2-23-10654/59 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta ringkonnakohtu menetluse kulud kostja kanda. Hagejatele hüvitatavad taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Legislator headnote
AI generated2-23-10654/59 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hagejatele hüvitatavad taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. mai 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-10654
Tsiviilasi
E.B ja M.I hagi C.X E.B vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
apellatsioonikohtus
E.B hagil 5437,32 eurot ja M.I hagil 4611,11 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. novembri 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
C.X E.B apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Apellant (kostja) C.X E.B (sündinud XXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev
Vastustajad (hagejad)
E.B (ik XXX)
M.I (ik XXX)
Hagejate seaduslik esindaja U.U
RESOLUTSIOON
1. Jätta Viru Maakohtu 28. novembri 2024 otsus muutmata.
2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Jätta ringkonnakohtu menetluse kulud kostja kanda. Hagejatele hüvitatavad
menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. E.B ja M.I (hagejad) esitasid 27. juulil 2023 hagi C.X E.B (kostja) vastu elatise
nõudes.
Hagejad sündisid kostja ja U.U (hagejate ema) kooselust. Kooselu lõppes jaanuaris 2023.
Koos elati Saksamaal, praegu elavad hagejad koos emaga Eestis ja on Eesti Vabariigi
kodanikud. Hagejad on alaealised ja neil on õigus saada kostjalt ülalpidamist.
Hagejad nõuavad elatist alates 1. juulist 2023 kuni täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse
(PKS) § 101 sätestatud miinimummääras, arvestades baassumma ja lapsetoetuse muutmist.
Kummagi hageja eest makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus. Nad ei veeda kostjaga aega
rohkem kui seitse päeva kuus. Hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, st M.I-l on
õigus saada elatist 15% võrra vähendatud määras. E.B igakuise elatise nõue hagiavalduse
esitamise ajal on 260,33 eurot ja M.I nõue 221,28 eurot.
Kostja hagejatele elatist ei maksa ega toeta neid ka muul viisil. Hagejad suhtlevad kostjaga
WhatsAppi kaudu. Kostjal on Saksamaal oma äriühing ja sissetulek. Hagejate ema on
lapsehoolduspuhkusel ja peale toetuste tal muud sissetulekut ei ole. Hagejad sõltuvad
tuttavate abist ja toidupangast, hagejate ema kannab üksi kõik hagejatega seotud kulutused.
Hagejate emal on pärandvarana korter XXXXXX, mis on hagejate ja nende ema elukoht.
Vastuseks kostja väidetele märgivad hagejad, et E.B Saksamaale tagastamise nõue on jäetud
rahuldamata ja süüdistus 10 000 euro omastamises on väljamõeldis.
2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud
poolte kanda.
Elatise väljamõistmise eelduseks on, et hagejad viibivad ema juures seaduslikult. Kostja
taotleb hagejate tagastamist Saksamaale, sest hagejate ema viis hagejad Eestisse ilma kostjaga
kooskõlastamata. Kostja kavatseb otsuse vaidlustada ja taotleda hagejate ainuhooldusõigust.
Lisaks omastas hagejate ema Saksamaalt lahkudes 10 000 eurot kostja raha, mida kostja ei
hakanud tagasi nõudma, pidades seda elatiseks hagejate Eestis elamise ajal. Elatisesummat
tuleb vähendada poole lapsetoetuse võrra.
MAAKOHTU LAHEND
3. Viru Maakohus rahuldas 28. novembri 2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt E.B
kasuks välja igakuise elatise alates 1. juulist 2023 kuni 31. märtsini 2024 260,33 eurot ja
alates 1. aprillist 2024 kuni täisealiseks saamiseni 287,72 eurot, mis muutub vastavalt
baassumma ja lapsetoetuse muutumisele, ning M.I kasuks välja igakuise elatise alates 1.
juulist 2023 kuni 31. märtsini 2024 221,28 eurot ja alates 1. aprillist 2024 kuni täisealiseks
saamiseni 244,56 eurot, mis muutub vastavalt baassumma ja lapsetoetuse muutumisele, ning
jättis menetluskulud poolte endi kanda.
Maakohus kontrollis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja 2 ning määruse
(EÜ) nr 4/2009 „Kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise
ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes“ artikli 3 punktide a ja b kohaselt allub
asi Eesti kohtule, täpsemalt Viru Maakohtule. 2007. aasta Haagi protokolli artikkel 3 lg 1 järgi
kuulub kohaldamisele Eesti õigus.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult
kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapsele tehtavaid kulutusi
tõendada. Maakohus arvutas elatise suuruse PKS § 101 alusel, võttes arvesse lapsetoetust ja
hagejate vanusevahet, mis on väiksem kui kolm aastat.
Kostja avaldus E.B tagastamiseks Saksamaale Haagi 25. oktoobri 1980 rahvusvahelise
lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooni ning määruse (EN) 2019/1111
alusel jäeti tsiviilasjas nr 2-23-16745 rahuldamata. Kohtulahend jõustus 20. mail 2024.
Kostja väide, et hagejate ema omastas Saksamaalt lahkudes 10 000 eurot kostja raha, on
paljasõnaline ja tõendamata.
Kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejatele alates 1. juulist 2023 ülalpidamist andnud. Kostja
ei ole ka esitanud andmeid oma sissetuleku kohta. Kostja esitatud tegevustulutõend ei kajasta
tema tegelikku varalist seisundit. Kuna mõlemal vanemal on lapse ülalpidamise kohustus ja
kostja varjab oma varalist seisundit, eeldab maakohus, et kostja seisund võimaldab tal
hagejatele miinimummääras elatist tasuda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 28. novembri 2024
otsuse osalist tühistamist. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist elatise nõudes 1. juulist
2024 kuni 31. jaanuarini 2025 ning elatise väljamõistmist 1. veebruarist 28. veebruarini 2025
kummagi hageja kasuks 70,57 eurot ja alates 1. märtsist kuni kummagi hageja täisealiseks
saamiseni 287,72 eurot kuus, mis muutub vastavalt baassumma indekseerimisele ja
lapsetoetuse muutumisele, samuti menetluskulude jätmist poolte endi kanda.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oli faktiliste asjaolude hindamine maakohtus
puudulik. Maakohus ei arvestanud kostja esitatud tõendeid, mis näitavad, et ta ei ole
võimeline elatist määratud mahus tasuma. Kostja tõendas, et tema sissetulekud on piiratud ega
kata isegi tema esmaseid vajadusi. Samuti ei analüüsinud kohus kostja võimalust maksta
elatist summas, mida on vähendatud teise lapse võrra.
Rahvusvaheline menetlusõigus jäeti arvesse võtmata, hagejate elukoha seaduslikkus Eestis on
vaidluse all. See, et kostja taotlust ei rahuldatud, ei tähenda, et poolte vahel oleks laste
elukoha küsimus lahendatud. Kostjal on kavas esitada kohtule avaldus laste elukoha
määramise osas ühise otsustusõiguse lõpetamiseks ja otsustusõiguse üleandmiseks kostjale.
See mõjutab oluliselt elatise väljamõistmist, kuna laste elukoht ei pruugi jääda püsivalt
Eestisse. Maakohus oleks pidanud kuni laste elukoha küsimuse lõpliku lahendamiseni
menetluse peatama.
Maakohus eiras kostja vara omastamist. Maakohus ei analüüsinud kostja väidet ega andnud
hinnangut tõendite asjakohasusele. Seadusjärgne elatis kummalegi hagejale alates hagi
esitamisest 27. juulil 2024 kuni 21. jaanuarini 2025 on 4797,81 eurot, kokku 9595,62 eurot
(2x4797,81). Hagejate ema omastatud 10 000 eurot katab selle summa ja 404,38 eurot jääb ka
osaliselt 2025. aasta veebruari elatise katteks – kummalegi hagejale 202,19. Seega on
veebruari eest tasumata kummalegi hagejale 70,57 eurot (272,76-202,19).
Kohus mõistis elatise välja tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2023, kuigi kostja ei teadnud laste
ülalpidamise kohustusest ega saanud seetõttu oma majanduslikku olukorda vastavalt
kohandada. Kostja hinnangul ei saa teda koormata tagasiulatuva elatise maksmise
kohustusega, kuna puuduvad tõendid, et kostjat oleks laste vajadustest teavitatud.
Lisaks ei andnud maakohus hinnangut sellele, kuidas rahvusvahelise õiguse küsimused ja
laste elukoha määramise vaidlus mõjutavad elatise suuruse ja perioodi määramist.
5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata jätmist.
Vastuväidete kohaselt on apellatsioonkaebus rajatud väljamõeldisele ja selles tehtud arvutused
on vigased. Maakohus arvestas, et M.I elatis on 15% võrra väiksem kui E.B elatis.
Kostja väide raha omastamise kohta on tõendamata, maakohus on seda nentinud. Saksamaal
sai hagejate ema lasteraha kummagi lapse eest 219 eurot, emapalka 375 eurot ja töötasu 456
eurot, kokku 1269 eurot. Eestisse jõudes pöördus ta abi saamiseks kohe
Sotsiaalkindlustusameti ja Ida-Viru Naiste Tugikeskuse poole. 10 000 euro olemasolul ei
oleks see olnud vajalik.
Kostja on maksnud elatist vaid 20 eurot. Tema eesmärk on menetlust venitada.
Hagejate elukoha vaidlus on lõppenud, menetluse peatamiseks ei ole alust. Kostja kavatsused
ei saa mõjutada elatise väljamõistmist. Selle üle, et hagejad elavad koos emaga Eestis, vaidlus
puudub.
Hagejate ema on esitanud avalduse E.B suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks
(tsiviilasi nr 2-24-17296). M.I hooldusõigus on ainult hagejate emal. Kostja elamisluba
Saksamaal ei pikendatud.
Jääb arusaamatuks, miks tuleks jätta elatis 1. juulist 2023 kuni 31. jaanuarini 2025 välja
mõistmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657
lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ja
apellatsioonimenetluse menetluskulud kostja kanda.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg
6 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 442 lg 8 nõuetele vastavalt oma
otsust põhjendanud ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Vastusena apellatsioonkaebuses
esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohus mõistis kostjalt M.I kasuks hagejate
vanusevahe tõttu välja 15% võrra väiksema elatise kui E.B kasuks – 1. juulist 2023 kuni 31.
märtsini 2024 221,28 eurot kuus ja 1. aprillist 2024 kuni täisealiseks saamiseni 244,56 eurot
kuus. Apellatsioonkaebuses taotleb kostja alates 1. märtsist 2025 mõlema hageja kasuks sama
suure elatise väljamõistmist ehk M.I kasuks suuremat elatist kui maakohus välja mõistis.
Samal ajal soovib kostja oma majandusliku olukorra tõttu elatise vähendamist kuni 1. märtsini
2025.
Kuna kaebaja olukord ei peaks apellatsioonimenetluse tulemusena muutuma halvemaks
võrreldes maakohtu lahendiga ja kostja viitab kaebuses perekonnaseaduse miinimumelatise
arvutamise sätetele, lähtub ringkonnakohus sellest, et kostja soovib ka alates 1. märtsist 2025
maksta M.I-le seadusjärgses miinimumsummas elatist, mitte elatise suurendamist.
9. Kostja väidab, et ei ole võimeline väljamõistetud mahus elatist tasuma. Maakohus mõistis
elatise välja seadusjärgses miinimummääras alates 1. juulist 2023.
Ringkonnakohus leiab, et ei ole alust vähendada elatist nullini aja eest 1. juulist 2023 kuni 31.
jaanuarini 2025 ja 70,57 euroni 2025. aasta veebruari eest.
PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem muude kohustuste või kehva varandusliku seisundi
tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Sellises olukorras peab vanem kasutama
tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Alla PKS § 101
alusel arvutatud elatise summa võib kohus elatist vähendada mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus
on näiteks vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise
väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks
kui elatist saav laps.
Kostja ei ole väitnud, et esineks mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Ka kehvema varalise
seisundi puhul kohustab seadus vanemat lapse ülalpidamiseks vajalikku sissetulekut hankima.
Praegusel juhul soovib kostja pealegi hagejaid enda juurde elama, mis tähendab, et ta peab
tagama laste kulude katmise.
Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks teise lapse võrra vähendatud elatise maksmise
vastuväide. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks rohkem lapsi peale hagejate.
Maakohus arvestas elatise väljamõistmisel hagejate vanusevahet ja vähendas M.I elatist 15%
võrra.
10. Vaidlus hagejate elukoha üle ei tähenda, et lapsi ei tuleks vaidluse ajal ülal pidada. Elatist
peab seejuures PKS § 100 lg 2 kohaselt maksma vanem, kes ei ela lapsega koos või ei osale
lapse kasvatamises. Kavatsus lapse elukohta muuta ei vabasta kostjat hagejatele elatise
maksmise kohustusest ajal, mil ta nendega koos ei ela. Maakohus selgitas kostjale, et
asjaolude muutumisel saab elatise suurust muuta.
11. Maakohtul ei olnud alust menetluse peatamiseks. Lapsed vajavad ülalpidamist iga päev,
elatiseasjas menetluse peatamine teadmata ajaks ei oleks laste huvides.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei pidanud hindama kostja väiteid omastatud raha
kohta. Vanemate võimalik vaidlus vara omastamise üle ei puuduta hagejaid ega mõjuta elatise
maksmise kohustust.
13. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud vanema kohustus oma alaealist last ülal pidada tulla
kostjale üllatusena. Sellist kohustust võib pidada üldteadaolevaks. Hagiavalduses nõudsid
hagejad peamiselt igakuist elatist, tagasiulatuva elatise nõude esitasid nad ainult kolme nädala
eest.
14. Põhjendamatu on kostja viide rahvusvahelise õiguse küsimustele. Kostja ei ole välja
toonud, mis osas ja kuidas asja lahendus rahvusvahelise õiguse küsimustest sõltub. Maakohus
kontrollis nii kohtualluvust kui ka kohalduvat õigust puudutavaid rahvusvahelise õiguse
norme ega ole selles eksinud.
15. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud kostja kanda. Kuna hagejaid
esindas menetluses seaduslik esindaja ja elatisenõudelt riigilõivu tasuma ei pea, siis hagejatele
hüvitavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)