1-10-9114/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-10-9114 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo BERGSON Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Z.I

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z.I

sünd. xxx, isikukood xxx,

kodakondsuseta, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 15.11.2010 ja lõpp 12.11.2013 RESOLUTSIOON

Vabastada

Z.I

(isikukood xxx) temale Harju Maakohtu 25. 10.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku õ75-

1 lg.3 määrata Z.I-le elektroonili se valve pikkuseks 8 (kaheksa) kuud.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata Z.I-le katseaeg kuni 12.11.2013.

Kohustada Z.I katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 –

5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas xxx -

ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

2 elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta -

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks -

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada Z.I katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume -

asuda tööle või võtta end töötuna

Töötukassas arvele kahe näd

ala jooksul alates vangistusest vabanemisest

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Määrata Z.I kriminaalhooldusele

Tallinna

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

juhataja

poolt

määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §75-

1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui

elektroonilise

valve

seade

kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Z.I karistuse kandmisest

Viru Vanglas peale käeoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 10.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Z.I

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Z.I on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.10.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §115 ja §215 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 11 kuud 28 päeva alates karistuse kandmisele asumisest.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Kinnipeetav on

vanglas läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja töötab majandustöödel.

Kinnipeetava suhted vanemate ja õega on positiivsed ja toetavad. Kinnipeetava sõprusringkonda ei kuulu kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav on teiste poolt

3 mõjutatav, üleliia usaldav ja ei arvesta tagajärgedega. Risk uue kuriteo sooritamiseks on olemas, kui kinnipeetav tarvitab alkoholi. Alkoholijoobes võib kasutada vägivalda. Kinnipeetav on iseloomult rahulik, tagasihoidlik ja sõnakehv, elab vangistust raskelt üle. Kinnipeetav püüab probleeme lahendada verbaalselt, kuid arvestades kuritegu, ei ole vägivalla kasutamine välistatud. Kinnipeetav suudab hinnata ja põhjendada oma käitumist, tuua välja probleeme ja nende lahendusi. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on lähedastest ema, isa ja noorem õde. Vestlusest vanematega selgus, et peres on head ja toetavad suhted. Kinnipeetavaga suhtlevad nad regulaarselt telefoni ja kirjavahetuse teel, käivad kokkusaamistel ja toetavad kinnipeetavat materiaalselt. Vanemate sõnade kohaselt ei

ole kinnipeetava tutvusringkonnas kriminaalseid isikuid, tal on 3 lähedast lapsepõlvesõpra, kellega jätkub suhtlemine ka karistuse kandmise ajal ja kes toetavad kinnipeetavat ka materiaalselt. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda

elama vanemate juurde. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus elamistingimused on

head ja mis sobib elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetava

vanemad on kirjaliku nõusoleku andnud. Vanemad on nõustunud kinnipeetavat toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Kinnipeetava võlgnevusi tasuvad käesoleval

ajal vanemad. Kinnipeetava käitumist mõjutavad vabaduses järgmised asjaolud:

kriminaalkorras karistatud esimest korda, vanglas distsiplinaarkaristused puuduvad; sõltuvusprobleemid. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kehtestada elektroonilise järelevalve pikkuseks 6 kuud.

Maakohtu istung

Kinnipeetav Aleksei Jevtišov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest, kinnitab, et asub elama vanemate juurde ja tööle endisele töökohale. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja enam alkoholi tarvitama ei kavatse hakata.

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist ja leidis, et tema suhtes võib üles näidata usaldust.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

4 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on kinnipeetava esimese karistusega kriminaalkorras. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kahe II astme kuriteo

toimepanemise eest. Vangistuse ajal kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad.

Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama perekonna juurde 3-

toalisesse korterisse. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et korteris on elamistingimused head ja korter on sobiv elektroonilise valve seadme paigaldamiseks.

Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil töötas ta nimetatud ettevõttes ka kaks aastat enne vangistust oma väljaõpitud erialal – elektrimontöör.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vangistuse ajal on

kinnipeetav hoidnud suhteid oma lähedastega – vanemate ja õega. Vanemad on

vestlusel kriminaalhooldusametnikuga kinnitanud, et kinnipeetavaga suheldakse

telefoni, kirja ja kokkusaamiste teel, suhted on head ja toetavad. Ka puuduvad kinnipeetaval vabaduses kriminaalse tausta ja mõtteviisiga sõbrad.

Arvestades kõike ülaltoodut, leiab maakohus, et on otstarbekas kinnipeetav

vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve

kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise valve kohaldamisega piirab

kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabanemise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses

tugevama järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata.

Arvestamisele kuulub ka asjaolu, et tegemist on kinnipeetava esimese kriminaalkaristusega ja vangistuses on ta käitunud seaduskuulekalt. Maakohus leiab, et

vabanemine vangistust tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega on antud kinnipeetava puhul piisavaks, tagamaks tema seaduskuulekas käitumine.

Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust,

kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku kirjalikku arvamust, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega.

Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise

järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 8 kuud.

Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 12.11.2013.

Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

5

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale

vangistusest vabanemist

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Tööle asumine või

töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti

annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Viimane lisakohustus on eelkõige vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi tarvitamisega.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik