2-21-18152/76 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-18152

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ avaldus Juri Volkovi ja

Natalja Volkova vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. mai 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Natalja Volkova määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu rg-kood

110051834) Eesti filiaali (rg-kood 12831829) kaudu,

lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

Puudutatud

isik:

Natalja

Volkova

(ik

XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Sergei Politšev

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 22. mai 2024 määrus ja saata tsiviilasi tagasi Viru

Maakohtule kompromissi kinnitamise otsustamiseks.

2. Rahuldada Natalja Volkova määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

696 lg 3).

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli AB “Lietuvos draudimas“ (avaldaja) 18. novembri 2021

avaldus Natalja Volkova (puudutatud isik) ja Juri Volkovi vastu kahju hüvitamiseks.

2. Juri Volkov suri XXXX. Vastavalt 10. juuni 2022 pärimistunnistusele ja pärandvara

ühisuse osa võõrandamise lepingule oli Juri Volkovi pärija mh puudutatud isik, kes omandas

ka ülejäänud kahe kaaspärija varalised õigused ja kohustused (dtl 164).

3. Avaldaja ja puudutatud isik esitasid 5. aprillil 2022 maakohtule kompromissi, palusid

selle kinnitada ja lõpetada menetluse.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Viru Maakohus kinnitas 22. mai 2024 määrusega kompromissi, lõpetas tsiviilasjas

menetluse, jaotas menetluskulud vastavat kompromissile, jättis avaldaja ja puudutatud isiku

kompromisslepingus märkimata menetluskulud nende endi kanda ning puudutatud isiku riigi

õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda, tagastas avaldajale poole riigilõivust, s.o 25 eurot, ning

jättis rahuldamata avaldaja ja puudutatud isiku taotluse määruskaebuse esitamise õigusest

loobumiseks.

Maakohus leidis, et menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevaid õigusi käsutada,

kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega, kompromiss ei riku avalikku ega

menetlusosaliste huve ning kompromissi on võimalik täita (TsMS § 477 lg 1, lg 6 teine lause,

§ 430 lg 1, § 428 lg 1 p 4).

MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS

5. Puudutatud isik palub 3. juuni 2024 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse ja saata

tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetlusosalised leppisid kompromisslepingu p-s 2 kokku, et puudutatud isik tasub võla

igakuiste 38 euro suuruste osamaksetena kolme aasta jooksul alates 10. maist 2022. Seega

oleks pidanud puudutatud isik tegema makseid alates 10. maist 2022 sellele vaatamata, et

määrus tehti 22. mail 2024. TsMS § 461 lg 1 kohaselt täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist,

välja arvatud juhul, kui see kuulub viivitamatule täitmisele. Vaidlustatud määrus ei kuulunud

viivitamatule täitmisele. Määrus ei ole enam täidetav, seda ei ole võimalik tagasiulatuvalt

täita. Menetlusosalised ei leppinud kokku, et puudutatud isik hakkab ilma jõustunud

kohtumääruseta täitma kohustust alates 10. maist 2022. Kohtul ei olnud alust kinnitada 22.

mail 2024 kompromisslepingut, vaid ta oleks pidanud andma pooltele võimaluse sõlmida uus

kompromissleping. Puudutatud isikul oli õiguspärane ootus, et kohustus tasuda 1368 eurot

kolme aasta jooksul tekib pärast kompromisslepingu õigeaegselt kinnitamist.

6. Avaldaja palub jätta puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse

läbivaatamisega seotud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohus kinnitas õigesti poolte

kokkuleppe. Puudutatud isik ei ole teinud avaldajale ühtegi makset sellele vaatamata, et nende

vahel oli kehtiv kokkulepe ja tahe lahendada vaidlus kompromissiga.

7. Maakohus võttis määruskaebuse 12. novembril 2024 menetlusse ning jättis 16. detsembril

2024 selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata kompromissi

kinnitamise otsustamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb

rahuldada.

9. Hagita menetluses võivad menetlusosalised TsMS § 477 lg 6 teise lause järgi sõlmida

kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Vastavalt

TsMS § 430 lg 3 esimesele lausele koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 ei kinnita kohus

kompromissi muu hulgas siis, kui seda ei ole võimalik täita. TsMS § 430 lg 4 sätestab, et kui

kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja

menetlus jätkub.

Menetlusosaliste sõlmitud ja 5. aprillil 2022 maakohtule esitatud kompromissleping nägi ette

järgmist: 1) puudutatud isik kohustub tasuma avaldajale põhinõude 1091 eurot, riigilõivust 25

eurot ja õigusabitasu 252 eurot, kokku 1368 eurot; 2) puudutatud isik kohustub tasuma 1368

eurot osade kaupa 38 eurot kuus kolme aasta jooksul, kandes raha avaldaja pangakontole

hiljemalt iga kuu 10. päevaks, esimese osamakse tähtpäev 10. mai 2022; 3) kui puudutatud

isik ei täida nõuetekohaselt kompromisslepingu p-s 2 märgitud kohustust, on avaldajal õigus

nõuda viivist 0,05% päevas tasumata põhiosalt kuni kohustuse kohase täitmiseni; 4) kui

puudutatud isik ei täida nõuetekohaselt kompromisslepingu p-s 2 märgitud kohustusi, on

avaldajal õigus kohe pöörduda kohtutäituri poole kõigi kokkuleppes kajastatud ja puudutatud

isiku poolt tasumata summade sissenõudmiseks täies ulatuses.

Menetlusosalised palusid kompromissilepingu p-s 6 kinnitada kompromissi ja lõpetada

menetluse. Tegemist on seega kompromisslepinguga, mis esitati kohtuvaidluse lõpetamiseks

ning mis muutub pooltele siduvaks mitte lepingu sõlmimisest, vaid kompromissi kinnitava ja

kohtumenetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest (vt RKTKo 24. oktoober 2018 nr

2-17-6579/47, p 12).

Ringkonnakohus iseenesest nõustub maakohtuga, et menetlusosalised võivad praeguses

tsiviilasjas sõlmida kompromissi. Samuti leiab ringkonnakohus, et kompromiss oli selle

sõlmimise ja maakohtule esitamise ajal täidetav. Samas nõustub ringkonnakohus puudutatud

isikuga, et maakohus ei oleks kompromissi tingimusi arvestades saanud kompromissi

kinnitada enam kui kaks aastat pärast selle esitamist ilma, et oleks küsinud menetlusosalistelt

selle kohta seisukohta.

Kompromissi järgi tuli puudutatud isikul teha igakuiseid makseid alates 10. maist 2022,

kusjuures kohustuste täitmata jätmisel on avaldajal õigus nõuda viivist ja pöörduda kohe kogu

summa täies ulatuses sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Otsustades sellise kompromissi

kinnitamise üle alles 22. mail 2024 ehk rohkem kui kaks aastat hiljem ning arvestades asjaolu,

et kompromiss muutub siduvaks alles kohtumääruse jõustumisest, pidi maakohtul tekkima

vähemalt kahtlus kompromissi täidetavuses. Maakohtul tulnuks enne kompromissi

kinnitamist arutada kujunenud olukorda menetlusosalistega ja anda neile võimalus esitada

seisukoht kompromissi kinnitamise kohta.

Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja tagasi

maakohtule kompromissi kinnitamise otsustamiseks. Enne kompromissi kinnitamise üle

otsustamist tuleb maakohtul küsida menetlusosalistelt seisukoht edasise menetluse, sh

kompromissi esitatud kujul kinnitamise või uue või muudetud kompromissi sõlmimise kohta.

10. Menetluskulude jaotuse otsustab asja uuel läbivaatamisel maakohus (TsMS § 173 lg 3

teine lause).

Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitajale tagastatakse määruskaebuselt tasutud

riigilõiv kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui

kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda; riigilõiv tagastatakse üksnes

menetlusosalise avalduse alusel (TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)