2-23-4708/47 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. mai 2025

Tsiviilasja number

2-23-4708

Tsiviilasi

D.V hagi O.T vastu X O.T 29. detsembri 2022. a

omakäelise

koduse

testamendi

tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt koduse testamendi

puudumise tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. augusti 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.V apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) D.V (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni

Kostja (vastustaja) O.T (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

RESOLUTSIOON

1. Jätta D.V 16. mai 2025. a vastuväide kohtu tegevusele seoses tõendite kogumisest

keeldumisega rahuldamata.

2. Jätta D.V apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 14. augusti 2024.

a otsus tsiviilasjas nr 2-23-4708 muutmata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud D.V kanda. O.T-le rahaliselt

kindlaksmääratavad ja hüvitatavad menetluskulud apellatsioonimenetluses

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. D.V (hageja) esitas 27. märtsil 2023 hagi O.T (kostja) vastu, paludes tuvastada X O.T 29.

detsembri 2022. a omakäelise koduse testamendi tühisus või alternatiivselt tuvastada X O.T

29. detsembri 2022. a omakäelise koduse testamendi puudumine. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

Hageja esitas hagi tagamise taotluse, mille maakohus 27. märtsi 2023. a määrusega rahuldas

ning peatas X O.T pärimisasjas pärimistunnistuse väljaandmise kuni tsiviilasjas tehtava

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Hageja ja kostja isa X O.T tegi 24. aprillil 2000 Viljandi notar Vivian Agu juures testamendi,

millega pärandas kogu oma vara võrdsetes osades hagejale ja kostjale. X O.T suri 7. jaanuaril

2023. 7. veebruaril 2023 esitas hageja Viljandi notar Virgi Ojapile pärimismenetluse

algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse. Hageja avaldas notarile, et X O.T on 24. aprillil

2000 teinud notariaalse testamendi, mille lisas avaldusele. Hageja teatas, et X O.T abielu Y

O.T-ga lõppes 11. detsembril 2022 Y O.T surmaga. Teiseks pärijaks on kostja, kelle andmed

hageja samuti avalduses esitas. 16. veebruaril 2023 sai hageja Viljandi notar Virgi Ojapilt

teate, mille järgi on pärimisasjas esitatud X O.T omakäeline kodune testament, mis on

dateeritud 29. detsembri 2022. a kuupäevaga ja millega on X O.T tühistanud kõik varasemad

korraldused ja määranud talle kuuluva vara pärijaks kostja. Tegemist on tühise dokumendiga,

sest arvestades X O.T väga halba vaimset ja füüsilist tervislikku seisundit ei sisalda see tema

tegelikku tahet. X O.T oli parandamatult ja raskelt haige, tema võetud ravimite ja füüsilise

ning vaimse seisundi tõttu ei oleks tal olnud enam 29. detsembril 2022, s.o 9 päeva enne oma

surma (7. jaanuaril 2023) kuidagi võimalik sellist tahet avaldada.

Alternatiivselt on tegemist testamendi puudumisega, st X O.T ei oleks suutnud oma väga

halva füüsilise ja vaimse seisundi tõttu sellist dokumenti algusest lõpuni ise kirjutada.

Kuivõrd X O.T ei ole dokumenti koostanud, ei ole omakäelist testamenti olemas.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et kõnealuse

hagiavalduse puhul on tegemist hageja pahatahtliku käitumisega. Kostja on teinud endast kõik

oleneva, et kompromisse saavutada, kuid tänaseni pole kostja heatahtlikkus tulemuslik olnud.

Ükski kostja pakutud kompromiss pole hagejale sobinud. Hageja pole hagiavalduses esitanud

mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks X O.T otsustusvõimetust. Hageja ei ole X O.T-le eestkostja

määramist taotlenud. Vaatamata mitmetele terviseprobleemidele oli X O.T otsuste tegemisel

teovõimeline ja adekvaatne. Hageja viidatud erinevad võimalikud ravimite kõrvaltoimed ja

haigusseisundite kirjeldused ei väljenda objektiivselt X O.T seisundit, seisukohti ja soove,

vaid hageja seisundit ja soove. X O.T avaldas oma viimse tahte ja kostja ei näe ei hageja

hagiavaldusest ega muust kostjale teadaolevatest asjaoludest tulenevalt mitte ühtki põhjendust

X O.T omakäelise testamendi tühiseks lugemiseks. Kostja ei esitanud maakohtule

menetluskulude nimekirja.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 14. augusti 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus tühistas 27. märtsi 2023. a määrusega kohaldatud hagi tagamise.

