2-22-17737/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Mati Maksing ja kohtunik Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

30.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-17737

Kohtuasi

I.R-i avaldus D.K vastu alaealise lapse G.N-iga

suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

I.R-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Menetluse liik

Avaldaja I.R (isikukood XXX; elukoht XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Puudutatud isik I G.N (isikukood XXX) RÕA korras

määratud esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova (e-

post XXX)

Puudutatud isik II D.K (isikukood XXX; elukoht XXX; e-

post XXX)

Puudutatud isik III Tallinna Linnavalitsus (e-post XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 27.02.2025 määrus jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades

määruse põhjendusi.

2. I.R-i määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Rahuldada I.R-i ja D.K taotlused ja võtta asja juurde määruskaebusele ja sellele

esitatud vastuse juurde lisatud tõendid.

4. Jätta rahuldamata D.K taotlused asja lahendamiseks istungimenetluses ja lapse

täiendavaks ärakuulamiseks.

2-22-9990

5. Määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud puudutatud isiku G.N-i esindamisega riigi õigusabi korras

seotud menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus kaevatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Esitatud avalduse kohaselt sündis I.R-i ja D.K abielust XX.XX.XXXX tütar G.N. G.N

vanemate kooselu lõppes 01.04.2022, kui D.K lahkus perekonna ühisest eluasemest, võttes

endaga kaasa G.N-i. G.N elab käesoleval ajal koos D.K-ga. Lapse elukoha üle vanematel

vaidlust ei ole. Avaldaja hinnangul takistab lapse ema lapse isal lapsega kohtumast ning on

lapse isast loonud negatiivse kuvandi. Avaldaja osundab, et D.K-l on teadaolevalt

alkoholiprobleem, mille tõttu avaldaja ja puudutatud isiku II abielu lagunes. Viidatud

probleem takistab ka suhtluskorra kokkuleppimist vanemate vahel. Avaldaja on seisukohal, et

lapse huvi on võrdsel määral suhelda ja elada koos mõlema vanemaga. Seetõttu soovib

avaldaja järk-järgult suurendada lapse ja isa koosviibimise aega ja lapse võimalust elada isa

juures selliselt, et laps elaks ja veedaks võrdelt aega mõlema vanemaga. Isa on varem pere

kooselu perioodil vahetult osalenud lapse kasvatamisel ja lapse elu korraldamisel koos lapse

emaga ning soovib ka edaspidi osaleda lapse elus võrdselt emaga. Avaldaja kinnitab

12.02.2025.a menetlusdokumendis, et osaleb Tallinna Linnavalitsuse toel korraldatavast

PREP-suhtekoolitusest “Minu suhe on minu kätes”. Avaldaja palub kindlaks määrata järgnev

suhtluskord:

-

G.N ja I.R saavad vahetult suhelda iganädalaselt vähemalt kahel järjestikusel

nädalapäeval töövälisel ajal, kusjuures G.N viibib sellel ajal oma isa I.R juures, jäädes isa

juurde soovi korral ka nädalavahetuseks;

-

lapse isa I.R sünnipäeva veedab G.N koos isaga ja lapse ema sünnipäeva lapse emaga;

-

paaritu aasta jõululaupäeva 23. detsember alates kell 12:00 saavad laps ja isa kokku ja

G.N viibib isa juures jõulu esimese püha 24. detsember ja kuni 25. detsembril kella

12:00-ni; paaritu aasta vana aasta õhtu 31. detsember alates kell 12:00 ja 1. jaanuar kuni

kell 14:00 viibib G.N ema juures ning seejärel veedab koos isaga 01. jaanuari kuni kella

20:30-ni, saabudes ema juurde hiljemalt kella 21:00-ks. Paaris aastal vastupidi;

-

Võidupüha 23. juuni veedab laps isaga alates 12:00 kuni 24. juuni kell 12:00;

-

Emadepäeva veedab G.N koos emaga ja isadepäeva koos isaga;

-

Muud riiklikud tähtpäevad veedab laps selle vanemaga, kelle juures viidatud

-

perioodil viibib;

