3-24-2161/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2161 (liidetud haldusasjaga nr 3-24-2539)

Haldusasi

H.S-i kaebus Maardu Linnavalitsuse 24.07.2024 otsuse nr

24272433024 "Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“

(juuli 2024) tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse

kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi ning

H.S-i kaebus Maardu Linnavalitsuse 09.08.2024 otsuse nr

24272691868 "Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“

(august 2024) tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse

kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – H.S

Vastustaja – Maardu linn

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga ja mitte avaldada kaebaja eraelu

puudutavaid andmeid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.06.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.S (kaebaja) esitas 07.07.2024 Maardu Linnavalitsusele avalduse toimetulekutoetuse

taotlemiseks 2024 aasta juunikuu eest. Maardu Linnavalitsuse 24.07.2024 otsusega nr

24272433024 "Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ (juuli 2024) jäeti kaebaja taotlus

rahuldamata. Kaebaja esitas otsusele kaebuse, mille kohus võttis oma 09.08.2024 määrusega

menetlusse nõudes Maardu Linnavalitsuse 24.07.2024 otsuse nr 24272433024 "Otsus jätta

toimetulekutoetus määramata“ (juuli 2024) tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse

kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi ja teha uus otsus, millega taotlus täies

ulatuses rahuldada.

2. Kaebaja esitas 06.08.2024 Maardu Linnavalitsusele avalduse toimetulekutoetuse

taotlemiseks 2024 aasta juulikuu eest. Maardu Linnavalitsuse 09.08.2024 otsusega nr

24272691868 "Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ (august 2024) jäeti kaebaja taotlus

rahuldamata. Kaebaja vaidlustas nimetatud otsuse kohtus paludes tühistada Maardu

Linnavalitsuse 09.08.2024 otsuse nr 24272691868 "Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“

(august 2024) tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus

uuesti läbi. Kohus võttis kaebuse 10.09.2024 määrusega menetlusse, (vt ka 11.09.2024

määrus).

3. 30.09.2024 määrusega liitis kohus kaebused ühte menetluse. 30.04.2025 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Kaebaja palub kaebuse rahuldada järgmistel põhjustel.

5.1. Vastavalt SHS 131 lõikele 1 on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat

toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade

materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks, sama §

lõike 2 kohaselt on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu

netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud

eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. SHS § 131 lg 12 kohaselt

ei loeta eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige,

toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks. See tähendab, et toimetulekutoetuse

arvestamisel ei loeta J.M-i kaebaja perekonnaliikmeks, sest kaebaja on vastavalt Harju

Maakohtu 22.04.2023 a. otsusele J.M-i eestkostja.

5.2. SHS §133 lõike 1 kohaselt on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku

või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha

makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses

kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud

toimetulekupiir.

5.3.

SHS § 133 lõike 5 alusel võetakse kehtestatud piirmäärasid arvestades

toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad

eluasemekulud, vastavalt p 1 ja 11 üür; eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis

sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset; p 4 veevarustuse ja

2(13)

reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; p 5 soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või

kütuse maksumus; p 6 kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; p 7 elektrienergia

tarbimisega seotud kulu; p 11 olmejäätmete veo tasu.

Juuli 2024 otsus

5.4. Kaebaja on seisukohal, et Maardu linnavalitsus on toimetulekutoetuse maksmisel

ekslikult maha arvestamata jätnud kaebaja makstud elatised. J.M-i ja G.C-i sissetulekuks on

üksnes pension ja puudetoetus ning T.V on õpilane kellel puudub sissetulek. Kui kaebaja

neile elatist ei maksa (ka kasutuseelistena), siis ei ole neist kellelegi tagatud minimaalsed

vahendid. Asjaolu, et vastustaja kaebajat tema olukorras juhendada ei suuda, ei ole põhjus

jätta toimetulekutoetus määramata. Kahetsusväärne, et vastustaja ei suuda juhendada

mismoodi tuleb siis elatist arvestada kui mitte PKS-i ja senise kohtupraktika järgi. Nii on

väga

lihtne

ja

selge

elatise

lahend

näiteks

siin

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=320717761 p 7 ja 8.

Vastustaja selgitab, et tema arvab, et kaebajal on täiendavaid sissetulekuid, ning heidab

kaebajale ette, et kaebaja maksab elatist üle oma võimete. Vastustaja ei ole ilmselgelt aru

saanud, et kasutuseelised on üks osa elatisest ja puudub igasugune vaidlus, et ülalpeetavad

kasutuseeliseid ka saavad. Kaebaja selgitab, et vastupidiselt vastustajale on kaebaja

arvamusel, et ülalpidamiskohustust ei reguleeri mitte SHS vaid PKS. Vastustaja on jätnud

tähelepanuta PKS sätted ja arvestamata väljakujunenud praktika elatisasjades (vt Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-69-13, mis käsitleb kasutuseelise arvestamist elatisena).

Kaebaja on taotlust esitades juhtinud menetleja tähelepanu eraldi Tallinna Halduskohtu

29.05.2024 määrusele, milles kohus p 12 leidis, et kaebaja arvestatud elatise suurus on

põhjendatud kaebaja väitega, et elatist saavad inimesed elavad tema juures ja saavad seega

kasutuseelise. Vastustaja ei ole suutnud endiselt selgitada miks ka kohtu seisukoht talle ei

sobi.

Kaebaja juhib tähelepanu, et kui kaebaja ei võimaldaks ülalpeetavatel temale kuuluvas majas

elada, siis ei suudaks praegused ülalpeetavad isegi iseennast ülal pidada (ainult üür ja

kommunaalkulud ületaksid nende pensionid uhkelt). Vastustaja pole ilmselt aru saanud, et

kaebaja ei ole kohustatud mitte kedagi oma elamises tasuta majutama koos kõikide

teenustega. T.V on õpilane ja tal samuti sissetulekud puuduvad.

Kaebaja esitab kirjavahetuse vastustajaga juulist 2023, kus vastustaja ka ise selgitas et elatise

kohta tuleb kinnituskiri esitada ja kasutuseelised on elatise osa. Haldusasjas 3-23-1020 on

vastustaja täpselt samadel andmetel jõudnud hoopiski teistsuguste järeldusteni, ei ole

võimalik aru saada millest need asjad sõltuvad Maardu linnas ja kuidas vastustaja seisukoht

siis tegelikult on ja millistele õigusnormidele tugineb.

5.5. Haldusorgani kohustuseks on selgitada välja olulised asjaolud, mitte neid asjaolusid

arvata. Vastustaja tunnistab ka ise, et pole täitnud uurimiskohustust, ja esitab asjakohatuid

etteheiteid kaebajale. Toimetulekutoetuse eesmärk ongi vältida võlgnevuste teket.

5.6. Otsuse kohaselt on Maardu Linnavalitsus otsustanud eluaseme soetamiseks võetud laenu

tagasimakse summat vähendada SHS-i järgneva punkti alusel: § 133 lg 9-1 p 3 alusel -

makseraskuste ennetamiseks on sõlmitud vabatahtlik kindlustus ning see katab osaliselt

eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset. Kaebaja annab teada, et ta endiselt ei tea

ega ole siiani näinud seda salapärast kindlustust mis tema laenumakseid katab. Juba aasta

aega küsib kaebaja seda aga ikka ei näidata.

5.7. Kaebaja sissetulekuks on arvestatud peretoetus 80 eurot, peretoetus on lapse toetus- pole

last, pole toetust, toetus on lapse oma, äärmisel juhul jagatav kahele vanemale võrdsetes

osades.

3(13)

Samuti on sissetulekuna käsitletud tööandja poolt makstud sõidukulude hüvitist, mis

ilmselgelt ei ole sissetulek. Otsuses puuduvad igasugused põhjendused selle sissetulekuks

lugemiseks.

Küttekulude kohta. Otsusest nähtuvalt on jagatud küttekulud 17-ks ning sellest arvestatud kuu

norm. Arve väljastati 588 eurot, kui see jagada 17-ga ja korrutada 4-a (4 nädalat kuus) saame

tulemuseks 138,35 mitte 112,7 eurot. Lisaks kõigele muule on ka algandmed otsusesse valesti

sisestatud- näiteks elektrikulu 68,69 eurot on hoopiski 93,96 eurot. Otsuses on valesti

märgitud maja elanike arvuks 1, tegelikult on 4.

5.8. Vastustaja on asjakohaselt viidanud SÜS § 5 lg 1-le, mille kohaselt on isikul esmane

vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. See puudutab ka isikute

eluasemevajaduse rahuldamist. Seega isegi kui kaebaja ei annaks isikutele ülalpidamist, siis

isikud peaksid ikkagi üüri maksma ja neile jääks ikkagi vähem raha kätte kui ettenähtud

miinimum. Ka sellist pidi pole vastustaja olnud nõus taotluste lahendamisega, ja eelnevalt

selgitanud, et just kaebaja peaks taotlused esitama (vt haldusasi 3-23-2046).

5.9. Kaebaja lisab viimasest ajast ka ühe äärmiselt piinliku kirjavahetuse omavalitsusega,

mille täpsustavatele küsimustele nad suisa keelduvad vastamast. Ei ole võimalik enam üldse

aru saada mida ja kuidas vastustajale tuleb esitada, iga kuu on erinev lahenduskäik, mis

selgub otsuse saamisel ja kehvematel juhtudel ka aasta või rohkemgi peale otsuse saamist.

August 2024 otsus

5.10. Vastustaja on põhjendamatult jätnud maha arvamata kaebaja makstud elatise.

Kaebaja on seisukohal, et Maardu linnavalitsus on toimetulekutoetuse maksmisel ekslikult

maha arvestamata jätnud kaebaja makstud elatise. Kaebaja on maksnud elatist rahas ja see on

dokumentaalselt tõendatud. Vastustaja on varasemalt nõudnud elatise tasumist ülekannetena

ning on keeldunud kaebaja antud kasutuseeliseid elatisena arvestamast, kuigi kaebaja on

andnud vastavalt vastustaja nõudmistele ka kinnituskirja. Otsusest selgub nüüd, et ei sobi

kumbki- ei see, kui makstakse elatist rahas ega ka see, kui elatist antakse kasutuseelisena, st

rahaliselt hinnatava õigusena. Selline praktika on vastuolus Riigikohtu praktikaga elatise

asjades. Kaebaja on maksnud oma poegadele elatist kokkuleppel ja see ei ole keelatud. 510

eurot igale ülalpeetavale on kasutuseelised, mida nad saavad kaebajalt kaebaja majas elades -

vastustajale on see hästi teada, mida kinnitab ka tõsiasi, et mitte ühtegi küsimust

toimetulekutoetuse taotluse menetluse vältel esitatud ei ole. Kaebaja juhib tähelepanu, et

Eestis on kümneid tuhandeid elatisvõlgnikke, kellel puuduvad sissetulekud, kuid kes ometi

elatist maksavad ja kelle elatis toimetulekutoetuse taotlemisel siiski maha arvestatakse.

Kaebajale on arusaamatu, miks vastustaja ignoreerib SHS § 136 lg 1 sõnastust, millest nähtub,

et maha arvestatakse igasugune makstud elatis, mitte ainult kohtu poolt välja mõistetud ja

täitemenetluses täidetud elatise nõue.

5.11. Sõidukulude hüvitise lugemisega taotleja netosissetulekuks ei saa kuidagi nõustuda.

Kaebajale hüvitatakse reaalselt kantud kulud kuludokumentide (kütusetšekid) alusel, siinkohal

ei ole tegemist isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisega. Netosissetuleku mõistet

sotsiaalhoolekandeseadus ei ava. Küsimuse lahendamisel tuleb arvestada sotsiaalhoolekande

põhimõtteid ja toimetulekutoetuse eesmärki. See eesmärk on tagada inimestele minimaalsed

rahalised vahendid esmavajaduste rahuldamiseks tarvilike tarbimiskulutuste tegemiseks (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.2003 otsus asjas nr 3-3-1-8-03, p 13). Viidatud

kohtuasjas analüüsis Riigikohtu halduskolleegium, kas füüsilisest isikust ettevõtja

ettevõtluskulud on võimalik toimetulekutoetuse määramisel sissetulekutest maha arvata.

Kolleegium leidis, et toimetulekutoetuse määramisel arvestatav sissetulek pidi kuluma

tarbimiseks - minimaalsete tarbimisvajaduste rahuldamiseks -, mitte ettevõtluseks, sh

ettevõtluskulude katmiseks. Toimetulekupiiriga ei saa võrrelda sissetulekut, mida polegi

4(13)

võimalik tarbimiseks kasutada, kui ei lõpetata ettevõtlust (viidatud otsuse p 11). Kaebaja

juhib tähelepanu, et viidatud lahendist järeldub, et ka palga/töötasu saamiseks tehtav kulu ei

ole käsitletav sissetulekuna, isegi kui see hiljem hüvitatakse.

5.12. Lapsetoetus on ekslikult loetud kaebaja sissetulekuks, kontoväljavõttelt nähtub, et see ei

laeku kaebajale. See laekub vanemate kokkuleppel T.V’ile. Kaebaja lisab SKAIS väljavõtte

(dtl 86).

Arusaamatu on, miks ei kajastu elatise maksekorraldused otsuse esitatud andmetes.

Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et toimetulekutoetuse maksmata jätmine kaebajale on

alusetu ja ka lisaks õigusvastane sest vastustaja ei ole lähtunud mitte kehtivast õigusest vaid

mingitest muudest, ainult talle teadaolevatest reeglitest.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

6. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

6.1. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lõige 6 sätestab, et sotsiaalseadustikus

ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades

sotsiaalseadustikus sätestatud erisusi. SÜS § 5 lg 2 sätestab, et hüvitise taotlemisel peab isik

aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude

muutumise korral hüvitise kohandamisele. SÜS § 9 järgi on sotsiaalkaitse paremaks

korraldamiseks hüvitisi andvatel asutustel ja isikutel kohustus teha koostööd. Kaebaja ei ole

lähtunud mõistlikust ja seaduse järgi nõutavast hea usu põhimõttest. Tema tegutsemine viitab

järjepidevalt sellele, et isikul puudub asja õigeks lahendamisele kaasaitamiseks valmidus.

6.2. Avalduse toimetulekutoetuse määramiseks 2024. aasta juuli ja augusti kuude eest on

kaebaja seekord esitanud üksinda. Seetõttu jääb vastustajale arusaamatuks, miks kaebaja on

pidanud vajalikuks viidata sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 12, mille järgi toetuse

taotlejaga koos elavat eestkostetavat ei loeta taotleja perekonnaliikmeks. Vastustaja on

kaebaja 06.06.2024 ja 06.08.2024 avaldusi toimetulekutoetuse taotlemiseks menetlenud

sellina, nagu need olid esitatud ega ole taotluse menetlemisel laiendanud arvesse võetavate

isikute ringi, mis nähtub ka vaidlustatud otsusest (perekonnaliikmete andmed).

6.3. Kaebaja elatise maksmise tõendamiseks esitatud dokumendid on vastuolulised, kuna neis

on vahe summas 620 eurot ja 920 eurot. Toimetulekutoetuse taotlemise avaldusele lisatud:

- kinnituse järgi on kaebaja eelmisel kuul 2024. aastal maksnud T.Vile elatist 700 eurot, J.M-

ile 510 eurot ja G.C-ile 510 eurot, kokku 1 720 eurot. Samasuguse kinnituse on Kaebaja

andnud ka 06.08.2024 esitatud avalduse lisana.

- 06.06.2024 avaldusele lisatud Swedbank konto nr EEyyyyyyyyyyyyyy yyyy väljavõttete

järgi on kaebaja teinud 23.06.2024 ülekande T.Vi kasuks 600 eurot, 27.06.2024 ülekande

G.C-i kasuks summas 250 eurot ja 28.06.2024 ülekande J.M-i kasuks summas 250 eurot,

kokku 1100 eurot.

- 06.08.2024 avaldusele lisatud Swedbank konto nr EEyyyyyyyyyyyyyy yyyy väljavõttete

järgi on kaebaja teinud 18.07.2024 ülekande T.Vi kasuks 15 eurot, 19.07.2024 ülekande 400

eurot ja 26.07.2024 ülekande 200 eurot ning 28.07.2024 ülekande J.M-i kasuks summas 185

eurot, kokku 800 eurot.

Otsustes on selgitatud, et väidetavalt makstud elatised on jäetud arvestamata, kuna kaebaja

võimalused tegelikkuses ei võimalda elatist maksta. Kaebaja sissetulek 2024 juuli kuus on

1341,01 eurot ja eluasemelaenu tagasimakse 658,95 eurot, kõigiks muudeks kuludeks jääb

682,06 eurot. Kaebaja sissetulek 2024 augusti kuus on 1011,24 eurot ja eluasemelaenu

tagasimakse 658,95 eurot, kõigiks muudeks kuludeks jääb 352,29 eurot. Mõlemal juhul tuli

5(13)

kaebajal tasuda allesjäänud rahast talle esitatud arved: juulis 123,80 eurot ja augustis 154,53

eurot.

Kaebajal on juurdepääs eestkostetava J.M-i ja G.C-i pankades avatud arvelduskonto(de)le,

võib-olla ka täisealiseks saanud T.Vi arvelduskontole. Kuna isikud on kaebaja mõju ja

kontrolli all, siis pankade kaudu toimub dokumentide kogumine elatise maksmise

tõendamiseks ehk siis raha pööritamine, kas tehakse tagasikanded või võetakse raha sulas

välja.

Elatise kuluna arvestamata jätmisel on vastustaja juhindunud Tallinna Halduskohtu

10.04.2024 kohtuotsuse (haldusasi nr 3-23-2046) punkti 54.2.1. seisukohast, et olukord, kus

elatise maksmise tõendamiseks puuduvad muud dokumendid, kui kaebaja kinnitus, et selline

elatise maksmine on aset leidnud, võib osundada sellele, et elatise maksmist ei ole

tegelikkuses üldse aset leidnud ning seega puuduks kaebaja õigus makstud elatist oma

sissetulekust ka miinimummääras maha arvata. SHS § 132 lg 2 näeb ette, et

toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel peaks vastustaja arvestama elatise saanud isiku

kirjaliku kinnitusega elatise saamise kohta, kuid käesoleval juhul on sellise kinnituse

allkirjastanud kaebaja elatise saanud isikute esindajana ning seega sisuliselt ise kinnitanud

elatise maksmist enda poolt. Ehkki formaalselt on kaebajal esindajana õigus selliseid kinnitusi

anda ei ole selline tõend vastustajale siduv. Isegi juhul, kui elatise saajad käesolevas asjas

sellekohase kirjaliku kinnituse (tagantjärele) esitavad, ei tähenda see, et vastustajal ei oleks

võimalik elatise maksmisega seotud asjaolusid täiendavalt kontrollida, olukorras, kus on

tekkinud objektiivsed kahtlused selles osas, kas kaebaja on kinnitanud elatise maksmist

suuremas summas, kui tema sissetulekut võimaldaksid.

Asjaolu, et varasematel perioodidel on vastustaja siiski elatise maksmist arvesse võtnud, ei

tähenda, et sellise situatsiooni jätkumisel ei saaks vastustaja senist seisukohta ümber vaadata

(haldusasi nr 3-23-2046 p 54.2). Kaebaja tulude ja kulude vahel on oluline vastuolu, mis

lubab arvata, et kaebajal on muid avaldamata sissetulekuid või tema kinnitused makstava

elatise osas suurema toetuse saamiseks ei vasta tegelikkusele.

Toimetulekutoetuse maksmisel väidetava elatise arvesse võtmise osas on vastustaja teinud

koostööd Sotsiaalkindlustusametiga. Selgituses märgib pädev asutus, et […] praegusel juhul

maksab inimene vabatahtlikult ära oma sissetulekust määrava summa, jäädes seetõttu ise

abivajavasse olukorda. Kuivõrd tegemist ei ole ka kohtu kaudu väljamõistetud elatise

maksmisega, ei ole seadusest tulenevat kohustust vabatahtlikult makstava rahasumma

arvestamiseks seesuguses summas, mis jätab vanema enda abivajaja rolli […].

Kui kaebaja on võimeline kulutama ühes kalendrikuus vabatahtlikult mitmele isikule elatiste

maksmiseks suurema summa, kui seda võimaldavad tema deklareeritud sissetulekud, siis ta ei

kuulu nende isikute ringi (sihtrühma), kellel on õigus saada toimetulekut soodustava ajutise

abimeetmena toimetulekutoetust minimaalses ulatuses esmavajaduste rahuldamise

tagamiseks.

Kaebaja viitab kaebuses võimalikele kasutuseelistele, kuid SHS § 133 lg 5 punkti 1 järgi on

lubatud toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võtta jooksval kuul tasumisele kuuluvatest

eluasemekuludest üüri, kuid mitte võimalikku kasutuseelist. Kaebaja on 09.08.2024 otsusele

nr 24272691868 esitatud kaebuses märkinud, et 510 eurot igale ülalpeetavale on

kasutuseelised, mida nad saavad kaebajalt kaebaja majas elades - vastustajale on see hästi

teada, mida kinnitab ka tõsiasi, et mitte ühtegi küsimust toimetulekutoetuse taotluse

menetluse vältel esitatud ei ole. Võimalike kasutuseeliste osas on Tallinna Halduskohtu

varasemates kohtuotsustes avaldatud seisukohad, mis ei ole olnud kaebaja kasuks.

Kaebaja on 09.08.2024 otsusele nr 24272691868 esitatud kaebuses märkinud, et talle on

arusaamatu, miks vastustaja ignoreerib SHS § 136 lg 1 sõnastust, millest nähtub, et maha

6(13)

arvestatakse igasugune makstud elatis, mitte ainult kohtu poolt välja mõistetud ja

täitemenetluses täidetud elatise nõue. Kaebaja on siinkohal eksinud õigusnormile viitamisega,

sest SHS § 136 on alates 01.01.2018 kehtetu. Siinkohal tuleks kaebajal oma väidet selgitada

ja täpsustada, kui ta jääb esitatud väite sisu juurde. Vastustaja märgib kommentaariks, et

kohtud on korduvalt tuvastanud, et jooksva kuu sissetulekud ei võimalda kaebaja poolt

deklareeritud ulatuses oma alanejatele või ülenejale sugulasele rahalist abi anda. Riik ei pea

kõike kinni maksma, mida kaebaja välja mõtleb.

Lihtsustatult mõistetakse kasutuseelise all tasu, mida turutingimustel sellise asja või õiguse

kasutamise eest tuleks maksta, näiteks auto, korteri vms kasutamise eest. Kindlasti ei saa

kasutuseeliseks lugeda kaebaja poolt vabatahtlikult oma alanejate ja ülenejate sugulaste

kasuks tehtud makseid (nimetades neid kuidas tahes, ka elatis) ja siis esitada nõue riigile

väidetavalt tehtud kulu toimetulekumenetluses hüvitamiseks. Küsimus kasutuseelisest ja selle

maksmisest on eraisikute vaheline tsiviilõiguslik nõue ja konkreetse nõude lahendamine on

maakohtu pädevuses. Toimetulekutoetuse taotlemise menetluses ei ole asjakohane viidata

kohtulahendile, mis on tehtud alaealise ülalpidamise tegelike kulude väljamõistmiseks

alaealisele elatise maksmise asjas.

6.4. Uurimisprintsiibist lähtudes on vastustaja täitnud haldusorganile pandud asjaolude

väljaselgitamise kohustuse. Vastustaja ei arva midagi ja teeb otsuse kaebaja avalduse ja sellele

lisatud dokumentide alusel. Muus osas lähtub vastustaja põhimõttest, veel ei kadunud oskus

viisakalt eriarvamusele jääda.

6.5. Otsuse kohaselt on Maardu Linnavalitsus otsustanud eluaseme soetamiseks võetud laenu

tagasimakse summat vähendada SHS-i järgneva punkti alusel: § 133 lg 9-1 p 3 alusel -

Makseraskuste ennetamiseks on sõlmitud vabatahtlik kindlustus ning see katab osaliselt

eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset.

Vastustaja selgitab, et kaebaja poolt viidatud lõik otsuses kuvatakse STAR-is automaatselt ja

menetlejale muutmise võimalust jätmata. Nimetatud kirjest ei ole otsuse tegemisel lähtutud ja

eluasemelaenu kulu arvestamisel on aluseks võetud Maardu Linnavolikogu 20.12.2022

määruse nr 28 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse

määramiseks“ (edaspidi Määrus) § 3 punkt 4, mille järgi on üle 33 m2 üldpinnaga eluaseme

soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku

eluasemekindlustuse makset, piirmäär kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus,

normkuluga 330 eurot on arvestatud. Otsuses oleva kirje kohta on kaebajal võimalik selgitusi

saada Sotsiaalkindlustusametilt.

6.6. SHS § 133 lg 2 loetleb, milliseid sissetulekuid ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel

toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute hulka. Tegemist on ammendava loeteluga.

Lapsetoetus summas 80 eurot on kaebaja sissetulekuks arvestatud riigi hallatava STAR

SKAIS 2 andmebaasis olevate andmete alusel ja toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute

alusandmetes kajastuvad need sõltumata vastustaja tahtest.

Selleks, et lapsetoetust ei arvestataks kaebaja sissetulekute hulka, tuleb kaebajal või

täisealiseks saanud ja haridust omandaval T.Vil endal või tema isal, kuna T.Vi tegelik elukoht

on tema juures, esitada Sotsiaalkindlustusametile vajaliku muudatuse tegemise taotlus.

Kaebajale on võimalust oma sissetulekute vähendamiseks korduvalt selgitatud, kuid kahjuks

on vastustaja selgitused jäetud tähelepanuta. See, et Sotsiaalkindlustusamet kannab

lapsetoetuse selle saaja korraldusel üle kolmandale isikule, ei oma asjas õiguslikku tähendust.

6.7. Kaebaja sissetulekuks arvestatud sõidukulude hüvitis ei kuulu sarnaselt lapsetoetusega

nende sissetulekute ammendavasse loetelusse, mida ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel

toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute hulka SHS § 133 lg 2 alusel. Vastustajal on võimalik

arvesse võtta üksnes SHS § 133 lõikes 5 sätestatud kulusid ja seadus ei sätesta, et isiku

7(13)

sissetulekuna toimetulekutoetuse määramise menetluses ei käsitleta hüvitist isikliku sõiduauto

kasutamise eest.

Kaebaja on 09.08.2024 otsusele nr 24272691868 esitatud kaebuses sõidukulude hüvitise

kohta selgitanud, et kaebajale hüvitatakse reaalselt kantud kulud kuludokumentide

(kütusetšekid) alusel, siinkohal ei ole tegemist isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisega. Ja

nagu ikka, jääb esitatud väide taaskord verbaalsele tasandile, tõendeid sellise väite kinnituseks

esitama ei ole vaevutud. Kindlasti on Eesti Naiste Varjupaikade Liidul hüvitise maksjana

kaebaja esitatud kütusetšekid raamatupidamise algdokumentidena säilitatud ja esitatud väite

kinnituseks nende esitamine ei tohiks probleemne olla. Kaebaja viide Riigikohtu 27.02.2003

otsusele nr 3-3-1-8-03 ei ole asjasse puutuv, kuna kaebaja ei ole füüsilisest isikust ettevõtja.

SHS § 133 lg 3 p 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lisaks SHS § 133 lg-s 2

nimetatule toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka

mitte arvata konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi. Kui kellelegi makstakse

hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest igakuiselt kindlas summas, siis on tegemist

hüvitise saaja ja tööandja vahelise kokkuleppega töötasult makstavate riiklike maksude

vältimiseks.

6.8. Vaidlust ei ole selles, et Eesti Puu OÜ 09.05.2024 arve nr 105094 summas 588 eurot

jagatakse 17 nädala peale. Kaebajal tasuks tähele panna, et kalendri järgi ei koosne

kalendrikuu ainult 4 nädalast (reeglina veebruar, kui ei ole liigaasta), vaid sellele lisandub

sõltuvalt kuust kuni kolm (3) kalendripäeva. Viga küttekulude arvestuses parandati

24.07.2024 otsusega nr 24272433024.

Määruse § 3 punkti 9 järgi on soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse

maksumuse piirmääraks kehtestatud kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ja punkti 10

järgi elektrienergia tarbimisega seotud kulu piirmääraks kuni 38 eurot üheliikmelise pere

kohta kuus. Avaldusele on lisatud AS Alexela 30.06.2024 arve 072024092932 summas 93,69

eurot, millest 25 eurot on arvestatud piirmäära ulatuses vee soojendamise kuludeks, kuna selle

kulu tarbimine eraldi ei ole mõõdetav ja 68,69 eurot tarbitud elektrienergiaks. Sellest

normkuluna on arvesse võetud 38 eurot. Seega ei ole algandmeid valesti sisestatud.

Kaebaja ei ole 09.08.2024 otsusele nr 24272691868 esitatud kaebuses küttekulu ja tarbitud

elektrienergia arvestuse õigsust vaidlustanud.

6.9. Kaebaja on avalduse toimetulekutoetuse määramiseks esitanud üksnes enda eest, seega

on eluruumi elanike arv 1, mitte väidetav 4.

6.10. Kui kaebaja tõsimeeli leiab, et tal on õigus tema elamus elamise eest oma alanejalt ja

ülenejalt sugulaselt raha (kaebuse järgi üüri) nõuda, siis lihtsalt nii on. Juhime kaebaja

tähelepanu veelkord sellele, et SHS § 133 lg 8 järgi ei võeta üüri toimetulekutoetuse

arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus või registreeritud

kooselus olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased.

6.11. Kaebaja kirjutab, et ei ole võimalik enam üldse aru saada mida ja kuidas vastustajale

tuleb esitada, iga kuu on erinev lahenduskäik, mis selgub otsuse saamisel ja kehvematel

juhtudel ka aasta või rohkemgi peale otsuse saamist. Kaebaja on siinkohal jätnud selgitamata,

mida ta erinevate lahenduskäikude all on mõelnud. Vastuseks esitatud paljasõnalisele väitele,

et avalduse esitamise regulatsioon on SHS §-s 132 ja lähtuda tuleb seaduses sätestatust.

6.12. Vastustaja palub, kaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta kaebaja kanda,

vastustajal menetluskulud puuduvad.

KOHTU SEISUKOHT JAPÕHJENDUSED

8(13)

7. Vaidlus on selle üle, kas vastustaja otsused jätta kaebajale 2024. a juuli ja augusti kuu eest

toimetulekutoetused maksmata, on õiguspärased.

8. Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abi-

meetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades

minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toimetulekutoetust on

õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast § 133 lg-des 5

ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud

toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2).

9. SHS § 132 lg 3 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse avaldusele lisada dokumendid, mis

tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud

netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole

võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.

Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse eluasemekulud, lisab

ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad: 1) eluruumi kasutamise õigust – need esitatakse

esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel; 2) SHS § 133 lg-s 5

nimetatud jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid (SHS § 132 lg 4).

10. Arvestades SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lg 1 p 2

alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu,

võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvate elu-

asemekuludena: 1) üüri; 2) eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka

laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset; 3) korterelamu haldamise kulu, sh

remondiga seotud kulu; 4) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 5)

veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 6) soojaveevarustuseks tarbitud

soojusenergia või kütuse maksumus; 7) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;

8) elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 9) majapidamisgaasi maksumus; 10)

maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 11)

hoonekindlustuse kulu; 12) olmejäätmete veo tasu (SHS § 133 lg 5).

KOV kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks SHS § 133 lg-s 5 nimetatud kulude piir-

määrad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. KOV vaatab

kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued

piirmäärad (SHS §133 lg 6).

10.1. Elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel on Vabariigi Valitsus 26. jaanuari 1999. a määrusega

nr 38 „Eluruumi põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“ kehtestanud toimetuleku-

toetuse määramisel eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda

perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta (määruse p 2). SHS-is sätestatud

toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind, kui

eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi

üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele

pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse

määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2.

SHS § 133 lg 7 kohaselt ei võeta üüri toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja

üürnikuks on omavahel abielus olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad

sugulased.

10.2. Maardu Linnavolikogu 20.12.2022 määruse nr 28 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade

kehtestamine toimetulekutoetuse määramiseks“ (Määrus nr 28) § 3 kohaselt on

toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alaliste kulude

asjakohased piirmäärad järgmised:

9(13)

1)

üle 33 m2 üldpinnaga eluruumi üür kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus

(p 2);

2)

üle 33 m2 üldpinnaga eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis

sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset, kuni 10

eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus (p 4);

3)

kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus olenemata kütmisviisist

(kaugküte, väikekatlad, ahi, pliit) ja kütuseliigist (puit, elekter, vedelkütus, gaas)

kuni 4 eurot ühe m2 kohta kuus (p 7);

4)

veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus kuni 25 eurot

üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 18 eurot iga järgneva pereliikme kohta

kuus (p 8);

5)

soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 25 eurot

üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 15 eurot iga järgneva pereliikme kohta

kuus (p 9);

6)

elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 38 eurot üheliikmelise pere kohta kuus

ning kuni 22 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 10);

7)

olmejäätmete veotasu kuni 6,50 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 4

eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 14).

11. H.S esitas 15.06.2024 vastustajale avalduse toimetulekutoetuse määramiseks. Avaldusega

koos esitas kaebaja arvelduskonto väljavõtted sissetulekute kohta, samuti dokumendid

eluasemekulude kohta (eluasemelaenu tagasimaksed, elektri-, kütte-, prügiveo ja veevarustuse

arved). Samuti esitas kaebaja enda allkirjastatud kinnituse selle kohta, et ta on maksnud

eelmisel kuul elatist J.M-ile 510 eurot, G.C-ile 510 eurot ning T.Vile 700 eurot (dtl 32).

Avaldusega olid kaasas ka H.S-i pangakonto juuni kuu väljavõtted, millest nähtuvad T.Vile ja

J.M-ile ning G.C-ile tehtud ülekanded summades 600, 250 ja 250 eurot ning kaebaja

kontojääk (avaldus koos lisadega, dtl 10-32).

Maardu Linnavalitsuse 24.07.2024 otsusega jäeti kaebajale toimetulekutoetus määramata (dtl

38-41).

12. H.S esitas 06.08.2024 vastustajale avalduse toimetulekutoetuse määramiseks. Avaldusega

koos esitas kaebaja arvelduskonto väljavõtted sissetulekute kohta, samuti dokumendid

eluasemekulude kohta (eluasemelaenu tagasimaksed, elektri-, kütte-, prügiveo ja veevarustuse

arved). Samuti esitas kaebaja enda allkirjastatud kinnituse selle kohta, et ta on maksnud

eelmisel kuul elatist J.M-ile 510 eurot, G.C-ile 510 eurot ning T.Vile 700 eurot (dtl 64).

