2-23-18278/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.05.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-18278

Tsiviilasi

Xi hagi Ai, Bi ja Ci vastu tahteavalduste andmiseks

kohustamiseks

Hagihind

931 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X (isikukood XXX)

Hageja esindaja: vandeadvokaat Raul Talts (e-post

raul@abtalts.ee)

Kostja I: A (isikukood XXX)

Kostja II: B (isikukood XXX)

Kostja III: C (isikukood XXX)

Kostjate esindaja: Aivar Olli (e-post xxx)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Kohustada Ai ja B tegema tahteavaldus, millega A ja B annavad Xile üle

omandiõiguse SB OÜ (registrikood xxxxx) osale nimiväärtusega 931 eurot.

3. Kohustada Cit andma nõusolek SB OÜ (registrikood xxxxx) osa nimiväärtusega 931

eurot senise omanikukande kustutamiseks ja Xi osa omanikuna äriregistrisse

kandmiseks.

4. Jätta menetluskulud Ai, Bi ja Ci kanda võrdsetes osades.

5. Välja mõista Ailt menetluskulu 1 646,33 eurot Xi kasuks.

6. Välja mõista Bilt menetluskulu 1 646,33 eurot Xi kasuks.

7. Välja mõista Cilt menetluskulu 1 646,33 eurot Xi kasuks.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Ail, Bil ja Cil tasuda Xile

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

9. Jätta kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jõusse 29.12.2023 kohtumäärusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. 04.04.2023 sõlmisid abikaasad kostja I ja II müüjatena ning kostja III ostjana SB OÜ (registrikood

xxxxx, edaspidi SB) osa nimiväärtusega 931 eurot, mis moodustab 33,25% osakapitalist,

müügilepingu. Lepingu kohaselt müüsid müüjad osa ostjale hinnaga 931 eurot, mille ostja oli

müüjatele sularahas tasunud enne lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimise ajal ning hagi esitamise

seisuga on SB ülejäänud osanikeks hageja ning ühisosanikud TS, JS ning SK. Kostja I oli ja on ka

SB juhatuse liige. Kostjad I ja II teisi osanikke lepingu sõlmimisest ei teavitanud. Hageja sai osa

võõrandamisest teada 2023.a. juuni lõpus ning pöördus 24.07.2023 e-kirjaga kostjate I ja III poole.

Hageja ja kostja III pidasid kirjavahetust 27.07.2023 kuni 01.08.2023, kuid sellel ei olnud mistahes

tulemust, s.t hagejale ei esitatud müügilepingut ega teavitatud selle olulistest tingimustest. Lepingu

tingimustest sai hageja teada 10.11.2023, kui hageja esindaja, koostades hagiavaldust lepingu

väljanõudmiseks, sisenes äriregistri veebiportaali ning leidis sealt lepingu. 21.11.2023 tegi hageja

avalduse ostueesõiguse teostamiseks, mille kostjad I ja II said e-posti teel kätte 21.11.2023. Hageja

hoiustas ka ostuhinna 931 eurot notari deposiitkontol 24.11.2023. Kostja I vastas avaldusele

11.12.2023, et ta ei ilmu notari juurde osa müügilepingut sõlmima. Oma kirjas märgib kostja I mh,

et tema ega kostja III ei ole informeerinud SB juhatust lepingust ja selle tingimustest. Pelgalt osa

võõrandamisest teadasaamine hageja poolt ei tinginud ostueesõiguse teostamise tähtaja kulgema

hakkamist, tähtaeg hakkas kulgema alates 10.11.2023, kui hageja sai lepingutingimustest teada.

Ostueesõiguse teostamise tähtaeg oleks lõppenud 10.12.2023. Kuivõrd avaldus tõestati 21.11.2023,

siis on hageja ostueesõigust teostanud tähtaegselt. Avalduse kättetoimetamisega on müügileping

hageja ja kostjate I ja II vahel sõlmitud ning hagejal on õigus nõuda kostjatelt I ja II osa omandi

üleandmist. Kostjale III omandi üleandmiseks tehtud tehing on VÕS § 244 lg 6 alusel tühine.

Äriregistrisse tehtud kanne kostja III kui osa omaniku kohta on ebaõige ning hagejal on õigus

nõuda selle parandamist.

Kostjate väide, et hageja ja kostja I kohtusid 7.06.2023 Riias vastab tõele, kuid väärad ja

tõendamata on väited, et kohtumisel teavitas kostja I hagejat osa võõrandamisest, näitas lepingut

ning et hageja tutvus lepinguga. Hageja soovil SB tegevus lõpetada ning ostueesõiguse teostamisel

puudub seos. Hagejale ei olnud esitatud lepingut ning hageja ei olnud teadlik lepingu tingimustest.

Hageja arvates ei ole mõistlikult võttes seletatav, miks on hageja üritanud alates 2023.a juulist

saada kostjalt I (ja kostjalt III) lepingu ärakirja kui ta teadis lepingu olulistest tingimustest. Hageja

on lepingu ärakirja saamiseks pöördunud kostja I poole ka vandeadvokaadi vahendusel ehk tehes

kulutusi lepingu saamiseks. Kui hagejale oleks leping või selle olulised tingimused varem

edastatud, siis ei olnuks hagejal mingit vajadust eelnevateks tegevusteks ja hageja oleks saanud

kohe pöörduda notari poole ostueesõiguse teostamise avalduse tõestamiseks. Kostja III edastas

lepingu äriregistrile, mitte SB juhatusele. E-äriregistrist nähtuvalt on leping registriosakonnale

esitatud 5.10.2023. Ebaõige on on kostjate väide, et äriregistri elektroonilise portaali kaudu

kandeavaldust esitades näeb isik kõiki seal asuvaid dokumente. Registriosakonna 23.10.2023

kirjast ei olnud hagejal vene keelt emakeelena rääkiva isikuna võimalik aru saada, et

registriosakonnale esitatud leping on tehtud avalikult kättesaadavaks. Väide, et registriosakond

saadab kõik ettevõttega seotud dokumendid ettevõtte registreeritud e-posti aadressile on väär. Liiati

oli ühingu e-posti aadressiks kuni 18.10.2023 kostja I e-posti aadress.

Hageja palub:

1.1. kohustada kostjaid I ja II tegema tahteavaldus, millega kostjad I ja II annavad hagejale üle

omandiõiguse SB OÜ osale nimiväärtusega 931 eurot ning märkida, et kohtuotsus asendab

kostjate I ja II tahteavaldust SB OÜ osa omandiõiguse hagejale üleandmiseks;

1.2. kohustada kostjat III andma tahteavaldus SB OÜ osa nimiväärtusega 931 eurot senise

omanikukande kustutamiseks ja osa omanikuna äriregistrisse hageja kandmiseks ning

märkida, et kohtuotsus asendab kostja III tahteavaldust SB OÜ osa omanikukande

kustutamiseks.

Kostjate seisukohad

2. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hageja ei teostanud ostueesõigust tähtaegselt. Tehingu tegemise

ajal kuulus SB juhatusse ka hageja. Kostja I ei varjanud osa võõrandamist ning teavitas telefonitsi

sellest hagejat peale tehingu teostamist. Tol hetkel hageja ei näidanud huvi üles toimunud tehingu

osas. Kostja I ja hageja kohtusid 07.06.2023 Riias. Kohtumise eesmärk oli arutada jooksvaid

muresid ettevõttega ning edasisest tegevusest. Lisaks algatas hageja vestluse ka võõrandatud osa

müügi kohta. Hageja päris täpsustavalt, kellele kostja I oma osa võõrandas. Kostja I andis

omapoolseid selgitusi ning teatas, et tema autos on müügileping kaasas. Kostja I näitas osa

võõrandamise lepingut hagejale. Hageja tutvus sellega ning leidis, et tema meelest on parem SB

sulgeda. Hageja muutis oma tavapärast käitumist 2023. aasta juulikuus, mil kostja III ettevõtte

majandustegevuse dokumentatsiooniga ning avaldas muret ettevõtte rahaliste vahendite

ebaotstarbelises kasutamises. Hageja proovis pöörduda registriosakonna poole 13.09.2023

vastuväitega SB osanike nimekirja kantud andmete õigsuse kohta, väites, et kostja III ei ole osanik.

