1-09-9985/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTU MÄÄ R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-9985 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA (asenduskaitsja) Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.G

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.G sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 04.11.2009 ja 31.07.2012 lõpp RESOLUTSIOON Jätta V. vangistusest tingimisi G enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt V. le G- kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti (s.h. ettevalmistus 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot). Välja

mõista

V. lt

G- riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

2

Viru Vangla esitas 27.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav V.G

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

V. on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 04.11.2009 G otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.7 ja §263 p.1, 4 järgi ning

karistatud KrMS §238 lg.2 ja KarS §64 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 8 kuud 27 päeva alates 04.11.2009.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on käesoleval ajal 1 kehtiv

distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kinnipeetav on vanglas töötanud eluosakonna koristajana, läbis elektritööde 80-tunnise kursuse, esmaabikoolituse 16-tunnise kursuse, karjääriplaneerimise ning sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Suitsetamisest loobumise nõustamine ja Agressiivsuse asendamise treening. Kinnipeetav õpib xxx klassis. Kinnipeetaval puudub isiklik sissetulek, teda toetavad vangistuses rahaliselt ema ja vend. Kuigi kinnipeetaval on olemas garantiikiri töökoha garanteerimise kohta, ei ole tema tööga kindlustatus seoses garantiikirja kuupäevaga kindel. Kinnipeetava ema on kriminaalkorras karistatud, kasuisa korduvalt, samuti vanem vend. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud sõpru ja tuttavaid. Pere omavahelised suhted olid pingelised, konfliktid olid kasuisaga. Kinnipeetava sõnul on praegu suhted head. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist 16-aastaselt, tarvitas 3- 4 korda nädalas, enne vangistust iga päev. Kinnipeetav on proovinud ka narkootikume. Uue kuriteo sooritas kinnipeetav kriminaalhoolduse ajal. Kinnipeetav ei

hoolinud vabaduses ühiskonnas kehtestatud normidest. Vanglas on hakanud mõtlema

tulevikule. Kinnipeetav on kooli ajal 3 kuud saanud psühhiaatrilist ravi. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32%. Viru Vangla nõustub kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 korda ja väärteokorras 33 korda. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, alkoholi tarvitamist alustas 16-aastaselt. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on poeg väga kergesti mõjutatav. Kinnipeetav nooremal vennal on diagnoositud hüperaktiivsus ja selle tõttu on kahe venna vahel tihti tülid. Kasuisaga

ei ole kinnipeetav kunagi hästi läbi saanud, tülitsesid palju ning on ka käitunud teineteise suhtes vägivaldselt ja agressiivselt. Terve pere omavahelised suhted on väga pingelised, tihti tülitsetakse nii lastega kui ka vanemad omavahel. Kinnipeetava ema, kasuisa ja vanem vend on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava ema on peres ainuke töötaja kuupalgaga xxx eurot. Kasuisa ei ole peret aastaid majanduslikult

toetanud. Kinnipeetav tegi enne vangistust juhutöid, kuid raha kulutas alkoholile ja sigarettidele. Korterile, kuhu kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama, on kogun

enud üürivõlg üle 1100 euro. Ema on lubanud küll kinnipeetavat materiaalselt toetada, kuid reaalselt ei ole see võimalik. Kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutavad järgmised asjaolud: puudub erialane ja põhiharidus; puudub kindel - sissetulek, majanduslik olukord on halb; kodune keskkond; alkoholi mõju all toime pandud kuriteod; kriminaalhooldusesse suht

umine; teiste poolt mõjutatavus.

Maakohtu istung

3

Kinnipeetav V.G taotles maakohtu istungil taotles maakohtu istungil

enda vabastamist ja kinnitas, et kahetseb tegusid.

Prok i abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava urör

vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis, et kinnipeetav on vangistuses end

näidanud heast küljest, läbinud sotsiaalprogrammid ja ka muud eeldused võimaldavad kinnipeetava vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei

ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda ja väärteokorras 33 korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust I astme kuriteo eest, mis oli toime pandud kehtival katseajal.

Vangistuses on talle 2011 määratud 1 distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see täidetud.

Arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust ja vangistuse ajal ei pea maakohus põhjendatuks ja võimalikuks tema vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Antud kinnipeetava puhul ei ole tegemist seadusekuulekusele orienteeritud isikuga. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab 1-aastase katseaja läbida nõuetekohaselt.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama perekonna juurde. Tegemist on korteriga, millel on väga suur üürivõlgnevus.

Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema, kasuisa, noorem ja vanem vend. Kõik pereliikmed peale noorema venna on kriminaalkorras karistatud.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et pereliikmete omavahelised suhted on halvad ja pingelised, tülitsevad nii vanemad omavahel, kui ka lastega. Kinnipeetaval on pidevalt tülid eelkõige kasuisa ja noorema vennaga.

Maakohus leiab, et vabanemine eelnimetatud elukohta ja perekonda ei soodusta rehabilitatsiooni, resotsialiseerumist ning seaduskuulekat käitumist.

4

Kuigi Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval olemas garantiikiri töökohast, ei ole nimetatud töö saamine kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt sugugi kindel. Samast kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava perekonnas töötab minimaalse töötasu eest vaid ema ja kinnipeetava lisandumine ülalpeetavate hulka seab perekonna veelgi raskemasse materiaalsesse olukorda. Samuti soodustab halb materiaalne olukord uute kuritegude toimepanemise riske.

Ülaltoodu alusel ei vabasta maakohus kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus leiab, et karistuse mõistmise eesmärgid ei ole antud juhul täidetud ja uue kuriteo toimepanemise risk on kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ja sooritas neid ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võivad toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistust vabastamine talle garanteeritud.

Vastavalt kinnipeetava avaldusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 2 ajapunkti. Maakohus peab summat 38,35 eurot põhjendatuks ja mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik