2-25-3525/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-3525

Tsiviilasi

L.T. hagi V. F.-i vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlustoiming

Asja lahendamine, istungi menetlus (kohtuistungi aeg

XXX)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L.T. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja Andrus Post

Kostja: V. F.-i (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.T. hagi V. F.-i vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada L.T. ja V. F.-i abielu, mis sõlmiti XXX Pärnu Maavalitsuses.

3. Jätta abielu lahutamisel L.T. perekonnanimeks L.T..

4. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte

perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

7. Jätta rahuldamata V. F.-i riigi õigusabi taotlus.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-25-3525

1. Hageja esitas 06.03.2025 hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagi kohaselt

sõlmisid pooled abielu XXX Pärnu Maavalitsuses. Hageja soovib abielu lahutada, sest

abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ca aasta tagasi.

2. Kohus võttis hagiavalduse oma 07.03.2025 määrusega menetlusse.

3. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt, täna on hageja seisukohal, et tal puudub kostja vastu

igasugune austus ja armastus. Kardinaalne muutus pooltevahelises suhtluses toimus jõulude

paiku 2024.a. kui poolte vahel oli suur tüli, mille tulemusel hageja kolis peale pühi Rääma

tänava korterist välja. Peale seda on olukord muutunud selliseks, et kostja jälitab hagejat, käib

teda töö juures ähvardamas ja alandamas ning manipuleerib hagejaga. 19.01.2025 suutsid

pooled omavahel nii palju kokku leppida, et esitasid ühiselt perekonnaseisuosakonnale

avalduse abielu lahutamiseks. 21.02.2025 pidi olema päev, mil abielu lahutatakse. Kostja tuli

isegi kohale, kuid peale hageja solvamist, lahkus ja pooltevaheline abielu jäi lahutamata.

Seega on hageja seisukohal, et poolte vahel on lõppenud nii faktiline kooselu kui ka abieluline

kooselu ja see enam ei taastu. Hageja ei soovi leppida ja abielulisi suhteid kostjaga enam

taastada ja soovib abielu lahutada.

4. Kostja esitas hagiavaldusele vastuse 17.03.2025. Kostja märkis oma vastuses, et

hagiavalduses esitatud väited ei ole korrektsed, et hoopis hageja jälitab kostjat. Samuti väitis

kostja, et hageja on asunud poolte ühisvara ära viimist. Selget vastust abielu lahutuse kohta

kostja ei esitanud, kuid palub abi ühisvara jagamiseks.

5. Kohus määras asjas istungi XXX. Kohtuistungil jäi hageja enda nõude juurde. Kostja

vaidles abielu lahutusele vastu, põhjendades seda nii ühisvara jagamise vajadusega kui

sellega, et ta armastab endiselt oma naist. Kostja soovis lepituseks aega, hageja oli sellele

kategooriliselt vastu, leides et abielulisi suhteid ei ole võimalik päästa. Kostja jäi selle juurde,

et lahutusega nõus ei ole ja istungi lõpus tõi välja, et kogu asi on rahas.

6. Kohus määras eelmenetluse lõpetamise tähtajaks 23.05.2025 ja andis vastava tähtaja

kostjale soovi korral vastuhagi esitamiseks. Kohus määras kohtuotsuse kuulutamise ajaks

30.05.2025

7. Kostja esitas kohtusse 05.05.2025 riigi õigusabi taotluse. Kuna taotlus oli puudustega,

kohustas kohus oma 07.05.2025 määrusega puudused kõrvaldama. Kostja esitas 14.05.2025

täpsustatud riigi õigusabi taotluse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

8. Kohus, tutvunud riigi õigusabi taotlusega ja sellele lisatud majandusseisundi teatisega, on

seisukohal, et taotlus tuleb jätta rahuldamata.

9. Riigi õigusabi seadus (RÕS) § 6 lõike 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik,

kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS §

7 lõikes 1 on nimetatud asjaolud, mille esinemisel riigi õigusabi ei anta.

10. RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Sama paragrahvi lg 1 p 12 alusel ei anta riigi

õigusabi, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi

eeldatavate kuludega õigusabile.

2-25-3525

Riigikohus on 11.03.2008 määruses nr 3-2-1-7-08 (p 13) leidnud, et RÕS § 7 lg 1 p 1

kohaldamisel tuleb arvestada ka vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes

suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga

vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks

kaitsmiseks. Vaidlustes, mis on õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks

oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma, ei vaja menetlusosaline

juriidilise haridusega esindajat ning neil juhtudel võib kohus jätta menetlusosalise riigi

õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

11. Käesoleva menetluse puhul on tegemist poolte vahelise abielu lahutamisega, milles kohus

on juba ka menetlusosalised ära kuulanud ning määranud lahendi tegemise aja. Kohus on küll

andnud kostjale võimaluse esitada vastuhagi ühisvara jagamiseks, kuid samas selgitanud, et

kohtu hinnangul on mõistlik esitada hagi ühisvara jagamiseks eraldi menetlusse. Kostja on

riigi õigusabi taotluses märkinud, et soovib saada riigi õigusabi käesolevas tsiviilasjas

(lahutus) ning täiendavalt märkinud, et vara õigeks jaotamiseks ning pärandiks saadud raha

tagastamiseks. Kohus on oma 07.05.2025 määruses kohustanud kostjat selgelt välja tooma

muu hulgas ka selle, kas kostja soovib riigi õigusabi antud menetluses vastuhagi esitamiseks,

kuid kostja oma 14.05.2025 taotluses ei ole märkinud, et ta taotleb riigi õigusabi ka vastuhagi

esitamiseks.

12. Kohus ei näe vajadust määrata kostjale abielu lahutamise menetluses esindajat, kuna

kostja on võimeline oma õiguseid ise kaitsma. Kostja on ärakuulatud ja saanud kõik oma

vastuväited abielu lahutuse osas esitada. Seega kohus jätab kostja riigi õigusabi taotluse RÕS

§ 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Vastuhagi ei ole kostja kohtule tähtajaliselt esitanud, ega

taotlenud ka vastuhagi esitamiseks riigi õigusabi. Kohus selgitab, et kostjal on õigus esitada

ühisvara jagamiseks kohtule eraldi uus hagi ning seoses sellega ka uus riigi õigusabi taotlus.

Abielu lahutamise nõude lahendamine

13. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe

abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu

kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui

perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib

kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on

lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad

kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2

kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

14. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

15. Rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud XXX Pärnu

Maavalitsuses. Kohus jõudis hageja ja kostja esitatu põhjal veendumusele, et poolte

abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist kooselu ei ole enam alates

vähemalt jaanuar 2025 ning on alust arvata, et nad kooselu ei taasta. Hageja on kategooriliselt

lepituse vastu. Kostja vaidles küll abielulahutusele vastu ning soovis lepitust, kuid kostja

vastuväidetest nii kirjalikult esitatust kui istungil avaldatust loeb kohus välja, et kostja ei

soovi abielu lahutada just sellel põhjusel, et ühisvara on jagamata. Kohtu hinnangul ei takista

vastav asjaolu abielu lahutamist. Hageja on pakkunud kostjale istungil kohtuväliselt

lahendada vara jagamine, kui see ei õnnestu, on kostjal õigus ühisvara jagamiseks esitada

kohtusse eraldi hagiavaldus.

16. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus üks abikaasa avaldab kindlat soovi abielu lahutada,

on avaldanud, et tal on kadunud abikaasa vastu igasugune austus ja armastus, ei ole menetluse

2-25-3525

peatamine ja lepitusmenetlusse suunamine mõistlik ega kohane. Kohus ei näe antud asjas

ilmseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks kohus järeldada, et abielu oleks võimalik säilitada.

Seega, lähtudes eelnevast, tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu.

Menetluskulud

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja

menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui

menetlusosalised seda ei taotle.

18. Hageja ei ole taotlenud õigusabikulude hüvitamist, küll on taotlenud riigilõivu

väljamõistmist kostjalt. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool

oma menetluskulud ise. Kohus ei näe aluseid kõrvale kalduda TsMS § 164 lg 1 sätestatust ja

jätta riigilõiv kostja kanda. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik