2-23-7017/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

30.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-7017

Kohtuasi

L.L hagi A.C.D vastu töösuhte tuvastamise, saamata

jäänud töötasu 8492,56 euro, puhkusetasu 1497,39

euro ja töölepingu ülesütlemise hüvitise 4647 euro,

mittevaralise kahju 2000 euro ja edasiulatuva viivise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

L.L

06.01.2025 apellatsioonkaebus (täpsustatud

15.01.2025)

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Kompromissi kinnitamine

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): L.L

(isikukood XXX), lepingulised esindajad Sirli-Kristi

Käpa ja Karin Lehari

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja):

A.C.D

(registrikood XXX), seaduslik esindaja Õ, lepinguline

esindaja Kaspar Kamsakan

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 29.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja L.L (edaspidi hageja) ja kostja A.C.D (edaspidi kostja) vahel

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Pooled lõpetavad tsiviilasja nr 2-23-7017 kompromissiga järgmistel

tingimustel:

a. pooled kinnitavad, et soovivad käesoleva vaidluse lõpetada kompromissiga

andmata siinjuures hinnanguid ja taganemata oma õiguslikust

positsioonist. Pooled soovivad kompromissi sõlmida üksnes lähtudes

õigusrahust. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad olemasolevatest

õigussuhetest tulenevad mistahes nõuded teineteise vastu;

2-23-7017

b. kostja kohustub hüvitama hagejale menetluskulud 2000 eurot 30.06.2025

ja 1000 eurot maksegraafikuga alates augustist 2025 10 järjestikuse kuu

jooksul 100 eurot kuus iga kuu 10-ndaks kuupäevaks arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX;

c.

kui kostja jääb punktis b märgitud maksetega viivitusse enam kui 10

päeva, siis muutub kogu tasumata summa sissenõutavaks.

1.2. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Tühistada Harju Maakohtu 06.12.2024 otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-23-7017

menetlus.

3. Poolte ülejäänud menetluskulud, mida ei ole nimetatud kompromissi punkti 1.1.

alapunktis b., jäävad kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda.

4. Tagastada hagejale apellatsioonimenetluses pool tasutud riigilõivust, so 175 eurot

kandes tagastamisele kuuluva riigilõivu

hageja

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

5. Jätta hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks ülejäänud osas rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kuna pooled loobusid edasikaebeõigusest, ei saa kompromissi kinnitavas osas määruse peale

Riigikohtule määruskaebust esitada. Määrus on edasikaevatav osas, milles ringkonnakohus

riigilõivu tagastamisest hagejale keeldub (resolutsiooni punkt 5).

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. L.L (hageja) esitas 22.02.2023 töövaidluskomisjonile töövaidluskomisjoni asjas nr 4-

1/358/23 avalduse, milles palus tööandjalt A.C.D (kostja) välja mõista: 1) saamata jäänud

töötasu 2020. aasta oktoobrist kuni 13.01.2023 summas 46 525,93 eurot; 2) puhkusehüvitis

perioodist 2021 ja 2022 kokku 56 kalendripäeva 3165,86 eurot; 3) TLS § 100 lg 4 alusel

kolme kuu keskmise töötasu hüvitis 5088 eurot (bruto) (3 x 1696 eurot).

2. Töövaidluskomisjon jättis hageja avalduse 27.03.2023 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr 4-

1/358/23 rahuldamata.

3. Hageja esitas 12.05.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu järgmiste nõuetega:

1) tuvastada hageja ja kostja vaheline töösuhe; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata

jäänud töötasu 9943,58 eurot (bruto), puhkusehüvitis brutosummas 1497,39 eurot ning

töölepingu ülesütlemise hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 4647 eurot (bruto); 3) mõista kostjalt

hageja kasuks välja mittervaralise kahju hüvitis summas 2000 eurot, 4) kohustada kostjat

tasuma väljamõistetud summadelt viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja vähendas 12.09.2023 menetlusdokumendiga töötasu

nõuet 1451,02 euro võrra. 20.03.2024 kohtuistungil selgitas hageja, et loobub töötasu nõudest

2-23-7017

summas 1451,02 eurot (bruto) TsMS § 429 alusel ning tema töötasu nõude suuruseks jääb

8492,56 eurot.

3.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2020 aasta septembril suulise töölepingu,

mille alusel asus hageja tööandja juurde täistööajaga tööle tootmisjuhina. Hageja viidi

07.11.2022 tõsise terviserikkega kiirabi poolt haiglasse erakorralise meditsiini osakonda

põhjusel, et hageja vererõhk oli kaugel üle normi. Hageja tervis sai pideva emotsionaalse

vägivalla tõttu raskelt kahjustada ning sellele lisandus pidev mure töötasu mittemaksmise

pärast. Hageja esitas tööandjale 20.12.2022 nõudekirja, milles palus tööandjal maksta välja

töötasu, puhkusetasu ning millega nõudis tööandjale tervise kahjustamisega tekitatud varalist

ja mittevaralist kahju. Hageja ütles 12.01.2023 töölepingu üles töölepingu TLS § 91 lg 2 p-de

1 ja 2 alusel. Tööandja töölepingu ülesütlemist ei vaidlustanud.

KOSTJA VASTUVÄITED

4. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

5. Harju Maakohus võttis 06.12.2024 kohtuotsusega vastu hageja osaliselt hagist loobumise

töötasu nõudest summas 1451,02 eurot (bruto), jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud täies

ulatuses hageja kanda. Menetluskulusid kohus kindlaks ei määranud.

APELLATSIOONKAEBUS

6. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub teha uue otsuse,

tühistades maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud

täies ulatuses hageja kanda (kohtuotsuse resolutsioon punktid 2 ja 3), ülejäänud osas

(resolutsiooni punkt 1) jätta maakohtu otsus muutmata ja rahuldada hageja hagi 14 636,95

euro suuruses summas, mõistes kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu

brutosummas 8492,56 eurot, saamata jäänud puhkusehüvitise brutosummas 1497,39 eurot,

TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise brutosummas 4647 eurot, rahuldada hageja mittevaralise kahju

nõue 2000 euro suuruses summas, jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista hageja

menetluskulud kostjalt välja vastavalt esitatud ja tulevikus esitatavatele menetluskulude

nimekirjale, mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

7. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustas kostjat sellele vastama.

Kostja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

8. Ringkonnakohus määras asjas kohtuistungi 29.05.2025. Pooled saavutasid kohtuistungi

käigus peetud läbirääkimiste tulemusena ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille esitasid

kinnitamiseks ringkonnakohtule. Pooled avaldasid, et kompromissi sõlmimise õiguslikud

tagajärjed on nendele teada. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse

lõpetamist. Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-23-7017

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss tuleb

kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ning

tsiviilasja menetlus lõpetada.

10. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi

sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused.

11. TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus

tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse

lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või

lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud

avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.

12. Hageja ja kostja on palunud kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

Hageja ja kostja on kinnitanud, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on pooltele

teada.

13. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses

sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu

hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi osapooled on

kinnitanud, et on selle õiguslikest tagajärgedest teadlikud.

14. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 432 alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle,

menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

15. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja vahel sõlmitud

kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub hüvitama hagejale

menetluskulud summas 2000 eurot hiljemalt 30.06.2025 ja summas 1000 eurot

maksegraafikuga alates augustist 2025 10 järjestikuse kuu jooksul summas 100 eurot kuus iga

kuu 10-ndaks kuupäevaks arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ning

ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

16. Hageja on taotlenud käesolevas asjas hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamist. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse osaliselt. Riigilõivuseaduse

(RLS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei tule riigilõivu tasuda töövaidluses esitatud hagilt või kaebuselt,

milles nõutakse töötasu või palka, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, teenistusse

ennistamist või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmist. Hageja on

hagiavaldusest nähtuvalt mh esitanud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks 2000 euro

ulatuses ning sellelt edasiulatuvate viiviste nõudes. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse mh

nimetatud nõuete rahuldamata jätmise osas. TsMS § 124 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel kuulus

sellistelt nõuetelt nii hagiavalduse kui apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele riigilõiv

summas 350 eurot.

16.1. Apellatsioonimenetluses on apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasutud OÜ C

poolt 350 eurot (laekunud kohtute infosüsteemi andemetel 06.01.2025). TsMS § 150 lg 2 p 1

2-23-7017

kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selel menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS

§ 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tuleb hagejale tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivust (350 eurot) pool, s.o 175 eurot, hageja

arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

16.2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus 03.11.2023 määrusega tagastanud

hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõivust enammakstud summa, so 700 eurot OÜ C

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. Määruse põhjendustest nähtuvalt on hageja

maksnud riigilõivu kokku summas 1050 eurot, s.o 700 eurot ettenähtust enam, kuigi

hagiavalduses esitatud nõuetelt kuulus tasumisele riigilõiv 350 eurot. Kuna maakohus on

hagejale enammakstud summa tagastanud ning TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata

menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu,

jääb hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks muus osas rahuldamata.

17. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd hageja ja

kostja on edasikaebeõigusest loobunud, ei saa käesolevale määrusele kompromissi kinnitavas

osas määruskaebust esitada.

18. TsMS § 150 lg 8 alusel on määruse resolutsiooni p 5 edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/