Avaldusega olid kaasas ka H.S-i pangakonto juuli kuu väljavõtted, millest nähtuvad T.Vile ja

J.M-ile ni tehtud ülekanded summades 615 ja 185 eurot ning kaebaja kontojääk (avaldus koos

lisadega, dtl 57-80).

Maardu Linnavalitsuse 09.08.2024 otsusega jäeti kaebajale toimetulekutoetus määramata (dtl

90-91).

13. Kaebaja esitas vastustajale toimetulekutoetuse avaldused 2024 aasta juuli ja augustikuus

ilma perekonnaliikmete andmeteta. Kaebaja määratles seega end üksi elava inimesena.

Vastustaja on kaebaja toimetulekutoetuse avalduste lahendamisel sellest ka lähtunud.

Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud kaebaja viited sellele nagu oleks vastustaja ekslikult

märkinud otsustes eluruumi elanike arvuks üks (üks).

14. Alates 1. juunist 2022 on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele

liikmele 200 eurot kuus (vt 2024. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2, kuivõrd taotlus lahendati

2024 aastal).

10(13)

15. Kaebaja sissetulekuks on arvestatud juuli kuus 2024 kokku 1341,01 eurot. Kaebaja

sissetulekuna on arvesse võetud: lapsetoetust 80 eurot; hooldaja toetust puudega inimesele 45

eurot; sõiduauto kasutamise eest hüvitist 250 eurot; lepingulist töötasu 636,24 eurot ning

329,77 eurot.

Sissetulekust on maha arvatud järgmised eluasemekulud: elekter 38 eurot, eluasemelaen 330

eurot, olmejäätmete vedu 4 eurot ja 39 senti, vee soojendamine 25 eurot, veevarustus ja

reovee ärajuhtimine normkuluna 25 eurot.

Nimetatud kulude arvestamisel on vastustaja lähtunud määruse nr 28 §-s 3 sätestatust (elekter

38 eurot + eluasemelaen 330 eurot + küte 132 euro + olmejäätmete vedu 4,39 eurot + vee

soojendamine 25 eurot + veevarustus ja reovee ärajuhtimine 25 eurot = 554,39 eurot). Need

kulud on määratud õigesti ja arvatud põhjendatult kaebaja sissetulekutest maha ja selle üle

pooled sisuliselt ei vaidle.

16. Kaebaja sissetulekuks on arvestatud augustis 2024 kokku 1011,24 eurot. Kaebaja

sissetulekuna on arvesse võetud: lapsetoetust 80 eurot; hooldaja toetust puudega inimesele 45

eurot; sõiduauto kasutamise eest hüvitist 250 eurot; lepingulist töötasu 636,24 eurot

Sissetulekust on maha arvatud järgmised eluasemekulud: elekter 38 eurot, eluasemelaen 330

eurot, olmejäätmete vedu 4 eurot ja 39 senti, vee soojendamine 25 eurot, veevarustus ja

reovee ärajuhtimine normkuluna 25 eurot.

Nimetatud kulude arvestamisel on vastustaja lähtunud määruse nr 28 §-s 3 sätestatust (elekter

38 eurot + eluasemelaen 330 eurot + küte 132 euro + olmejäätmete vedu 4,39 eurot + vee

soojendamine 25 eurot + veevarustus ja reovee ärajuhtimine 25 eurot = 554,39 eurot). Need

kulud on määratud õigesti ja arvatud põhjendatult kaebaja sissetulekutest maha ja selle üle

pooled sisuliselt ei vaidle.

17. Küll aga leiab kaebaja, et tema sissetulekuna on esiteks valesti arvestatud mõlema otsuse

puhul lapsetoetust 80 eurot. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et lapsetoetus on

arvestatud kaebaja sissetulekuks riigi hallatavas SKAIS-is olevate andmete alusel. Toetuse

taotleja sissetulekute andmetes kajastuvad need vastustaja tahtest sõltumata. SHS § 133 lg 2

näeb ette ammendava loetelu, milliseid sissetulekuid ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel

toetuse taotleja sissetuleku hulka.

Lapsetoetus on riiklik toetus. Selle eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise,

kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Toetust makstakse igakuiselt

kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes

õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega

täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel

jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või

täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni (perehüvitiste seadus §-d 16 ja 17).

Vastustaja on seega lugenud õigesti lapsetoetuse kaebaja sissetulekuks.

Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses tõendeid, et lapsetoetust saab T.V või et kaebaja

jagab lapsetoetust teise vanemaga. Kaebajal on võimalik lapsetoetust puudutavas osas

andmete õigsust kontrollida SKA iseteeninduses või taotleda SKA-lt andmete muutmist nii,

nagu vastustaja on esile toonud. Kaebaja ei ole seda teinud.

18. Kaebaja hinnangul on vastustaja vääralt arvestanud tema sissetulekuks ka tööandja tasutud

sõidukulude hüvitise viidates SHS § 133 lg 3 p 2, mille kohaselt võib KOV taotleja

sissetulekute hulka mitte arvata konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi. Seadus

annab KOV-ile sellise võimaluse, aga ei pane kohustust. Vastustaja on vaidlustatud otsustes

põhjendanud, et tegemist on taotleja sissetulekuga, kuna see on rahaliselt hinnatav vahend

ning taotleja on saanud seda enda majandusliku tegevuse eest.

11(13)

Täiendavalt on vastustaja põhjendanud oma seisukohta vastuses kaebusele, selgitades, et

kaebaja väide, et kaebajale hüvitatakse üksnes reaalselt kantud kulud kuludokumentide

(kütusetšekid) alusel, on tõendamata. Lisaks ei ole kaebaja viide Riigikohtu 27.02.2003

otsusele nr 3-3-1-8-03 ei ole asjasse puutuv, kuna kaebaja ei ole füüsilisest isikust ettevõtja.

