3-25-763/3 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2025, Tartu Haldusasja number 3-25-763 Haldusasi X.X.-i

kaebus

sätte

põhiseadusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.03.2025. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X.X.-i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X. RESOLUTSIOON Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.03.2025. a määruse peale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kaebaja esitas 25.03.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus põhiseadusvastaseks tunnistada Eesti Vabariigi poolt kehtestatud säte, millega ei maksta toetust isikule, kes viibib kinnipidamisasutuses. Kaebaja hinnangul on põhiseadusvastane, et kui isik viibib kinnipidamisasutuses, ei maksta talle toetusi. Eesti vanglates pole kinnipeetavad riigi ülalpidamisel ning vangistuses viibides on kinnipeetavatel ka kulutused, mida Eesti Vabariik ei kanna. Vanglates maksti töövõimetustoetust kuni 30.06.2016, kuid siis toetuse maksmine lõpetati, mis ei ole õiguspärane. Kaebaja leiab, et vanglas viibivatel puudega isikutele tuleb tagada töövõimetoetus ning sotsiaaltoetus, et nad saaksid oma vajadused ära rahuldatud. 2. Tartu Halduskohus tagastas 26.03.2025. a määrusega kaebuse. 3. Halduskohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 4. Kaebaja ei vaidlusta praegusel juhul ühegi konkreetse haldusorgani tegevust. Kaebaja eesmärk on esitada üksnes taotlus tunnistada põhiseadusvastaseks säte, millega ei maksta

toetust isikule, kes viibib kinnipidamisasutuses. Halduskohus peab küll vaidlust lahendades hindama kohaldatavate normide põhiseaduspärasust ning võib jätta asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (HKMS § 158 lg 4), ent konkreetse normi põhiseadusvastaseks tunnistamist on võimalik nõuda üksnes „oma kohtuasja läbivaatamisel“, s.t selgelt piiritletud kaebuse lahendamise raames.1 Halduskohtul ei ole pädevust hinnata õigusnormide põhiseaduspärasust abstraktse normikontrolli vormis. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) § 2 p 1).2 Selline menetluskord on reguleeritud PSJKS-s. Vastavalt PSJKS § 2 p-le 1 lahendab PSJKS alusel taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele Riigikohus. Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu (PSJKS § 4 lg 2). Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Kaebaja esitas 26.03.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.03.2025. a määruse peale. Kaebaja palub viidatud halduskohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi menetluse jätkamiseks halduskohtule. 6. HKMS § 158 lg 4 sätestab, et kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) või Euroopa Liidu õigusega. PS § 28 kohaselt on puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Praegusel juhul on puuetega isikud jäetud abita, kuna vanglas viibides ei ole neil sissetulekut, puudub toetus ning ka lähedased ja tugivõrgustik, kes neid toetaks. Kaebaja hinnangul ei ole õige, et vanglas viibivatele puuetega isikutele on ära lõpetatud töövõimetoetuse ja vanaduspensioni maksmine. PS § 12 keelab diskrimineerimise. Praegusel juhul diskrimineeritakse vanglas viibivaid isikuid. Ka vanglas viibivatel isikutel on erinevaid väljaminekuid, aga vahendeid nende tegemiseks pole neile tagatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.03.2025. a määruse peale, millega halduskohus tagastas tema kaebuse pädevuse puudumise tõttu, tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 alusel. 8. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebaja on sisuliselt taotlenud abstraktse normikontrolli läbiviimist ning asjas puudub konkreetne vaidlus, st kaebaja ei vaidlusta mitte ühegi haldusorgani tegevust või tegevusetust. Sellest tulenevalt ei taolises olukorras vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses, sest halduskohus saaks jätta vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti ikkagi kohtuasja lahendamisel. PSJKS § 4 lg 3 kohaselt algatab kohus õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. Seega peab kaebaja vaidlustama konkreetset haldusorgani otsustust või tegevust ning taotlema selle peale kaebust esitades tema hinnangul 1 RKPJKo 03.03.2011, 3-4-1-15-10, p 13 jj. 2 RKHKm 25.10.2017, 3-17-749, p 9. 2

põhiseadusega vastuolus oleva seaduse või muu õigusakti kohaldamata jätmist. Nagu mainis ka halduskohus, lahendab PSJKS § 2 p 1 kohaselt taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele Riigikohus, st selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. 9. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb halduskohtu määrus muutmata ja kaebaja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3