3-23-1622/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika

Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mail 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1622

Haldusasi

K.K kaebus Kaitseressursside Ameti 21.04.2023

ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/3140 täitmata jätmise

eest sunniraha rakendamise keelamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (apellant) – K.K

Vastustaja – Kaitseressursside Amet,

volitatud esindaja Elis Lõiv

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.10.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

K.K apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.K apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.10.2023

otsus muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel katta kinni kaebaja kontaktandmed otsuse punktides 3, 6

ja 12.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

hiljemalt 30.06.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-1622

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Ameti (KRA) 21.04.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/3140 (dtl 46)

kohustati K.K (kaebaja) ilmuma ja läbima terviseseisundi hindamine 07.07.2023 kell 09.15

aadressil Ida-Viru keskhaigla polikliinik, kabinet D5039, Ravi 10d, Kohtla-Järve. Ettekirjutus

tehti kaebajale kättesaadavaks Eesti teabeväravas 21.04.2023 (dtl 38). Kaebaja terviseseisundi

hindamisele ei ilmunud ega esitanud põhjendusi ilmumata jätmise kohta. 13.07.2023 koostati

kaebajale sunniraha rakendamise teatis nr 11-18/2023/175 (dtl 7), mis toimetati talle kätte

kaitseväeteenistuse veebis 14.07.2023 (dtl 40).

2. Kaebaja esitas 19.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse KRA 21.04.2023 ettekirjutuse

nr 11-12.1/2023/3140 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks. Kaebuse

kohaselt sai kaebaja 13.07.2023 infosüsteemist teada, et KRA on otsustanud nõuda temalt

sunniraha tasumist summas 600 eurot. Sunniraha määramise aluseks olnud 21.04.2023

ettekirjutust ei olnud aga kaebajale kätte toimetatud, mistõttu ei saanud kaebaja KRA

määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamist läbida, seega ei ole sunniraha rakendamine

õiguspärane.

3. KRA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja õigusi ei ole rikutud, sest 21.04.2023

ettekirjutus-hoiatus nr 11-12.1/2023/3140 on kaebajale kätte toimetatud kaitseväeteenistuse

seaduse (KVTS) § 15 lg 3 alusel, otsus on jõustunud ja täitmiseks kohustuslik ning tõendatud

on ka see, et kaebaja jättis ettekirjutuse täitmata ning tal puudus selleks mõjuv põhjendus.

Kaebaja ei ole esitanud kontaktandmeid ja motiveeritud põhjendust dokumentide

kättesaamiseks muul viisil kui Eesti teabevärava teenus, mistõttu teavitas KRA kaebajat

21.04.2023 koostatud ettekirjutus-hoiatusest, lisaks eesti.ee teabeväravas kättesaadavaks

tegemisele, üksnes tol ajal KRA-le teadaoleval e-posti aadressil XXX ning edastas ka

teavituse SMS-iga tänaseni kasutusel olevale telefoninumbrile XXXXXXXXXX. Sunniraha

rakendamise vajaduse on tinginud kaebaja enda hooletu käitumine.

4. Tallinna Halduskohus jättis 06.10.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte

menetluskulud nende endi kanda.

KVTS § 15 lg-s 1 on sätestatud, et KVTS alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja

muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti

teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama

paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et sel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30

päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud

dokumendi varasem kättetoimetamine. Vastustaja on selgitanud, et kaebajale toimetati

vaidlustatud ettekirjutus kätte KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud korras. Puudub vaidlus, et KRA

21.04.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/3140 avalikustati Eesti teabevärava (www.eesti.ee)

kaudu 21.04.2023. Vastustaja on esitanud andmed oma dokumendihaldussüsteemist, kust

nähtub, et vaidlustatud ettekirjutus on väljastatud 21.04.2023 kell 11.39 (vt dtl 38 ja 48).

Puudub mõistlik põhjus kahelda, et vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuse kaebajale KVTS §

15 lg-s 1 sätestatud viisil edastanud.

KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane

vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea ka enne ettekirjutuse täitmata

jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud

dokumendi tegelikult kätte saanud. KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord

on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17–27-

aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele

ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset

korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab põhimõtteliselt kohustust teha

2(5)

3-22-1622

endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava kaudu

talle saadetud dokumente ja/või suunata aadressile isikukood@eesti.ee saadetud kirjad edasi

otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile. Kuivõrd vaidlusalune ettekirjutus

tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 22.05.2023, on tegemist kehtiva ettekirjutusega.

Ettekirjutus sisaldab sunniraha hoiatust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ettekirjutust ei

täitnud ning seega võis vastustaja asuda sunniraha rakendama. On küll tõsi, et konkreetselt

vaidlustatud ettekirjutuse täitmine ei olnud pärast seal märgitud arstliku komisjoni

toimumisaega enam võimalik, ent arstlikku komisjoni ilmumise kohustus kui selline ei

lõppenud. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha rakendamine lubatav ka selleks,

et motiveerida kutsealust ilmuma arstlikku komisjoni järgmise kutse peale.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Kaebaja esitas halduskohtu otsusele 11.10.2023 apellatsioonkaebuse, paludes

halduskohtu otsuse tühistada, kaebuse rahuldada ja menetluskulud vastustaja kanda jätta.

Ettekirjutust ei olnud kaebajale KRA infosüsteemis teatavaks tehtud. Vaatamata sellele, et

KRA-l olid kõik kaebaja teised kontaktandmed, ei pidanud KRA vajalikuks ettekirjutust

vähemalt e-posti või tavapostiga saata. KRA ei lükanud oma vastuses kaebaja seisukohti

ümber ega tõendanud, et vähemalt tehti katseid ettekirjutuse edastamiseks või et ettekirjutus

oli infosüsteemis kättesaadav.

Ühelt poolt on õige halduskohtu seisukoht, et KRA ei pea enne ettekirjutuse täitmata jätmise

eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi

tegelikult kätte saanud, kuid kaebaja leiab, et KRA peaks tõendama, et ettekirjutus oli

saadetud või vähemalt infosüsteemis teatavaks tehtud. KVTS § 15 ei vabasta KRA-d

kohustusest teha kõik endast sõltuv dokumentide kättetoimetamiseks. Järgida tuleb

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 25 ja 26 sätestatud reegleid. HMS § 61 kohaselt kehtib

haldusakt adressaadile kättetoimetamisest, kui ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist.

Kaebaja ei hoia kõrvale oma kohustuste täitmisest, ta on KRA arstliku komisjoni läbinud ja

kutsutud ajateenistusse.

6. KRA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Vastustaja nõustub täielikult halduskohtu otsuse põhjendustega. Puuduvad tõendid selle

kohta, et K.K oleks esitanud KRA-le avalduse saamaks dokumente kätte muul viisil kui Eesti

teabeväravas. Seetõttu polnud KRA-l kohustust saata koostatud ettekirjutuse kohta teavitust

või dokumenti ise kaebajale tema muudel kontaktandmetel. Teavitus koostatud dokumendist

saadeti ametile teadaolevale telefoninumbrile XXXXXXXXXX. Ettekirjutus nr 11-

12.1/2023/3140 on kehtiv ning oli täitmiseks kohustuslik.

KRA koostas kaebajale sunniraha rakendamise teatise, kuna kaebaja ei ilmunud 07.07.2023

terviseseisundi hindamisele ega esitanud vabandavaid asjaolusid. Kaebaja ei ole sunniraha

tasunud, kuid kuna KRA ei jõudnud täitemenetluse algatamise avaldust veel kohtutäiturile

esitada ja 08.09.2023 läbis apellant ameti terviseseisundi hindamise ning tunnistati

ajateenistuse läbimiseks kõlbulikuks, siis sai ettekirjutusega pandud kohustus täidetud ning

langes ära alus sunniraha sissenõudmiseks. KRA-l pole seaduslikku alust selle

sissenõudmiseks tulevikus täitemenetlust algatada, sest sunniraha eesmärgiks ei ole isiku

karistamine, vaid mõjutamine kohustuse täitmisele. Sunniraha rakendamise teatise

koostamine 13.07.2023 ei olnud siiski õigusvastane ning võib eeldada, et tänu sellele kaebaja

08.09.2023 oma kohustuse täitis.

3(5)

3-22-1622

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtu otsus on õiguspärane ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

8. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohtumenetluse ajal kujunenud olukorras, kus kaebaja

on läbinud KRA terviseseisundi hindamise ja seega täitnud sisuliselt talle tehtud ettekirjutuse

enne, kui KRA jõudis sunniraha täitmisele pöörata, on kohtul põhimõtteliselt alus jätta kaebus

HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 ning apellatsioonkaebus HKMS § 190 ja § 187

lg 3 p 6 alusel läbi vaatamata. HKMS § 45 lg-s 1 on sätestatud kaebeõiguse piirangud

keelamiskaebuse esitamiseks, mille kohaselt võib kaebuse esitada üksnes juhul, kui on

põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi,

ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

Kaebeõigust kontrollitakse üldjuhul kaebuse esitamise aja seisuga, kuid kohtumenetluse ajal

muutunud asjaolud võivad tingida vaidluse ammendumise, kui on kahtlusteta selge, et

kaebuse rahuldamine ei saa aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Sellises olukorras on

põhjendatud jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks enam võimalik

saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2; vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-8-14, p-d 11–12; otsus nr 3-14-52077, p 11; otsus nr 3-21-

1360, p 12.1).

9. Käesolevaks ajaks kujunenud asjaoludel puudub igasugune alus arvata, et KRA rakendaks

kaebajale 21.04.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha. Sunniraha võib

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 3 lõigetest 2 ja 3 ning HMS § 107 lõikest 2 tulenevalt

rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks, pärast ettekirjutuse täielikku täitmist ei

ole sunnirahaga enam võimalik isiku käitumist suunata ja haldusorganil on keelatud

sunnivahendit kohaldada, kui temani jõuab teave ettekirjutuse täitmisest. Seda kinnitab

pikaaegne Riigikohtu halduskolleegiumi praktika (22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 14;

27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 17; 16.06.2021 määrus nr 3-20-1245, p 18.3). Ka KRA

on apellatsioonkaebuse vastuses sõnaselgelt kinnitanud, et kaebaja on ettekirjutusega pandud

kohustuse täitnud ning KRA-l puudub seaduslik alus ja kavatsus kaebajalt sunniraha nõuda.

Järelikult ei saa 21.04.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sõltumata kohtulahendist

kaebajale sunniraha määrata, oht kaebaja õiguste riiveks, mida kaebaja soovis kaebusega ära

hoida, puudub, ning kaebuse rahuldamine ei saa kaebaja õiguste kaitsele kaasa aidata.

Sunniraha kohaldamine või mittekohaldamine ei saa puudutada ka teadaolevaid kolmandate

isikute õigusi. Vaidlus kaebuse esemeks oleva sunniraha rakendamise lubatavuse osas on

ammendunud ja kohtul on alus jätta kaebus läbi vaatamata.

10. Ringkonnakohus ei pea siiski menetluslikult otstarbekaks jätta praeguses

menetlusstaadiumis kaebust läbi vaatamata. Vaidlus oli eeltoodud asjaoludel sisuliselt

ammendunud juba enne halduskohtu otsuse tegemist – kaebaja läbis terviseseisundi

hindamise 08.09.2023, halduskohus tegi otsuse 06.10.2023 –, pooled sellele aga kohtu

tähelepanu ei juhtinud ja halduskohus vaatas kaebuse sisuliselt läbi. Samuti ei ole pooled

taotlenud apellatsioonimenetluses kaebuse läbi vaatamata jätmist ega menetluse lõpetamist.

Seetõttu ei pea ringkonnakohus menetluslikult otstarbekaks ka apellatsioonkaebust läbi

vaatamata jätta ja halduskohtu otsust seetõttu tühistada. Apellatsioonkaebus tuleb küll jätta

rahuldamata juba ainuüksi kaebaja subjektiivsete õiguste riive puudumise tõttu, kuid kohus

annab sisulise hinnangu ka apellatsioonkaebuse väidetele.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse sisuliste põhistustega ega korda neid

rohkem, kui on vajalik apellatsioonkaebuse väidetele vastamiseks (HKMS § 201 lg 4).

Apellatsioonkaebus põhineb kokkuvõtlikult kahel väitel: vastustaja ei ole tõendanud, et

ettekirjutus oleks olnud kaebajale Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks tehtud ja tulenevalt

HMS põhimõtetest peab KRA tegema kõik endast oleneva, et dokument faktiliselt kätte

toimetada. Kaebaja väited ei ole põhjendatud.

4(5)

3-22-1622

12. Vastustaja on esitanud halduskohtu menetluses tõendid, mis ringkonnakohtu hinnangul

tõendavad ilma mõistliku kahtluseta, et 21.04.2023 ettekirjutus tehti kaebajale Eesti

teabevärava kaudu kättesaadavaks. Seda tõendavad infosüsteemi väljavõtted kaebuse vastuse

lisades 2 (dtl 38) ja 3 (dtl 48). Mõlemast nähtub, et dokument nr 11-12.1/2023/3140 on

eesti.ee portaali kaudu väljastatud 21.04.2023 kell 11.38. Lisast 3 nähtub, et samal päeval kl

11.39 on saadetud dokumendi kohta ka lühisõnum mobiiltelefonile nr XXXXXXXXXX, mis

oli KRA-le teadaolev kaebaja telefoninumber. Lisast 4 nähtub, et antud telefoninumber on

kaebaja kontaktiks Eesti teabevärava iseteeninduskeskkonnas. Samast nähtub ka dokumendi

kohta e-kirja saatmine kaebaja kontaktiks olnud e-posti aadressile.

13. KVTS § 15 lg 1, mille kohaselt toimetatakse sama seaduse alusel kaitseväekohustuslase

kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil

isikukood@eesti.ee, on eriregulatsioon HMS 7. ptk-s sätestatud dokumendi kättetoimetamise

üldnormide suhtes. KVTS § 15 lg 3, mille kohaselt loetakse lg-s 1 sätestatud viisil saadetud

dokumendid kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest

arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine, on aga dokumendi

õiguslike tagajärgede tekkimise osas erinorm HMS § 61 lg 1 suhtes, mis näeb üldnormina ette

haldusakti kehtimahakkamise adressaadile teatavaks tegemisest või (faktilisest)

kättetoimetamisest arvates.

14. Sellele, et tegu on eriregulatsiooniga, viitab KVTS muutmise seaduse eelnõu 324 SE

esimese lugemise seletuskiri, kus on KVTS § 15 muutmise eesmärgina välja toodud mh

vajadus vältida olukordi, kus isikud, kes kohustava sisuga dokumente kätte saada ei soovi,

saavad elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamisest kõrvale hoida, jättes dokumendi

kättesaamise kinnitamata või dokumendi infosüsteemis avamata või vastu võtmata (lk 4).

Eesmärgiks oli muuta riigiportaal peamiseks suhtluskanaliks riigi ja kaitseväekohustuslase

vahel (lk 5), muu teabeedastusviisi eelistuse korral panna isikule kohustus sellest ise KRA-d

teavitada (lk 6) ning luua riigiportaalis edastatud dokumendi kättetoimetatuse eeldus 30 päeva

möödumisel ja siduda sellega ka dokumentide vaidlustamise tähtajad (lk 9). Seega on

tegemist seadusandja teadliku valikuga kehtestada kutsealustele kohustus jälgida riigiportaalis

neile saadetavaid teateid ja sätestada sel viisil edastatud teadete kättetoimetatuse õiguslik

eeldus sõltumata sellest, kas isik on elektroonilise dokumendi kättesaamist kinnitanud või kas

dokumendi faktiline kättesaamine on muul HMS § 27 lg-s 2 sätestatud viisil tõendatud. KVTS

§ 40 lg 1 p 1 kohaselt on kutsealune kohustatud teavitama KRA-d viivitamata oma

kontaktandmete muutumisest.

15. Kaebajale 21.04.2023 tehtud ettekirjutus tuli seega lugeda KVTS § 15 lg 3 kohaselt

kättetoimetatuks 30 päeva möödudes selle riigiportaalis avaldamisest ja õiguslikku tähtsust ei

oma see, et infosüsteemi väljavõtte kohaselt avas kaebaja dokumendi iseteeninduskeskkonnas

alles 10.07.2023 (dtl 48). Ehkki KVTS § 15 lg 2 näeb ette võimaluse lisaks lg-s 1 sätestatule

toimetada dokumente kätte ka muu viisil, ei tule sellest KRA-le kohustust muid viise

kasutada, kui kutsealune ei ole sellisest soovist KRA-d lg 4 alusel teavitanud. Halduskohtu

sellekohane järeldus on õige ja põhjendatud.

16. Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata nii kaebaja subjektiivsete õiguste

riive lakkamise ja vaidluse sisulise ammendumise kui ka apellatsioonkaebuse väidete

õigusliku põhjendamatuse tõttu.

17. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole esitanud taotlust

menetluskulude väljamõistmiseks, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 108 lg

1 ja § 109 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)