Maakohtu otsuse kohaselt tegi hageja ja kostja isa X O.T 24. aprillil 2000. a Viljandi notar

Vivian Agu juures testamendi, millega pärandas kogu oma vara võrdsetes osades hagejale ja

kostjale. X O.T suri 7. jaanuaril 2023. Vaidlusalune kodune testament on allkirjastatud 29.

detsembril 2022.

Testament võib olla tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud alustel. Hageja

väidete kohaselt tugineb ta sellele, et testament on tühine, sest pärandaja oli testamendi

tegemise ajal sellises tervislikus olukorras, mis sisuliselt väljendus piiratud teovõimes. TsÜS

§ 10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt ilma seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta

tehtud ühepoolne tehing tühine. Tehingu hindamisel tuleb eristada tehingu sisu ja kehtivust.

Hageja on palunud tuvastada X O.T 29. detsembri 2022. a koduse testamendi tühisus ja

alternatiivselt tuvastada X O.T koduse testamendi puudumine. Pooled vaidlevad selle üle, kas

X O.T pärandajana oli 29. detsembril 2022 koduse testamendi tegemise ajal teovõimeline ja

sellisena ka testeerimisvõimeline ning kas pärandaja 29. detsembril 2022 tehtud kodune

testament on kehtiv. Hageja leiab, et X O.T ei olnud 29. detsembril 2022 testamendi

koostamise ajal teovõimeline, samuti ei olnud ta füüsiliselt suuteline omakäelist testamenti

koostama.

Maakohus määras asjas hageja taotlusel postuumse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

kompleksekspertiisi ja käekirjaekspertiisi. Postuumse kohtupsühhiaatria- kohtupsühholoogia

kompleksekspertiisi akti nr 255 (dtl 95–104) kohaselt ei esinenud X O.T-l 29. detsembril

2022 testamendi tegemisele vastaval ajal kestvat ega ajutist psüühikahäiret ega muud

vaimutegevuse häiret (näiteks ravimite kõrvaltoime), mis välistas tema võime õigesti hinnata

testamendi tegemise tähendust või takistanuks tal oma tegudest kestvalt aru saada või neid

juhtida ning X O.T-l ei esinenud 29. detsembril 2022. testamendi tegemisele vastaval ajal

sellist tervisehäiret ega muud seisundit (sh väsimusseisund), mis takistanuks temal koostada

omakäeliselt algusest lõpuni 29. detsembri 2022. a testamenti. Testaatori tervislik seisund

võimaldas tal aru saada testamendis väljendatud viimse tahte sisust.

Hageja etteheide on, et ekspertiisiaktist ei nähtu, kuidas on jõutud vastavate järeldusteni.

Maakohus märkis, et eksperdi arvamuse kohaselt jõudsid eksperdid järeldusele, et uuritaval ei

ole olemasolevate meditsiiniliste dokumentide põhjal diagnoositud ühtegi psüühikahäiret.

Uuritaval on diagnoositud kehalised haigused, mis on mõjutanud tema toimetulekut, liikumist

ja suurendanud abivajadust. Uuritav on saanud keemia- ja kiiritusravi ning õendusabi. Uuritud

on meditsiinilisi dokumente ajavahemiku kohta 2022–2023, kuna dementsuse diagnostilistes

kriteeriumites peab häire olema kestnud vähemalt 6 kuud. Uuritud on meditsiiniliste

dokumentide (haiguslugu, kiirabikaart, perearsti ambulatoorne kaart) päeviku kandeid, mis on

tehtud meditsiinipersonali poolt. Andmed on olemas testamendi kirjutamise kuupäeva 29.

detsembri 2022. a ja vahetus läheduses olevate kuupäevade kohta. 29. detsembri 2022. a

kiirabikaardis ja SA Viljandi Haigla erakorralise vastuvõtu päeviku sissekannetes ei ilmne

kognitiivse funktsiooni langust, mäluhäireid ega muid psüühikahäireid. Samuti ei ilmne

vaimutegevuse ajutist riket. Erinevad meditsiinitöötajad on kirjeldanud uuritavat kui

adekvaatset patsienti. Samuti ei ole kirjeldatud 29. detsembril 2022 ravimite kõrvaltoimeid,

mis oleksid mõjutanud uuritava kognitiivset funktsiooni ja otsustusvõimet. Uuritava kasutatud

ravimite infolehtedel on kirjeldatud mitmeid kõrvaltoimeid, kuid puuduvad andmed nende

esinemise kohta uuritaval. Dementsuse kriteeriumiteks on mälu- ja mõtlemishäired, mis on

takistuseks uue informatsiooni omandamisel, säilitamisel ja reproduktsioonil. Häiritud on

mälu, mõtlemine, arusaamine, õppimisvõime ja otsustusvõime, mida ei ole olemasolevates

meditsiinilistes dokumentides kirjeldatud. Mõtlemise aeglustumist ja väsimusseisundit ei saa

vahetult põhjuslikult seostada kognitiivse võimekuse alanemisega. Meditsiinilistes

dokumentides on kirjas sümptomina 29. detsembril 2022 topeltnägemine, mis on

neuroloogiline häire. Uuritava suhtes ei ole eelnevalt tuvastatud teovõime puudumist ega

määratud eestkostet.

TsMS § 301 lg 1 teises lauses on sätestatud nõuded, millele ekspertiisiakt peab vastama.

Nimetatu kohaselt peab eksperdiarvamus sisaldama uuringute üksikasjalikku kirjeldust,

uuringute tulemusena tehtud järeldusi ja põhjendatud vastuseid kohtu küsimustele. TsMS §

302 lg-st 1 tuleneb, et ekspert peab andma talle esitatud küsimustes õige ja põhjendatud

arvamuse. Maakohus ei nõustunud hageja väidetega ekspertiisiakti puuduste kohta. Tegemist

on usaldusväärse tõendiga, sest ekspertiisiaktist nähtub selgelt, millele tuginedes ning

millistele järeldustele on eksperdid postuumse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

kompleksekspertiisi akti koostades ja sellekohast arvamust andes jõudnud.

Maakohus määras hageja taotlusel käekirjaekspertiisi, mille akti nr 24E-DK00011-01 (dtl

179–184) kohaselt on 29. detsembri 2022. a omakäelise testamendi algusest lõpuni väga

tõenäoliselt kirjutanud ja allkirjastanud X O.T (isikukood XXXXXXXXXXXX; surnud 7.

jaanuaril 2023) (arvamuste skaalal aste +3).

PärS § 24 lg 1 sätestab koduse testamendi kehtivuse eeldusena kirjaliku vorminõude.

Omakäeliselt kirjutatud testament on kirjutatud algusest lõpuni testaatori käega, märgitud on

ära testamendi tegemise kuupäev ja aasta, see on alla kirjutatud. X O.T tegi 29. detsembril

2022 koduse omakäeliselt kirjutatud testamendi, millega tühistas varasemalt tehtud

testamendi ja määras kogu oma vara pärijaks kostja, seega on pärimisseaduse § 25 lg 1 järgi

kodune testament kehtiv, sest selle tegemise päevast (29. detsembrist 2022) ei ole 7. jaanuaril

2023 möödunud 6 kuud.

Maakohus leidis, et eelnimetatud postuumse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

kompleksekspertiisi läbi viinud ekspertide ja käekirjaekspertide arvamustest, neid kogumis

hinnates, võib järeldada, et pärandaja X O.T on 29. detsembril 2022 koduse testamendi

omakäeliselt kirjutanud ja avaldanud oma tegelikku tahet. Seega saab lugeda tuvastatuks, et

pärandaja on teinud tahteavalduse, millega ta on määranud, et tema vara saab tema surma

korral endale kostja.

Hageja esitatud nõuded jäävad edututeks, sest hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevate

asjaolude olemasolu. Seega tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Seoses hagi rahuldamata

jätmisega tuleb hagi tagamine tühistada.

Hageja esitatud 7. veebruari 2023. a pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise

avaldus; Viljandi notar Virgi Ojapi 16. veebruari 2023. a teade pärimismenetluse algatamise

kohta; 26. mai 2006. a X O.T-le Viljandi Haigla määratud diagnoos; väljavõte X O.T

epikriisist; X O.T ravimite kõrvaltoimed; Sotsiaalkindlustusameti otsus keskmise puude

määramise osas; 8. novembri 2022. a väljavõte X O.T epikriisist; 29. detsembri 2022. a

väljavõte X O.T epikriisist – tegemist ei ole otseselt vaidlusaluste asjaoludega seotud

dokumentidega. Nimetatud tõendid ei lükka ümber ekspertide poolt avaldatut ega too kaasa

hagi rahuldamist.

Maakohus keeldus 9. augustil 2024 esitatud dokumentide (24. aprilli 2000. a testamendi, O.T

D.V ja D.V töövõimekaardi ning 5. jaanuari 2023. a koduõendusteenuse osutamise lepingu

vastuvõtmisest, märkides mh, et dokumendid on esitatud pärast määratud tähtaega, kusjuures

varasem testament on juba koos hagiavaldusega esitatud.

Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud hageja kanda ning märkis, et kostja

pole menetluskulude nimekirja esitanud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse

tühistada ning saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse

staadiumis. Hageja esitas ka tõendite kogumise taotluse, paludes kohustada SA-l Viljandi

Haigla väljastama hagejale kogu X O.T-d puudutav dokumentatsioon. Hageja ei vaidlustanud

maakohtu otsust osas, milles kohus jättis kostja menetluskulud kindlaks määramata, kuna neid

ei esitatud.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

Maakohus jättis tähelepanuta hageja viidatud vastuolud arstlikus kompleksekspertiisis ning

jättis rahuldamata hageja taotluse kordusekspertiisi korraldamiseks. Sellega on jäetud olulises

osas täitmata eelmenetluse ülesanded, mis võisid kaasa tuua ebaõige kohtuotsuse. Kuna

rikkumiste kõrvaldamine eeldab pooltele uute asjaolude ja tõendite esitamise võimaluse

andmist ja seejärel uute tõendite hindamist, tuleb tsiviilasi saata maakohtule eelmenetluse

staadiumis uueks läbivaatamiseks tagasi.

29. detsembril 2022 (s.o omakäelise testamendi koostamise päeval) oli pärandaja surmavalt

haige. Hageja tõendas, et pärandaja X O.T tervislik seisund 29. detsembril 2022 ei

võimaldanud temal aru saada koostatava dokumendi sisust ja selle tagajärgedest. Pärandajal

diagnoositi 26. mail 2006 alkoholihepatiit. Seejärel diagnoositi pärandajal kasvajad

(metastaasid) kopsus ja ajus, talle määrati keemia- ja kiiritusravi kuni 2. augustini 2019. Kuna

ravivõimalused ammendusid, alustati 19. oktoobril 2020 palliatiivse keemiaraviga.

Metastaasidest tingituna määrati X O.T-le valu vaigistavad ravimid, mille kõrvaltoimena

vähenes X O.T arusaam ümbritsevast ning edasine toimetulek. Sealhulgas tarbis X O.T

ravimeid Dexamethason Krka, mille kõrvaltoimeks on: „mõtlemisraskused või segasus ja

mälukaotus; olematute asjade tundmine, nägemine või kuulmine; imelikud või hirmutavad

mõtted; käitumismuutused või üksijäetuse tunne.“ Samuti tarbis pärandaja Fosinopril

Aktavist, mille kõrvalmõjudeks on pearinglus minestamine või nõrkus. Jäsemeprobleemide

tõttu määrati talle 15. juulil 2022 keskmine puue. 2022.a. oktoobris haigestus X O.T Covid-

sse, mille tulemusel tekkis tal pidev väsimus. Samuti lisandusid probleemid nägemisega. X

O.T suutis vaadata vaid vasaku silmaga, kuna parem silmas tekkis „topeltnägemine“.

8. novembril 2022 tehti X O.T-le järjekordne aju metastaaside ravikuur (palliatiivne ravi).

Hageja põhistas maakohtule, et aju metastaaside üheks peamiseks sümptomiks on vaimse

seisundi halvenemine, mille hulka kuuluvad unisus, letargia, isiksuse muutused, häiritud

käitumine ja kognitiivsete võimete häired, eriti pahaloomuliste ajukasvajate puhul.

Hingamisteede refleksid võivad olla häiritud.. 8. novembril 2022 on Tartu Ülikooli

Kliinikumi digiloos põhidiagnoosina avaldatud „ülasagara, bronhi kasvaja paremal

väikerakuline kartsinoom“. Kaasuvate haigustena: „Südamekahjustusega hüpertooniatõbi ilma

südamepuudulikkuseta, jäsemete arterite arteroskleroos, insuliinisõltumatu suhkrutõbi

tüsistusteta“. Anamneesis on esitatud X O.T kaebustena: „paremast silmast „topeltnägemine“,

väsimus (jäi tuntavamalt püsima Covidi põdemisejärgselt k.a. oktoobris)“.

29. detsembril 2022 halvenes pärandaja seisund sedavõrd, et ta transporditi kiirabiga Viljandi

Haiglasse. 29. detsembri 2022. a anamneesis on märgitud: „Viimase paari päeva jooksul on

parem käsi läinud tugevalt turse ja parem silmalaug allavajunud. Lisaks parem näopool,

alahuul ja kael turses. Topeltnägemine. Antud kaebused juba varasemast nov 2022 onkoloogi

sissekandes teada. Näoturset on seostatud võimaliku MRTkontrastaine järgse allergiaga.

Mõned päevad tagasi suri abikaasa (samuti pahaloomulisse kasvajasse). Anamneesis

parempoolne väikerakuline kopsuvähk ja ajumetastaasid, kaasuvalt südamepuudulikkus,

T2DM, ateroskleroos. Saanud keemia- ja kiiritusravi viimati 2022 kevadel. Viimane

onkoloogi vastuvõtt nov 2022: DNR-, DNI-otsused tõsise prognoosi tõttu ning jäetud

perearsti jälgimisele“.

29. detsembril 2022 oli X O.T kahtlemata valu leevendavate ravimite mõju all, mistõttu tema

arusaam ümbritsevast oli tugevalt häiritud. Seda kinnitab asjaolu, et tegelikult ei surnud X

O.T abikaasa mitte mõned päevad tagasi, vaid selleks ajaks 18 päeva ehk kaks ja pool nädalat

tagasi (11. detsembril 2022). Pärandaja ei tajunud aja kulgu ega suutnud olukorda

objektiivselt hinnata ega mõistnud omakäelise testamendi sisu ega sellega kaasnevaid

tagajärgi.

Ekspertiisiaktist ei ole nähtav, kuidas jõudis ekspert järelduseni, et X O.T-l ei esinenud 29.

detsembril 2022.a. testamendi tegemisele vastaval ajal sellist tervisehäiret ega muud seisundit

(sh. väsimusseisund), mis takistanuks temal koostada testament omakäeliselt algusest lõpuni.

Ekspertiisiaktist nähtub, et L. O.T-l esinesid 29. detsembrist 2022 kuni 7. jaanuarini 2023

olulised tervisehäired, sh parema silmalau allavajumine, topeltnägemine, parema käe tugev

turse, progresseeruv nõrkus. Meditsiinitöötaja kirjelduse järgi nägi testaator ainult valgust,

värve, kujundeid.

Sellises olukorras ei saa olla usutav, et vaatamata kõigele saab ta suurepäraselt aru koostatava

dokumendi sisust, millega ta muudab põhimõtteliselt enda varasemat 24. aprilli 2000. a

notariaalset testamenti.

Ei nähtu, kuidas on ekspert jõudnud järeldusele, et eelnevad tervisehäired ei oma mitte mingit

mõju L. O.T seisundile ja testamendi koostamisele (et pole põhjuslikku seost).

Kui X O.T-l esinesid sedavõrd suured kehalised ja meelelised häired, siis pidid nad igal juhul

avaldama mõju ka tema 29. detsembri 2022. a arusaamisvõimele.

Maakohus hageja 14. novembri 2023.a. kordusekspertiisi taotlust või taotlust eksperdi

arvamuse täpsustamiseks selgesõnaliselt ei lahendanud. Hageja veendumusel ei saanud X O.T

tervisehäirete, tarbitud ravimite mõju, hingelise ja väsimusseisundi mõjul mõista 29.

detsembri 2022. a testamendi sisu ja selle tagajärgi.

Kuna maakohus jättis välja selgitamata põhjusliku seose pärandaja terviseseisundi ja tema

arusaamisvõime vahel, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Kuna

rikkumiste kõrvaldamine eeldab pooltele uute tõendite esitamise võimaluse andmist, sh

kordusekspertiisi korraldamist ja seejärel uute tõendite hindamist, taotleb hageja maakohtu

otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule eelmenetluse staadiumis uueks

läbivaatamiseks.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et ringkonnakohus poleks pidanud

apellatsioonkaebust menetlusse võtma. Maakohus on lahendanud juba kõik vajalikud

küsimused ning eelmenetlus on läbi viidud korrektselt. Kostja ei pea vajalikuks uue arstliku

kompleksekspertiisi tegemist.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 7. mai 2025. a määrusega taotluse tõendite kogumiseks

rahuldamata.

7. Hageja esitas 16. mail 2025 vastuväite ringkonnakohtu tegevuse peale tõendite kogumisest

keeldumisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta

hageja kanda.

9. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldamata jäeti, samuti

menetluskulude jaotuse osas, kuid ei vaidlusta seda, et maakohus jättis hüvitatavad

menetluskulud kindlaks määramata, kuna neid ei esitatud.

10. Hageja on esitanud 16. mail 2025 ka vastuväite ringkonnakohtu tegevusele, millega

ringkonnakohus jättis 7. mai 2025. a määrusega taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata.

Hageja on tuginenud vastuväites sellele, et soovis tõendite kogumist, kuna peale maakohtu

menetlust on temale teatavaks saanud asjaolu, et testaatoril esinesid tõenäoliselt

psüühikahäired, mida maakohtus määratud ekspertiis ei arvestanud ning hagejal puudub

teave, millistel andmekandjatel ja millises ulatuses on SA-s Viljandi Haigla testaatori

psüühikahäiret kirjeldatud. Seetõttu ei olnud hagejal võimalik viidata konkreetsele

dokumendile vm andmekandjale, kus selline teave on avaldatud. Kui hageja saab SA-s

Viljandi Haigla oleva testaatori dokumentatsiooniga tutvuda, võib ta leida vajaliku

dokumendi, milles on psüühikahäiret kirjeldatud, kuid mille ekspert jättis tähelepanuta (kuna

diagnoosi ei määratud). See omakorda tõendaks hageja väiteid selle kohta, et testaatori

tervislik seisund ei võimaldanud tal mõista koostatud testamendi sisu ja selle tagajärgi.

Ringkonnakohus jääb juba 7. mail 2025 väljendatud seisukoha juurde, et hageja viide X O.T-l

esineda võinud psüühikahäire teadasaamise kohta on endiselt äärmiselt ebamäärane („peale

maakohtu menetlust on temale teatavaks saanud asjaolu, et testaatoril esinesid tõenäoliselt

psüühikahäired, mida maakohtus määratud ekspertiis ei arvestanud“) ja taotlus nõuda välja

kogu X O.T-d puudutav dokumentatsioon ei vasta taotluse esitamise nõudele ega ole

asjaolusid arvestades asjakohane. Sellises mahus dokumentide väljanõudmine olukorras, kus

taotlusest tulenevalt ei ole mitte mingil viisil aru saada, missuguse informatsiooni alusel

järeldab hageja oma isal psüühikahäire olemasolu, kui eksperdid seda tuvastanud pole, ei ole

mh proportsionaalne. Arusaamatuks jääb ka hageja vastuväites märgitu, et ta võib leida

dokumendi, kus on psüühikahäiret kirjeldatud, kuid mitte diagnoositud. Eeltoodut arvestades

ei pea ringkonnakohus vastuväidet põhjendatuks ning jätab selle rahuldamata.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Hageja

väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.

12. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12.1. Põhjendatud ei ole hageja etteheited selles osas, nagu oleks maakohus jätnud täitmata

eelmenetluse ülesanded. Maakohus on otsuses hageja vastuväiteid hinnanud ja põhjendanud

piisavalt oma järeldusi selles osas, miks peab ekspertiisitulemusi usaldusväärseks. Asjaolu, et

hageja maakohtu järeldusega ei nõustu, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuivõrd

maakohus pidas ekspertiisitulemusi usaldusväärseteks, ei olnud maakohtul alust ka

kordusekspertiisi korraldamiseks.

12.2. Hageja tugineb jätkuvalt sellele, et oma tervislikust seisundist tulenevalt ei olnud L. O.T

võimeline testamenti koostama ega oma tegelikku tahet avaldama. Ringkonnakohus nõustub

selles osas maakohtu järeldustega ega korda neid. Hageja märgitust, et isik oli testamendi

koostamise päeval surmavalt haige, ei saa teha järeldust, et ta ei olnud võimeline testamenti

koostama või oma tahet avaldama. Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis põhjendatult, et

postuumse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi läbi viinud ekspertide

ja käekirjaekspertide arvamusi kogumis hinnates võib järeldada, et pärandaja L. O.T on 29.

detsembril 2022 koduse testamendi omakäeliselt kirjutanud ja avaldanud oma tegelikku tahet.

Õige pole väide, nagu poleks maakohus hinnanud, kuidas eksperdid oma järeldusteni jõudsid.

Maakohus on hageja vastavaid vastuväiteid hinnanud ja pidanud ekspertiisi tulemusi

usaldusväärseks. Ringkonnakohus nõustub, et järeldusteni jõudmine on ekspertiisiaktist

jälgitav (dtl 103).

12.3. Hageja on mh viidanud sellele, et kuivõrd hageja ja kostja isa tarvitas metastaaside tõttu

valuvaigistavaid ravimeid, vähenes kõrvaltoimena X O.T arusaam ümbritsevast ning edasine

toimetulek. Sealhulgas tarbis X O.T ravimeid Dexamethason Krka, mille kõrvaltoimeks on:

„mõtlemisraskused või segasus ja mälukaotus; olematute asjade tundmine, nägemine või

kuulmine; imelikud või hirmutavad mõtted; käitumismuutused või üksijäetuse tunne.“ Samuti

tarbis pärandaja Fosinopril Aktavist, mille kõrvalmõjudeks on pearinglus, minestamine või

nõrkus. Ringkonnakohus leiab, et ravimi kõrvaltoimeid kirjeldavad lehed (dtl 19 ja 20) ei

tõenda seda, et isikul ka vastavad kõrvaltoimed oleks esinenud. Asjas esitatud materjalidest ei

nähtu, et hageja ja kostja isal oleks esinenud hageja viidatud kõrvaltoimeid, mis oleks

takistanud tal testamendi koostamist või selle tagajärgedest arusaamist. Nagu eksperdid on

viidanud ja mis nähtub ka esitatud väljavõtetest, on meditsiinipersonali tehtud kannetest

järelduvalt olnud isik vaatamata oma raskele haigusele 29. detsembril 2022 adekvaatne.

Eksperdid ei ole tuvastanud ka seda, et Covidi järgne väsimusseisund oleks takistanud

testamendi koostamist. Keskmise puude määramine jäsemeprobleemide tõttu ei anna samuti

alust järelduseks, et isik ei oleks suutnud testamenti koostada. Viited nägemisprobleemidele,

mille kohaselt isik suutis vaadata vaid vasaku silmaga, kuna parem silm tekitas

„topeltnägemise“, ei olnud samuti sellist laadi, mis oleks välistanud testamendi koostamise –

eksperdid viitasid, et tegemist oli neuroloogilise probleemiga.

12.4. Seda, et aju metastaaside tõttu oleks hageja olnud ebaadekvaatne või poleks aru saanud

testamendi tegemise tagajärgedest, eksperdid pärandaja diagnoosi arvestades pole tuvastanud.

Viited üldistele sümptomitele, samas tõendamata, et need ka pärandajal esinesid, ei anna alust

maakohtu järelduse muutmiseks.

12.5. Hageja on viidanud eraldi ka sellele, et 29. detsembril 2022 halvenes pärandaja seisund

sedavõrd, et ta transporditi haiglasse. Mh on hageja viidanud 29. detsembri 2022. a

anamneesile, mille kohaselt on pärandaja parem käsi läinud tugevalt tursesse ja parem

silmalaug alla vajunud, lisaks oli parem näopool, alahuul ja kael turses ning esines

topeltnägemine. Viidatud on sellele, et mõned päevad tagasi suri abikaasa ning et anamneesis

on parempoolne väikerakuline kopsuvähk ja ajumetastaasid, kaasuvalt südamepuudulikkus,

T2DM, ateroskleroos (dtl 23). Asjas ei ole tuvastatud, et parema käe turse ja parema silmalau

allavajumine ning topeltnägemine oleks olnud sellise astmega, mis takistanuks pärandajal

füüsiliselt testamenti omakäeliselt algusest lõpuni kirjutada. Ka väsimusseisundit pole

eksperdid pidanud testamendi koostamisel takistuseks. Seda, et isik oli võimeline testamendi

ka füüsiliselt omakäeliselt algusest lõpuni kirjutama, toetab mh käekirjaekspertiisi akt (dtl

179–184), mille kohaselt on 29. detsembri 2022. a omakäelise testamendi algusest lõpuni

väga tõenäoliselt kirjutanud ja allkirjastanud X O.T (arvamuste skaalal aste +3) (vt dtl 181).

Arvamuste skaala +3 tähendab, et „Vaidlustatud käsikirjalise teksti/allkirja on väga

tõenäoliselt kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi

teine, on väga väike. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on palju kokkulangevusi, puuduvad

olulised lahkuminekud. Materjalist tulenevad piirangud (nt lihtne allkiri või kirjastiil,

võrdlusmaterjali väike hulk või ajaline erinevus vaidlustatust) puuduvad või on neid väga

vähe.“ (dtl 184).

