab teda, et peale sünnitust tapab

ta teda ära ning Aleksei võib selle ähvarduse täide viia. See, kui Aleksei ähvardas teda ära

tappa peale lapse sündi oli 2024. aasta märtsis või aprillis (täpsemalt ei oska öelda),

ähvardamine toimus nende elukohas XXX. Sellist tema tapmisega ähvardamist peale seda kui

on lapse sünnitanud, on olnud korra kuus ja viimane selline ähvardus oli 13.08.2024 nende

kodus XXX. Ütluste kohaselt on sellist ähvardamist olnud korduvalt ja seda ta kardab, et

Aleksei võib seda teha ja ähvardus on reaalne. Tema hirm põhineb sellel, et ta on ise näinud,

kuidas Aleksei tappis ära oma ema kaks merisiga. Lisaks põhineb tema hirm sellel, et Aleksei

on tema suhtes olnud varem vägivaldne, st Aleksei on teda tõuganud, väänanud, tema suunas

noaga vehkinud. Kannatanu märkis, et Aleksei on vähemalt viiel korral vehkinud tema näo ees

noaga ja öelnud, et tapab teda ära. Iga kord, kui Aleksei Barulitšev joob, siis ta ähvardab

kannatanut, et ta võtab endalt elu ja võtab teda kaasa (tema kaks venda on juba enesetapu

teinud). Lisaks on kannatanu avaldanud, et ükskord 2024 juulikuu lõpus käis Aleksei taksoga

bensiinijaamas, tõi viinapudeli sees bensiini ja tuli koju XXX. Aleksei küsis tema käest, et kas

ta tantsida ei taha, et ta valab bensiini maha, kallab talle bensiini peale ja paneb korteri põlema.

Kannatanu rahustas Aleksei maha. Lisaks on kannatanu ülekuulamisel märkinud, et Aleksei on

teda lubanud maha lüüa, teda bensiiniga üle valanud ja ka poega ähvardanud.

13.08.2024, XXX toimunud episoodi kohta avaldatud kannatanu ütluste kohaselt, tuli Aleksei

õhtul koju, ta oli alkoholi tarvitanud, kaasas oli tal veel üks klaasist pudel õlut ja 0,5 liitrine

viin. See alkohol oli Alekseil seljakotis, ta nägi seljakotis viina ja võttis viina seljakotist ära

ning pani viina peitu. Aleksei jõi kodus köögis olles õlle ära ja siis ütles talle, et „sina ei näpi

minu asju“. Aleksei hakkas tema peale karjuma, mida ta karjus ta ei mäleta, karjus igasuguseid

lolluseid talle nt lits, et vihkab teda ja ähvardas teda, et ootab, millal laps ära sünnib, siis tapab

ta ära. Kannatanu on andnud ütlusi, et tunneb hirmu selles osas, et Aleksei ähvardab teda, et

peale sünnitust tapab ta ära ning Aleksei võib selle ähvarduse täide viia.

13.08.2024 vägivallateo osas on kannatanu märkinud, et Aleksei tuli tema suunas lükkas oma

parema käega vastu tema paremat õlga ühe korra, ta tundis füüsilist valu ja peale seda kohe

võttis Aleksei oma parema käe käsivarrega tema kaelast kinni ja väänas tema pead, ta tundis

füüsilist valu ning peale seda Aleksei tõukas kolm korda oma parema käega talle rindkere või

õlapiirkonda, ta tundis füüsilist valu, ta sel ajal istus köögis toolil. Enne teise tuppa minekut

tegi Aleksei veel pliidi all suitsu ja peale suitsu tegemist Aleksei tõukas uuesti teda samamoodi

oma parema käega rindkere või õlapiirkonda 3-4 korda, ta tundis füüsilist valu. Peale seda läks

Aleksei teise tuppa, karjus, et ta peksab kõik segamini ja lööb ta maha, kui ta talle viina ei

anna. Siis ta läks ja tõi Alekseile kööki laua peale viinapudeli. Ta tõi viina sellepärast, kuna

kartis, et Aleksei võib asju lõhkuma hakata. Tal ei ole ühtegi vigastust kehal 13.08.2024

toimunud füüsilisest vägivallast. Keegi ei näinud toimunud sündmust pealt, nad olid Alekseiga

kahekesi kodus, naaber (nime ei tea, meesterahvas) kuulis ja kutsus politsei kohale.

Süüdistatava Aleksei Barulitševi kohtus avaldatud ütlustega (II kd, tl 101-107) on tõendatud, et

tema end süüdistustes süüdi ei tunnista. Süüdistatava Aleksei Barulitševi ütlustest nähtub, et H-

L K oli tema elukaaslane alates 2023. aasta maikuu lõpust ja nad hakkasid koos elama H-L

poolt üüritud korteris XXX. 18.aprilli 2024 episoodi kohta märkis, et tal oli vaja korterisse

minna ja kui kannatanu sisse ei lasknud, läks rõdu kaudu. Lõi rõduukse klaasi katki ja läks

korterisse sisse. Ta ei mäleta, mis seal toimus. Nad vaidlesid seal. H-L ütles, et praegu tuleb

politsei ja tema läks siis ära. Ta ei tea, kes kutsus politsei. Tema ei ähvardanud H-L ega teinud

talle haiget. H-L ei saa midagi sellist väita, kuna seda ei juhtunud. Aprillis elasid nad H-L koos

tema korteris, aeg-ajalt käis ta ema korteris. 13.08.2024 episoodi osas märkis, et ta ei ole

kordagi öelnud H-L K, et ta pärast lapse sündi tapab ta kannatanu ära, ka ei tea tema, et oleks

vehkinud H-L suunas noaga, ei ole ähvardanud korterit põlema panna. Mingit füüsilist kontakti

tal H-L ei ole olnud.

Kohus loeb Aleksei Barulitševi ütlused ennastõigustavateks, et tema ei ähvardanud H-L ega

teinud talle haiget.

18.04.2024 sündmust, ähvardamist ja kannatanu tõukamist tõendab asitõendi (häirekeskuse

kõnesalvestis) vaatlusprotokoll koos Aweroc väljatrüki ja salvestisega DVD-plaadil (II kd, tl

42-45), mille kohaselt 18.04.2024 kell 00:07, teatas naisterahvas häirekeskusesse, et tema

naaber tuli üle rõdu, jumala purjus, peksis rusikaga rõdu klaasi katki ja tuli naisterahva juurde.

Kuulda on naisterahva karjumist ja nuttu. Naisterahvas karjub korduvalt, et „Palun mine ära

siit“, „Ära tee! Mine palun ruttu minema siit!“, „Ära näpi mind“, “Miks sa siia tulid?”

Salvestiselt on kuulda ka meesterahva häält, kes ütleb naisterahvale: ``Ma löön siin kõik

maha``,`` Tahad, ma tahaksin sind ära tappa``. Naisterahvas ütleb; ``Tapa ära mind siis kui sa

tahad! Tapa ära mind!``, Meesterahvas ütleb: ``Tapan``. Kui politsei on kohal, siis naisterahvas

teatas, häirekeskusele, et meesterahvas läheb üle rõdu jälle.

Lisaks tõendab 18.04.2024 episoodi, ähvardamist ja kannatanu tõukamist lähisuhtevägivalla

infoleht ning riskide hindamise ja maandamise andmed (II kd, tl 32-37), mille kohaselt

18.04.2024 Aleksei Barulitševi ja H-L K vahel toimus füüsiline konflikt, mil Aleksei

Barulitšev lõi rusikaga katki rõduukse klaasi ja tungis rõdu kaudu sisse H-L K tuppa, ähvardas

teda tapmisega ning kui H-L K jooksis kööki, siis Aleksei Barulitšev tõukas naist külje pealt.

Asjaolu, et Aleksei Barulitšev oli 18.04.2024 alkoholijoobes, kinnitab indikaatorvahendi

kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga (II kd, tl

38-39), kus nähtub, et A. Barulitševil tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove 1,03 mg/l.

Isiku kinnipidamise protokollist (II kd, tl 40-41) nähtub, et 18.04.2024 kell 00:34 peeti Aleksei

Barulitšev KorS § 16 lg 1 p 1, 2 alusel kinni, kuna isik tungis läbi rõduukse korterisse

(lõhkudes ukseklaasi) ja lubas elukaaslase ära tappa. Naise sõnade kohaselt pidi Aleksei

Barulitšev olema ka suitsiidne. Kasutati käeraudu. Isik vabastati 18.04.2024 kell 08:40.

Lisaks tõendab 18.04.2024 tapmisega ähvardamist ja kannatanu tõukamist asitõendi

(vormikaamerasalvestised) vaatlusprotokoll koos DEMS väljatrüki ja salvestistega DVD-

plaadil (II kd, 47-51). Salvestise andmetest nähtub, et salvestis algab 18.04.2024 kell 00:13:08.

Salvestise kestus on 25:01 minutit. Salvestiselt on näha, kuidas patrull siseneb XXX korterisse.

Korteris on näha H-L K, kes ütleb, et „läks üle rõdu ja vaadake, mis ta lõhkus“. Politseinik

liigub läbi avatud rõduukse rõdule, näha on lõhutud rõduukse klaasi. Politseinikud liiguvad

korterist välja, Hanna-Liisa Korkale öeldakse, et nad tulevad tagasi. Politseinikud liiguvad

majast, suunduvad kõrvaltrepikoja ukse juurde, sisenevad trepikotta, koputavad korteri nr XXX

uksele. Korteri ust ei avata. Politseinikud annavad korduvalt korraldusi uks avada.

Politseinikud annavad veelkord korralduse korter XXX uks avada ja hoiatavad, et ukse mitte

avamisel teeb seda päästeteenistus. Salvestiselt on näha päästeametniku saabumine trepikotta.

Kaamerat kandev politseinik räägib telefoni teel kellegagi seoses korterisse sisse pääsemisega.

Salvestise 17:30 minuti paiku alustavad päästeametnikud korteri XXX ukse avamist ning

salvestise 20:00 minuti paiku alustavad politseinikud korterisse sisenemist. Salvestise 20:30

minuti paiku antakse korteris viibivale meesterahvale, kes on Aleksei Barulitšev, politseinike

poolt korraldusi. Aleksei Barulitševile paigaldatakse käerauad. Aleksei Barulitšev küsib

politseinikelt, et kes neil lubas ust murda, politseinik vastab, et kuna ta ei teinud ust lahti.

Salvestise 22:00 minuti paiku küsib politseinik Aleksei Barulitševilt, miks ta naabri korterisse

tungis. Aleksei Barulitšev vastab: „Minu asju ei näpi nahhui “. Veel küsitakse Aleksei

Barulitševilt, millega ta klaasi katki lõi, Aleksei Barulitšev vastab, et rusikaga. Edasi

teostatakse Aleksei Barulitševile turvakontroll ning ta toimetatakse korterist välja. Liikudes

trepist alla ütleb Aleksei Barulitšev, et see naaberkorteris oli tema naine ja ``ta lööb ta maha

raisk``. Aleksei Barulitšev paigutatakse politseisõidukisse. Salvestiselt nähtub Aleksei

Barulitševi toimetamine Rakvere politseijaoskonda. Aleksei Barulitšev ei ole nõus joobe

tuvastamisega öeldes, et tema ei ole mitte milleski süüdi. Aleksei Barulitšev räägib veel H-L K

kohta, et ta ei ole adekvaatne. Salvestise 6:00 minuti paiku on Aleksei Barulitšev nõus joobe

tuvastamisega, räägitakse ka lõhutud uksest. Aleksei Barulitšev selgitab H-L K korterisse

sissetungimist, väidab, et naine võttis endale raha, mis Aleksei Barulitševi ülemus oli naise

arvele kandnud. Salvestise 23:09 minutil küsib politseinik Aleksei Barulitševilt, kas ta mäletab

viimase 24 tunni sündmusi. Aleksei Barulitšev räägib, et istus kodus, vaatas telekat, tuli sõber,

läks koeraga välja, tuli koju, istus paar tundi kodus, sõber helistas ja võttis pudeli viina, läks

garaaži, ülemus kandis raha, tuli koju, tahtis 10 eurot kätte saada ja ülejäänud naisele anda,

naine ei oska sõnu valida. Aleksei Barulitševile tutvustatakse kinnipidamise protokolli,

indikaatorvahendi kasutamise protokolli.

Lisaks tõendab 18.04.2024 sündmust, ähvardamist ja kannatanu tõukamist tunnistaja G I

ütlused (I kd, tl 65-66) kes andis kohtus ütlusi, et H-L K kutsus 18.04.2024 politsei, kuna

võõras mees tungis korterisse, karjus ja kippus kallale. Tunnistajale avaldatu kohaselt oli

Aleksei Barulitšev karjunud ja ähvardanud ta ära tappa. Hiljem avaldas A-L K tunnistajale, et

Aleksei Barulitšev on tema XXX. Tunnistaja ütluste kohaselt, H-L kirjeldas, kuidas ta oli

köögi poole Aleksei eest ära jooksnud ja vahekoridoris oli meesterahvas A-L K tõuganud,

kuidagi jooksu pealt. Löömisest juttu ei olnud. Tunnistajale tundud, et kannatanu kaitses mees

ja ei soovinud sündmuse kohta kõiki asjaolusid avaldada.

13.08.2024 sündmust, kannatanu suhtes toimunud vägivallategu tõendab Andmebaas KILP

väljatrükk M A teenistuslehest (II kd, tl 12), mille kohaselt 13.08.2024 kell 22:28 teatas A O,

et, kuuleb läbi seina ja nägi akna peegeldusest, et naabrid kaklevad.

Lisaks tõendab 13.08.2024 episoodi, ähvardamist ja kannatanu suhtes toimunud vägivallategu

lähisuhtevägivalla infoleht ning riskide hindamise ja maandamise andmed (II kd, tl 13-18),

mille kohaselt H-L elukaaslane tuli taksoga Rakverest koju, oli purjus. Kuna H-L peitis viina

ära, siis tekkis tüli, mille käigus Aleksei väänas kannatanut kaelast ja tõukas korduvalt,

kannatanul oli valus. Aleksei karjus H-L peale ning lubas ära tappa, tõukas korduvalt ning

lubas korteris kõik sassi peksta. H-L sõnul kaelast väänamine tekitas talle valu. Aleksei on

varasemalt lubanud H-L maha lüüa, on teda noaga ähvardanud, bensiiniga teda üle valanud.

Iga kord, kui Aleksei joob, siis tahab siit ilmast lahkuda ja lubab H-L endaga kaasa võtta.

Aleksei on ka politsei saabudes agressiivne. 23.08.2024 teostatud järelkontrolli käigus kinnitab

H-L K, et nii psüühiline kui ka füüsiline vägivald on olnud korduv. Ta on endas kindel, et

Alekseiga nad enam koos elama ei hakka. Majanduslikult saab ise hakkama ning Alekseist ei

sõltu. Tugivõrgustik on olemas.

Asjaolu, et Aleksei Barulitšev oli 13.08.2024 alkoholijoobes, kinnitab indikaatorvahendi

kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (II kd, tl 21).