Kohus nõustub nende vastustaja seisukohtadega.

Avalikud vahendid toimetulekutoetuse maksmiseks on piiratud. Vastustaja võib

kaalutlusõigust teostades arvestada oma võimalustega. Pole alust järeldada, et vastustaja

seisukoht kaebaja sõidukulude hüvitise sissetulekutesse arvestamiseks oleks õigusvastane või

tooks kaasa kaebaja õiguste õigustamatult suure riive.

19. Vastustaja ei ole arvesse võtnud kaebaja tasutud elatist J.M-ile, T.Vile ja G.C-ile, kuna

elatise maksmiseks ei ole kaebaja esitanud muid tõendeid, kui üksnes enda allkirjastatud

kinnituse. Kohus nõustub vastustajaga.

Esiteks ei ole vastustaja kohustatud arvestama kaebaja enda allkirjastatud kinnitusega, et ta on

tasunud nii juuni kui ka juuli kuus 2024 kokku 1720 eurot elatist. Teiseks nähtub avaldusele

lisaks olevast pangakonto väljavõttest, et kaebaja on tasunud juunis T.Vile 600 eurot, mitte

700 eurot ning nii J.M-ile kui ka G.C-ile 250 eurot, mitte aga mõlemale 510 eurot (vt dtl 24).

Juulis 2025 maksis kaebaja pangakonto väljavõttest nähtuvalt elatist T.Vele 615 eurot ja J.M-

ile 185 eurot (vt dtl 75). Kuigi kaebaja võib väita, et ta maksis ülejäänud elatise sularahas, ei

ole see tõendatud muul viisil, kui tema enda kinnitusega. Vastustaja kahtlused, et elatise

maksmise tõendamiseks toimub n-ö raha pööritamine, on põhjendatud. Neljandaks, kui

arvestada, et kaebaja maksis juuni ja juuli kuus elatist 1720 eurot, ei saa kaebaja sissetulek

piirduda avaldustes näidatud 1341,01 euroga ja 1011,24 euroga. Muid sissetulekuallikaid ei

ole vastustaja taotlustes avaldanud.

Kokkuvõttes on kaebaja esitatud andmed ja tõendid vastuolulised ega veena selles, et tema

tegelikud sissetulekud või väljaminekud on sellised, nagu ta väidab.

See, et vastustaja on varem elatise maksmist arvestanud, ei tähenda, et vastustaja on enda

varasemate seisukohtadega seotud ega saa oma senist seisukohta ümber vaadata. Vastustajal

tuleb taotlust lahendada taotluse esitamise seisuga. Toimetulekutoetuse vajaduse tõendamisel

on tõendamiskoormus taotlejal. Seetõttu oli kaebajal kohustus esitada kõik vajalikud andmed

ja tõendid, et vastustaja saaks kaebaja toimetulekuvajadusest täieliku ülevaate. Kaebaja ei ole

täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid elatise maksmist, esitanud ka kohtumenetluses.

20. Ülalpidamiskohustus ulatub üksnes piirini, milles ülalpidamiskohustust omav inimene on

võimeline teistele ülalpidamist andma. Kaebaja esitatud avaldusest (sh lisad) nähtub see, et ta

tasub elatist vabatahtlikult oluliselt suuremas summas, kui seda võimaldavad tema

sissetulekud. Sellest järeldub, et kaebaja on end teadlikult oma tegevusega asetanud

abivajavasse olukorda. Kuna kaebaja tulude ja kulude vahel on oluline vastuolu, on kohtul

sellest sarnaselt vastustajaga võimalik järeldada, et kaebajal on muid avaldamata sissetulekuid

või et tema kinnitused makstava elatise osas ei vasta tegelikkusele. Lisaks võib see viidata

sellele, et kaebaja ei ole tegelikult elatist maksnud, mistõttu pole tal õigust väidetavalt

makstud elatist enda sissetulekust maha arvata.

21. Kaebaja viidatud kohtulahendi järgi on kasutuseelised ette nähtud olukordadeks, kus

lahuselavalt vanemalt nõutakse lapse ülalpidamiseks välja elatis lapse ülalpidamisega seotud

kulude hüvitamiseks. Praeguses asjas sellist olukorda pole. Kaebaja tasub ise vabatahtlikult

elatist ülalpeetavatele, kes temaga koos elavad.

Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, mille kujundavad tema

vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus

12(13)

tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Esmalt tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning

seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt

lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. PKS § 105 lg 3 kohaselt

peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes

osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga

kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi

proportsioonile (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-118-

12, p 15). Praeguses asjas ei ole kaebaja esitanud infot, kuidas on tehtud kindlaks

ülalpeetavate esmavajadused ja ülalpidamise summa. Kaebaja ei saa seda määrata oma

äranägemisel ning nõuda, et vastustaja arvestaks seda toimetulekutoetuse arvestamisel.

Kaebaja on määratlenud end ainsa perekonnaliikmena. Ta pole esitanud kohtule ühtki tõendit

selle kohta, et kaebaja ülalpeetavate puhul selline kasutuseelise arvestamine vanemate vahel

toimub, samuti seda, millise osa nimetatud elatise summast katab väidetav kasutuseelis ja

milliste vahendite arvelt ta tasus ülejäänud elatise summa. Kasutuseelise arvestamine makstud

elatisena ei ole seega põhjendatud.

22. Vastustaja 24.07.2024 otsus nr 24272433024 "Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“

(juuli 2024) ja 09.08.2024 otsus nr 24272691868"Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“

(august 2024) jäävad seega jõusse. Kuna tühistamiskaebused jäävad rahuldamata, jäävad

rahuldamata ka kaebaja kohustamisekaebused.

23. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole nõudnud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Menetlusosaliste võimalikud kulud

jäävad seega nende endi kanda.

24. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja, J.M-i, G.C-i ja T.Vi nimed asendada tähemärkidega

(HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik

13(13)