Kohus enda 23.10.2023 määruses Ä 10132865 / M3 jättis hageja vastuväite tähelepanuta.

Määrusest nähtub, et notariaalne leping oli edastatud ning juhatusel oli võimalus sellega tutvuda.

24.07.2023 kirjavahetus kinnitab, et hageja teadis müügilepingust 24.07.2023 ning vastavalt

määrusele oli leping esitatud vahemikus 04.04.2023 kuni 24.07.2023.

Hageja on väitnud, et sai teada lepingu tingimustest 10.11.2023, kuid ei ole tõendanud, et just sellel

kuupäeval sai temale teatavaks lepingu sisu. Hagiavaldus oli kohtule esitatud 29.12.2023.

Väheusutav on asjaolu, et hageja esindaja koostas hagiavaldust rohkem kui kuu aega ning pelgalt

kirja saatmine koos manusega hagejale lepingulise esindaja poolt ei tõenda asjaolu, et hageja sai

just 10.11.2023 teada lepingu sisust ja tingimustest. Leping oli äriregistri portaali laetud

05.10.2023, hageja poolt 22.02.2024 seisukohale lisatud väljavõttest nähtuvalt selgub, et hageja

tegi 17.10.2023 kandeavalduse e-posti aadressi muutmiseks. Antud asjaolu kinnitab seda, et hageja

nägi dokumentide nimekirjas lepingut. Ka registriosakonna määruses märgitu kinnitab nii hageja

teadmist, et leping on avalikult hagejale nähtav, kui ka võimalust sellega tutvuda. Kostjale I

teadaolevalt kõik ettevõttega seotud dokumendid, millised on laetud e-äriregistri portaali, saadab

äriregister ka ettevõte registreeritud e-postile sellekohase teate. Kostja I seisukohalt on alust arvata,

et hageja sai lepingu kätte 05.10.2023, mil see oli laetud äriregistri portaali.

Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastab, et kostjad sõlmisid 04.04.2023 osa müügilepingu (dtl 11-14), millega

ühisomanikest kostjad I-II müüsid 931-eurose nimiväärtusega SB OÜ osa kostjale III. Hageja on

ühingu osanik, talle kuulub samuti 931-eurose nimiväärtusega osa, mis moodustab 33,25% ühingu

osakapitalist (väljavõte dtl 16). 21.11.2023 tegi hageja avalduse ostueesõiguse teostamiseks (dtl

29-33). Pooled vaidlevad, kas hageja on ostueesõigust kehtivalt teostanud.

4. ÄS (äriseadustik) § 149 lg 2 järgi kui põhikirjas ei ole osa võõrandamiseks ette nähtud teistsugust

korda, võib osanik osa vabalt võõrandada teisele osanikule. Osa võõrandamise korral kolmandale

isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamislepingu esitamisest. Põhikirjas

võib ette näha, et ostueesõigus kehtib ka osa võõrandamisel teisele osanikule. Ostueesõiguse

olemasolu korral esitab osa võõrandanud osanik eesõiguse tekkimise aluseks oleva

võõrandamislepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamata teisi osanikke lepingu

sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta

sätestatut. Ühingu põhikiri (dtl 15) osa võõrandamist ei reguleeri.