-

Kumbki vanem kannab lapsega seotud kulud sellel perioodil kui laps vastava vanemaga

veedab;

-

Lapsevanemad kohustuvad andma vastastikku nõusoleku teisele lapsevanemale koos

lapsega reisimiseks ja viibimiseks välismaal perioodiks, kui laps reisib koos vastava

vanemaga;

-

lapse tervise ja kooliga seotud küsimustes langetavad vanemad otsuseid ühiselt;

2-22-9990

-

kumbki vanem julgustab last suhtlema teise vanemaga ning kumbki vanem ei halvusta

teist vanemat lapse ees;

-

Lapse isa ja ema suhtlevad lapsega seotud küsimustes omavahel vahetades e-kirju või

SMS sõnumeid, vastastikku kinnitades kirja või sõnumi kätte saamist;

-

Isa läheb suhtluskorras märgitud ajal lapsele vastu ja tagab igakordselt lapse turvalise

tagasijõudmise lapse ema elukohta.

2.Lapse ema toob enda seisukohas välja, et ta pole kunagi takistanud lapse ja isa vahelist

suhtlust ega ole kunagi kahjustanud lapse ja lahus elava vanema suhet. G.N on kogu

menetluse ajal vajanud psühholoogilist tuge oma tunnetega hakkama saamiseks aga endiselt

keeldub isaga suhtlemast. Ema hinnangul on laps isast ära pöördunud sellepärast, et isa enda

käitumine on olnud lapse suhtes ähvardav, ebaturvaline ja tühistav. Kahjuks lapse isa ei taju

oma käitumist sellisena ega soovi ka spetsialistide abiga analüüsida, mis on tema isiklik panus

sellesse olukorda, et laps jätkuvalt ei soovi temaga suhelda. Isa vastupidi nõuab suhtlust

lapselt ning sellega paneb vastutuse suhte paranemise ees lapsele, lapse emale ja ka

kohalikule omavalitsusele. Iga lapse huvides on suhelda oma mõlema vanemaga. Ka G.N-i

huvides oleks kui tema suhe isaga taastuks (ema toetab seda täielikult) aga isal tuleb selleks

võtta täielik vastutus ning läbida pikk enesearengu teekond. Käesolevaga ei ole lapse ema

hinnangul võimalik määrata suhtluskorda lapse isa äranägemisel ega nõudmisel, sest see

paneks kogu vastutuse lapsele ning kahjustaks tema tervist ja heaolu.

3.Lapsele määratud esindaja, olles suhelnud menetlusosalistega, sh kohtunud ka lapsega toob

kohtule esitatud seisukohas välja, et G.N on selgelt ja ühemõtteliselt korduvalt öelnud, et

soovib elada koos emaga, isaga ta ei soovi ei kohtuda ega suhelda. Kümneaastane laps on

võimeline oma tahet avaldama. G.N vajab mõistmist, tuge ja tema tunnete ja soovide

aktsepteerimist. Esindajal ei ole tekkinud kahtlust, et lapse ema ei ole suuteline lapse eest

hoolitsema. Laps elab kahekesi koos emaga 2,5 aastat, laps näeb välja hoolitsetud, rahulolev,

rahulik. Esindaja hinnangul oleks antud juhul põhjendatud piirata suhtlusõiguse teostamist

teatud ajaks. Lapse huvides on anda talle aega oma emotsionaalse ja vaimse heaolu

taastamiseks, mis eeldab rahulikku keskkonda. Lapsel peab olema võimalus viibida

keskkonnas, kus ta ei pea pidevalt muretsema, kas isa teda jälgib või mitte.

4.Tallinna Linnavalitsus ei toeta isa avaldust suhtluskorra kindlaksmääramiseks esitatud viisil.

Lapsest lahus elava vanema õigus oma lapsega suhelda tuleneb seega vanema ja lapse

vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Vanem peab oma vanema õigusi teostades alati

silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Lapsega koos elav

vanem on kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati

lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema selles

lapsele emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada lapsel loomupärast suhet teise

vanemaga. Mustamäe LOV on korduvalt lapse isale selgitanud, et olukorda pole võimalik

lahendada jälitamise, ähvarduste ja väljapressimise teel. Isale on korduvalt selgitatud, et

paarisuhet ei ole võimalik päästa, kui üks pool seda ei soovi ning on otstanud suhtest väljuda.

Isa meeleheitlik jälitustegevus on viinud selleni, et ema ei saa osaleda perelepitusteenusel

ning kogu olukord on kujunenud lapse huvidest lähtuvalt väga keeruliseks. Lapse suhted isaga

on peaaegu katkenud, laps ei vasta enam ka isa telefonisõnumitele. Ka hilisemalt on kohalik

omavalitsus enda seisukohtades mh välja toonud, et isa käitumine on jätkuvalt ja järjepidevalt

last traumeeriv ja alandav. Asja arutamisel väärib märkimist, et 1,5 aasta jooksul ei ole isa

oma käitumise kohta teinud järeldusi ega abi otsinud (soovitatud pereteraapiat).

5.Maakohus kuulas 02.10.2023 ja 04.10.2023.a menetlusosalised ära kohtusaalis (sh lapse

eraldi). Laps avaldas kohtule, et ei taha isaga suhelda, ei taha isa üldse näha. Isegi ainult

isadepäeval ei taha näha. Häid mälestusi isast ei ole. Lapse kinnitusel isa tema enda vastu

2-22-9990

vägivaldne ei olnud, küll aga oli laps mures ema pärast, kuna isa käitus pidevalt emaga väga

halvasti tema ees. Laps avaldas, et tunneb hirmu isa ees. Laps ütles, et tema ütles emale, et

nad peaksid ära kolima.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6.Maakohus jättis avalduse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on käesoleva vaidluse

põhiprobleemiks asjaolu, et laps ise ei taha isaga suhelda. Lapse tahte osas ei ole muuhulgas ka

vaidlust.

7.Laps on 11 aastane (kohtu poolt ärakuulamisel 10 aastane). Laps on seega piisavalt vana, et

tema arvamusega arvestada tema huvide hindamisel suuremal määral kui nt väikelaste

arvamusega, kes ei oma veel niivõrd suurt maailmapilti ja arusaamist elulistest asjaoludest ja

ümbritsevast. Laps ei taha isaga suhelda ega teda üldse näha. Lähtudes lapse poolt kohtule

ärakuulamisel avaldatust ja kõrvutades seda teiste last ära kuulanud isikute poolt väljatooduga

ning menetluses esitatuga, ei ole kohtul alust kahelda, et lapse arvamus on kujunenud mitte

mingist muust mõjurist, kui vaid isa enda käitumisest ema suhtes, mis on loonud lapsele

negatiivse fooni isa suhtes ning tekitanud lapses hirmu isa vastu. Kohus ei näe, et nii vana

lapse kohtu abil vastu tahtmist sundimine suhtluseks selle vanemaga kelle ees ta hirmu

tunneb, oleks kuidagi selle lapse huvides. Kohus leiab, et kohtulahendiga lapsele vastumeelse

suhtluskorra kindlaksmääramine, ei aita antud juhul kuidagi kaasa lapse ja isa suhte

taastamisele. Nii vana lapse sundimine vastu tahtmist suhtlema, toob ilmselt kaasa suhtlemise

vastumeelsuse suurenemise sunni tunde tekitamise tõttu. Nii vana lapse sundimine vastu

tahtmist suhtlema, ei ole seejuures ka praktiliselt teostatav (keegi ei vea füüsilise võimuga last

kohtumistele). Kohtu hinnangul on suhtlemiskorra määramise menetlus mõeldud selleks, et

lahendada vanemate vahelisi erimeelsusi lastega kohtumiste aegade üle, mitte riigi võimu

kasutades jõuga laste sundimine nende tahte vastaselt suhtlema ühe vanemaga, kui laps sellele

selgesõnaliselt ja läbivalt vastu on.

Määruskaebus

8.Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus

määrus, millega avaldus rahuldada ja määrata suhtluskord vastavalt isa poolt taotletule või

alternatiivselt kohtu äranägemisel. Vaidlust ei ole selles, et lapse vanemate ühine kooselu

lõppes 01.04.2022 ning, et alates sellest ajast (so 3 aasta jooksul!) ei ole lapse isal olnud

võimalik ei lapsega kohtuda ega temaga suhelda. On ilmselge, et lapse tegelikes huvides ei saa

olla enam kui 3 aasta jooksul lapse ja lapse isa vahelise suhtluse täielik välistamine, kusjuures

käesolevas asjas tehtud kohtulahend välistab lapse ja lapse isa vahelise suhtluse täielikult ka

teadmata ajaks tulevikus. Käesolevas asjas on lapse ema, lapse esindaja ja Tallinna

Linnavalitsus tuginenud asjaolule, et lapsele tuleks anda aega oma emotsionaalse ja vaimse

heaolu taastamiseks, mis eeldab rahulikku keskkonda. Sellise seisukoha osas jääb mõistlikult

arusaamatuks, milline peaks olema selline mõistlik aeg emotsionaalse ja vaimse heaolu

taastamiseks, olukorras, kus laps ja lapse isa on viimati suhelnud 3 aastat (!) tagasi – on

ilmselge, et selline ajaperiood on enam kui piisav lapse emotsionaalse ja vaimse heaolu

taastamiseks.

Laps on menetluses kinnitanud fakti, et lapse isa ei ole lapse suhtes vägivaldne olnud. Lapse

isa ei ole lapsega halvasti käitunud. Samuti ei ole lapse isa olnud vägivaldne ka lapse ema

suhtes. Laps on menetluses küll avaldanud, et ta tunneb väidetavalt hirmu oma isa ees, samas

ei ole laps välja toonud mitte ühtegi põhjust, mis on sellise väidetava hirmutunde tekitanud -

see annab ilmse aluse kahtluseks, et lapse vastavad selgitused on antud lapse ema poolse surve

tõttu (millise surve eesmärgiks on olnud lapse ja lapse isa suhtluse täielik välistamine lapse isa

ja lapse ema erimeelsuste tõttu) ega vasta tegelikele lapse tunnetele oma isa suhtes.

2-22-9990

Käesolevas asjas ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, mis annaks aluse väita, et lapse ja lapse

isa suhtlemine ei oleks lapse huvides või et see avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Selleks, et

asjas oleks üldse võimalik teoreetiliselt sellist väidet esitada, tuleks eelnevalt võimaldada lapsel

ja lapse isal kohtuda.

Juhul kui kohus leidis, et lapse isa poolt taotletud suhtluskord ei ole põhjendatud, siis oli kohtul

õigus PKS § 143 lg 21 alusel kaalutlusõigust teostades määrata teistsugune kohtu poolt

sobivaks peetud suhtluskord. Samuti oli kohtul PKS § 143 lg 31 alusel õigus määrata, et laps

suhtleb esimestel kordadel vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul, juhul kui kohus

pidas tõenäoliseks, et laps siiski mingil seni teadmata põhjusel oma isa kardab (ühtegi faktilist

asjaolu, mis võiks sellise lapse poolse kartuse esile tuua, asjas samas nimetatud ega tõendatud

ei ole). Selliste kohtumiste käigus oleks ühtlasi võimalik pädeval kolmandal isikul veenduda, et

tegelikkuses laps oma isa siiski ei karda. Kohus ei ole põhjendanud, miks kohus eespool

toodud meetmete kasutamist ja suhtuskorra määramist teistsugustel (so kohtu poolt sobivaks

peetud) tingimustel võimalikuks ei pea.

On ilmne, et lapse isa ja lapse ema vahelised suhted on olnud problemaatilised, samas ei saa

see asjaolu olla aluseks, et välistada täielikult lapse ja lapse isa suhtlus äärmiselt pika ja

ebamõistliku ajaperioodi jooksul. Lapse isa ja ema kooselu ajal olid vanemate konfliktid

põhjustatud peamiselt lapse ema poolsest sagedasest alkoholi tarvitamisest (sh lapse

juuresolekul, kusjuures lapse ema poolset alkoholi tarvitamist kinnitas ka laps kohtus

ärakuulamisel tsiviilasjas nr 2-24-9993 lapse ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise

vaidluses), mida lapse isa heaks ei kiitnud.

Peale vanemate kooselu lõppu on vanemate konfliktid aga põhjustatud asjaolust, et lapse ema

ei võimalda lapse isal lapsega suhtlemist ning survestab ilmselgelt ka last mitte suhtlema oma

isaga, millega lapse ema rikub PKS § 143 lg 2, mille kohaselt vanem peab hoiduma tegevusest,

mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.

Lapse isa rõhutab, et ta ei nõuagi lapsega suhtlemist lapse tahte vastaselt, samas peab lapse

isale ja lapsele siiski olema tagatud suhtlemise võimalus ja õigus, mille õiguse ja võimaluse

suhtluskorra kindlaksmääramata jätmine (mis iganes tingimustel) täielikult välistab.

Menetlusosaliste seisukohad

9.Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu.

10.Eestkosteasutus Tallinna linn palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

I.R-i

määruskaebuses esitatud väited ja järeldused on korduvad ja meelevaldsed ning menetluse

käigus teiste menetlusosaliste poolt korduvalt analüüsitud ja ümberlükatud. I.R lähtub oma

nõudes põhimõttest, et suhtluskorra menetluses ei saa olla määravaks lapse tahe, vaid vanema

õigus ning vanemale peavad olema tagatud võimalused lapsega suhelda.

Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu on I.R-ile korduvalt selgitanud (viimane

kohtumine 28.02.2025), et lapsega suhtlemise taastamise võimalused sõltuvad eelkõige I.R-ist

endast ning last ähvardav/ahistav käitumine (hiljutine lapse elukoha kõrvale kolimine märtsis

2025) ei too last isale lähemale, vaid kahandab lapse isa võimalusi veelgi.

Selleks, et lapse ja isa suhe võiks tulevikus taastuda, peab isa alustama omaenda käitumise ja

hoiakute muutmist, mis võib kujuneda aastatepikkuseks teekonnaks.

2-22-9990

11.Lapsele RÕA korras määratud esindaja ei toetanud määruskaebust, palus selle jätta

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Lapse huvid on antud asjas põhjalikult välja

selgitatud ja Harju Maakohus lahendi tegemisel nendest õigesti lähtunud.

Lapse isa väidab, et laps ja lapse isa on viimati suhelnud 3 aastat tagasi ja on ilmselge, et

selline ajaperiood on enam kui piisav lapse emotsionaalse ja vaimse heaolu taastamiseks.

Kuid lapse isa jääb märkimata, et kogu selle perioodi jooksul püüab ta jätkuvalt lapsega

kontakti saada ega jäta last rahule. Pärast vaidlusaluse kohtumääruse tegemist pargib lapse isa

oma auto lapse kodumaja ette ning plaanib kolida lapsega samasse majja. Kõik need lapse isa

tegevused tekitavad lapses suurt ärevust. Lapsel on taas kadunud turvatunne ning viimasel ajal

lapse ema saadab lapse kooli ja läheb talle ka kooli vastu. Lapse isa enda käitumine ei

soodusta lapse emotsionaalse ja vaimse heaolu taastumist.

Laps on korduvalt, selgelt ja ühemõtteliselt öelnud erinevatele inimestele (lastekaitse

töötajatele, lapsele määratud esindajatele, kohtunikele), et soovib elada koos emaga ega soovi

isaga kohtuda ega suhelda. Laps võib väljendada oma seisukohti ning tema seisukohti tuleb

lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele arvesse võtta. G.N-i vanus ja

küpsus võimaldavad tal oma seisukohta avaldada ning antud konkreetses olukorras tuleb tema

arvamusega arvestada.

Menetluse edasine käik

12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

1, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le

659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega

neid ei kordamata, kuid täiendab määruse põhjendusi. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

14.Menetlusosaliste vahel on jätkuvalt vaidlus selles, kas isa avaldus lapsega suhtlemiskorra

määramiseks on põhjendatud. Ringkonnakohus toob esile, et PKS § 118 lg 1 järgi peavad

vanemad teostama lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal

vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Riigikohus on 9. novembril

2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11 tehtud määruse p-s 21 märkinud, et vanema ja lapse

suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse

huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi

lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi

asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Samuti on

kolleegium juhtinud PKS § 143 kohaldamisel tähelepanu sellele, et vanem peab oma vanema

õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1) (vt Riigikohtu 30. mai 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-32-11, p 15).

2-22-9990

15. Ringkonnakohus nõustub lapse isa väitega, et PKS § 143 lg-st 1 tulenevalt on eelduslikult

lapse huvides see, et laps saab lahus elava vanemaga suhelda, samuti ei tohi vanem kahjustada

lapse suhet teise vanemaga. Käesolevas asjas puuduvad igasugused tõendid, et lapse ema

piiraks lapse suhtlust isaga või osutaks kahjulikku mõju lapsele, mille tõttu ei soovi laps isaga

suhelda. Asjast nähtuvalt ei saa olla vaidlust aga selles, et laps keeldub isaga suhtlemisest, mh

on ta on korduvalt seda väljendanud käesolevas menetluses teda ärakuulanud isikutele.

Seejuures on tähelepanuväärne, et menetluse jooksul on lapses vastumeelsus isaga suhelda

üksnes süvenenud. Seega on asja lahendamise üheks keskseks küsimuseks välja selgitada

põhjused, miks on lapsele tekkinud vastumeelsus isaga suhelda.

16.Lapse isa määruskaebusest tuleneb, et lapse süvenev soovimatus isaga suhelda on otseses

seoses sellega, et lapse isa ja lapse ema vahelised suhted on olnud problemaatilised ning

problemaatilised on need olnud seetõttu, et ema tarvitas vanemate kooselu jooksul alkoholi,

mis tõi kaasa konflikte. Ringkonnakohtu arvates ei ole asjas tõendatud, et lapse emal on

kalduvus alkoholi kuritarvitada. Nii lapse esindaja RÕA korras, kui ka kohaliku omavalitsuse

esindaja tutvusid lapse ja ema elukorraldusega ning nende poolt avaldatust ei saa isa

etteheidete põhjendatust järeldada. Küll on aga nii ema kui ka laps avaldanud, et ajal, kui pere

elas koos, oli lapse isa oli pereliikmete suhtes ülimalt kontrolliva käitumisega ning kui asjad

ei laabunud täpselt tema soovide järgi tekkisid peres konfliktid, mida väljendati äärmiselt

emotsionaalselt. Nimetatu on kajastamist leidnud ka 13.04.2023.a kohaliku omavalitsuse

poolt esitatud arvamuses. Lapse ärakuulamisest 16.11.2022 ja 30.03.2023 kohaliku

omavalitsuse töötaja poolt, saab ringkonnakohtu arvates järeldada, et eelnimetatud peresisesed

konfliktid tõid lapsele kaasa korduvad traumaatilised kogemused ja selle kaudu tema

emotsionaalse ja vaimse heaolu languse. Laps oli sunnitud vanemate vahelisi konflikte pealt

kuulama ning ka lapse suhtes käitus isa äärmiselt kontrollivalt. Isa on määruskaebuses esile

toonud, et ta peab saama lapsega suhelda, kuna ta ei ole lapse suhtes vägivaldne olnud.

Ringkonnakohus osutab, et vägivaldne käitumine ei seisne üksnes füüsilises väärkohtlemises.

Antud juhul on lapse suhtes toime pandud vaimne väärkohtlemine, mis lapse isast võõrandas

ja mille tõttu laps ei soovi enam isaga suhelda.

17. Asjast nähtuvalt viibisid laps ja ema mõni aeg peale perekonna purunemist naiste

varjupaigas, kus said ka psühholoogilist abi, seejärel leidsid endale uue elukoha. Kuigi ka isa

ei vaidle, et pere kooselu purunes vanemate vaheliste konfliktide tõttu, soovis isa kooselu

taastada, saatis sõnumeid, sh nii ähvardavaid kui alandavaid ja üritas nii ema, kui lapsega

kontakteeruda. See isapoolne pealetükkiv soov suhelda tõi aga kaasa lapse heaolu

tagasilanguse süvenemise, sest kui veel 30.03.2023.a avaldas laps maakohtus tema

ärakuulamisel, et isa suhtumise ja käitumise muutumisel võiks ta tulevikus isaga isegi

suhelda, siis hilisematel ärakuulamistel on edaspidise suhtluse isaga välistanud.

Ringkonnakohtu arvates näitab see asjaolu, et isa on oma käitumisega lapses usalduse

kaotanud, laps on traumaatiliste kogemuste tõttu temast võõrdunud, isa pidevast

kontaktisoovist hirmunud ja kartlik ning seda käesoleval ajal isegi määral, et ema peab lapsele

kooli järgi minema, sest laps ei julge üksi tänaval, kartuses isaga kohtuda, liigelda.

18.Ringkonnakohus leiab, et isa väited on olnud käesolevas menetluses ka vastuolulised. Ta

on süüdistanud (ja süüdistab määruskaebuses jätkuvalt) pere purunemises ja lapse

soovimatuses temaga suhelda lapse ema, samas on ta võtnud õigeks, et tema käitumine

peresuhetes ei ole olnud korrektne, ta on oma abikaasat alandanud ning ta vajab abi

(13.04.2023.a kohaliku omavalitsuse poolt esitatud arvamus). Asjast nähtuvalt korraldati isale

Tallinna Linnavalitsuse toel alates veebruari algusest 2025.a koolitus "Minu suhe on minu

kätes". Kuigi isa avaldas koolituse kutsele (esimene kohtumine 05.02, järgnevalt igal

teisipäeval) jaatavalt, ei nähtu asjast, et isa oleks koolitusel omandatut (juhul, kui ta seal

2-22-9990

osales) võimeline reaalses elus rakendama, sest märtsis 2025.a esitatud määruskaebuses

jätkuvad süüdistused lapse ema aadressil, sh on esitatud väited, et lapse emotsionaalse ja

vaimse heaolu tagasilanguse on põhjustanud just ema käitumine, samuti jätkuvad nõudmised,

et tema peab saama lapsega suhelda, hoolimata sellest, et laps on sellest keeldunud ning laps

vajab määruskaebusele esitatud tõendist nähtuvalt psühholoogilist abi. Samuti on

määruskaebemenetluses ema ja kohalik omavalitsus lapse isa kirjadest aru saanud, et isa

kavatseb elama asuda lapse ja emaga samasse korterelamusse, kuigi isale on ema poolt

varasemalt ette heidetud ahistavat jälitamist ning asja materjalidest nähtuvalt on just nn

juhuslikud kohtumised isaga tekitanud lapses hirmutunnet.

19.Maakohus rõhutas asjas, et suhtluskorda ei saa määrata, kuna laps keeldub isaga

suhtlemisest. Ringkonnakohus selgitab, et suhtluskorra kindlaksmääramisel võtab kohus lapse

arvamust arvesse ühe asjaoluna lapse huvide väljaselgitamisel (RKTKm, 15.02.2023, 2-21-

5895, p 14). Eeltoodu tähendab, et lapse arvamus ei ole selleks ainsaks ega ka primaarseks

asjaoluks, millest tema suhtes tehtava otsustuse puhul lähtuda tuleb. Ringkonnakohus osutab,

et koosmõjus kohaliku omavalitsuse ja lapsele RÕA korras määratud esindaja poolt

avaldatuga ning isa poolt esitatud XXX 25.022025 koostöökohtumise väljavõttega saab

järeldada, et lapsel on vaja vaimse heaolu, sh turvatunde taastumiseks vajalik isaga suhtlemise

vältimine ning sel ajal igakülgne psühholoogiline nõustamine. Vaimse tervise taastumise

huvides on kohalik omavalitsus lapsele taganud savivälja teraapias osaemise ning kooli poolt

on tagatud psühholoogi vastuvõtt. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval ajal lapse

survestamine suhtlemiseks isaga ei ole lapse huvides. Lapsele peab jääma aega olukorraga

kohanemiseks ning lapsele vastumeelse suhtluse pealesurumine võib pigem viia soovitust

vastupidise tulemuseni.

20.Siiski ei sõltu suhtlemise võimalikkus üksnes lapse vaimse heaolu taastumisest.

Ringkonnakohtu arvates ei näi lapse isa mõistvat, et lapsega sideme taastamiseks tuleb muuta

ka oma käitumismustreid. Kohaliku omavalitsuse poolt määruskaebusele esitatud seisukohas

tuuakse esile, et isa pole oma käitumist muutnud, see asjaolu nähtub ka määruskaebuses

avaldatust. Kuivõrd isa ei ole, hoolimata asjas esitatud tõenditest, RÕA korras lapse esindaja

ja kohaliku omavalitsuse poolt avaldatust aru saanud, et lapsel on tõsine vaimse tervise

tagasilangus lapse isa poolt toimunud väärkohtlemisest pere kooselu ajal ning see on

jätkunud, küll teises vormis, eelkõige pealetükkiva suhtlemise kaudu kogu käesoleva

menetluse ajal, viitab see asjaolu sellele, et isa ei hooli lapse vajadustest. Ringkonnakohus

leiab, et lapse heaolu arvestamata jätmine viitab sellele, et lapse isa soov lapsega suhelda on

vähemalt osaliselt kantud eesmärgist saada lapse kaudu vahend lapse emaga suhtlemiseks

paarisuhte taastumise eesmärgil.

21.Vanema ja lapse suhtlemise korra kujundamine on sarnaselt hooldusõiguse küsimuste

lahendamisele kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama

astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt

RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus asja

lahendades kaalutluspiire ületanud. Kuna käesolevas asjas saaks võimalikust suhtluskorra

määramisest rääkida alles peale seda, kui muutused on toimunud isa suhtumises ja käitumises,

kuid selle võimalikkus ei ole käesoleval ajal, sh ka ajalises mõttes teada, siis jättis maakohus

põhjendatult suhtluskorra avalduse rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates peaks lapse isa, ajal

kui laps saab psühholoogilist tuge saadud negatiivsetest kogemustest taastumiseks, tegema

kohaliku omavalitsusega koostööd, esmalt selleks, et saada vajalikku koolitust ja nõustamist

enda käitumismustrite muutmiseks lähedussuhetes ja seejärel koolitust traumaatilise

kogemuse saanud lapsega suhtlemiseks, mille järgselt võiks arutleda, kas kolmanda isiku

(näiteks lastekaitsetöötaja) juuresolekul on võimalik korraldada kokkusaamine lapse ja isa

2-22-9990

vahel. Kuivõrd teadmata on kas ja millal isa vastavad koolitused läbib ning kas ta neist lapse

huvides vajalikud järeldused teeb, ei ole võimalik määrata tulevikku ulatuvalt lapse ja isa

suhtluskorda ka kolmanda isiku juuresolekul.

22.Lapse ema ja isa esitasid määruskaebusmenetluses uusi tõendeid. Ringkonnakohus võtab

tõendid TsMS § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde. Lapse ema teatas määruskaebusele

esitatud vastuses, et ta ei ole nõus kirjaliku menetlusega ning lapse ärakuulamise taotluse.

Teised menetlusosalised lapse ema taotlusi ei toetanud. Ringkonnakohus leiab, et kuna laps

on maakohtu menetluse jooksul juba korduvalt erinevate isikute poolt ärakuulatud, siis ei ole

lapse järjekordne ärakuulamine lapse huvides. TsMS § 667 lg 3 järgi lahendatakse

määruskaebus eelkõige kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks käesolevas

asjas kohtuistungi korraldamist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

22.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule 1 riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste menetlemisega

seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see

on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse lapse huvides.

Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule 1 riigi õigusabi korras määratud esindaja

õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega.

23.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 178 ja § 696 lg 3 esimesest lausest.

/allkirjastatud digitaalselt/