2-25-3064/23 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-3064

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

J.B hagi D.F ja X.C vastu elatise

väljamõistmiseks

2589,48 eurot

Hageja: J.B , isikukood XXX

Hageja esindaja (eestkostja): XXX (linnavalitsuse

kaudu),

registrikood XXX; esindaja lastekaitse

peaspetsialist G R

Kostja I (hageja ema): D.F , isikukood XXX

Kostja II (hageja isa): X.C, isikukood XXX

27.06.2024 kell 11.00 Pärnu kohtumaja

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.B hagi D.F ja X.C vastu elatise nõudes.

2. Välja mõista D.F-ilt (D.F, isikukood XXX) alaealise lapse J.B (J.B, isikukood

XXX) kasuks elatis alates 25.02.2025 kuni J.B täisealiseks saamiseni, s.o XXX,

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (kuni 31.03.2025

272,76 eurot, alates 01.04.2025 282,31 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4

nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel

ajal 59,43 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast

lapsetoetusest (praegusel ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5). Käesoleval hetkel on

elatise summa 301,74 eurot kuus. Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1.

aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast

kuust.

3. Välja mõista X.C-lt (J.B, isikukood XXX) alaealise lapse J.B (J.B, isikukood

XXX) kasuks elatis alates 25.02.2025 kuni J.B täisealiseks saamiseni, s.o XXX,

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (kuni 31.03.2025

272,76 eurot, alates 01.04.2025 282,31 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4

nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel

2-25-3064

ajal 59,43 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast

lapsetoetusest (praegusel ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5). Käesoleval hetkel on

elatise summa 301,74 eurot kuus. Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1.

aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast

kuust.

4. Resolutsiooni punktis 2 ja 3 väljamõistetud igakuine elatis tasuda J.B

arvelduskontole XXX, iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks,

selgitusega „J.B elatisraha“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille

eest elatist tasutakse.

Menetluskulud

Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja esindaja (eestkostja) seisukohad

1. Hageja esitas 25.02.2025 Pärnu Maakohtule hagi D.F ja X.C vastu elatise

väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101 alusel

arvutatavas määras. 16.03.2020 kohtumäärusega piiras Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-

19-8013 lapse ema D.F (eelnev perenimi J.B) ja X.C hooldusõigust ja võttis vanematelt

ära täielikult isikuhooldus- ja varahooldusõiguse alaealise J.B suhtes. Kohus määras

alaealise J.B ’i eestkostjaks I.A kuni eestkoste seadmise aluseks olevate asjaolude ära

langemiseni või kuni eestkostetava täisealiseks saamiseni. Hageja esindaja on pöördunud

kostjate poole ettepanekuga täita lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel, kuid

kostjad ei ole oma kohustust täitnud nõuetekohaselt ning regulaarselt. Vanemate huvi lapse

elukorralduse osas peale hooldusõiguse ära võtmist on olnud vähene ning lapse ema D.F

on toonud välja, et puudub võimekus tasuda lapsele elatist suure maksukoormuse tõttu,

kuna on erinevad võlgnevused. Lapse isa X.C on lubanud lapsele maksta igakuist elatist,

kuid elatise laekumine on olnud väga kaootiline. Hageja esindaja esitas 09.05.2025

seisukoha. Lapse isa X.C on menetluses toonud välja, et vanem pole lapse J.B

ülalpidamise kohtustust täitnud, kuid vanemal on varalisi vahendeid ja võimalusi, mille

arvelt seda teha. Lapse ema D.F on toonud välja, et kuigi vanemal on määratud

töövõimetus ja tervislik seisund on halb, siis vanem pole esitanud kohtule konkreetseid

tõendeid, ega selgitusi vanema sissetulekute, tervisliku seisundi, igakuulised kulutuste ja

lapsele tehtud kulutuste osas. D.F on menetluses toonud välja, et on vastavalt lapse J.B

soovile jooksvalt rahalisi vahendeid lapsele andnud, mis pole olnud läbimõeldud ning

millest saab järeldada, et vanema suutlikkust igakuiselt lapsele ülalpidamist anda on, kuid

selle andmine on vanema poolt ebamõistlikul viisil, ega toeta lapse edaspidist

majanduslikku hakkama saamist ja rahadega ümberkäimist. Arvestades, et lapsevanemate

ülalpidamise kohustus lapse J.B osas lõppeb eelduslikult alaealise täisealiseks saamisel,

mis on juba järgneval aastal XXX, siis see ei tohiks vanemaid majanduslikult kehvemasse

olukorda seada, kuid antud perioodi rahalised laekumised annaksid lapsele iseseisva elu

alustamiseks rahalist tuge. Hageja J.B esindaja I.A jääb kohtule 25.02.2025 esitatud

2

2-25-3064

hagiavalduse juurde ning palub elatise väljamõistmist lapsevanematelt D.F-ilt ja X.C-lt

alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 alusel

arvutatavas määras.

