3-25-1560/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1560

Haldusasi

G.F

kaebus

Sotsiaalkindlustusameti 12.12.2024

ettekirjutuse nr P13-V2024-343140 ja 10.02.2025

vaideotsuse nr 5.2-3/1044-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – G.F

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine, menetluse

lõpetamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda G.F kaebus mittetähtaegseks.

2. Jätta G.F kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-25-1560 menetlus kaebust menetlusse võtmata.

4. Jätta G.F esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, §

155 lg 5 § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) teavitas 07.08.2024 kirjaga nr P13-V2024-194322 G.F-i

(kaebaja) talle enammakstud perehüvitistest ajavahemikul 01.05.2024-31.07.2024 kokku 2130

eurot. SKA andmete kohaselt ei ole kaebajal alates 01.04.2024 kehtivat elamisluba ja elukohta.

Kaebajale anti võimalus 15 päeva jooksul kirja kättesaamisest esitada vastuväiteid ning soovi

korral alusetult makstud summa osade kaupa tagastamise kokkuleppe sõlmimiseks.

2. SKA tegi 02.09.2024 päringu Polise- ja Piirivalveametile (PPA) kaebaja ja tema perekonna

alalise elukohariigi asjaolude tuvastamiseks. PPA esitas 04.09.2024 vastuse.

3. SKA teavitas 14.11.2024 kirjaga nr 14.11.2024 nr P13-V2024-302732 kaebajat talle

ajavahemikul 01.02.2024–31.07.2024 alusetult makstud perehüvitistest summas 4260 eurot.

PPA 04.09.2024 vastuskirjast nähtuvalt on piirikontrolli andmekogu andmetel kaebaja pere

Eestist lahkunud 01.01.2024. Kaebaja ja tema laps S.T. on Eestisse tagasi saabunud 10.08.2024

ning lapsed J.L ja W.P on Eestisse tagasi saabunud 18.06.2024. Seega ei ole kaebaja alaline

elamine Eestis tõendatud alates 02.01.2024 ning puudus seaduslik alus perehüvitiste

maksmiseks ajavahemikul 01.02.2024–31.07.2024. Kaebajale anti võimalus 15 päeva jooksul

kirja kättesaamisest esitada vastuväiteid ning soovi korral alusetult makstud summa osade

kaupa tagastamise kokkuleppe sõlmimiseks. Kirjaga tühistati SKA 07.08.2024 teavituskiri nr

P13-V2024-194322.

4. Kaebaja esitas 28.11.2024 SKA-le vastuväited.

5. SKA koostas 12.12.2024 ettekirjutuse nr P13-V2024-343140, millega kohustas kaebajat

maksma tagasi talle ajavahemikul 01.02.2024–31.07.2024 alusetult makstud perehüvitise

summas 4260 eurot. Kaebaja tutvus ettekirjutusega SKA iseteeninduskeskkonnas 13.12.2024.

6. Kaebaja esitas 09.01.2025 vaide SKA 12.12.2024 ettekirjutusele.

7. SKA tegi 14.01.2025 päringu PPA-le kaebaja perekonna alalise elukohariigi tuvastamiseks.

PPA esitas 31.01.2025 vastuse.

8. SKA jättis 10.02.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/1044-2 kaebaja vaide rahuldamata.

9. Kaebaja esitas 10.03.2025 vaide SKA 10.02.2025 vaideotsusele.

10. SKA tagastas 14.03.2025 kirjaga nr 5.2-3/1044-4 kaebaja esitatud vaide vaideotsuse peale

selgitades, et vaideotsust on võimalik vaidlustada üksnes halduskohtus. Kirjas viidati ka

vaideotsuses sisalduvale vaidlustamiskorrale, mis sätestab, et vaideotsusega mittenõustumise

korral on vaide esitajal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates vaideotsuse

teatavaks tegemise päevast, halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

11. Kaebaja esitas 27.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub SKA 12.12.2024

ettekirjutuse nr P13-V2024-343140 tühistamist või temalt ettekirjutustega nõutava tagasimakse

summa vähendamist. Samuti palub kaebaja kaebuses vaidlustatava ettekirjutuse õigusvastaseks

ja põhjendamatuks tunnistamist. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse,

milles palub ettekirjutuse täitmise peatamist kohtumenetluse lõpuni, ning kaebetähtaja

ennistamise taotluse. Kaebaja põhjendab taotluseid järgmiselt:

11.1. Pärast vaideotsuse kättesaamist püüdis kaebaja lahendada olukorda heas usu

haldusmenetluses, esitades täiendavaid selgitusi ja vastuväiteid. Kaebaja sai 14.03.2025 vaide

tagastamise otsusest teada, et edasikaebamine on võimalik üksnes kohtus.

11.2. Kaebaja pidi detsembris koos perega ootamatult Eestis lahkuma teadmata ajaks, tal

puudus alaline elukoht ning ta koges ajapuudusest tingitud takistusi. Samuti haigestus tema

perekond viirusinfektsiooni, mille järelmõjud kestavad siiani, ning haigestumine piiras tema

võimalust õigeaegselt reageerida. Kaebajal puudub juriidiline haridus, tema eesti keele oskus

on A2 tasemel ning see raskendab tema ametlike dokumentide mõistmist ja pikendab

reageerimisaega. Kaebaja kasvatab kolme alaealist last, kes õpivad koduõppes, mistõttu on

lisaks juriidiliste küsimuste lahendamine tema jaoks koormav ja piirab tema haldusvõimekust.

Seega on kaebaja tähtaja möödalaskmine tingitud objektiivsetest raskustest.

11.3. Kaebajalt nõutava summa tagastamine ohustab laste majanduslikku heaolu ning rikub

proportsionaalsuse põhimõtet.

12. Tallinna Halduskohus palus 27.05.2025 kohtunõudega SKA-l täpsustada kaebuse aluseks

olevaid asjaolusid ning esitada haldusmenetluse toimik, seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlusele ja kaebetähtaja ennistamise taotlusele.

13. SKA esitas 29.05.2025 seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele, milles leiab, et

kaebaja ei ole kaebuses seda taotlust põhjendanud. SKA toob välja, et vaidlustatud

ettekirjutuse sundtäitmist veel ei ole alustatud ning SKA praktikas on sissenõudmise menetluse

peatanud kohtuvaidluse ajaks. SKA leiab, et kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud, sest

vaideotsus sisaldab vaidlustamisviidet. Samuti selgitati kaebajale võimalust 14.03.2025

vaideotsusele esitatud vaide tagastamise otsuses edasikaebe võimalusi. Kuigi kaebaja kinnitab

kaebuses, et 14.03.2025 sai ta kätte SKA vaideotsusele esitatud vaide tagastamise, ei ole ta

vaatamata sellele 30 päeva jooksul kohtusse pöördunud. Kaebaja esitas kohtul kaebuse alles

27.05.2025. Samuti ei ole kaebaja taotluses toonud menetlustähtaja ennistamise põhjendusena

2(6)

olulisi ja kesvtaid takistusi ehk sündmuseid, mille tekkimist ja kulgemist ta ise vahetult

mõjutada ei saanud

KOHTU PÕHJENDUSED

14. HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas

kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning taotlused

ja teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta.

15. Kaebaja on esitanud kaebuse, milles soovib SKA 12.12.2024 ettekirjutuse nr

P13-V2024-343140 tühistamist või temalt ettekirjutustega nõutava tagasimakse summa

vähendamist. Samuti palub kaebaja kaebuses vaidlustatava ettekirjutuse õigusvastaseks ja

põhjendamatuks tunnistamist.

16. HKMS § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib

esitada, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 38 lg 4 järgi peab

tuvastamiskaebuse esitamine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega eeldab

tuvastamiskaebuse esitamine seda, et tuvastamisnõude rahuldamine oleks tõhus kaebaja õiguste

kaitseks. Kaebaja soovib SKA ettekirjutuse tühistamist, millega nõutakse temalt alusetult

makstus perehüvitiste tagasimaksmist summas 4260 eurot. Kaebaja sooviks on see, et kaebaja

ei peaks temalt nõutud summat tagastama. Kaebuses vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse

tuvastamisel jääks ettekirjutus endiselt kehtima ning see ei tooks kaasa ettekirjutuse täitmise

keeldu. Seega ei aitaks õigusvastasuse tuvastamise nõue kaebaja õiguste kaitsmisele kaasa.

17. Kaebaja õiguste tõhusamale kaitsmisele aitab kaasa kaebuses esitatud tühistamiskaebus

SKA 12.12.2024 ettekirjutuse peale. Kuivõrd kaebuse ja kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt

on kaebaja kaebuses vaidlustatavat haldusakti vaidlustanud ka vaidemenetluses ning kaebaja

vaie on jäetud 10.02.2025 vaideotsusega rahuldamata, siis on kaebuse eesmärgi saavutamiseks

kohane tühistamiskaebusega vaidlustada ka vaideotsus. Kohus selgitab, et tühistamiskaebuse

lahendamisel kontrollib kohus vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust, seega on kaebaja

õigusvastasuse tuvastamise nõue ühtlasi hõlmatud tühistamisnõudega. Kaebaja on palunud

kaebuses vähendada temalt tagasinõutavat summat. Kohus selgitab, et kohustamiskaebuse

rahuldamise korral, ei saa kohus teha vastustajale ettekirjutust kindla sisuga haldusakti

andmiseks, st kohus ei saa kohustada vastustajat vähendama temalt tagasinõutavat summat.

Kui kohus leiab, et haldusakt on kas osaliselt või täielikult õigusvastane, siis kaotab tagasi nõue

kas osaliselt või täielikult kehtivuse, st kaebaja ei pea ettekirjutust kas täies ulatuses või

osaliselt täitma. Seega ei ole kohustamisnõue vajalik. Vastustajal vastava kohustuse olemasolu

sõltub üksnes tühistamisnõude rahuldamisest. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab kohus kaebust

selliselt, et kaebus on esitatud SKA 12.12.2024 ettekirjutuse nr P13-V2024-343140 ja

10.02.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/1044-2 tühistamiseks.

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine

18. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel kohus

lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Kui

HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse

menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).

19. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 14 lg 1 kohaselt kohaldatakse perehüvitiste

tagasinõudmisel ja tasaarvestamisel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) sätteid. SÜS § 32

lg 1 sätestab, et hüvitise andja otsustab alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmise

ettekirjutusega isiku vabatahtliku tagasimakse või tagasimakse taotluse alusel või hüvitise

andja initsiatiivil algatatud haldusmenetluses. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt tehakse

ettekirjutus teatavaks SÜS §-s 27 sätestatud korras. SÜS § 3 lg 6 kohaselt kohaldatakse SÜS-is

ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust (HMS). HMS § 87 sätestab, et isikul,

3(6)

kelle vaie jäi rahuldamata, on või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.

Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates (HKMS § 46 lg 1).

20. Kohtule nähtuvalt on vastustaja teinud kaebajale ettekirjutuse 12.12.2024 ning kaebaja

esitas ettekirjutuse peale vaide 09.01.2025. Vastutaja on kaebaja vaide lahendanud 10.02.2025

vaideotsusega ning vastustaja selgituste kohaselt edastati vaideotsus kaebaja e-posti aadressile

11.02.2025. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt esitas kaebaja 10.03.2025 vaideotsuse peale

vaide, mille esitamise võimalust kehtiv õigus ette ei näe ning mille vastustaja tagastas

14.03.2025. Ehkki vastustajal on kohtule kinnitanud, et tal puuduvad andmed selle kohta,

millal sai kaebaja vaideotsuse kätte, nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebaja pidi

vaideotsuse kätte saama enne 10.03.2025 avalduse esitamist vastustajale. Vaideotsus sisaldab

kohast vaidlustamisviidet. Olukorras, kus kaebaja on vaideotsuse peale esitanud vaide 30 päeva

jooksul, mis on ühtlasi kaebajale edastatud vaideotsuse kohaselt vaideotsuse vaidlustamise

tähtaeg kohtule kaebuse esitamiseks, peab kohus tõenäoliseks, et kaebaja sai vaideotsuse kätte

selle edastamise kuupäeval, st 11.02.2025. Ka kaebaja on kohtule kinnitanud, et ta sai

vaideotsuse kätte, ent ei esitanud sellele õigeaegselt kaebust kohtule, tuues välja et kaebaja

hinnangul selleks esinevad objektiivsed põhjused. Arvestades eeltoodut, ei pea kohus

usutavaks, et kaebaja sai vaideotsuse kätte millalgi hiljem kui 11.02.2025. Kohtu hinnangul

saab eelnevast teha järelduse, et kaebajale on SKA 10.02.2015 vaideotsus teatavaks tehtud

hiljemalt 11.02.2025 ning seega tulnuks kaebajal esitada kohtule kaebus hiljemalt 13.03.2025.

Kaebaja esitas kaebuse kohtule 27.05.2025, seega enam kui kahekuulise hilinemisega.

21. Isegi juhul, kui arvestada kaebaja poolt vaide esitamist vaideotsusele ja selle tagastamist,

on viidatud vaide tagastamise otsustuses kaebajale selgitatud vaideotsuses sisalduvat

vaidlustamiskorda. Ka 14.03.2025 vaide tagastamise otsuses sisaldus vaide tagastamise

otsustuse vaidlustamise kord, mille kohaselt saab vaide tagastamise otsuse peale esitada

kaebuse halduskohtule HKMS-s sätestatud korras. Kaebaja on kinnitanud vaide tagastamise

otsuse kättesaamist 14.03.2025, seega kui kaebaja ka oli enne seda eksimuses kaebuse

esitamise kohustuse osas, siis kaebuse esitamiseks oli tal võimalus kaebus esitada hiljemalt

14.04.2025. Kaebaja ei esitanud kaebust ka siis, vaid alles 27.05.2025. Seega on kaebus

esitatud ilmselgelt kaebetähtaega ületades.

22. HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on

esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mille

tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset

esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või

ebamugav, kuid siiski võimalik. Seaduses sätestatud tähtaja ennistamine on lubatav erandina

üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on

esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks või muu menetlustoimingu

tegemiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles

õiguskindlusel rajaneva teiste isikute õigused ja huvid. Kohus otsustab ennistamise

kaalutlusõiguse alusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused

(nt ootamatu raske haigus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille

tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa.

23. Kohtupraktikas on leitud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka

õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes (Riigikohtu

01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08; 11.05.2016 määrus nr

3-3-1-18-16). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt

hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse

hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus)

kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Erandlikel juhtudel

4(6)

võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist

õigusaktidele vastavalt juhtida.

24. Kaebaja on kaebuses põhjendanud, et tema kaebuse esitamise põhjustas tema kolimine

välisriiki, tema ja tema perekonna ootamatu haigestumine viirusinfektsiooni, juriidilise

hariduse puudumine ja eesti keele oskus A2 tasemel.

25. Kohus leiab, et kaebaja ei ole välja toonud kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmise

objektiivseid takistusi, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Kohtu hinnangul ei ole

haigestumine viirusinfektsiooni selline ootamatu raske haigus, mis oleks takistuseks kaebuse

õigeaegsel esitamisel kohtusse. Kaebaja ei ole välja toonud konkreetseid haigestumise aegu,

esitanud ka arstitõendeid ega põhistanud, mis kinnitaksid, et kaebaja või tema pereliikmed

oleksid sattunud viirusinfektsiooni läbipõdemise tõttu tervislikult sedavõrd kriitilisse olukorda,

et see takistas kaebuse esitamist. Sealjuures nähtub kohtule kaebajaga seotud teistes

haldusasjades, et kaebaja on saanud kohtule esitada pärast vaideotsuse tegemist erinevaid

taotlusi ja avaldusi (nt haldusasi 3-24-3008 esitas kaebaja 05.03.2025 kohtule taotluse).

