2-25-107023/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista M. S.-ilt viivis tasumata põhivõlalt (80 eurot) alates 17.04.2025 kuni Välja mõista M. S.-ilt menetluskulud 373,50 eurot Ühisteenused AS-i kasuks.
Legislator headnote
AI generated2-25-107023/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista M. S.-ilt viivis tasumata põhivõlalt (80 eurot) alates 17.04.2025 kuni Välja mõista M. S.-ilt menetluskulud 373,50 eurot Ühisteenused AS-i kasuks.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Priit Lember
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.05.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-107023
Tsiviilasi
ÜHISTEENUSED AS hagi M. S. vastu leppetrahvi
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
174,61 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: ÜHISTEENUSED AS (registrikood 11052490)
lepinguline esindaja Fränk Valdmann (e-post: XXX)
Kostja: M. S. (isikukood XXX, elukoht: XXX; e-post:
XXX)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista M. S.-ilt võlgnevus 80 eurot Ühisteenused AS kasuks.
3. Välja mõista M. S.-ilt sissenõutavaks muutunud viivis leppetrahvilt
nr 0031066110 (põhisumma 40 EUR) alates 14.03.2022 kuni 16.04.2025 summas
13,32 eurot ja leppetrahvilt nr 1030000610 (põhisumma 40 EUR) alates
30.06.2023 kuni 16.04.2025 summas 12,37 eurot, s.o sissenõutavaks muutunud
viivised kokku summas 25,69 eurot Ühisteenused AS kasuks.
4. Välja mõista M. S.-ilt viivis tasumata põhivõlalt (80 eurot) alates 17.04.2025 kuni
põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
Ühisteenused AS kasuks.
5. Välja mõista M. S.-ilt sissenõudmiskulu summas 60 eurot Ühisteenused AS
kasuks.
6. Jätta menetluskulud M. S.-i kanda.
7. Välja mõista M. S.-ilt menetluskulud 373,50 eurot Ühisteenused AS-i kasuks.
Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.
8. Välja mõista M. S.-ilt viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni Ühisteenused AS-i kasuks.
9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis
oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale
või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel
menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või
kaja.
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval
kuni kella 24.00-ni.
KOHTU SELGITUSED
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib
kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid
järgmist.
Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 26.02.2022 sõlmitud parkimisleping aadressil Kaarli
pst 2 (sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx) ja 15.06.2022 sõlmitud parkimisleping
aadressil Kalaranna tn 7 parklas hageja parkimist reguleeritavas eraparklas, mille tingimusi
kostja rikkus, jättes parkimise eest tasumata.
Hageja esitas kostjale leppetrahvinõuded: 1) 26.02.2022, leppetrahvi number 00310661110,
võlgnevuse summa 40 eurot (Kaarli pst 2 parklas) ja 2) 15.06.20022 leppetrahvi number
1030000610 võlgnevus summas 40 eurot (Kalaranna tn 7 parklas) .
Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks
kättetoimetamisportaali kaudu alates 23.04.2025 ning edastas 29.04.2025 e-kirja kostja e-
postile XXX. Kohus luges kostjale dokumendid kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 2 alusel.
Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise
korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks
(19.05.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.
TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt
arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud
hagimenetluse kulude hulka.
Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu
100 eurot, esindajakulu 507 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning
esitamise kulu 20 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja
menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.
Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu
kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus
piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud
menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause
kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud
hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle
hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna
maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot.
Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja
vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072
asunud seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte
tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb
üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja
teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat
ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on
erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi
koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et
käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja
lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja
sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse
esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud
juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide
komplekteerimisele lugeda ühte (1,5) tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot
tund käibemaksuta peab kohus põhjendatuks.
Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 253,50 eurot
käibemaksuta.
Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 373,50 (100 + 20 + 253,50) eurot.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 373,50 eurot
ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse
jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Lember
Kohtunik