Legislator Case Law & Legislation
2-23-10654/59 AI generated

2-23-10654/59 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-10654/59
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta ringkonnakohtu menetluse kulud kostja kanda. Hagejatele hüvitatavad taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Legislator headnote

AI generated

2-23-10654/59 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hagejatele hüvitatavad taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Keywords

AI generated
relocation of child residence delayed asylum application asylum-relevant grounds rights of access risk of emigration domicile abroad
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-10654

Tsiviilasi

E.B ja M.I hagi C.X E.B vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

E.B hagil 5437,32 eurot ja M.I hagil 4611,11 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. novembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

C.X E.B apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) C.X E.B (sündinud XXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Vastustajad (hagejad)

E.B (ik XXX)

M.I (ik XXX)

Hagejate seaduslik esindaja U.U

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 28. novembri 2024 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluse kulud kostja kanda. Hagejatele hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. E.B ja M.I (hagejad) esitasid 27. juulil 2023 hagi C.X E.B (kostja) vastu elatise

nõudes.

Hagejad sündisid kostja ja U.U (hagejate ema) kooselust. Kooselu lõppes jaanuaris 2023.

Koos elati Saksamaal, praegu elavad hagejad koos emaga Eestis ja on Eesti Vabariigi

kodanikud. Hagejad on alaealised ja neil on õigus saada kostjalt ülalpidamist.

Hagejad nõuavad elatist alates 1. juulist 2023 kuni täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse

(PKS) § 101 sätestatud miinimummääras, arvestades baassumma ja lapsetoetuse muutmist.

Kummagi hageja eest makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus. Nad ei veeda kostjaga aega

rohkem kui seitse päeva kuus. Hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, st M.I-l on

õigus saada elatist 15% võrra vähendatud määras. E.B igakuise elatise nõue hagiavalduse

esitamise ajal on 260,33 eurot ja M.I nõue 221,28 eurot.

Kostja hagejatele elatist ei maksa ega toeta neid ka muul viisil. Hagejad suhtlevad kostjaga

WhatsAppi kaudu. Kostjal on Saksamaal oma äriühing ja sissetulek. Hagejate ema on

lapsehoolduspuhkusel ja peale toetuste tal muud sissetulekut ei ole. Hagejad sõltuvad

tuttavate abist ja toidupangast, hagejate ema kannab üksi kõik hagejatega seotud kulutused.

Hagejate emal on pärandvarana korter XXXXXX, mis on hagejate ja nende ema elukoht.

Vastuseks kostja väidetele märgivad hagejad, et E.B Saksamaale tagastamise nõue on jäetud

rahuldamata ja süüdistus 10 000 euro omastamises on väljamõeldis.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud

poolte kanda.

Elatise väljamõistmise eelduseks on, et hagejad viibivad ema juures seaduslikult. Kostja

taotleb hagejate tagastamist Saksamaale, sest hagejate ema viis hagejad Eestisse ilma kostjaga

kooskõlastamata. Kostja kavatseb otsuse vaidlustada ja taotleda hagejate ainuhooldusõigust.

Lisaks omastas hagejate ema Saksamaalt lahkudes 10 000 eurot kostja raha, mida kostja ei

hakanud tagasi nõudma, pidades seda elatiseks hagejate Eestis elamise ajal. Elatisesummat

tuleb vähendada poole lapsetoetuse võrra.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 28. novembri 2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt E.B

kasuks välja igakuise elatise alates 1. juulist 2023 kuni 31. märtsini 2024 260,33 eurot ja

alates 1. aprillist 2024 kuni täisealiseks saamiseni 287,72 eurot, mis muutub vastavalt

baassumma ja lapsetoetuse muutumisele, ning M.I kasuks välja igakuise elatise alates 1.

juulist 2023 kuni 31. märtsini 2024 221,28 eurot ja alates 1. aprillist 2024 kuni täisealiseks

saamiseni 244,56 eurot, mis muutub vastavalt baassumma ja lapsetoetuse muutumisele, ning

jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus kontrollis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja 2 ning määruse

(EÜ) nr 4/2009 „Kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise

ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes“ artikli 3 punktide a ja b kohaselt allub

asi Eesti kohtule, täpsemalt Viru Maakohtule. 2007. aasta Haagi protokolli artikkel 3 lg 1 järgi

kuulub kohaldamisele Eesti õigus.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult

kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapsele tehtavaid kulutusi

tõendada. Maakohus arvutas elatise suuruse PKS § 101 alusel, võttes arvesse lapsetoetust ja

hagejate vanusevahet, mis on väiksem kui kolm aastat.

Kostja avaldus E.B tagastamiseks Saksamaale Haagi 25. oktoobri 1980 rahvusvahelise

lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooni ning määruse (EN) 2019/1111

alusel jäeti tsiviilasjas nr 2-23-16745 rahuldamata. Kohtulahend jõustus 20. mail 2024.

Kostja väide, et hagejate ema omastas Saksamaalt lahkudes 10 000 eurot kostja raha, on

paljasõnaline ja tõendamata.

Kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejatele alates 1. juulist 2023 ülalpidamist andnud. Kostja

ei ole ka esitanud andmeid oma sissetuleku kohta. Kostja esitatud tegevustulutõend ei kajasta

tema tegelikku varalist seisundit. Kuna mõlemal vanemal on lapse ülalpidamise kohustus ja

kostja varjab oma varalist seisundit, eeldab maakohus, et kostja seisund võimaldab tal

hagejatele miinimummääras elatist tasuda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 28. novembri 2024

otsuse osalist tühistamist. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist elatise nõudes 1. juulist

2024 kuni 31. jaanuarini 2025 ning elatise väljamõistmist 1. veebruarist 28. veebruarini 2025

kummagi hageja kasuks 70,57 eurot ja alates 1. märtsist kuni kummagi hageja täisealiseks

saamiseni 287,72 eurot kuus, mis muutub vastavalt baassumma indekseerimisele ja

lapsetoetuse muutumisele, samuti menetluskulude jätmist poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oli faktiliste asjaolude hindamine maakohtus

puudulik. Maakohus ei arvestanud kostja esitatud tõendeid, mis näitavad, et ta ei ole

võimeline elatist määratud mahus tasuma. Kostja tõendas, et tema sissetulekud on piiratud ega

kata isegi tema esmaseid vajadusi. Samuti ei analüüsinud kohus kostja võimalust maksta

elatist summas, mida on vähendatud teise lapse võrra.

Rahvusvaheline menetlusõigus jäeti arvesse võtmata, hagejate elukoha seaduslikkus Eestis on

vaidluse all. See, et kostja taotlust ei rahuldatud, ei tähenda, et poolte vahel oleks laste

elukoha küsimus lahendatud. Kostjal on kavas esitada kohtule avaldus laste elukoha

määramise osas ühise otsustusõiguse lõpetamiseks ja otsustusõiguse üleandmiseks kostjale.

See mõjutab oluliselt elatise väljamõistmist, kuna laste elukoht ei pruugi jääda püsivalt

Eestisse. Maakohus oleks pidanud kuni laste elukoha küsimuse lõpliku lahendamiseni

menetluse peatama.

Maakohus eiras kostja vara omastamist. Maakohus ei analüüsinud kostja väidet ega andnud

hinnangut tõendite asjakohasusele. Seadusjärgne elatis kummalegi hagejale alates hagi

esitamisest 27. juulil 2024 kuni 21. jaanuarini 2025 on 4797,81 eurot, kokku 9595,62 eurot

(2x4797,81). Hagejate ema omastatud 10 000 eurot katab selle summa ja 404,38 eurot jääb ka

osaliselt 2025. aasta veebruari elatise katteks – kummalegi hagejale 202,19. Seega on

veebruari eest tasumata kummalegi hagejale 70,57 eurot (272,76-202,19).

Kohus mõistis elatise välja tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2023, kuigi kostja ei teadnud laste

ülalpidamise kohustusest ega saanud seetõttu oma majanduslikku olukorda vastavalt

kohandada. Kostja hinnangul ei saa teda koormata tagasiulatuva elatise maksmise

kohustusega, kuna puuduvad tõendid, et kostjat oleks laste vajadustest teavitatud.

Lisaks ei andnud maakohus hinnangut sellele, kuidas rahvusvahelise õiguse küsimused ja

laste elukoha määramise vaidlus mõjutavad elatise suuruse ja perioodi määramist.

5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt on apellatsioonkaebus rajatud väljamõeldisele ja selles tehtud arvutused

on vigased. Maakohus arvestas, et M.I elatis on 15% võrra väiksem kui E.B elatis.

Kostja väide raha omastamise kohta on tõendamata, maakohus on seda nentinud. Saksamaal

sai hagejate ema lasteraha kummagi lapse eest 219 eurot, emapalka 375 eurot ja töötasu 456

eurot, kokku 1269 eurot. Eestisse jõudes pöördus ta abi saamiseks kohe

Sotsiaalkindlustusameti ja Ida-Viru Naiste Tugikeskuse poole. 10 000 euro olemasolul ei

oleks see olnud vajalik.

Kostja on maksnud elatist vaid 20 eurot. Tema eesmärk on menetlust venitada.

Hagejate elukoha vaidlus on lõppenud, menetluse peatamiseks ei ole alust. Kostja kavatsused

ei saa mõjutada elatise väljamõistmist. Selle üle, et hagejad elavad koos emaga Eestis, vaidlus

puudub.