12.6. Hageja viited sellele, et 29. detsembri 2022. a anamneesis on viidatud , et L. O.T

abikaasa suri mõned päevad tagasi, kuid tegelikult 18 päeva tagasi, ei anna alust järelduseks,

et pärandaja arusaam oli ümbritsevast tugevalt häiritud või et ta ei mõistnud testamendi sisu

ega selle tagajärgi.

12.7. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, nagu ei nähtuks ekspertiisiaktist, kuidas on jõutud

järelduseni, et L. O.T-l ei esinenud 29. detsembril 2022. a testamendi tegemisele vastaval ajal

sellist tervisehäiret ega muud seisundit (sh väsimusseisund), mis takistanuks tal koostada

testament omakäeliselt algusest lõpuni. Parema silmalau allavajumine, topeltnägemine, käe

turse ja väsimus pole ekspertide järeldusi arvestades olnud sellise raskusastmega, mis

tähendanuks füüsilist võimetust testamenti koostada. Nagu ka märgitud, siis toetab järeldust,

et testamendi tegi L. O.T algusest lõpuni ise, käekirjaekspertiisi järeldus. Hageja viited sellele,

justkui oleks meditsiinitöötaja kirjelduse järgi testaator näinud ainult valgust, värve,

kujundeid, on eksitavad, arvestades asjaolu, et testament koostati 29. detsembril 2022,

meditsiinitöötaja kirjeldus puudutab aga 5. jaanuari 2023 (dtl 101). Eelnevast 5. jaanuari

2023. a kirjeldusest ei saa kuidagi järeldada, et sama seisund oli hageja ja kostja isal

nägemisega seoses ka 29. detsembril 2022 testamendi koostamise ajal. Lisaks on ka 5.

jaanuaril 2023 ja ka 6. jaanuaril 2023 viidatud sellele, et isik vastas adekvaatselt (dtl 101).

12.8. Viited sellele, et füüsiliste tervisehädade tõttu ei saanud isik aru ka dokumendi sisust,

millega ta muudab 24. aprilli 2000. a notariaalset testamenti, pole asjakohased. Asjas ei nähtu,

et isiku füüsiliste tervisehädade tõttu oleks olnud häiritud isikul ka mõtlemis- ja

arusaamisvõime.

12.9. Õige ei ole hageja väide, nagu poleks maakohus lahendanud selgesõnaliselt hageja 14.

novembri 2023. a kordusekspertiisi taotlust või taotlust eksperdi arvamuse täpsustamiseks.

Maakohus on selgesõnaliselt 16. veebruari 2024. a määrusega jätnud rahuldamata hageja

taotluse määrata L. O.T postuumne kordusekspertiis ja alternatiivse taotluse esitada

postuumse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi läbiviinud eksperdile

täpsustav küsimus (dtl 135). Lisaks on maakohus täiendavalt põhjendanud 14. augusti 2024. a

otsuse p-s 16 (dtl 215), miks leiab, et postuumne kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

kompleksekspertiis on usaldusväärne tõend.

12.10. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja etteheitega, nagu oleks maakohus jätnud välja

selgitamata põhjusliku seose pärandaja terviseseisundi ja tema arusaamisvõime vahel.

Maakohtu otsuses on selgelt jälgitav, kuidas ja missuguste tõendite alusel on maakohus teinud

järelduse, et terviseseisund ei takistanud pärandajal mõistmast testamendi tegemise tagajärgi

või selle sisu ning et pärandaja oli adekvaatne, kui avaldas oma viimset tahet.

13. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka eluliselt ei ole välistatud, et pärandaja võis soovida

oma elu viimastel päevadel varasemalt 2000. a tehtud testamenti muuta, mh arvestades

asjaolu, et hageja on ise viidanud, et tal ei olnud vanematega normaalseid suhted. Nii viitas

hageja 7. mail 2024 maakohtule saadetud e-kirjas muu hulgas sellele, et „Minu jaoks ei ole

normaalne mu vanemate ebavanemlik käitumine ja normaalseid, tervislikke suhteid meie

peres polnud.“ (dtl 187).

14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust maakohtu otsuse muutmiseks.

15. Kuna maakohtu otsus jääb lõppjärelduses muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu

määratud menetluskulude jaotust.

16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole esitanud apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude nimekirja, mille hüvitamist ta hagejalt taotleks. Seega märgib

ringkonnakohus, et kostjale apellatsioonimenetluses rahaliselt kindlaksmääratavad ja

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)