Politsei tahtis kontrollida Aleksei Barulitševi joovet indikaatorvahendiga, kuid ta keeldus

puhumast ja keeldus protokolli allkirjastamast. Politsei fikseeris Aleksei Barulitševil

joobetunnused: silmade punetus, silma pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud, kõne

arusaamatu, esineb häireid aja-, isiku ja kohatajus, koordinatsioon on väga häiritud, käitumine

on ründav, omamehelik ja ta on ärritunud.

Aleksei Barulitševi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (II kd, tl 18-20) nähtub, et

Aleksei Barulitšev peeti kahtlustatavana kinni 13.08.2024 kell 22:42 aadressil XXX.

Tervisekahjustusi tuvastatud ei ole. Kasutatud käeraudu.

Lisaks tõendab 13.08.2024 episoodi, ähvardamist ja kannatanu suhtes toimunud vägivallategu

asitõendi (häirekeskuse kõnesalvestis, vormikaamera salvestis) vaatlusprotokoll koos

väljatrükkidega andmebaasist Aweroc WebPlayer ja DEMS ning salvestistega DVDplaadil (II

kd, tl 22-26), et 13.08.2024 kell 22:27:32 teatab A O, et naabrid kaklevad ja meesterahvas

peksab naisterahvast. Helistaja nägi seda akna peegeldusest. Mees on juua täis. Naine nuttis

väljas ja ütles, et tema ei julge politseid kutsuda, sest mees pidi ta ära tapma. Teataja teada on

naine rase. Naine ütles, et tema ei julge politseid kutsuda, siis A O ütles naisele, et tema läheb

tuppa ja kutsub politsei. See ei ole normaalne ja ei ole esimest korda. Mees on varem aknast

asju välja visanud ja tundub ebastabiilne. Naine läks korterisse tagasi ja ütles, et tema ei julge

politseid kutsuda ja kui tema tuppa ei lähe, siis jääb selles süüdi.

Lisaks tõendab 13.08.2024 tapmisega ähvardamist ja kannatanu suhtes toimunud vägivallategu

vormikaamera videosalvestis (II kd, tl 27-28), millest on näha, et korteriukse avab

naisterahvas, kes on nutuse häälega ja annab teada, et mees just läks pikali. Korterisse

sisenedes tuleb korteri esikusse vene keelt kõnelev meesterahvas, kes on ülbe ja üleoleva

käitumisega. Naisterahvas annab teada, et mees tuli taksoga linnast ja kotis oli viin, ta peitis

viina ära ja mees tuli kallale, kuna ei saanud viina ja siis pidi viina peidust ära võtma. Naine

annab teada, et mees on lihtsalt vägivaldne, tõukab koguaeg. Tõukas mitu korda, väänab pead

ja lükkab. Naine annab teada, et tuleb talle kogu aeg kallale, siin ei ole seda juhtunud, aga siis

kui linnas elasid, siis politsei käis nende juures. Naisterahvas ütleb, et mees ajab suust lollusi

välja ja räägib, et tahab teda ehk naist ära tappa. Meesterahval pannakse käed raudu. Pärast

seda meesterahvas käitub üleolevalt, ülbitseb politseinikega ja kasutab ebatsensuurseid

väljendeid, sõimab ja ähvardab kätte maksta, ähvardab politseinikke ja nende lähedasi ära

tappa, õhku lasta jne.

13.08.2024 episoodi ja vägivallategu tõendavad veel tunnistaja K O ütlused (I kd, tl 60-62), kes

elas augustis 2024 XXX. Tema ütluste kohaselt läks ta tol õhtul kööki ja kuulis naisterahva

karjumist, et ``Lõpeta ära, ära löö mind``. Nägi läbi vastasmaja akende peegelduse korteris

toimunud kannatanu löömist. Kirjeldas, et nägi, kui meesterahvas tõusis püsti, läks naise

juurde, midagi rääkisid ja siis meesterahvas lõi naisterahvast ja istus oma toolile või nurka

tagasi. Kinnitas, et mees lõi naist kas lahtise käe või rusikaga näopiirkonda. Löök tabas, sest

naine hoidis pärast kätt põsel. Ta kutsus enda abikaasa kööki ja ütles, et see mees lõi oma

rasedat naist. Tunnistaja ütluste kohaselt ta nägi, et kannatanu ja see meesterahvas istusid

hetkeks sinna tagasi ja siis naisterahvas jalutas köögist välja ja läks korterist ka välja. Tema

abikaasa nägi naist aknast maja ees ja läks õue juhtunut selgitama.

13.08.2024 episoodi ja vägivallategu tõendavad veel tunnistaja A O ütlused (I kd, tl 63-64), kes

elas augustis 2024 XXX. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil oma abikaasa sõnu, et kuna neil oli

aken lahti, siis naine oli kuulnud sõimlemist ja kisa, ja kutsus teda kööki, et vaata, mis toimub.