Kaebajal võis küll tervise seisundist tulenevalt olla mõningaid raskusi või ebamugavusi, kuid

praegusel juhul puuduvad andmed selle kohta, et ta ei oleks saanud kohtule kaebust esitada. Ka

väliriigis viibimine ei ole kohtu hinnangul selline takistus, mis oleks muutnud kaebajal kaebuse

esitamise võimatuks või oluliselt keerulisemaks, sest kaebaja on saanud varasemalt kohtuga

õigeaegselt suheldud.

26. Kohus leiab, et kaebajat ei saa pidada isikuks, kes ei olnud võimeline selgitama ise välja

kaebetähtaja arvutamise korda. Vastustaja koostatud vaideotsus sisaldab ühemõttelist

vaidlustamisviidet, mis suunab vaideotsuse vaidlustamiseks pöörduma halduskohtu poole 30

päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest. Kaebajal on olemas varasem kohtumenetluses

osalemise kogemus, seega ei saa kaebajat halduskohtumenetluses talle koostatud haldusaktide

vaidlustamisel pidada kogenematuks. Sealjuures on kaebaja suutnud ettekirjutust vaidlustada ja

esitada haldusmenetluses enda vastuväiteid ning kohtule esitatavas kaebuses esitada vajalikud

nõuded ja taotlused. Lisaks on kaebaja tema suhtes koostatud haldusakte oma varasemates

haldusasjades õigeaegselt vaidlustanud ilma kaebetähtaja rikkumiseta. Seega kohtu hinnangul

oli kaebaja suuteline aru saama nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses sätestatud

edasikaebetähtaegadest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab

lahendada suvalises korras ja määramatu aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma

õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi või vajadusel

saab isik koheselt pöörduda kohtu poole. Praegusel juhul on kohus seisukohal, et kaebetähtaja

järgimata jätmise on toonud kaasa kaebaja enda tegevus. Tähtaja ennistamise taotluse

rahuldamiseks seega alust ei ole

27. Kuna käesoleval juhul puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, tuleb haldusasja menetlus

lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata. Asja menetluse

lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel teist korda halduskohtu poole

pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

28. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja.

Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema

enda kanda. Vastustaja on esindanud ennast ise ilma välise õigusabi kasutamiseta, mistõttu ei

saa vastustajal menetluskulusid olla tekkinud.

29. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime ja tema laste nimede initsiaalid

(S.T.; J.L ja W.P) tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

30. HKMS § 249 lg 1 alusel võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

5(6)

31. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse

õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja

õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3 ja Riigikohtu 14.12.2004

määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud

siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema

kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk

on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal,

mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel

määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik.

32. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus eesmärgiks vältida

ettekirjutuses nõutava summa ühekordset tagasimaksmist. Kohus peab vajalikuks märkida, et

mitte igasuguse rahalise kohustuse täitmine kohtumenetluse ajal ei tähenda, et kaebajal on

automaatselt esialgse õiguskaitse vajadus, vaid selle kohustuse täitmisega peab kaasnema juba

kohtumenetluse kestel kaebajale tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema

kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebaja ei ole selliseid asjaolusid kohtule

esitanud ega esitanud sellekohaseid tõendeid. Lisaks on vastustaja kohtule kinnitanud, et

ettekirjutust ei ole kohtutäiturile täitmiseks antud ja reeglina seda kohtumenetluse kestel ei

tehta. Kaebajal on võimalik ettekirjutusega nõutav summa tagastada osade kaupa, esitades

vastustajale sellekohase avalduse. Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebus

ei ole ka perspektiivikas, kuivõrd kuulub tagastamisele tähtaja möödalaskmise tõttu.

33. Kuna kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust ja kaebus ei ole perspektiivikas, siis ei

pea hindama avalikku huvi või riivet kolmandate isikute õigustele.

34. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

Kohtunik

6(6)