Kostjate seisukohad

2. Kostja I kohtule vastust hagile kirjalikult ei esitanud.

3. Kostja II selgitab, et ei suutnud elatist hagejale maksta, kuna vanaemal juhtus õnnetus ja

kostja II pidi teda jälgima ning hiljem leidma vanaemale hooldekodu, mille eest tuli kostjal

II tasuda. Kostja II esitab oma Swedbank AS konto väljavõtte perioodi 01.09.2024 kuni

04.03.2025 osas ning selgitab, et sissetulekuteks on kogu pere sissetulek ja väljavõttelt

nähtub, et kas on võlgu võetud või sõbra tehtud kanded. Kostja II elatub juhutöödest, kuna

alaselja probleemide tõttu teda tööle ei võeta. Kostja II selgitab, et on suuteline hagejale

maksma 150 eurot kuus, mõnikord rohkem. Kostja II selgitas 02.05.2025 e-kirjas, et

tegelikult ei kuulu üks korter temale, vaid kostja II elukaaslasele.

4. Kohus määras istungi 29.04.2025 kell 11.00. Pooled istungil kokkulepet ei saavutanud.

Hageja jäi esitatud avalduse juurde. Hageja esindaja märgib, et vanemad on suutelised

tasuma hagejale elatist miinimummääras. Kostja II küll ei tööta, kuid tal on vara mille

müügist on võimalik elatise kohustust täita. Kostja I selgitas, et ta ei ole nõus hagejale

elatist tasuma. Kostja I selgitab, et andis eelmine aasta hagejale 1300 eurot ning igakuiselt

ostab hagejale 50-100 euro eest kingitusi. Kostja I ostis hagejale kaks telefoni, mille

igakuine makse on 120 eurot. Kostja I märgib, et tema sissetulekuks on 600 eurot ning

kuludeks ca 390 eurot. Kostja I selgitab, et peab igakuiselt võtma võlgu, et ära elada.

Kostja I on invaliid, talle on määratud 100% töövõimetus ning tööl käia ei saa. Kostja II

selgitab, et on töötu, kuid Töötukassas arvel ei ole. Arstitõendit esitada ei ole. Kostja II

selgitab, et juhutöödega teenib umbes 700-800 eurot kuus ning on võimeline maksma

hagejale elatist 150 eurot kuus. Kostja II igakuisteks kuludeks on korterite üürid 600 eurot

kuus. Kostja II maksab ka hageja korterit. Kostja II selgitab, et võimalus on ka hageja

korter maha müüa ning siis saaks ta tasuda hagejale kogu elatise. Kostjale II kuulub kolm

korterit XXX tänaval. Notaris on tehtud testament, et kaks korterit pärib hageja. Kohus

andis kostjatele tähtaja esitada tõendid oma väidete kinnitamiseks, määras eelmenetluse

lõpptähtaja ning lahendi kuupäeva.

5. Kostja II esitas 29.04.2025 kinnistusraamatu väljavõtted, kus nähtub, et kostjale II

kuuluvad kolm korterit (registri osa XXX, XXX ja XXX) aadressil XXX. Kostjad rohkem

täiendavaid tõendeid kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, analüüsinud kõiki asjaolusid ja asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab et

hagiavaldus elatise väljamõistmise osas PKS § 101 alusel alates hagi esitamisest tuleb

rahuldada.

7. PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on

õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste

kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul

ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul

raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista

kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused.

3

2-25-3064

8. Vaidlus puudub, et hageja on kostjate alaealine laps ning et hageja vanemate

hooldusõigust on Pärnu Maakohtu 16.03.2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-8013 piiratud

ning vanematelt on ära võetud isikuhooldus- ja varahooldusõiguse alaealise J.B suhtes.

