3-23-2263/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-2263

Haldusasi

V.K kaebus Jõgeva Vallavalitsuse 23. aprilli 2024. a

otsuse

nr

10-1/2023/21-6

tühistamiseks

ja

ehitusjärelevalve teostamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.K apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant V.K

Vastustaja XXX

Kolmandad isikud A.P. ja R.P.

Kaasatud haldusorgan Kliimaministeerium

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.K apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2024. a

otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. juuni 2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebajale kuulub Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas, Xxx külas asuv Xxx 40 kinnisasi.

Jõgeva Vallavalitsus tegi 2. juunil 2023 ettekirjutuse nr 10-1/2023/12-1 naaberkinnisasja (Xxx 42)

omanikele, s.o kolmandatele isikutele, kohustades neid esitama ehitusprojekt ja ehitusteatis või

taastada ehitusele eelnev olukord hiljemalt 1. detsembril 2023. Ettekirjutuse kohaselt on kinnisasjal

ümber ehitatud olemasolev niisutus- ja kuivendusrajatis.

30. augusti 2023. a otsusega nr 10-1/2023/12-2 tunnistas Jõgeva Vallavalitsus ettekirjutuse

kehtetuks ja lõpetas haldusmenetluse. Otsuse kohaselt on Xxx 42 kinnisasjal asuva 600 m2 suuruse

ja ca 3 m sügavuse saarega tiigi puhul tegemist isiklikus kasutuses oleva rekreatsioonirajatisega,

millele ei kohaldu ehitusteatise, ehitusprojekti või ehitusloa kohustuslikkuse nõue.

2. Kaebaja esitas 22. septembril 2023 Jõgeva Vallavalitsusele taotluse haldusmenetluse

algatamiseks tema naaberkinnisasjale ebaseaduslikult ehitatud ehitusloakohustusliku rajatise

lammutamiseks.

Jõgeva Vallavalitsus teatas kaebajale 1. veebruari 2024. a kirjaga, et tema taotluse alusel on

alustatud haldusmenetlust nr 10-1/2023/21.

23. aprilli 2024. a otsusega nr 10-1/2023/21-6 Jõgeva Vallavalitsus lõpetas haldusmenetluse.

Vastustaja selgitas, et tegemist ei ole ebaseadusliku, ehitusloa kohustusliku ehitisega ning

vastustajal puudub õigus asendustäitmise rakendamiseks ja ehitise lammutamiseks.

3. Kaebaja esitas halduskohtule hiljem korduvalt täiendatud kaebuse, mille lõplikeks

nõueteks jäi tühistada Jõgeva Vallavalitsuse 23. aprilli 2024. a otsus nr 10-1/2023/21-6 ning

kohustada vastustajat viima läbi järelevalvemenetlus Xxx 42 kinnisasjale rajatud tiigi ja

pinnasevallide osas.

Kaebuse kohaselt tiigil oluline mõju kaebaja kinnisasjale. Kaebajale kuuluva salvkaev on kuivanud

ja tema elamu on jäetud ilma joogi- ja tarbeveeta. Xxx 42 kinnisasjale rajatud tiik on kaebaja

kaevust ca 1 m sügavam. Samuti on kuivanud kaebaja kinnisasjal asuv tiik, kalad on hukkunud.

Kuivanud on suur hulk puid. Kaebajale on põhjustatud kahju, mille suurus on väljaselgitamisel.

Järelevalvemenetluses vastustaja rikkus uurimiskohustust ja jättis asjaolud välja selgitamata,

kaebajat ei kaasatud ega kuulatud ära. Haldusmenetlust läbi viima määratud isik ei oleks tohtinud

menetlusest osa võtta, kuna on kahtlused tema erapooletuses.

Kolmandad isikud on kinnitanud, et tiigist pumbatakse niisutusvett ja tiigi eesmärk on pinnase

kuivendamine. Tiik on ka veehoidla ehk tehisveekogu, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena.

Kuna kaebaja tiigile on antud kasutusluba, siis pidi ka oluliselt suurema tiigi puhul olema tegemist

ehitusloakohustusliku ehitisega.

4. Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et tiigi rajamine Xxx 42 kinnisasjale ei ole põhjustanud ohtu varale,

keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektidele. Keskkonnaohu (mõju põhjaveele) on

välistanud pädev asutus, Keskkonnaamet. Keskkonnaamet ei nõustu väitega, et Xxx 42 ehitatud tiik

on põhjustanud põhjavee taseme püsiva alanemise. Ehitis on suplustiik, millele ei kehti ehitusloa

või -teatise nõue. Iga ehitis võib kujutada ebaõige kasutamise korral ohtu. Tegemist ei saa olla

ohtlikuma rajatisega kui tavapärane tiik, bassein või muu sarnane rajatis.

5. Kolmandad isikud ei esitanud vastust kaebusele.

6. Kliimaministeerium esitas vastused halduskohtu küsimustele ja selgitas, et ehitised, mille

ehitamiseks on nõutav ehitusluba või -teatis, on EhS lisades määratletud. Ehitise mõistete

sisustamisel lähtutakse nende tavatähendusest.

Kliimaministeeriumil ei ole võimalik hinnata, kas vaidlusalune tiik on ehitis, maaparandussüsteem

või midagi muud. Igasugust tiiki ei saa käsitleda ehitisena. Tuleb lähtuda sellest, kas konkreetne tiik

sisaldab elemente, mida võib eraldiseisvalt käsitleda ehitisena sõltumata vee olemasolust.

Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus nõuda ehitus- või kasutusteatise (koos projektiga või

ilma selleta) esitamist või anda ehitus- või kasutusluba ehitisele, mis EhS lisades ei sisaldu. Ehitus-

või kasutusteatise esitamist võib nõuda või ehitus- või kasutusloa anda, kaaludes ehitise ohtlikkust,

mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele.

HALDUSKOHTU OTSUS

7. 20. detsembri 2024. a otsusega Tartu Halduskohus keeldus kaebuse muutmisest ega

lubanud täiendada kaebust kahju hüvitamise nõudega; rahuldas kaebuse ja kohustas

vastustajat teostama järelevalvet seoses tiigi ehitamisega Jõgeva vallas Xxx külas Xxx 42.

8. Halduskohus sedastas, et vastustaja väidetava tegevusetusega alates 2. detsembrist 2022

seotud kahju hüvitamise nõue ei ole sisuliselt seotud menetlusse võetud nõude või selle

eesmärgiga. Kaebuse muutmine ei ole otstarbekas. Kaebajal on võimalus esitada

hüvitamiskaebus eraldi kaebusena.

9. Haldusmenetluse toimikut on peetud ühtsena mitmete menetluste kohta. Kuigi toimik

sisaldab varasematest menetlustest hulgaliselt dokumente on nende hulgas vähe

asjakohaseid tõendeid. Haldusmenetluse materjalidest ilmneb, et sisuliselt on vastustaja

jätnud järelevalvemenetluse läbi viimata.

10. Vastustaja on haldusmenetluses lähtunud sellest, et Xxx 42 kinnisasjal paiknev tiik on

2,8 m sügavune, tiigi veetase on maapinnast oluliselt madalamal. Olenevalt

kõrgusandmetest võib sel juhul olla põhimõtteliselt võimalik, et tiigi rajamine põhjustas

kaebaja kinnisasjal tiigi kuivamise, puude kuivamise jms. Vastustaja ei ole aga kindlaks

teinud mõjude seost või seose puudumist tiigi rajamisega.

11. Vastustajal oli kohustus järelevalvemenetluses välja selgitada, kas ohukahtlus on

põhjendatud, kas oht esineb (või on juba realiseerunud), ning vajadusel rakendada kohaseid

ja proportsionaalseid abinõusid ohu tõrjumiseks (korrakaitseseaduse §-d 27-29, vt ka

Riigikohtu 13.12.2018.a otsus asjas 3-16-1050). Seega ei olnud kaebajal õigus nõuda ühe

konkreetse meetme rakendamist (tiigi likvideerimist) ega vastustajal piirduda ainuüksi selle

meetme rakendamise kaalumisega.