Hagejate ema on esitanud avalduse E.B suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

(tsiviilasi nr 2-24-17296). M.I hooldusõigus on ainult hagejate emal. Kostja elamisluba

Saksamaal ei pikendatud.

Jääb arusaamatuks, miks tuleks jätta elatis 1. juulist 2023 kuni 31. jaanuarini 2025 välja

mõistmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ja

apellatsioonimenetluse menetluskulud kostja kanda.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg

6 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 442 lg 8 nõuetele vastavalt oma

otsust põhjendanud ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Vastusena apellatsioonkaebuses

esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohus mõistis kostjalt M.I kasuks hagejate

vanusevahe tõttu välja 15% võrra väiksema elatise kui E.B kasuks – 1. juulist 2023 kuni 31.

märtsini 2024 221,28 eurot kuus ja 1. aprillist 2024 kuni täisealiseks saamiseni 244,56 eurot

kuus. Apellatsioonkaebuses taotleb kostja alates 1. märtsist 2025 mõlema hageja kasuks sama

suure elatise väljamõistmist ehk M.I kasuks suuremat elatist kui maakohus välja mõistis.

Samal ajal soovib kostja oma majandusliku olukorra tõttu elatise vähendamist kuni 1. märtsini

2025.

Kuna kaebaja olukord ei peaks apellatsioonimenetluse tulemusena muutuma halvemaks

võrreldes maakohtu lahendiga ja kostja viitab kaebuses perekonnaseaduse miinimumelatise

arvutamise sätetele, lähtub ringkonnakohus sellest, et kostja soovib ka alates 1. märtsist 2025

maksta M.I-le seadusjärgses miinimumsummas elatist, mitte elatise suurendamist.

9. Kostja väidab, et ei ole võimeline väljamõistetud mahus elatist tasuma. Maakohus mõistis

elatise välja seadusjärgses miinimummääras alates 1. juulist 2023.

Ringkonnakohus leiab, et ei ole alust vähendada elatist nullini aja eest 1. juulist 2023 kuni 31.

jaanuarini 2025 ja 70,57 euroni 2025. aasta veebruari eest.

PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem muude kohustuste või kehva varandusliku seisundi

tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Sellises olukorras peab vanem kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Alla PKS § 101

alusel arvutatud elatise summa võib kohus elatist vähendada mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus

on näiteks vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

Kostja ei ole väitnud, et esineks mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Ka kehvema varalise

seisundi puhul kohustab seadus vanemat lapse ülalpidamiseks vajalikku sissetulekut hankima.

Praegusel juhul soovib kostja pealegi hagejaid enda juurde elama, mis tähendab, et ta peab

tagama laste kulude katmise.

Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks teise lapse võrra vähendatud elatise maksmise

vastuväide. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks rohkem lapsi peale hagejate.

Maakohus arvestas elatise väljamõistmisel hagejate vanusevahet ja vähendas M.I elatist 15%

võrra.

10. Vaidlus hagejate elukoha üle ei tähenda, et lapsi ei tuleks vaidluse ajal ülal pidada. Elatist

peab seejuures PKS § 100 lg 2 kohaselt maksma vanem, kes ei ela lapsega koos või ei osale

lapse kasvatamises. Kavatsus lapse elukohta muuta ei vabasta kostjat hagejatele elatise

maksmise kohustusest ajal, mil ta nendega koos ei ela. Maakohus selgitas kostjale, et

asjaolude muutumisel saab elatise suurust muuta.

11. Maakohtul ei olnud alust menetluse peatamiseks. Lapsed vajavad ülalpidamist iga päev,

elatiseasjas menetluse peatamine teadmata ajaks ei oleks laste huvides.

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei pidanud hindama kostja väiteid omastatud raha

kohta. Vanemate võimalik vaidlus vara omastamise üle ei puuduta hagejaid ega mõjuta elatise

maksmise kohustust.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud vanema kohustus oma alaealist last ülal pidada tulla

kostjale üllatusena. Sellist kohustust võib pidada üldteadaolevaks. Hagiavalduses nõudsid

hagejad peamiselt igakuist elatist, tagasiulatuva elatise nõude esitasid nad ainult kolme nädala

eest.

14. Põhjendamatu on kostja viide rahvusvahelise õiguse küsimustele. Kostja ei ole välja

toonud, mis osas ja kuidas asja lahendus rahvusvahelise õiguse küsimustest sõltub. Maakohus

kontrollis nii kohtualluvust kui ka kohalduvat õigust puudutavaid rahvusvahelise õiguse

norme ega ole selles eksinud.

15. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud kostja kanda. Kuna hagejaid

esindas menetluses seaduslik esindaja ja elatisenõudelt riigilõivu tasuma ei pea, siis hagejatele

hüvitavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)