Nad vaatasid aknast välja ja tema nägi nii palju veel, et seal mingi riidlemine ja sõimlemine

käis, siis mingi hetk tõusis süüdistatav püsti, tõstis käe üles. Seda kohta ta ei näinud, kas ta lõi

või ei löönud, siis muutus seal kõik rahulikuks, siis tema ütles naisele, et peaks vist politsei

kutsuma. Ta kuulis veel, et karjumise käigus karjus naisterahvas, et ``kas ta elab siin`` ja siis

oligi vaikus. Ta küsis nagu, kas ta elab siin, aga ta ei oska öelda, mida sellega silmas peeti.

Tunnistaja läks alla suitsule, alguses mõtles, et ei kutsugi politseid, et ise jagavad oma asju.

Nägi veel aknast, et see naisterahvas kadus sealt köögist, siis läks alla suitsule. Tunnistaja läks

maja nurga taha autosid vaatama ja tagasi tulles istus see naine õues pisarais, nuttis. Küsis, et

miks ta siis politseid ei kutsu ja naine vastas, et ei julge kutsuda, et mees lubas ta ära tappa. Siis

ta ütles, et tema võib kutsuda, läks üles telefoni järgi ja kutsus politsei. Tunnistaja kinnitas

veel, et Aleksei Barulitšev on tema poja sõnul loopinud naise rahakoti aknast välja.

KarS § 120 – ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Ennekõike kahjustatakse

vaimset heaolu, tekitatakse emotsionaalselt kurnav hirmutunne. Samas ei ole välistatud ka

ähvarduse tagajärjel kehaliste tervisehäirete teke (kõnehäired, peavalu jms). Nimetatud kuriteo

objektiivse koosseisu moodustab spetsiifiline tegu-ähvardamine, mille sisu on tapmine,

tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine ning mis on

veenev ehk kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Kannatanu H-L K kinnitas ütlustes, et ta elas koos Aleksei Baruliševiga alates 2023 suvest ning

talvel 2023 tuli mees Soomest koju. Pärast seda on Aleksei vähemalt viiel korral vehkinud

tema näo ees noaga ja öelnud, et tapab teda ära. Kannatanu kinnitas, et iga kord, kui Aleksei

Barulitšev joob, siis ta ähvardab kannatanut, et ta võtab endalt elu ja võtab teda kaasa.

Kannatanu H-L K kinnitas ütlustes, et tema tapmisega ähvardamist peale seda kui on lapse

sünnitanud, on olnud korra kuus ja viimane selline ähvardus oli 13.08.2024. Ütlustes ta

kinnitas, et kardab tapmisega ähvardamist ja võtab seda reaalsena, kuna tema hirm põhineb

sellel, et ta on ise näinud kuidas Aleksei tappis ära oma ema kaks merisiga. Lisaks põhineb

tema hirm sellel, et Aleksei on tema suhtes olnud varem vägivaldne, st Aleksei on teda

tõuganud, väänanud, tema suunas noaga vehkinud, teda bensiiniga üle valanud, kuna tahab

koos kannatanuga siit ilmast lahkuda.

Kohus leiab, et kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist. Kohus tuvastas eelpool

analüüsitud tõenditega, et Aleksei Barulitšev oli alates 2023. aasta lõpust kuni kinnipidamiseni

13.08.2024, olles alkoholijoobes, korduvalt tahtlikult ähvardanud oma elukaaslast tapmisega

ning öelnud juba rasedale naisele, et peale lapse sündi tapab ta naise ära, samuti on korduvalt

hoidnud käes nuga ning vehkinud sellega H-L K näo läheduses ning öelnud naisele, et tapab ta

ära. Samuti 2024. juulikuus aadressil XXX ütles Aleksei Barulitšev elukaaslasele, et valab

naise bensiiniga üle ning paneb korteri põlema, olles eelnevalt toonud tanklast koju bensiini.

Arvestades seda, et kooselu ajal H-L K käitus Aleksei Barulitševi pidevat agressiivselt, kasutas

tema suhtes nii füüsilist kui ka psüühilist vägivalda, lõhkus kodus olevaid esemeid ja loopis

neid aknast välja ning oli väga tihti negatiivselt meelestatud H- L K suhtes, oli H-L K alust

karta kõigi ähvarduste täideviimist. Kohtul ei ole alust kahelda, et kannatanu H-L K pidas

ähvardusi reaalseks, kuna see tundub reaalne keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kohtu

hinnangul kannatanu hirm tapmisega ähvardamise ees ajas suurenes ja ta hakkas hirmu tundma

lisaks endale ka sündimata lapse elu ja hakkamasaamise pärast, seetõttu tundub kannatanu hirm

reaalne keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Leian, et süüdistatava

Aleksei Barulitševi poolt mõlemas episoodis kannatanu H-L K tapmisega ähvardamine alates

2023. aasta lõpust kuni kinnipidamiseni 13.08.2024, sh 18.04.2024 kui ka 13.08.2024 on

toimunud süüdistuses nimetatud käitumissituatsioonides ja kuriteosündmuste puhul

süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Aleksei Barulitšev teadis, mida ta teeb ja

tahtis seda. Samuti oli ta teadlik, et kannatanu võib võtta ähvardusi reaalsena – Aleksei

Barulitšev oli kannatanut juba väärkohelnud ja oma vägivaldse käitumisega kannatanule

näidanud ja teadis, et kannatanul on ainuüksi seetõttu alust teda ja tema ähvardusi karta.