12. Ehitusvaldkonnas tehtavad otsused, eriti olukorras, kus esineb vajadus

naaberkinnisasjade omanike huvide tasakaalustatud arvestamiseks, sisaldavad endas alati

kaalutlusõiguse teostamist ning kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest

(HKMS § 158 lg 3). Samuti ei saa haldusmenetlus täise mahus üle kanduda

kohtumenetlusse. Olukorras, kus vastustaja jättis asjaolud välja selgitamata, ei hinda kohus

kaebaja põhjendusi ja tõendeid tema väidetud ohtude ja mõjude kohta.

13. Tiiki saab käsitleda ehitisena. See vastab EhsS § 3 lg 1 tingimustele - tegemist on

inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud asjaga, mille kasutamise

otstarve, eesmärk, kasutamise viis ja kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Tiigi

puhul võib tegemist olla kuivendusrajatisega EhS lisa 1 tähenduses.

Haldusmenetluses tuleb arvesse võtta ka tiigi tegelik mõju. Piirkonnas on olemas

maaparandussüsteem, mis on rajatud kuivendamise eesmärgil. See näitab, et tegemist on liigniiske

alaga. Tiigil võib olla kuivendav toime olenemata sellest, millega põhjendavad kolmandad isikud

tiigi rajamist.

Isegi kui tegemist ei ole EhS lisas 1 nimetatud ehitisega, tuli vastustajal järelevalve raames kaaluda,

kas põhjendatud on esitada kolmandatele isikutele EhS § 35 lg 4 alusel ehitusprojekti koostamise ja

ehitusteatise esitamise nõue või EhS § 38 lg 3 alusel ehitusloa taotlemise nõue.

Ehitisena ei ole käsitletavad aga tiigi kaevamise tulemusena tekkinud pinnasevallid. Tegemist on

kaevisega, mis tekkis tiigi rajamisel.

14. Piisavad ei ole väärteomenetluses esitatud vastustaja põhjendused selle kohta, miks

vastustaja ehitusloa taotlemist või ehitusteatise esitamist ei nõudnud. See, et varem rajatud

tiikidega ei ole probleeme olnud, ei tähenda seda, et probleeme ei saa põhjustada Xxx 42

kinnisasjale rajatud tiik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

15. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse

resolutsiooni punktide 1 ja 4 tühistamist ning selles osas uue otsuse tegemist, millega lubada

kaebuse muutmine, s.o kaebuse täiendamine kahju hüvitamise nõudega. Lisaks taotleb

kaebaja halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 tühistamist osas, milles halduskohus

kohustas vastustaja teostama järelevalvet seoses tiigi ehitamisega Jõgeva vallas Xxx külas

Xxx 42. Kaebaja hinnangul on halduskohus ekslikult jätnud märkimata, et vastustajal tuleb

teha riiklikku järelevalvet EhS ja KorS alusel ning sellegi, millise tähtaja jooksul ja muid

olulisi tingimusi järgides tuleb järelevalve läbi viia.

Halduskohtu otsuse resolutsiooni kõrval vaidlustab kaebaja otsuse põhjendusi haldusmenetlust

läbiviiva ametniku pädevuse ja erapooletuse, riikliku järelevalve tulemuse, rajatise rajatisena

käsitlemise, vastustaja õiguse otsustada ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse üle ja

haldusmenetluses kaebaja seisukohtadega arvestamise kohta.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et kahju hüvitamise nõue on lubatav, sest vastustaja viivitus on

otseselt ja sisuliselt seotud halduskohtu poolt menetlusse võetud nõude ja selle eesmärgiga.

Halduskohus on jätnud tähelepanuta ohu tõrjumise kiire vajaduse, mistõttu kaebuse muutmine on

otstarbekas.

EhS 15.peatükis „Riiklik järelevalve“ sätestatud õigusnormid ei anna vastustajale pädevust

kuulutada ebaseaduslik ehitis seaduslikuks ehitiseks või nn vabaehitiseks, millel ehitusloa-, -teatise

ja -projekti kohustus puudub. Kohaldada tuleb EhS § 132 lg-t 3 ja käsitleda tiiki ühes vallidega

korrarikkumisena ja otsustada ehitise lammutamine.

Halduskohus on eksinud, väites et kaebaja seaduslikke huvisid saab tagantjärele tasakaalustada

kolmandate isikute ebaseaduslike huvidega ning, et riiklikul järelevalvel saab olla mingi muu tulem

kui rajatise lammutamine.

Halduskohus on ebakindel EhS sätestatud õigusnormide tõlgendamisel ja on seetõttu jätnud

lahendamata vaidluse põhiküsimuse, kas rajatise ehitamiseks oli nõutav ehitusprojekti koostamine,

ehitusteatise esitamine või ehitusloa taotlemine.

Halduskohus on eksinud ,väites, et pinnasevallid ei ole ehitis. Ehitusprojektita ehitatud

pinnasevallid on tihendamata ja seetõttu varisemisohtlikud.

Haldusmenetluses vastustaja kaebaja seisukohtadega ei arvestanud ja neid oma avaldustes isegi ei

maininud, rääkimata selgituste andmisest nendega arvestamata jätmise kohta.

Vastustaja nimel haldusmenetluse läbi viinud ametnik tulnuks menetlusest kõrvaldada (HMS § 10

lg 1 p 4), kuna ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad

kahtlust tema erapooletuses.

Halduskohus ja Keskkonnaamet on jätnud tähelepanuta, et tiik on ehitatud maaparandusehitisele ja

et PTA on hoolitsenud selle eest, et see oleks maaparandusehitise dreenidega? korralikult ühendatud

ja toimuks pidev vee äravool. Nii saab tiiki kogunev lähiümbruse surveta põhjavesi tiigist pidevalt

ära voolata ja tiik ei saagi piisavalt veega täituda. Tiigi kui kuivendusrajatise ja maaparandusehitise

kui kuivendusrajatise koosmõjul laieneb kuivendatava maa-ala ulatus veelgi.

16. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub

jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitab, et ehitus- või kasutusloa on saanud tiigid enamasti siis, kui isik seda ise taotleb

(nagu kaebaja oma kinnisasjal asuvale tiigile taotles) või on tiigil muu asjaomane otstarve. Väär on

kaebaja selgitus, et vald teda selleks sundis või kohustas. Tiigi rajamine on vabastatud ehitusloa või

ehitusteatise nõudest, kuna seda ei ole nimetatud EhS lisa 1 tabelis, mis määrab kindlaks

ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse erinevate ehitiste ja rajatiste puhul. Samale

seisukohale on asunud ka Kliimaministeerium.

Vastustaja toob välja, et Keskkonnaamet ei nõustu väitega, et Xxx 42 ehitatud tiik on põhjustanud

põhjavee taseme püsiva alanemise. Kaebaja salvkaevu kuivamine ei ole seotud rajatisega.

Vaidlusalune rajatis asub naaberkinnistu piirist 15 meetri kaugusel.

Vastustaja on määranud riikliku järelevalve ülesande ametnikule, kellel on vastav haridus,

töökogemus, teadmised ja oskused. Järelevalvet tehakse koostöös ehituse peaspetsialistidega, et

saada valdkondlikud seisukohad.

17. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Kliimaministeerium apellatsioonkaebusele

vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Kliimaministeeriumil puudub pädevus ja piisav informatsioon, et hinnata, kas vaidlusaluse rajatise

osas on tegemist on ehitisega EhSi või maaparandusseaduse mõistes.

Kui mõnda olemuselt ehitisena defineeritavat asja ei ole EhS lisas 1 või 2 nimetatud, tähendab see,

et ehitis on vabastatud nii teavitamis- kui ka loakohustusest. Vastava ehitise osas tuleb järgida üldisi

ehitistele ja ehitamisele esitatavaid põhimõtteid (EhS seletuskiri lk 173). Sama loogikat järgivad ka

EhS § 35 lg 4 ja § 38 lg 3.