5. Riigikohus on selgitanud, et teatamiskohustuse täitmiseks tuleb ostueesõigusega isikule teatada

müügilepingust ja selle sisust; võimalike vaidluste korral peab just müüja tõendama, et

ostueesõigusega isikut on teavitatud nii müügilepingu sõlmimisest kui ka selle lepingu tingimustest

(3-2-1-142-14, p 15). Müüjal on kohustus tõendada, et teavitamisega sai ostueesõiguslane teada

müügilepingu tingimused, mis on ostueesõiguslase jaoks olulised (3-2-1-61-08, p 14). ÄS § 149 lg

2 IV-V lauses sätestatu on analoogne ÄS § 229 lg 2 regulatsiooniga, mille osas on Riigikohus

selgitanud, et ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil ostueesõigust omav

aktsionär saab aktsiate võõrandamisest ja selle tingimustest teada; ostueesõiguse teostamise

tähtaega ei saa siduda ajaga, mil aktsiate võõrandamisest teatati aktsiaseltsi juhatusele (3-2-1-145-

05, p 13). Pooled vaidlevad, millal hageja sai 04.04.2023 müügilepingu sõlmimisest ning kõigist

müügilepingu olulistest tingimustest teada.

6. Kohus leiab, et kostjate väide, et hageja sai müügilepinguga tutvuda 07.06.2023 kohtumisel Riias,

ei ole tõendatud. Kostjate esitatud sõnumivahetus (dtl 74, tõlge dtl 75) teavet kohtumisel arutatu

kohta ei sisalda. Samuti ei seondu müügilepingu sisust teadmisega asjaolu, kas hageja tahtis ühingu

tegevust lõpetada, mille kohta on esitatud e-kirjavahetus (dtl 76, tõlge dtl 77). Hageja on ka

24.07.2023 e-kirjas kostjatele I ja III (dtl 17, tõlge dtl 18) märkinud, et ta ei ole saanud lepingu

projekti. Et hagejale oleks leping esitatud, ei nähtu ka kostjate viidatud registriosakonna

23.10.2023 määrusest (dtl 78-80). Määruses on märgitud üksnes, et leping on esitatud

registriosakonnale. Määruses ei ole selgitatud, et registriosakonnale esitatud dokumendid on

tutvumiseks kättesaadavad, mistõttu nõustub kohus hagejaga, et hageja ei pidanud seoses

määrusega lepingutingimustest teada saama. Kostjad on välja toonud, et hageja tegi 17.10.2023

kandeavalduse ühingu e-posti aadressi muutmiseks, osa müügileping oli esitatud registripidajale

05.10.2023 (dtl 99-100). Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud, et kandeavalduse esitamisel pidi

hageja nägema ka 05.10.2023 lepingut. Kostjad on välja toonud, et e-äriregistris nähtub kõigi

dokumentide nimekiri (dtl 99-100), kuid asjaolu, et e-äriregistrist saab mh vaadata kõigi

dokumentide nimekirja, ei tähenda, et ka hageja pidi seda kandeavaldust esitades kindlasti nägema.

Hageja esitatud kuvatõmmistest (dtl 143-144) ei nähtu, et äriregistri portaali kaudu andmete

muutmiseks avalduse esitamise vaates kuvataks varem esitatud dokumentide nimekirja või

avaneksid kõik registritoimikus asuvad dokumendid vms. Kostjate väited selle kohta, et hageja pidi

saama lepingu esitamise kohta e-posti teel teate registripidajalt, on paljasõnalised. Hageja on välja

toonud, et kuni 18.10.2023 oli ühingu e-posti aadressiks kostja I e-posti aadress, milline asjaolu

nähtub ka 17.10.2023 kandeavaldusest (dtl 137), millega on mh taotletud e-posti aadressi xxx

registrikaardilt kustutamist. Kohus asub seisukohale, et kostjad I-II ei ole tõendanud, et hageja sai

müügilepingu tingimustest teada varem kui 10.11.2023.

7. VÕS § 244 lg 4 kohaselt ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse

tegemisega müüjale. Kohus tuvastab, et notar edastas hageja 21.11.2023 avalduse ostueesõiguse

teostamiseks kostjate I ja II müügilepingus märgitud e-posti aadressil (dtl 36-37, tõlge dtl 35),

kostjad I ja II said avalduse kätte 21.11.2023 ning vastasid sellele 11.12.2023 (dtl 38-39). Kohus

asub seisukohale, et 21.11.2023 avaldus ostueesõiguse teostamiseks oli tehtud tähtaegselt.