Kohus määras alaealise J.B ’i eestkostjaks I.A kuni eestkoste seadmise aluseks olevate

asjaolude ära langemiseni või kuni eestkostetava täisealiseks saamiseni. Hageja taotleb

elatise väljamõistmist hagiavalduse esitamisest, s.o 25.02.2025 kuni hageja täisealiseks

saamiseni, s.o XXX mõlemalt kostjalt PKS § 101 sätestatud määras. Hageja viibib

asutusepõhisel asendushooldusteenuse XXX.

9. Kuna hageja on esitanud elatise nõude PKS §-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole

vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

10. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui sama paragrahvi alusel

arvutatud summa. Samas paragrahvis nimetatakse asjaolud, mida elatise suuruse

arvutamisel arvestatakse. Need on elatise baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub

3% eelneva kalendriaasta kohta avaldatud riigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg

4). PKS § 101 lg-tes 5–7 sätestatakse asjaolud, mis annavad aluse nõnda arvutatud elatise

vähendamiseks. Kohus saab elatise vähendamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks

koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p

15). PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud summast arvestatakse seaduses sätestatud

ulatuses maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5). Samuti vähendatakse elatise

summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud aja võrra, kui see on aastas

keskmisel 7–15 ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Kui isik peab maksma elatist sama pere

mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% võrreldes esimese lapse

elatisega, kui tegemist pole mitmike ega lastega, kelle vanusevahe on üle kolme aasta (PKS

§ 101 lg 7). Viidatud sätete järgi oli elatise suuruseks perioodil 25.02.2025 kuni 31.03.2025

287,72 eurot kuus ja alates 01.04.2025 301,74 eurot kuus.

11. PKS § 101 lg 6 võimaldab vähendada elatise summat olukorras, kus laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hagi

kohaselt ei veeda hageja kostjate juures ühtegi päeva. Seega ei tule väljamõistetavat

elatisesummat vähendada PKS 101 lg 6 alusel.

12. PKS § 102 lg 1 alusel isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei

vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes

1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab

hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses

sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummäärast väiksema elatise. Kostja I on selgitanud istungil, et tema sissetulekuks

on 600 eurot kuus ning et tal puudub püsiv sissetulek kuupalga näol. Kostja II on

selgitanud istungil, et tema sissetulekuks on 700-800 eurot kuus ning et tal puudub püsiv

sissetulek kuupalga näol. Kostjad ei ole tõendanud, et nende töövõime on piiratud, mis

takistaks sissetuleku teenimist. Asjaolu, et kostjatel ei ole tasuvat tööd, ei tähenda, et

kostjatel puudub hageja ees ülalpidamiskohustus. Juhul, kui kostja ei teeni piisavat

4

2-25-3064

sissetulekut, tuleb kostjal leida lapse ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku

saamiseks või kärpida oma kulutusi. Kostjad ei ole põhistanud ega esitanud ühtegi tõendit

selle kohta, et esineksid alused kostjate ülalpidamiskohustuse vähendamiseks PKS § 102 lg

2 alusel.

Seega ei ole käesoleval ajal PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuvat põhjust elatise

vähendamiseks alla PKS § 101 järgi arvutatud minimaalse elatise summa.

13. Elatist ei nõuta mitme lapse eest. Seega ei vähendata elatise summat PKS § 101 lg-te 6

ja 7 alusel.

14. PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega perioodil 25.02.2025 kuni

31.03.2026 287,72 eurot kuus (272,76 (indekseeritud baassumma) + 54,96 (keskmine

brutokuupalk 1832 x 3%) - 40 (50% 80 euro suurusest lapsetoetusest)) ning alates

01.04.2025 301,74 eurot (282,31 (indekseeritud baassumma) + 59,43 (keskmine

brutokuupalk 1981 x 3%) - 40 (50% 80 euro suurusest lapsetoetusest)).

15. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja elatise alates 25.02.2025 kuni hageja

täisealiseks saamiseni XXX 287,72 eurot kuus muutuva suurusena. Elatise suurus muutub

iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

keskmise brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

16. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab

hageja taotlusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel, et elatis tuleb

tasuda hageja arvelduskontole. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendri kuu eest ette 10.

kuupäevaks, märkides makse selgitusse „J.B elatisraha“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist

makstakse.

17. Kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1

alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

18. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulud

19. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1² võimaldab

jätta alaealise lapse elatisenõude rahuldamata jätmise korral menetluskulud täielikult või

osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei

kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus jätab

menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse

tõttu puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik

5