18. Kolmandad isikud ei esitanud seisukohta apellatsioonimenetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

19. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

20. Halduskohus rahuldas kaebuse, tühistas Jõgeva Vallavalitsuse 23. aprilli 2023. a otsuse

ja kohustas vastustaja teostama järelevalvet seoses tiigi ehitamisega kolmanda isiku

kinnisasjal. Täpsemalt leidis halduskohus, et vastustaja on jätnud ehitusjärelevalve

teostamisel olulised asjaolud välja selgitamata ning seega ei saa hinnata, kas tiik põhjustab

kaebaja väidetud mõjusid. Samas keeldus halduskohus lubamast kaebajal täiendada kaebust

hüvitamisnõudega.

Kaebaja hinnangul eksis halduskohus nii kaebuse uue nõudega täiendamisest keeldumisel kui ka

kohustades vastustajat üksnes üldise ettekirjutusega järelevalvemenetluse läbiviimiseks.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

21. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse 11. oktoobril 2023 ja täiendas seda menetluse

jooksul korduvalt. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse 18. juuni 2024. a määrusega

kahes nõudes: a) tühistada Jõgeva Vallavalitsuse 23.04.2024.a otsus nr 10-1/2023/21-6

haldus-menetluse nr 10-1/2023/21 lõpetamiseks; b) kohustada vastustajat viima läbi

järelevalvemenetlus Xxx 42 kinnisasjale rajatud tiigi ja pinnasevallide osas.

Halduskohus määras 13. novembri 2024. a määrusega kaebuse kahes nimetatud nõudes

lahendamisele kirjalikus menetluses. Ühtlasi andis kohus menetlusosalistele tähtaja 3. detsembrini

2023 uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavate avalduste ja tõendite esitamiseks.

Kaebaja esitas 3. detsembril 2024 kaebuse täiendusena pealkirjastatud menetlusdokumendi, milles

soovis täiendada kaebust hüvitamisnõudega. Kaebaja soovib vastustajalt rahalist hüvitist, kuna

vastustaja oli alates 2. detsembrist 2022 tegevusetu tiigist ja pinnasevallidest lähtuva vahetu ohu

kõrvaldamata jätmisel ja põhjustas seeläbi kaebajale varalist kahju.

22. Ringkonnakohtu hinnangul osutas halduskohus kaebuse muutmise vastuvõtmisest

keeldumisel põhjendatult sellele, et kaebaja välja toodud kahju tekitamise periood algas

varem, kui haldusasjas vaidluse all olev haldusmenetlus. Vaidlusalune haldusmenetlus algas

kaebaja 22. septembril 2023 esitatud taotlusega. Seetõttu ei seostu hüvitisenõudes väidetud

vastustaja viivitus menetlusse võetud nõude või selle eesmärgiga.

Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et halduskohus mõistis ebaõigesti kaebuse algset eesmärki

ning tegelikkuses on kaebaja eesmärgiks tagada avalik kord ning ohu kiire tõrjumine.

Siinkohal vaatab kaebaja aga mööda sellest, et kaebuse täiendamine hüvitamisnõudega

menetlusosalistele seisukohtade esitamiseks antud tähtaja viimasel päeval ei teeni juba menetlusse

võetud nõuete kiire lahendamise eesmärki ega aita seega kaasa kaebaja väidetud kahjulike mõjude

kiirele kõrvaldamisele. Kaebuse muutmise vastuvõtmise korral pidanuks halduskohus andma

teistele menetlusosalistele võimaluse vastata uuele nõudele, selgitama välja hüvitisenõude

lahendamisel olulised asjaolud ning vajadusel koguma täiendavaid tõendeid. On ilmne, et see oleks

kaasa toonud olulise viivituse asja lahendamisel ja seega töötanud vastu kaebaja soovile riikliku

haldusmenetluse kiireks jätkumiseks, tiigi tegelike mõjude väljaselgitamiseks ning vajaduse korral

kahjulike mõjutuste lõpetamiseks. Juba see on piisav, et keelduda menetluse hilises faasis kaebuse

muutmise lubamisest.

23. Lisaks on halduskohtul õigus selleks, et kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõude

lahendamisel olulised asjaolud ei kattu halduskohtu menetluses olnud tühistamis- ja

kohustamisnõude lahendamisel oluliste asjaoludega. Esmalt on selge, et hüvitisenõude

lahendamisel tulnuks halduskohtul hinnata vastustaja tegevuse õiguspärasust enne kaebaja

22. septembri 2023. a taotlusega alanud haldusmenetlust. Kaebaja taotlusele eelnenud ca

kümne kuu osas ei olnud kohus aga varasemalt kogunud tõendeid vastustaja tegevusele

hinnangu andmiseks. Väheoluline ei ole seegi, et asja sisulisel lahendamisel leidis

halduskohus, et kaebaja taotlusega alanud haldusmenetluses vastustaja ei uurinud tiigi

rajamisest lähtuvaid mõjusid piisavalt ning seetõttu on järeldus, et tiik on ohutu ja ei mõjuta

ülemääraselt kaebaja õigusi, tõenditega seostamata. Seega ei saanud halduskohus veenduda,

kas on põhjendatud vastustaja järeldus, et tiigi rajamine ei rikkunud kaebaja õigusi.

Hüvitamisnõude lahendamisel pidanuks halduskohus aga vastustaja poolt haldusmenetluses

välja selgitamata jäänud asjaolud kindlaks tegema. Nimelt saab vastustaja tegevusetust

pidada kaebaja esile toodud kahjulike tagajärgedega seoses olevaks üksnes juhul, kui tiigi

rajamine põhjustas kaebajale kahjulike tagajärgede väidetud ulatuses tekkimise. Vastasel

juhul ei oleks ka vastustaja aktiivne ehitujärelevalvealane tegevus saanud viia tagajärgede

(tervikuna) kõrvaldamiseni ega kahju tekkimist ära hoidnud. Seejuures olnuks

hüvitamisnõude lahendamisel esmane tõendamiskoormus kaebajal endal. Tulenevalt HKMS

§ 59 lg-st 1 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited.

Kaebaja pidanuks seega vähemalt osaliselt tõendama neid asjaolusid, mis vastustajal tuleb

välja selgitada järelevalvemenetluse käigus, s.h tiigi rajamise kahjuliku mõju kaebaja

kinnisasjale ja selle ulatuse.

24. Seega saab kokkuvõttes järeldada, et hüvitamisnõude lisandumisel oleks oluliselt

laienenud asja lahendamisel oluliste asjaolude ring ning seega ka tõendamismenetluse

ulatus. Ei saa välistada, et tiigi rajamise mõjude hindamiseks tulnuks küsida seisukohta

valdkonna eriteadmistega isikult või määrata kohtulik ekspertiis. On ilmne, et seetõttu oleks

asja lahendamine halduskohtus oluliselt edasi lükkunud. Vastavalt keeldus halduskohus

õiguspäraselt kaebuse muutmise lubamisest.

Kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue eraldi menetluses kohe või ka hiljem,

tuginedes siis vastustaja poolt jätkatava ehitusjärelevalve menetluse tulemustele. Seega ei kahjusta

kaebuse muutmise vastusvõtmisest keeldumine kaebaja õigusi ega takista hüvitise nõudmist.

25. Kaebajaga ei saa nõustuda selleski, nagu oleks vastustaja poolt jätkatava järelevalve

tulemus ette määratud, vaidlusalune tiik tuleb likvideerida ja halduskohus pidanuks

vastustaja kohustamisel selle otsuse resolutsiooni sätestama.

EhS § 132 lg 3 p-d 1 ja 2 näevad tõepoolest ette alused ehitise lammutamise otsustamiseks

järelevalvemenetluses, kuid praegusel juhul ei saa väita, et normis ette nähtud õigusliku tagajärje

kohaldamise eeldused on tuvastatud. Nende normide kohaselt otsustab korrakaitseorgan ehitise

lammutamise eelkõige, kui ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele

mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht (p 1); ja ehitise ebaseadusliku ehitamisega on

kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv

negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega

leevendada (p 2).

26. Raske on näha, et kaebaja puhul võiks kõne alla tulla EhS § 132 lg 3 p 1 kohaldamine,

kuna kaebaja ei ole kirjeldanud ega väitnud, et tiik ehitisena oleks kaebajale ohtlik. KorS § 5

lg-te 1 ja 2 järgi on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu

põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset isiku õigushüve

kahjustamine. Kaebaja aga ei väida, et tiigil on potentsiaal kaebaja õigushüve kahjustamisel.

Kaebaja väidete kohaselt on tiigil püsiv negatiivne mõju kaebajale kuuluvale kinnisasjale

seeläbi, et kaebaja salvkaev ja tiik on kuivaks jäänud ning kahjustatud on kinnistul kasvanud

puud. Seega on oht kaebaja hinnangul juba realiseerunud. Vastavalt on asjakohane

kontrollida EhS § 132 lg 3 p 2 eelduste esinemist.

27. Halduskohus leidis otsuses, et vastustaja jättis haldusmenetluses olulised asjaolud välja

selgitamata, s.t puuduvad tõendid selle kohta, milline on vaidlusaluse tiigi mõju kaebaja

kinnisasja veerežiimile. Seega leidis halduskohus, et kindlust ei ole püsiva negatiivse mõju

olemasolus ega ka puudumises. Kaebaja apellatsioonkaebuse väited ei lükka seda järeldust

ümber. Kaebaja kirjeldab ja selgitab menetlusdokumentides paljusõnaliselt, miks tiigi

rajamine oli õigusvastane, samas ei ole ka kaebajal tõendeid, millest võiks järeldada, milline

on kahjulike mõjude kaebaja kinnisasjale kandumise mehhanism.

Tiigi rajamise mõju on mõnevõrra selgitanud Keskkonnaamet 4. septembri 2023. a vastuses (dtl

101) kaebaja taotlusele väärteomenetluse alustamiseks. Keskkonnaamet toob esile, et kaebaja ja

kolmandate isikute kinnistud paiknevad ühel kõrgusel, rajatud tiik paikneb ca 0.5 m madalamal.

Maapinna reljeef on lauge. Ei ole tõenäoline, et kogu lähiümbruse surveta põhjavesi on kogunenud

Xxx 42 omaniku kaevatud tiiki. Kaebaja väitel on aga tiik osaks maaparandusrajatisest ja vee

taseme püsiv langus on tingitud dreeni kaudu tiigist vee ärajuhtimises. Samas puuduvad tõendid

kaebaja väite tõepärasuse hindamiseks. Olukorras, kus täpsed andmed puuduvad, ei saa välistada

sedagi, et põhjaveetaseme langus kaebaja kinnistul seondub Keskkonnaameti poolt esile toodud

põhjaveetaseme loodusliku kõikumisega. Seega ei ole praeguseks üheselt tuvastatav, kas ja millises

ulatuses vaidlusalune tiik avaldab püsivat negatiivset mõju kaebajale kuuluvale kinnisasjale.

Kaebaja väidet kinnitavad või ümber lükkavad asjaolud tuleb välja selgitada haldusmenetluse

jätkumisel.

28. Kuid ka juhul, kui eeldada, et kaebaja seisukoht leiab haldusmenetluses kinnitust, tuleb

vastustajal seejärel objektiivselt hinnata, kas mõju on kaebaja suhtes üleliia koormav (kui

suur on põhjavee taseme langus kaebaja kinnistul) ning kas on meetmeid selle

vähendamiseks või leevendamiseks (kaebaja väitel tiigist vett ära juhtiva dreeni

sulgemine?). Olukorras, kus ei ole teada võimalike mõjude kaebaja kinnistul avaldumise

mehhanism, on ennatlik väita, et mõju ei saa kaebaja jaoks vähendada või leevendada.

29. Kokkuvõttes ei saa praeguseks tuvastatud asjaolude pinnal jaatada EhS § 132 lg 3 p 2

eelduste täidetust ega vastavalt sedagi, nagu tuleks vältimatult kohaldada normis sätestatud

tagajärge. Seetõttu tegi halduskohus põhjendatult vastustajale ettekirjutuse jätkata riiklikku

järelevalvemenetlust ning otsustada menetluse tulemus oluliste asjaolude väljaselgitamise

järel.

Samuti on põhjendatud vastustajale menetluse läbiviimiseks konkreetse tähtaja sätestamata jätmine.

Esmalt on vastustajal kohtu ettekirjutusest sõltumata üldine kohustus viia menetlus läbi efektiivselt

ja võimalikult kiiresti (HMS § 5 lg 2). Teisalt ei ole teada, millist liiki tõendeid on vaja koguda

järelevalve käigus asjaolude (tiigist lähtuva mõju avaldumine ja ulatus, mõju vähendus- ja

leevendusmeetmete rakendamise võimalikkus) väljaselgitamiseks. Eriteadmistega isiku kaasamise

või uuringu(te) tegemise vajadus võib oluliselt mõjutada seda, millise aja jooksul on võimalik

järelevalvemenetlus lõpetada. Seetõttu võib vastustajale menetluse läbiviimiseks tähtaja määramine

takistada mõne tõendi kogumist ja seeläbi kahjustada menetlust tervikuna.

30. Kaebaja vaidlustab veel halduskohtu otsuse põhjendavas osas väljendatud seisukohti,

mis ei seondu otseselt halduskohtu otsuse resolutsiooni vaidlustamisega. Halduskohtu otsuse

põhjenduste iseseisev vaidlustamine on lubatud erandjuhul, kui põhjendused omavad

iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele (HKMS § 180 lg 1).

Praegusel juhul see nii ei ole. Kaebaja seiskohad, et haldusmenetlust läbi viinud ametnik ei olnud

selleks pädev ega erapooletu, et kaebajal ei võimaldatud menetluses kohaselt osaleda, kuidas tuleb

tiiki ja selle rajamisel saadud materjalist kuhjatud valle ehitisena kvalifitseerida, samuti, kas

vastustajal on õigus seadustada õigusvastaselt rajatud ehitis, ei seondu otseselt kaebaja

halduskohtumenetluses kaitstava õigusega. Kaebajal on subjektiivne õigus sellele, et vaidlusalune

tiik ei avaldaks ülemäärast kahjulikku mõju kaebajale kuuluvale kinnisasjale, selle veerežiimile.

Kehtiv õigus ei anna aga kaebajale subjektiivset õigust kaitsta õiguskorda üldiselt, näiteks nõuda, et

tiik ja selle lähistele rajatud vallid oleks riiklikes registrites õigesti kajastatud või, et ebaseaduslikult

rajatud ehitist ei seadustataks, kui sellest ei sõltu negatiivse mõju avaldumine kaebaja kinnistule.

Ringkonnakohtu hinnangul ei sõltu riikliku järelevalvemenetluse jätkamine ega selle tulemus

otseselt vastustest kaebaja tõstatud küsimustele. Kui sõltuvalt järelevalvemenetluses tuvastatud

asjaoludest siiski osutub vajalikuks vastata kaebaja seisukohtadele, tuleb seda teha esmalt

vastustajal.

Seetõttu ei ole apellatsioonkaebus lubatav osas, milles kaebaja vaidlustab halduskohtu otsuse

põhjendusi iseseisvalt. Selles osas ei ole otstarbekas apellatsioonkaebuse tagastamine, kuna lubatav

on jätta apellatsioonkaebus rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu.

31. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

32. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu

ringkonnakohus ei mõista vastustaja kasuks kaebajalt välja menetluskulusid (HKMS § 109

lg 1 ls 4). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/