Kohus leiab, et süüdistatava Aleksei Barulitševi käitumises esinevad KarS § 120 lg 1 järgi

kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad

asjaolud puuduvad.

KarS § 121 lg 1 - kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Nimetatud

kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu

tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. KarS § 121 lg 2 p 2-kui sama tegu on toime pandud

lähi- ja sõltuvussuhtes, p 3-kui see on toime pandud korduvalt. Subjektiivsest küljest eeldab

antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse

tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Aleksei

Barulitšev teadis, mida ta teeb ja tahtis seda. Lüües ja tõugates kannatanut ning väänates tema

pead, möönis Aleksei Barulitšev, et tema tegevus põhjustab kannatanule valu. Lisaks teadis

Aleksei Barulitšev seda, et isik kellele ta selliste tegudega füüsilist valu tekitab on tema

elukaaslane ja tulevase lapse ema, st. tegemist on lähisuhtega.

Leian, et süüdistatava Aleksei Barulitševi poolt mõlemas episoodis kannatanu H-L K valu

põhjustamine (18.04.2024 kehapiirkonda tõukamisel füüsilise valu põhjustamine ja 13.08.2024

parema käega vastu paremat õlga lükkamisel, parema käe käsivarrega kannatanul kaela ümbert

kinni võtmisel ja pea väänamisel, korduvalt rindkere- ja õlapiirkonda tõukamisel ja ühe korra

käega näkku löömisel valu põhjustamine) on toimunud süüdistuses nimetatud

käitumissituatsioonides ja kuriteosündmuste puhul süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese

tahtlusega. Kannatanu H-L K on kinnitanud, et 13.08.2024 tundis ta füüsilist valu kõigi nende

tegude osas, mis Aleksei Barulitševile on süüdistuses ette heidetud.

Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt. löömine, peksmine, kägistamine,

hammustamine, juustest kiskumine, pikali tõukamine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk

vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul

erinev. Kannatanu H-L K tundis 18.04.2024 Aleksei Barulitševi poolt kehapiirkonda

tõukamisel valu ning 13.08.2024 Aleksei Barulitševi poolt käega vastu õlga lükkamisel, naise

pea väänamisel, korduvalt naise rindkere ja õlapiirkonda tõukamisel ja näkku löömisel valu.

Puudub alus kahelda kannatanu ütlustes valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele

mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul on ennekõike tegemist KarS § 121 lg 1 ühe

koosseisualternatiiviga, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kus ei olegi tagajärjeks

oluline tervise kahjustamine, vaid inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes

inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Kui tervise kahjustamise puhul on vaja fikseerida

tervisekahjustuse olemasolu, siis valu tekitava kehalise väärkohtlemise puhul on vaja tuvastada,

kas see valu tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul puudub

igasugune kahtlus selles, et kannatanu H-L K valu tundis. Kannatanu avaldatud ütlustes

(ülekuulatud alles 13.08.2024 ja 14.08.2024) ei ole ta 18.04.2024 tõukamist maininud, kuid

seda on kirjeldatud lähisuhte infolehes, mille koostas tunnistaja patrullpolitseinik G I, kes

märkis kohtus ülekuulamisel, et kannatanu kartis Aleksei Barulitševi ning tunnistaja sõnul

kannatanu kaitses meest ja ei soovinud sündmuse kohta kõiki asjaolusid avaldada. Kohtul ei

ole alust siiski kahelda, et kannatanu H-L K tõukamisel valu tundis, kui ta sellist asjaolu

politseinikule mainis, kuna see tundub reaalne keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kohus

tuvastas, et Aleksei Barulitšev oli korduvalt kannatanut H-L K tapmisega ähvardanud ja

kannatanu kartis reaalselt Aleksei Barulitševi tegusid, lisaks kohus tuvastas, et kannatanu ei

julgenud 13.08.2024 isegi pärast tema suhtes vägivallatsemist ja tapmisega ähvardamist

politseid kutsuda ning politsei pidi kutsuma naaber, tunnistaja A O.

Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule nii

18.04.2024, kui ka 13.08.2024 füüsilist valu. Süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121

lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o valu

põhjustanud kehaline väärkohtlemine. Kuna Aleksei Barulitševi puhul on tegemist isikuga,

keda on Viru Maakohtu 04.11.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8028 karistatud KarS §

120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 404 lg 1 järgi ja Viru Maakohtu 08.01.2024 otsusega

kriminaalasjas nr 1-23-1212 karistatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi,

seega ta omas kehtivat kriminaalkaristust teise inimese kehalise väärkohtlemise eest, samuti oli

kannatanu H-L K süüdistuses esitatud tegude ajal tema elukaaslane, nad olid lähisuhtes ja

ootasid ühist last, siis on süüdistus vägivallategudes õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg p 2,

3 järgi.

Kohus leiab, et süüdistatava Aleksei Barulitševi käitumises esinevad KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi

kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad

asjaolud puuduvad.

Kaitsja vastuväited süüdistele

Kaitsja leiab, et kohtuotsust ei tohi rajada sellise isiku ütlustele, keda ei olnud võimalik kohtus

ristküsitleda. Praegusel juhul H-L K ütluste puhul kohaldub KrMS § 15 lg 3. KrMS § 15

lõikest 3 nähtub, et kohus ei või otsust rajada valdavas ulatuses 1) anonüümsete tunnistajate

ütlustele, 2) tõenditele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik

küsitleda, ega 3) KrMS § 66 lõikes 21 nimetatud isiku ütlustele. Kaitsja tõi välja rida

Riigikohtu lahendeid (1-17-11682, 1-21-7406, 1-21-6603 kus on selline seisukoht välja toodud.

Kaitsja leiab, et kuna kannatanu H-L K keeldus kohtus ütluste andmisest ja muid tõendeid asjas

ei ole, tuleb Aleksei Barulitšev KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi õigeks mõista.

Kohtu seisukoht

KrMS § 15 lg 3 näeb ette, et kohtuotsus ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses ütlustele,

mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Riigikohtu praktikas

on korduvalt selgitatud, et kohtuotsus tugineb tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on

kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. (Vt RKKK

18.02.2013, 3-1-1-89-12, p 20; 29.04.2013, 3-1-1-41-13, p 10; 13.03.2020, 1-17-11682/102, p

23).

Kohus leiab, et kriminaalasjas on lisaks kannatanu ütlustele ka teisi tõendeid, mis kinnitavad

Aleksei Barulitševi poolt alates 2023. aasta lõpust kuni kinnipidamiseni 13.08.2024, sh

18.04.2024 ja 13.08.2024 toimunud ähvardamiste ja vägivallategude toimepanemist ja neid

tõendeid on kohus kohtuotsuses analüüsinud ja süüdistusi põhjendanud.

Kriminaalasja juurde on esitatud Aleksei Barulitševi suhtes varem tehtud kohtuotsused ja -

määrused, sh karistusregistri väljavõte (II kd, tl 115), mille kohaselt on Aleksei Barulitševil 2

kehtivat kriminaalkaristus. 04.11.2020 Viru Maakohtu otsusega nr 1-20-8028 on Aleksei

Barulitševi karistatud KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 404 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 5

kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 7 kuud. Karistus pöörati Viru Maakohtu 29.07.2021

kohtumäärusega täitmisele ja on täidetud 24.03.2023. Aleksei Barulitšev pani sellel katseajal

toime uued süüteod ja 08.01.2024 Viru Maakohtu otsusega (Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2025

otsusega) nr 1-23-1212 karistati teda KarS § 424 lg 1, KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja KarS § 120 lg 1

järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 11 kuud vangistust. Käesolev kohtuotsus jõustus

30.04.2025.

Aleksei Barulitševi suhtes tehtud kohtumäärused: Viru Maakohtu 15.08.2024 Viru Maakohtu

kohtumäärus- Aleksei Barulitšev vahistati kuni 13.10.2024 (II kd, tl 87-95); Viru Maakohtu

08.10.2024 kohtumäärus- Aleksei Barulitševi suhtes pikendati vahistamist kuni 13.12.2024 (II

kd, tl 96-100).

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2

sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega.

KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teisele raskusastmele vastav vägivallategu,

mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teisele raskusastmele vastav

vägivallategu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane

vangistus.

Riigikohtu seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku

keskmine määr ja seejärel süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse

sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad

asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (nt süüdistatava teojärgne käitumine,

kannatanu käitumine jms). Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse

eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11). Vangistuse

keskmine määr KarS § 120 lg 1 järgi on 6 kuud vangistust. Vangistuse keskmine määr KarS §

121 lg 2 p 2,3 järgi on 2,5 aastat vangistust.

Aleksei Barulitševile karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud süütegude raskust ja

laadi, tagajärgi ning süüdistatava isikut ja ka seda, et teda on varem korduvalt kriminaalkorras

karistatud sarnaste süütegude eest. Kohus leiab, et süütegude tehiolude ja ka korduvuse tõttu

tuleb Aleksei Barulitševile mõista reaalne vangistus. Süüdistatava karistust kergendavad

asjaolud puuduvad, kuid raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 3 kohaselt süütegude

toimepanemine raseda suhtes.

Kohtu hinnangul on Aleksei Barulitševile süükspandavate tegude raskus KarS § 120 lg 1 järgi

veidi üle sanktsiooni keskmist määra, kuna ähvardamine toimus aasta jooksul korduvalt,

mistõttu mõistetakse Aleksei Baulitševile KarS § 120 lg 1 järgi 7 kuud vangistust ning KarS §

121 lg 2 p 2,3 järgi alla sanktsiooni keskmist määra, mistõttu mõistetakse Aleksei Barulitševile

karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kohus võtab arvesse, et Aleksei Barulitšev oma

käitumisega ei põhjustanud kannatanule raskeid tagajärgi. KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel tuleb

moodustada liitkaristus ning lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista

Aleksei Barulitševi liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse Aleksei Barulitševi karistusaja hulka tema eelvangistuses

viibimise aeg 18.04.2024, s.o 1 päev ning kuna Aleksei Barulitšev oli vahistatud alates

13.08.2024, siis eelvangistus aeg alates 13.08.2024 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 30.05.2025,

s.o on 9 kuud ja 17 päeva, kokku 9 kuud 18 päeva ning loetakse Aleksei Barulitševil kandmisele

kuuluvaks karistuseks 8 kuud 12 päeva vangistust. Kuna mõlemad süüteod pani Aleksei

Barulitšev toime pärast Viru Maakohtu 08.01.2024 kohtuotsust, mis jõustus Tartu

Ringkonnakohtu 06.02.2025 otsusega ning Aleksei Barulitšev nende otsuste järgi ei olnud

kinnipeetav, siis tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, mille kohaselt, kui süüdlane

paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue

kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra. Seega, KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse mõistetavat karistust

Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2025 otsusega nr 1-23-1212 mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta

11 kuud vangistust võrra ning mõistetakse kohtuotsuste kogumis Aleksei Barulitševile lõplikuks

liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 12 päeva vangistust. Aleksei Barulitševi karistuse kandmise aja

alguseks loetakse kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.05.2025. Aleksei Barulitševi suhtes on

valitud tõkendiks vahistamine, siis tuleb tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel tõkend vahistamine tühistada.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta

riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Käesolevas kriminaalasjas on Aleksei Barulitševi menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179

lg 1 p 2 alusel sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4

alusel määratud kaitsjale välja mõistetud kaitsjatasu summas 1744,60 eurot, kokku 3073,60

eurot.

Kaitsja seisukoht menetluskulude osas

Süüdistatava kaitsja leidis, et kui Aleksei Barulitšev mõistetakse süüdi, siis võib kohus isiku

menetluskulude tasumisest osaliselt vabastada ja anda nende tasumiseks pikema aja.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud Aleksei Barulitševi menetluskulude jätmine

osaliselt riigi kanda, kuna Aleksei Barulitšev on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on

teadlik, et uute kuritegude toimepanemisel tuleb tal süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud hüvitada.

Kohus leiab ka, et menetluskulude hüvitamine süüdimõistetu poolt pikema aja jooksul, nt 2-3

aasta jooksul ei ole seaduslik ega põhjendatud. Menetluskulude osade kaupa tasumist aasta

jooksul reguleerib KrMS § 180 lg 3, KrMS § 423 ja 424 ja KarS § 66.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse

ositi. Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmist reguleerib KrMS § 423 ja 424.

KrMS § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete

sissenõudmisel kriminaalmenetluse seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid.

KrMS § 424 alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukohajärgse

maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni

ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle

tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohus, kellelt on taotletud mõjuval

põhjusel rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamist, peab selle põhjuse olemasolu ka

kontrollima ja selle olemasolu või puudumist põhjendama.

KrMS § 424 sätestab rahalise karistuse pikendamise ja ajatamise menetlusõigusliku aluse.

Materiaalõiguslik alus analoogilise otsustuse tegemiseks puutuvalt karistuse osastamisse

sisaldab KarS § 66 lg-s 1, mille kohaselt võib rahalist karistust mõistev kohus juba

süüdimõistvat otsust tehes määrata, et süüdlasel tuleb see tasuda ositi. KarS § 66 lg 1 kohaselt

mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase

perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse täitmise või

kandmise ositi. KarS § 66 lg 3 sätestab, et ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise

tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Kuna seadus võimaldab menetluskulude tasumist osastada või tähtaega pikendada korraga

ainult ühe aasta võrra, ei ole Aleksei Barulitševi kaitsja taotlust menetluskulude tasumiseks

kahe kuni kolme aasta jooksul võimalik rahuldada. Kuna kohus tunnistab Aleksei Barulitševi

süüdi ja mõistab karistuse liitkaristuse näol suhteliselt pika vangistuse ning käesolevas

kriminaalasjas väljamõistetav summa on piisavalt suur, et seda tasuda ka aasta jooksul, siis ei

pea kohus üldse põhjendatuks, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse Aleksei Barulitševi

poolt ositi aasta jooksul. Aleksei Barulitševil tuleb menetluskulud kokku 3073,60 eurot tasuda

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.

ASITÕENDID

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jäetakse kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde:

13.08.2024 Häirekeskuse kõnesalvestis ja vormikaamerasalvestis asuvad DVD-plaadil

ümbrikus toimiku vahel, (II kd, tl 26); - 18.04.2024 Häirekeskuse kõnesalvestis asub DVD-

plaadil ümbrikus toimiku vahel (II kd, tl 45); - 18.04.2024 kaks vormikaamerasalvestist

asuvad DVD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (II kd, tl 51); - 18.04.2024 patrulli tehtud fotod

(6 faili) asuvad DVD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (II kd, tl 31).

Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel on põhjendatud nende säilitamine

kriminaaltoimikus, et tagada kriminaaltoimiku terviklikkus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Jaakus

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2025 kohtuotsusega.