8. VÕS § 244 lg 1 järgi ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava

isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku

leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest

tulenevaid kohustusi. VÕS § 244 lg 6 kohaselt eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse

alusel tekkinud ostueesõigus, on tühine, kui käsutustehing tehakse pärast ostueesõiguse teostamise

õiguse tekkimist ning see kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist.

9. Seoses ostueesõiguse teostamisega on hageja ja kostjate I ja II vahel tulenevalt VÕS § 244 lg 1

sõlmitud müügileping, mille esemeks on 931-eurose nimiväärtusega SB OÜ osa 04.04.2023

müügilepingus sätestatud tingimustel, ning käsutustehing, millega kostjad I ja II andsid osa omandi

üle kostjale III, on VÕS § 244 lg 6 tulenevalt tühine. Osa on seega jätkuvalt kostjate I ja II

ühisomandis.

10. VÕS § 208 lg 3 järgi õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus

omandada. Vastavalt VÕS § 108 lg 2 kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises,

võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist.

11. Kohus rahuldab hagi kostjate I ja II vastu esitatud nõuete osas VÕS § 108 lg 2 alusel ning kohustab

kostjaid I ja II tegema tahteavalduse, millega nad annavad hagejale üle omandiõiguse SB OÜ osale

nimiväärtusega 931 eurot. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on

kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Et

kohtuotsus asendab tahteavaldused puudub vajadus kohtuotsuse resolutsioonis eraldi ära märkida,

sest vastav tuleneb vahetult seadusest.

12. Kehtiva ÄS § 149 lg 31 järgi osa võõrandamine loetakse toimunuks alates kande tegemisest

äriregistrisse osanike nimekirja. Osa omanikuna on käesoleval ajal osanike nimekirja kantud kostja

III, milline kanne on seoses käsutustehingu tühisusega ebaõige. ÄRS § 50 kohaselt kui

registrikanne on ebaõige, võib huvitatud isik nõuda juriidiliselt isikult ebaõige kande parandamist.

Kui kande parandamiseks on vajalik ka kolmanda isiku nõusolek, eelkõige kui kande parandamine

puudutab ka kolmanda isiku õigusi, võib huvitatud isik nõuda kande parandamise nõusolekut ka

kolmandalt isikult.

13. Kohus rahuldab hagi ka kostja III vastu esitatud nõude osas ÄRS § 50 II lause alusel ning kohustab

kostjat III andma nõusolek SB OÜ osa nimiväärtusega 931 eurot senise omanikukande

kustutamiseks ja osa omanikuna äriregistrisse hageja kandmiseks. Et kohtuotsus asendab kostja III

nõusoleku tuleneb vahetult seadusest.

14. Kohus tagas 29.12.2023 määrusega hagi. Kohus määrab TsMS § 445 lg 2 alusel, et kohaldatud

abinõu jääb jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Menetluskulud

15. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate

kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei

määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude

jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kostjad tegid kõik menetlustoimingud ühiselt. Kohus

jätab menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostjate kanda võrdsetes osades.

16. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

17. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 4 939 eurot, millest 315 eurot on

riigilõivud (hagi esitamiselt 245 eurot, hagi tagamise taotluselt 70 eurot) ja 4 624 eurot kulutused

lepingulisele esindajale (sh käibemaks). Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hageja kokku tasunud

315 eurot riigilõivu.

18. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja väljatoodu kohaselt osutati hagejale õigusteenust tunnihinnaga 170 eurot (lisandub

käibemaks) kokku 22,5 tundi (detailne toimingute loend dtl 150-151).

19. Kohus leiab, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on kooskõlas

menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu puudub põhjus pidada ilmselt

ülemääraseks. Tasu 170 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, ei ületa kohtu hinnangul

keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse hinda.

20. Hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu on kokku 4 939 eurot, mille kohus mõistab vastavalt

menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja kostjatelt võrdsetes osades, so igalt kostjalt 1 646,33

eurot.

21. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjatel tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

22. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik