3-23-671/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-671

Haldusasi

U.C kaebus Rahapesu Andmebüroo 22. veebruari

2023. a ettekirjutuse nr 3-1/183-2 õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja U.C , esindajad advokaadid Paul Keres,

advokaat Joonas Põder

Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, esindaja Sirle

Kalma

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

U.C apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada U.C apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2023. a otsus ning teha asjas uus otsus,

millega tunnistada Rahapesu Andmebüroo 22. veebruari 2023. a ettekirjutus nr 3-

1/183-2 õigusvastaseks.

3. Mõista Rahapesu Andmebüroolt U.C kasuks välja menetluskulu 2833,60 eurot.

4. Otsuse avaldamisel asendada isikute nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juunil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-671

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) kohustas 22. veebruari 2023. a ettekirjutusega nr 3-

1/183-2 AS-i LHV Pank kehtestama U.C

kasvukontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlakstegemiseni

või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks.

2. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse RAB-i 22. veebruari 2023. a ettekirjutuse

tühistamiseks (RAB tunnistas vaidlustatud ettekirjutuse 29. detsembril 2023 kehtetuks.

Tallinna Ringkonnakohus lubas 15. jaanuari 2024. a määrusega kaebajal üle minna

ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele). Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused:

1) tegemist on kontol asuva varaga. Seega pidanuks haldusmenetluses kindlaks tehtama selle

vara tegelik kasusaaja. RAB ei ole ettekirjutuse andmisel lähtunud rahapesu ja terrorismi

tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 9 lg 1 p-st 1. Samuti ei ole tegemist teabega, mis mõjutab

või võib mõjutada mistahes kriminaalmenetlust. Ettekirjutuses ei ole esitatud ühtegi

põhjendust, miks RAB kahtleb, et tegemist ei ole kaebaja omandiga ning miks ta leiab, et

sellest varast saab kasu hoopis keegi teine. RAB ja kohus on kaebaja eest andmeid küll

salastanud, kuid sellised elementaarsed põhjendused peavad haldusaktis sisalduma selleks, et

isik saaks kaitsta oma õigusi;

2) ettekirjutusest ei selgu, millisel alusel on kaebaja juurdepääsu ettekirjutuse aluseks olevaid

faktilisi asjaolusid sisaldavale dokumendile piiratud;

3) ettekirjutuses puuduvad põhjendused, mida RAB ise on teinud selleks, et haldusmenetluses

kaebaja kontol oleva vara tegelikku kasusaajat välja selgitada ja millisel põhjusel see on

ebaõnnestunud;

4) RAB-l on laiaulatuslikud volitused pääseda ligi krediidiasutustes olevale teabele ning

riiklikele andmebaasidele. Ettekirjutusest ei nähtu, millised konkreetsed tehingud on RAB

arvates rahapesu kahtlased ning milliseid tõendeid tuleks kaebajal RAB-le esitada;

5) ettekirjutuse resolutsioon ei vasta RahaPTS §-le 57 lg 6. Ei selgu, kumba RahaPTS § 9 lg 1

p-s 1 ja 2 sätestatud alust RAB asjakohaseks pidas. Seda enam olnuks oluline tuua välja

tehingud, mille kohta kaebaja peaks andma selgitusi ja esitama tõendeid. Seaduse sätete

ümberkirjutamine haldusakti motiive ei asenda.

3. Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) halduskohus saab hinnata, kas RAB on ettekirjutuse tegemisel järginud halduskohtu loa

piire (luba anti haldusasjas nr 3-23-352). Kaebajal on võimalik esitada vastuväited ja

omapoolsed tõendid RAB seisukohale, et kontol oleva vara tegelik omanik on just kaebaja.

Muid õiguslikke aspekte halduskohus ettekirjutuste (aastane vara käsutamise piirang)

vaidlustamisel kontrollima ei hakka. Lisaks on kaebajal õigus RahaPTS § 57 lg 10 alusel

esitada kohtule ja haldusmenetluses RAB-le tõendid vara legaalse päritolu kohta;

2) kuna kaebaja ei ole kaebuses (ega haldusmenetluses) esitanud mitte ühtegi tõendit ega

väidet vara legaalse omandiõiguse kohta, siis selles osas on kaebus jäänud tõendamata;

3) RAB on ettekirjutuse tegemisel järginud halduskohtu loa piire. RAB esitas 17. veebruaril

2023 halduskohtule taotluse RahaPTS § 57 lg 6 alusel kaebaja kasvukontol oleva vara

käsutamise piiramiseks kuni omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks

aastaks (haldusasi nr 3-23-352). Tallinna Halduskohus rahuldas oma 20.02.2023 määrusega

RAB taotluse. RAB tegi seejärel 22. veebruaril 2023 ettekirjutuse.

4. Tallinna Halduskohus jättis 4. septembri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

2(7)

3-23-671

1) halduskohus rahuldas 20. veebruari 2023. a määrusega asjas nr 3-23-352 RAB taotluse ja

andis loa piirata kaebaja kasvukontol oleva vara käsutamist kuni üheks aastaks. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 15. augusti 2023. a määrusega halduskohtu määruse muutmata.

Piirangu seadmiseks olid täidetud RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud tingimused ja kaebaja ei

olnud toonud välja selliseid asjaolusid või põhjendusi, millest saaks järeldada, et meetme

kohaldamine riivab tema õigusi ebaproportsionaalselt;

2) halduskohtu luba oli ettekirjutuse tegemise eelduseks. Ettekirjutus anti kohtumäärusega

antud loa täitmiseks. Kaebaja ei saa tugineda väitele, et halduskohus andis loa õigusvastaselt,

sest neid asjaolusid kontrolliti teises haldusasjas. Need lahendid on jõustunud;

3) kaebaja kasvukontol oleva vara käsutamise piiramise faktiliseks aluseks on vaidlustatud

ettekirjutus;

4) ettekirjutuse õiguspärasuse kontroll ei ole piiratud üksnes halduskohtu poolt antud loa

piiridega (vt TlnRngKm 3-23-716 ja 3-23-643). RAB on käesolevas vaidluses mõistnud

ettekirjutuse õiguspärasuse üle peetava kohtuvaidluse piire ekslikult. Kohus ei saa

ettekirjutuse õiguspärasuse eeldusena kontrollida, kas halduskohus on loa andmisel

kohaldanud õigesti RahaPTS § 56 lõiget 6, s.t, kas vara käsutamise piiramise eeldused

esinevad ja kas vara käsutamise piiramine on õiguslikult võimalik. Nimetatud asjaolud on

praeguses asjas tehtud kindlaks haldusasjas nr 3-23-352. Sellest järelduvalt saab kohus

kontrollida ettekirjutuse õiguspärasuse üle peetavas kohtuvaidluses lisaks sellele, kas RAB on

ettekirjutuse tegemisel jäänud kohtu poolt antud loa piiridesse, ka seda, kas ettekirjutuse

tegemise hetkel esines asjaolusid, mille tõttu oleks RAB pidanud jätma kohtu poolt antud loa

realiseerimata. Nimetatud asjaoluks võiks olla näiteks RAB-ile kasvukontol oleva raha

legaalse päritolu kohta tõendite esitamine;

5) ettekirjutuse tegemisel ei ole ületatud Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2023. a

määrusega haldusasjas nr 3-23-352 antud loa piire;

6) kohtule 25. mai 2023. a RAB vastusest ja kohtuistungil esitatud avaldatust järeldub, et

kaebaja pole RAB-le esitanud dokumente või selgitusi, mille alusel oleks võimalik tuvastada

vara legaalset päritolu või tõendada omandiõiguse tekkimist legaalsel viisil. Kaebaja

etteheited on üksnes menetluslikud. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 15. augusti 2023. a

määruses haldusasjas nr 3-23-352, et RAB põhjendatud kahtlust süvendab puudutatud isiku

tegevusetus. Kohus selgitas, et ehkki vara käsutamise piiramine riivab konto omaniku õigusi

intensiivselt, tagab käsutuspiirang vara säilimise ja meetme rakendamine on ajaliselt piiratud.

Kuna on kahtlus, et vara on seotud rahapesuga, mida iseloomustab selle päritolu varjamine ja

soov jätta muljet, et see on saadud seaduslikul teel, võib kahelda selles, et see säilib ilma

käsutuspiiranguta;

7) kaebaja ei ole pärast seda, kui kohus andis RAB-le loa kaebaja kasvukontol oleva vara

käsutamise piiramiseks, esitanud RAB-le ühtegi tõendit ega väidet vara legaalse päritolu

tõendamiseks. RAB-l puudus alus jätta konto käsutamiseks antud luba realiseerimata. Kaebaja ei

ole tõendanud, et vara, mille piirangu alt vabastamist ta soovib, on legaalse päritoluga ja vara

omandiõigus kuulub kaebajale. RAB ei saa seejuures kaebajale täpselt ette kirjutada, milliseid

tõendeid kaebajal tuleks RAB-le esitada;

8) RAB ei saa eeldada, et kaebaja on kontol oleva raha omanik;

9) ettekirjutus ei ole nõutaval määral põhjendatud ning sisaldab valdavas osas üksnes

õigusnormide ümberkirjutusi, millest RAB ettekirjutuse tegemisel lähtus. Kuigi ettekirjutuse

motivatsioonis esineb olulisi puudusi, ei saa ainuüksi see olla aluseks ettekirjutuse tühistamiseks.

Põhjendamispuudused ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

3(7)

3-23-671

1) haldusakt on põhjendamata ja seetõttu ei ole võimalik selle õiguspärasust kontrollida;

2) kohus kohaldas valesti HMS § 58. Kohus ei selgitanud, millised tõendid või faktilised

asjaolud saaksid selgitada vaidlustatud haldusakti andmist, sest selliseid ei nähtu haldusaktist

endast ja neid ei ole esitatud ka kohtumenetluse käigus;

3) RAB ei tõendanud seda, et kaebaja pole vara omanik. Kaebaja ei saa antud asjaolu

tõendada;

4) RahaPTS § 57 lg 6 tõlgendamisel tuleb juhinduda RKHK asjas nr 3-23-2858. Meetme

kohaldamise eeldused polnud täidetud. Kaebaja oli vara omanik.

6. Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) vaidlustatud ettekirjutus on põhjendatud. Ettekirjutuses tugineti samadele asjaoludele ja

õiguslikele hinnangutele, mis esitati haldusasjas nr 3-23-352;

2) halduskohus hindas asjas nr 3-23-352 kaebaja väiteid. Kaebaja pole esitanud tõendeid,

millest nähtuks vara legaalne päritolu. RAB järgis halduskohtu antud loa piire;

3) RAB sai kohtu suunistest valesti aru, kuna kohus ei selgitanud, et käesoleva asja

lahendamiseks on vajalik esitada 21. veebruari 2023. a ettekirjutus, millega RAB piiras vara,

olgugi, et kohus haldusasjas nr 3-23-352 ettekirjutuse nr 3-1/183-1 aluseks olevaid faktilisi

asjaolusid juba kontrollis;

4) kaebajale oli enne apellatsioonkaebuse esitamist teada, milles seisneb RAB kahtlustuse

sisu;

5) RahaPTS § 57 lg 6 eesmärk on tagada, et raha säiliks. Raha legaalne päritolu lõpetab

meetme kohaldamise;

6) RAB-l oli hüpotees, et piiratud vara võib olla seotud Ameerika Ühendriikides läbiviidava

kriminaalmenetlusega. Kaebaja on X alaealine poeg (sündinud XXXX. aastal). Samuti oli

RAB-le teada, et X ja Y suhtes on alustatud Ameerika Ühendriikides kriminaalmenetlus

pettuse ja rahapesu süüteo toimepanemises;

7) RahaPTS § 57 lg 6 eeldused ei saa olla samad, mis on RahaPTS § 57 lg 7 eeldused. Vara

omanik piirangu seadmisel polnud teada. Tõendite kogumist ei ole võimalik viia läbi üksnes

RahaPTS § 57 lõigetes 1 ja 3 ette nähtud ajaraames. Selline arusaam ei vasta väljakujunenud

praktikale ega rahvusvahelise koostöö tegelikule kestusele. Kui lähtuda Tallinna

Ringkonnakohtu (15.04.2025 haldusasi nr 3-23-716) tõlgendusest, välistaks see ajutise

käsutuspiirangu kehtestamise juhtudel, kus rahvusvaheline teabevahetus venib, mis on sageli

vältimatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. RAB kehtestas 29. novembri 2022. a ettekirjutusega kaebaja kasvukontol olevale varale

käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks. RAB kehtestas 28. detsembri 2022. a ettekirjutusega

kaebaja kasvukontol olevale varale käsutuspiirangu 60 kalendripäevaks. RAB esitas 17.

veebruaril 2023 halduskohtule taotluse saada luba kaebaja kasvukonto käsutamise piiramiseks

kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte

kauemaks kui üheks aastaks. Tallinna Halduskohus rahuldas 20. veebruari 2023. a määrusega

asjas 3-23-352 RAB-i taotluse. RAB kohustas 22. veebruari 2023. a ettekirjutusega

krediidiasutust piirama kaebaja kasvukonto käsutamist kuni vara omaniku kindlaks

tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, kuid mitte kauemaks kui üks aasta.

8. RAB tugines vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel RahaPTS § 57 lg-le 6. Samuti oli

vaidlustatud ettekirjutuses viidatud haldusasjale nr 3-23-352, milles Tallinna Ringkonnakohus

asus määruse p-s 12 seisukohale, et RAB oli taotluses põhjendanud kahtlust, et puudutatud

4(7)

3-23-671

isiku AS-s LHV Pank asuval kasvukontol olev raha on omandatud kuritegelikul teel ja toonud

välja puudutatud isikuga seotud olulised asjaolud. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt oli

jätkuvalt olemas põhjendatud kahtlus vaidlusaluse vara seotuses rahapesuga ja esines vajadus

tagada selle säilimine, et vara oleks võimalik hiljem tegelikule omanikule tagastada.

Puudutatud isik ei esitanud dokumente või selgitusi, mille alusel oleks olnud võimalik

tuvastada vara legaalset päritolu või tõendada omandiõiguse tekkimist legaalsel viisil. RAB

põhjendatud kahtlust süvendas puudutatud isiku tegevusetus. Taotluses ja ettekirjutuse

faktilisi asjaolusid kajastavates dokumentides oli kirjeldatud toiminguid, mida RAB oli vara

legaalse päritolu ja tegeliku omaniku tuvastamiseks teinud. Vaatamata püüdlustele see aga ei

õnnestunud. Kuna oli kahtlus, et vara oli seotud rahapesuga, mida iseloomustas selle päritolu

varjamine ja soov jätta muljet, et see oli saadud seaduslikul teel, võis kahelda, et see säiliks ka

ilma käsutuspiiranguta.

9. RahaPTS § 57 lg 6 sätestab, et kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku

kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara

käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka

kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks.

10. Tallinna Ringkonnakohus asus 15. aprilli 2025. a otsuses asjas nr 3-23-716 RahaPTS §

57 lg 6 tõlgendamisel järgmisele seisukohale:

„10. RAB on ettekirjutuses otsustanud kohaldada kaebaja nimele avatud kontole

käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu

tõendamiseni. RahaPTS § 57 lg 6 ei võimalda seada 1-aastast piirangut kuni vara

legaalse päritolu tõendamiseni. Ei ole mõeldav, et vara legaalne päritolu tuvastatakse

enne, kui on kindlaks tehtud vara omanik. Kui vara tegelik omanik ja kasusaaja on

mõlemad teada, aga vara legaalne päritolu on tõendamata, lubavad RahPTS § 57 lg-d 1

ja 3 käsutuspiirangu seada maksimaalselt 30+60 kalendripäevaks. Järelikult on

ettekirjutuse ajalise kehtivuse tingimuse kuni vara legaalse päritolu tõendamiseni osas

RAB ettekirjutus õigusvastane.

11. Teiseks tuleb tähele panna, et RAB ei ole ettekirjutuses otsustanud kohaldada

piirangut kuni vara tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, vaid ainult kuni vara

omaniku kindlakstegemiseni. Seega on ettekirjutuse õiguspärasuse eelduseks asjaolu, et

asjaomasel kontol asuva vara omanik ei ole teada. Lisaks peab olema ettekirjutuses

näidatud, et vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud

kindlaks teha.

12. Tingimust „vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole

õnnestunud kindlaks teha“ (edaspidi vaidlusalune tingimus) kasutatakse ka RahaPTS §

57 lg-s 7. Riigikohtu halduskolleegium leidis 31.03.2025 määruses asjas nr 3-23-2858

(p-d 26–32) vaidlusaluse tingimuse kohta järgmist. Seda ei saa mõista viisil, et kontol

oleva vara puhul tuleks sätet sisustada grammatiliselt, küsides üksnes vara tegeliku

kasusaaja järele, ning et omandiõigusel ei ole üldse tähtsust. RahaPTS § 57 tuleb

tõlgendada süstemaatiliselt, ka koostoimes lõikega 8, mistõttu tuleb seda vaidlusalust

tingimust mõista viisil, et ei ole õnnestunud kindlaks teha kontol oleva vara omanikku

või tegelikku kasusaajat. Kehtiv seadus ei võimalda tõlgendust, et vaidlusalune tingimus

ei tähenda küsimist kontol oleva vara (tsiviilõigusliku) omaniku, vaid kitsamalt kontol

oleva vara n-ö varasema seadusliku omaniku järele. Konto omaniku tsiviilõiguslikus

mõttes omandiõigus kontol olevale varale ei sõltu sellest, kas kontole jõudnud vahendid

on saadud seaduslikul või ebaseaduslikul teel. Seda ei muuda ka RahaPTS § 57 lg-s 8

5(7)

3-23-671

sätestatu. Nõue panga vastu kuulub konto omanikule, sõltumata sellest, millisel viisil

kontole kantud raha on konto omaniku käsutusse jõudnud ja kas konto omanikul

lasuvad selle raha kasutamisel mingid õiguslikud kohustused kolmanda isiku vastu.

Vara kuuluvus (omandiõigus) ei sõltu enamjaolt sellest, kas vara omandamise kõik

eeldused olid täidetud (sh kas see on saadud seaduslikul või ebaseaduslikul teel). Ka

olukorras, kus eksimusse viidud kannatanu teeb ülekande toimepanija või tema osutatud

kolmanda isiku kontole, saab toimepanija või kolmas isik ikkagi kontole laekunud vara

omanikuks tsiviilõiguslikus mõttes. Süüteoga saadud vara konfiskeerimise (KarS § 831)

ning kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise (KarS § 832) eelduseks on

üldjuhul vara kuulumine süüteo toimepanijale. See kinnitab samuti ebaseadusliku

tegevuse tulemusel saadud vara omandiõiguse (tsiviilõiguslikus mõttes) tekkimise

võimalikkust. RahaPTS § 57 lg 8 ei sätesta, et eraõiguslikud omandiõiguse põhimõtted

ei kohaldu ning et konto omanik ei ole kontol oleva vara omanik. Kui seadusandja

soovinuks RahaPTS §-s 57 vara omaniku all silmas pidada üksnes rahapesu eelkuriteo

kannatanut, kes n-ö varasema seadusliku omanikuna valduse või omandi kuritegeliku

tegevuse tõttu kaotas, tulnuks see selgelt sätestada. Kehtiv seadus nii ette ei näe.

Kannatanust kui omanikust lähtumine tooks kaasa ka uusi tõlgendusprobleeme. Kontole

laekuv muutub konto omaniku omandiks, mistõttu ei ole üldjuhul kahtlust, kes on

tsiviilõiguslikus mõttes kontovara omanik. Erandiks võib olla näiteks fiktiivse

identiteediga avatud konto. Vaidlusalune tingimus on täidetud juhul, kui kontovara

tegelik kasusaaja (ehk majanduslikus mõttes omanik) ei ole teada. See hõlmab ka

juhtumeid, kus isik on kinnitanud enda variisikuks olemist.“

11. Ringkonnakohus jääb ka praeguses asjas eespool kajastatud tõlgenduse juurde.

12. Kasvukonto omanik on kaebaja ja sellel asuv vara on kaebaja omandis. Viimati märgitut

sõltumata sellest, kas raha algupära on tagasi viidav väidetavalt X ja Y toime pandud

kuritegude ohvriks langenud kannatanuteni. Kaebaja pole soovinud rahast loobuda ega ole

väitnud, et ta on variisik. Kahtluse kohaselt oli väidetavad eel- ja rahapesukuriteod toime

pannud mitte tuvastamata isik, vaid X ja Y. Tulenevalt Riigikohtu osundatud lahendi

tõlgendusest ei saa vara omanikuna ega tegeliku kasusaajana käsitada väidetavate kuritegude

kannatanuid. Kehtiv seadus ei võimalda seega taolisele rahale seada RahaPTS § 57 lg 6 alusel

käsutuspiirangut kuni 1 aastaks ega hiljem seda lg 7 alusel halduskonfiskeerida. Seda saab

teha kriminaalmenetluses, siinsel juhtumil USA ja/või Eesti kriminaalmenetluse normide

järgi. Kontol olevale rahale halduskorras piirangute seadmine oli lubatav üksnes RahPTS § 57

lg-tes 1 ja 3 sätestatud tähtaegadeks. Selle aja jooksul saab RAB otsustada

kriminaalmenetluse alustamise kohta pädevatele asutustele ettepanekute tegemise üle.

13. RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud pikaajalise piirangu alused on sätte eeldustest nähtuvalt

sarnased RahaPTS § 57 lg-s 7 ette nähtud halduskonfiskeerimisega ning selle tegemise alused

on kitsamad kui RahaPTS § 57 lg-s 1 ja 3 sätestatud ettekirjutuse alused. Järelikult saab

RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud piirangut kohaldada eesmärgiga tagada vara säilimine, et

tagastada see omanikule ning selle ebaõnnestumise korral tagada halduskonfiskeerimist, et

vältida rahapesu kahtlusega raha jäämist finantssüsteemi. Seega saab nimetatud ettekirjutuse

teha eeskätt olukorras, kus tegu on n-ö peremehetu varaga. Kuna käsutuspiirangu seadmine

peab olema eesmärgipärane, langevad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamise eeldused kokku

RahaPTS § 57 lg 7 eeldustega. Üheks olulisemaks eelduseks on seejuures asjaolu, et vara ei

ole võimalik mõjuval põhjusel arestida ja konfiskeerida kriminaalmenetluses (vrd RKHKm 3-

23-2858 p-d 14–17.5). Kui selguvad vara omanik ja tegelik kasusaaja, on reeglina piisavalt

teavet, et otsustada kriminaalmenetluse alustamise üle. RAB kui järelevalve tegija peab

RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tähtaegade jooksul teavitama pädevaid asutusi kuriteo

6(7)

3-23-671

tunnuste esinemisest ning tema pädevuses olevate volituste kasutamisel arvestama

kriminaalmenetluses toimuvaga. RAB-l tuleb ettekirjutuses selgitada, miks on konkreetsel

juhtumil põhjendatud kohaldada haldusmeedet kriminaalõiguslike meetmete asemel.

(TlnRngKo 3-23-716, p 14)

14. Ka antud asjas puuduvad ettekirjutuses ning seda põhistavas 21. veebruari 2023. a

dokumendis selle kohta mistahes andmed ja kaalutlused. Haldusakt ei vasta

põhjendamisnõuetele ja on õigusvastane.

15. Eeltoodust tuleneb, et pangakontole RahaPTS § 57 lg 6 alusel käsutuspiirangu seadmise

ettekirjutus on õigusvastane.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja menetluskulud jäävad seega vastustaja kanda. Vastustajalt tuleb välja mõista riigilõiv

40 eurot. Lisaks sellele tuleb välja mõista vajalik ja põhjendatud esindajakulu (HKMS § 109

lg 6). Kaebaja taotles esimeses astmes 1219,20 euro ja teises astmes 1574,40 euro suurust

hüvitist. Kõik kulud kokku on 2793,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul, arvestades asja

mahtu ja keerukust, on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)