1-25-309/25 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-309 (24278052019)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Kristiina Laas

Jana Kaaver

Kriminaalasi

Raian Laisaare süüdistuses KarS § 121 lg 1, KarS § 4231

järgi; W.D süüdistuses KarS § 151 lg 2 p 1 - KarS § 22 lg

3 järgi; Geren Lepa süüdistuses KarS § 121 lg 1, KarS §

151 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses

Prokurör

H.U

Süüdistatav

Raian Laisaar

Isikukood: 50601292739; elukoht: XXX-i XXX kodanik;

emakeel: XXX; XXX; töökoht: XXX; üks kehtiv

kriminaalkaristus: Tartu Maakohtu 14.10.2024 otsusega

KarS § 4231 järgi; väärteokorras kolm kehtivat karistust;

tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

Anu Pärtel (riigi õigusabi korras määratud kaitsja)

Süüdistatav

Geren Lepp

Isikukood: 50303132780; elukoht: , XXX-i XXX

kodanik; emakeel: XXX; XXX; töökoht XXX;

kriminaalkorras karistamata, väärteokorras üks kehtiv

karistus; tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 04.11.2024,

vahistati Tartu Maakohtu 06.11.2024 määrusega, tõkend

tühistati prokuröri määrusega 03.01.2025; tõkendit ei ole

kohaldatud.

Kaitsjad

Tarmo Pilv ja Aro Siinmaa (kokkuleppel kaitsjad)

Süüdistatav

W.D

Isikukood: XXX; elukoht: XXX-i XXX kodanik;

emakeel: XXX; XXX; XXX; kriminaalkorras karistamata,

väärteokorras üks kehtiv karistus; tõkendit ei ole

kohaldatud

Kaitsja

Rainer Objartel (riigi õigusabi korras määratud kaitsja)

RESOLUTSIOON

KrMS § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 274 lg 1, § 306, § 309 lg 2, 3; § 310 lg 1 ja 2; §

311, § 312, § 313 ja § 314 alusel kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada RAIAN LAISAAR KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista karistuseks

9 (üheksa) kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada RAIAN LAISAAR KarS § 4231 järgi ja mõista karistuseks

5 (viis) kuud vangistust.

3. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista kuritegude

kogumi eest Raian Laisaarele liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Raian Laisaarele

karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

5. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda Tartu Maakohtu 14.10.2024. a kohtuotsusega mõistetud

karistus 6 (kuus) kuud vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud 8 kuu

pikkuse vangistusega ja mõista Raian Laisaarele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8

(kaheksa) kuud vangistust.

6. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 12.-13.09.2024 ja

04.-06.11.2024, s.o kokku 5 (viis) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva

vangistust.

7. KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui Raian Laisaar ei pane

1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

8. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Raian Laisaare katseaja algust kohtuotsuse

kuulutamisest, s.o 29. maist 2025.

9. KrMS § 274 lg 1 ja 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus GEREN LEPA

suhtes KarS § 151 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses seoses väärteo tunnuste

ilmnemisega tema tegevuses ning saata selles osas kriminaalasja materjal Politsei- ja

Piirivalveametile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.

10. Süüdi tunnistada GEREN LEPP KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista karistuseks

10 (kümme) kuud vangistust.

11. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks

6 (kuus) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

12. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Geren Lepa eelvangistuses viibitud aeg

04.11.2024-03.01.2025, s.o 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva karistusaja

hulka. Karistusest jääb kanda 4 (neli) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

13. KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui Geren Lepp ei pane

1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

2 (16)

14. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Geren Lepa katseaja algust kohtuotsuse

kuulutamisest, s.o 29. maist 2025.

15. Mõista W.D õigeks süüdistuses KarS § 151 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi.

16. Rahuldada KrMS § 310 lg 1, TsMS § 440 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja §

1045 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel kannatanu W.U tsiviilhagi ning mõista Raian Laisaarelt ja

Geren Lepalt solidaarselt varalise kahju katteks välja 94 (üheksakümmend neli) eurot

ja mittevaralise kahju katteks 200 (kakssada) eurot, kokku 294 eurot W.U kasuks

(arveldusarveXXX ).

KrMS § 310 lg 2 alusel jätta W.U tsiviilhagi W.D vastu läbi vaatamata.

17. Menetluskulud.

17.1. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Raian Laisaare sundraha ja pool kaitsjatasust, s.o

700,89 eurot riigi kanda.

17.2. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, § 180 lg 1 alusel mõista Raian Laisaarelt välja

menetluskuluna riigieelarvesse kaitsjatasu 700,89 eurot ja ekspertiisitasu 525 eurot,

kokku 1225,89 eurot (üks tuhat kakssada kakskümmend viis eurot kaheksakümmend

üheksa senti).

17.3. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Raian Laisaarelt riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulud 1225,89 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB

Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300

(Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on

99925700016642. Selgitusse tuleb märkida „1-25-309, menetluskulud, Raian Laisaar“.

17.4. Jätta Geren Lepa kaitsjatasust pool summas 1342 eurot hüvitamise otsustamiseks

väärteomenetluses. Kohtumenetluses osalenud lepinguliste kaitsjate Tarmo Pilve ja Aro

Siinmaa kaitsjatasu kogusummast 2684 eurot tuleb pool, s.o 1342 eurot tasuda Geren

Lepal endal.

17.5. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 9, § 179 lg 1 p 2, KrMS § 183 lg 2 alusel välja mõista Geren

Lepalt riigituludesse menetluskuluna sundraha 1329 eurot ja pool ekspertiisitasust, s.o

525 eurot, s.o kokku 1854 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend neli) eurot.

17.6. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Geren Lepalt riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulud 1854 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB

Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300

(Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99925700016655.

Selgitusse tuleb märkida „1-25-309, menetluskulud, Geren Lepp“.

17.7.KrMS § 181 lg 1 alusel jätta W.D menetluskulu, s.o kaitsjatasu kohtueelses

menetluses ja kohtumenetluses kokku summas 1599,66 eurot Eesti Vabariigi kanda.

3 (16)

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui

rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

18. Asitõendid

18.1. Relvaseaduse § 9 lg 7 alusel sundvõõrandada 5 padrunit, mis võeti ära XXX-i talu

läbiotsimisel ja mis asuvad Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna relvahoidlas.

18.2. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina kurikas, mis

võeti ära XXX-i talu läbiotsimisel ja mis asub Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna asitõendite laos.

18.3. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kõik kleebised, kleepsupaber ja rebitud

paberitükk, mis asuvad PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis Riia 132, Tartu

linn.

18.4. Tagastada Geren Lepale kohtuotsuse jõustumisel T-särk, raamat „Natsionaal-

sotsialism bioloogilise maailmavaade“ ja 2 grammikaalu.

18.5. Geren Lepa kinnipidamisel ära võetud soonkinnitusega kilekott valge pulbrilise

ainega (pakend 19) ja tema elukoha läbiotsimisel ära võetud soonkinnitusega kilekott 11

seemnega (pakend 18) on edastatud Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonnale

väärteomenetluse otsustamiseks.

18.6. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel W.U, G. Lepa, W.D ja

R. Laisaare mobiiltelefonidest tehtud koopiafailid, mis asuvad Keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas.

18.7. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde kõik salvestised

ja fotod DVD-plaatidel.

19. Kohtuotsus edastada süüdistatavatele, kaitsjatele, prokurörile, kannatanule ning

PPA Lõuna prefektuurile ja Keskkriminaalpolitseile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

4 (16)

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUSE SISU

RAIAN LAISAART süüdistatakse selles, et tema 10.09.2024 õhtusel ajal Jõgevamaal

Põltsamaa linnas Kuningamäe terviserajal kasutas koos Geren Lepaga füüsilist vägivalda

kannatanu W.U suhtes. Geren Lepp ja Raian Laisaar lõid kannatanut korduvalt käte, jalgade,

kurika ja raudtoruga pähe ja kehasse, tekitades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja

kehavigastusi.

Sellega pani Raian Laisaar toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise

inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

Samuti süüdistatakse Raian Laisaart selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud

26.10.2023 ja 31.07.2024 otsustega väärteokorras liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi, juhtis uuesti:

•

10.09.2024 kella 22.55 ajal Jõgevamaal Mällikveres Puhu risti juures mootorsõidukit

BMW 525D kohtueelses menetluses tuvastamata registreerimismärgiga, omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;

•

10.09.2024 kella 23.00 ajal Jõgevamaal Mällikveres Puhu risti juures mootorsõidukit

BMW 525D kohtueelses menetluses tuvastamata registreerimismärgiga, omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Nende tegudega rikkus Raian Laisaar kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90

lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja tegi seda süstemaatiliselt.

Sellega pani Raian Laisaar toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt.

GEREN LEPPA süüdistatakse selles, et tema lõi kohtueelsel menetlusel täpselt tuvastamata

ajal, kuid enne 10.09.2024 sotsiaalmeedia platvormil Telegram grupi Pedo Hunting Estonia.

Grupp oli avalik ning selle eesmärgiks oli õhutada avalikult sotsiaalset vaenu ja vägivalda

nende suhtes, kellel võivad olla grupiliikmete arvates pedofiilsed kalduvused. Üleskutse oli

suunatud nii kõikidele Pedo Hunting Estonia grupi liikmetele kui teistele Euroopas

tegutsevatele Pedo Hunting gruppidele. Lisaks grupi loomisele postitas G. Lepp sinna ka

videomaterjali, kus oli kujutatud 10.09.2024 toimunud peksmist kannatanu W.U suhtes, keda

peksjad arvasid olevat pedofiilsete kalduvustega.

Sellise avaliku üleskutsega vägivallale inimeste sotsiaalse seisundiga (pedofiilsed kalduvused)

seoses on tekitatud tervisekahjustusi kannatanu W.U-le. Nimelt G. Lepp koos Raian

Laisaarega kasutas füüsilist vägivalda 10.09.2024 õhtusel ajal Jõgevamaal Põltsamaa linnas

Kuningamäe terviserajal. G. Lepp ja R. Laisaar lõid kannatanut korduvalt käte, jalgade, kurika

ja raudtoruga pähe ja kehasse, tekitades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja

kehavigastusi. Kogu tegevust filmis W.D, kes edastas videosalvestise G. Lepale. G. Lepp

monteeris videosalvestist ning postitas sotsiaalmeedia platvormi Telegram gruppi Pedo

Hunting Estonia.

Sellega pani Geren Lepp toime KarS § 151 lg 2 p 1 ja KarS § 121 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad kuriteod, s.o avaliku üleskutsumise vihkamisele ja vägivallale, kui

sellega on tekitatud tervisekahjustus ning tervisekahjustuse tekitamise.

5 (16)

W.D süüdistatakse selles, et tema aitas kaasa Geren Lepal avalikult üles kutsuda inimesi

vihkamisele ja vägivallale. 10.09.2024 õhtusel ajal Jõgevamaal Põltsamaa linnas Kuningamäe

terviserajal lõid Geren Lepp ja Raian Laisaar kannatanu W.U korduvalt käte, jalgade, kurika

ja raudtoruga pähe ja kehasse, tekitades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja

kehavigastusi. Kogu tegevust filmis W.D, kes edastas videosalvestise Geren Lepale. Geren

Lepp monteeris videosalvestist ning postitas sotsiaalmeedia platvorm Telegram gruppi Pedo

Hunting Estonia. Grupp oli avalik ning selle eesmärgiks oli õhutada avalikult sotsiaalset

vaenu ja vägivalda nende suhtes, kellel võivad olla pedofiilsed kalduvused. Üleskutse oli

suunatud nii kõikidele Pedo Hunting Estonia grupi liikmetele kui teistele Euroopas

tegutsevatele Pedo Hunting gruppidele. Sellise avaliku üleskutsega vägivallale inimeste

sotsiaalse seisundiga (pedofiilsed kalduvused) seoses on tekitatud tervisekahjustusi kannatanu

W.U-le

Sellega pani W.D toime KarS § 151 lg 2 p 1 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

kaasaaitamise inimeste avalikult üles kutsumise vihkamisele ja vägivallale, kui sellega

on tekitatud tervisekahjustus.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus annab esmalt hinnangu sellele, kas pedofiilid kui inimgrupp kuulub Põhiseaduse §

12 ja KarS § 151 kaitsealasse. Teiseks analüüsib kohus, kas süüdistuses kirjeldatud tegevus

vastab kehalise väärkohtlemise ja vaenu õhutamise kuriteo koosseisudele, st kas süüdistuses

kirjeldatud tegevus kutsus avalikult üles vihkamisele ja vägivallale ja kas sellega põhjustati

kannatanu W.U-le tervisekahjustus; samuti kas süüdistuses kirjeldatud kehalise

väärkohtlemise panid toime G. Lepp ja R. Laisaar ja vaenu õhutamise süüdistuses kirjeldatud

tegevuse G. Lepp ja W.D. Kolmandaks otsustab kohus, kes on kohustatud hüvitama W.U-le

tekitatud kahju. Neljandaks käsitleb kohus R. Laisaarele esitatud süüdistust mootorsõiduki

süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt. Viimaseks põhistab kohus

mõistetavate karistuste liiki ja määra ning lahendab menetluskulude ja asitõenditega

seonduvad küsimused.

I KarS § 151 kaitseala

2. KarS § 151 sätestatud süütegu on suunatud võrdõiguslikkuse vastu. See näeb ette vastutuse

tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või

diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse,

seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga.

Võrdõiguslikkuse kaitse sätestab põhiseaduse (edaspidi PS) § 12 mille kohaselt kedagi ei tohi

diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või

muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise

õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav

õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.

3. Süüdistuse kohaselt oli G. Lepa tegevus suunatud vaenu õhutamisele pedofiilsete

kalduvustega isikute vastu. Nii G. Lepa kui ka R. Laisaare kaitsjad on leidnud, kuivõrd

mistahes seksuaalse iseloomuga käitumisaktid alla 16-aastaste isikute suhtes ehk pedofiilsed

käitumisaktid on kriminaliseeritud, siis ei laiene võrdõiguslikkuse kaitse pedofiilsete

kalduvustega ehk kuritegeliku käitumisega isikutele.

6 (16)

4. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. PS § 12 sätestab isikute võrdsuspõhimõtte – kõik

inimesed on seaduse ees võrdsed. Kaitsjad on hinnanud pedofiiliat üksnes karistusõiguslikust

aspektist ja leidnud, et kuivõrd valdav enamus pedofiilseid tegevusi on kriminaliseeritud, ei

kuulu sellised isikud PS § 12 ega ka KarS § 151 kaitsealasse.

5. Samas ei pruugi kõik pedofiilsete kalduvustega isikud toime panna kuritegusid. Sellistel

isikutel esinev hälve võib avalduda üksnes seksuaalfantaasiates ilma, et sellega kellelegi kahju

põhjustatakse.

6. Pedofiiliat defineeritakse kui täiskasvanute või täisealiste (vanemad kui 16 aastat)

psühhiaatrilist häiret, mis kajastub nende seksuaalses huvis peamiselt või ainult

puberteedieelses vanuses (reeglina 13 aastat ja alla selle) laste vastu. Pedofiilia on kliiniline

diagnoos, mille püstitab arst.1 Haiguste klassifikatsiooni kohaselt on tegemist psüühika- ja

käitumishäirega, täpsemalt täiskasvanu isiksus- ja käitumishäire alaliigi seksuaalsuunitluse

häirega F65.52. Seega on pedofiilia näol tegemist seksuaalse sättumuse hälbega ehk

haigusliku seisundiga (haigusega). Haigeid (hälvetega) inimesi tuleb kohelda võrdselt tervete

(keskmiste, normaalsete) inimestega. Lubamatu on kutsuda üles vihkamisele, vägivallale või

diskrimineerimisele seoses inimesel esineva haigusega, käesoleval juhul inimesel esineva

psüühikahäirega, milleks on pedofiilsed kalduvused.

7. Kohus leiab, et KarS § 151 kontekstis tuleb mõistet „sotsiaalne seisund“ sisustada laiemalt

kui pelgalt seisundit või positsiooni ühiskonnas, mis on seostatav hariduse, töökoha,

sissetuleku, perekondliku staatuse või päritoluga. Sotsiaalset seisundit tuleb sisustada ükskõik

milliste sotsiaalsete tunnustega, sh ka tervisega seotud tunnuste alusel. Sotsiaalne seisund

viitab inimese positsioonile ühiskonnas, mis kujuneb erinevate tegurite koosmõjul – haridus,

sissetulek, töökoht, tervislik seisund, sugu, vanus, puue, rahvus jne. Käesoleval juhul soovisid

süüdistatavad tuvastada pedofiile, kes kuuluvad psüühikahäiretega inimeste sotsiaalsesse

gruppi.

8. Kokkuvõttes leiab kohus, et pedofiilid kui psüühikahäirega inimesed kuuluvad oma

sotsiaalse seisundi poolest KarS § 151 kaitsealasse. Asjaolu, et süüdistatavate eesmärk oli

väidetavaid pedofiile tuvastada, neid omakohtu korras karistada ja nende isikuandmeid

avalikkusele paljastada, ei tee olematuks selliste isikute kaitse vajadust vaenu õhutamise eest.

II Kohtu hinnang KarS § 151 ja 121 järgi esitatud süüdistuste faktilistele asjaoludele

9. Kohtule on esitatud erinevaid tõendeid, mis kinnitavad, et G. Lepp ja R. Laisaar suhtlesid

isikutega, kes on paremäärmuslike vaadetega. R. Laisaar näitab fotodel käemärkidega ja G.

Lepp riietusega oma kuuluvust selliste isikute hulka, samuti paremäärmuslike vaadete

pooldamist. (II kd tl 131-133; 134-152) G. Lepp kuulus lisaks ka Active Club Estonia

ridadesse. Meedias avaldatud info kohaselt on Active Club näol tegemist neonatsliku

liikumisega, mis tegutseb treeningklubi sildi all, kuid mille tegelik eesmärk on edendada

äärmuslikku ideoloogiat, rassilist ülemvõimu ja valmistuda vägivallaks. Tunnistaja S.E

kinnitas, et G. Lepp kuulus Active Club Järvamaa liikmete hulka 2023. aastast. Tunnistaja on

ütlustes kirjeldanud, milliseid vaateid Active Club jagab, muuhulgas nähtub sellest

kirjeldusest äärmuslik rahvuslus, teatud isikute gruppide teistest paremaks pidamine ning

1https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/

seksuaalkurjategijate_ravijuhis_2011.pdf

2 Haiguste klassifikaator, https://rhk.sm.ee/

7 (16)

sallimatus vähemuste vastu. Samuti on tunnistaja kirjeldanud, et tegeles pedofiilide

jahtimisega Occupy Pedofil Estonia grupi vahendusel (II kd tl 166-169). G. Lepa

paremäärmuslikud vaated nähtuvad ka tema meelsusest ja tegevusest ning tema kodu

läbiotsimisel leitud Active Club sümboolikaga esemetest ja raamatust „Natsionaalsotsialism.

Bioloogiline maailmavaade“ (läbiotsimisprotokoll II kd tl 190-218). R. Laisaar on

kirjeldanud, et G. Lepal oli eriline viha pedofiilide vastu, see teema ajas teda närvi ja ta soovis

pedofiile peksta. R. Laisaar nentis, et ka teda ajas see teema närvi, kuid G. Lepp võttis seda

teemat isiklikult. G. Lepp on ka ise avaldanud, et tema arvates riik ei tegele pedofiilidega ega

määra neile piisavalt karme karistusi (II kd tl 231-235). G. Lepp näitas R. Laisaarele ja W.D-

le Pedo Hunting erinevaid gruppe, kus peksti pedofiile. Kõik kolm süüdistatavat tunnistasid,

et olid Pedo Hunting Estonia grupi liikmed. G. Lepa, R. Laisaare ja W.D ütlustega on

tõendatud, et G. Lepa eestvedamisel tekkis neil mõte teha video pedofiili peksmisest ja

postitada see vastavasse Telegram gruppi, millist mõtet asutigi 10.09.2024. a realiseerima.

10. G. Lepa ütlustega loeb kohus tõendatuks, et umbes kuu aega enne 10.09.2024. a lõi ta

rakenduses Telegram kasutajakontoga @N3stie avaliku Pedo Hunting Estonia grupi. Idee sai

G. Lepp sarnastest Pedo Hunting Euroopa gruppidest, kus postitati erinevaid videoid

väidetavatest pedofiilidest, sh ka selliseid videoid, kus kasutati väidetavate pedofiilide suhtes

vägivalda. Lisaks lõi G. Lepp 10.09.2024. a portaalis iha.ee kasutajakonto nimega „tatikati“.

Konto loomise eesmärgiks oli pedofiilide otsimine ja selliste isikute isikuandmete

avalikustamine Pedo Hunting Estonia grupis. G. Lepa väited, et tema lõi Telegram rakenduses

Pedo Hunting Estonia grupi ja portaalis iha.ee konto nimega „tatikati“ on tõendatud ka

Telegram rakenduse haldaja vastusega teabenõudele (II kd tl 73-74; 75-76), millest nähtub, et

grupi loomisel kasutati kontaktnumbrina mobiiltelefoninumbrit XXX, mis kuulub G. Lepale

(II kd tl 231). Iha.ee portaali haldaja Abi24 OÜ vastusest (II kd tl 83-86) nähtub, et „tatikati“

konto loomisel ja sisselogimisel kasutati IP-aadressi, mis kuulub V.Ple , kes on XXX

omanik, ning lõppkasutajaks G. Lepa mobiiltelefoni number (II kd

tl 89-90). Nii G. Lepp kui ka R. Laisaar on selgitanud, et G. Lepp lõi portaalis iha.ee konto

Põltsamaa Maxima parklas, kasutades telefonis Hullava Naise pubi wifi-võrku.

11. G. Lepa, R. Laisaare ja W.D ütlustega loeb kohus tõendatuks, et G. Lepp tegi portaalis

iha.ee postituse, milles otsiti meest, kes soovib kasutada seksuaalteenuseid. Portaal iha.ee

haldaja väljastatud info kohaselt postitati 09.09.2024 kasutaja „tatikati“ poolt järgmise sisuga

kuulutus: „Noor neiu otsib Põltsamaal vanemat meest kes võtaks looduses ilma pikema jututa.

Tahaks koheselt või varsti.“ (II kd tl 83-86). Sellele postitusele vastas muuhulgas isik

kasutajanimega „mmf“, kellega lepiti seksuaalteenuste osutamise eesmärgil kokku kohtumine

Põltsamaal Kuningamäe terviserajal. Kannatanu W.U sõnul on „mmf“ tema kasutajakonto

nimi portaalis XXX G. Lepa ütluste kohaselt võis ta isikule kasutajakontoga „mmf“ teada

anda, et on noorem kui 16-aastane. R. Laisaar ja W.D teadsid enne kohtumisele minekut, et G.

Lepp on vestluses osalevale isikule teada antud, et „neiu“, kes suhtleb „tatikati“ nime all, on

veelgi noorem, s.o 14-aastane.

12. „Tatikati“ ja „mmf“ vahelises vestluses on G. Lepp küsinud: „kas sobib noorem neiu?“,

mille peale „mmf“ vastab: „jah, sobib väga hästi“. G. Lepp jätkab, et „sa ei teagi, kui vana ma

olen“, millele „mmf“ vastab: „ok aga mulle väga meeldivad igas vanuses“. Pärast seda jätkub

vestlus selle kohta, milliseid intiimteenuseid „mmf“ soovib, millise tasu eest ja kus kohas

kohtuda. Kuigi „tatikati“ ja „mmf“ vaheline vestlus, mis on talletatud DVD-plaadile, ei

kinnita, et G. Lepp oleks W.U-le teada andud, et on noorem kui 16- või isegi noorem kui 14-

aastane, olid kõik kolm süüdistatavat veendunud, et portaalis XXX nime all „mmf“ esinev isik

8 (16)

soovib saada seksi alaealiselt ja et nad lähevad 10.09.2024. a Kuningmäe terviserajale

kohtuma väidetava pedofiiliga.

13. G. Lepa, R. Laisaare ja W.D ütlustega on tõendatud ka see, et eesmärk oli minna pedofiili

peksma, see tegevus üles filmida ja panna G. Lepa hallatavas Pedo Hunting Estonia gruppi.

Kokkuleppe kohaselt pidid G. Lepp ja R. Laisaar pedofiili peksma ning W.D peksmist

telefoniga filmima. G. Lepp ütles veel, et kõik paneks maskid ette, mistõttu valmistati

üheskoos T-särkidest maskid ning suunduti edasi Kuningmäe terviserajale kannatanut

varitsema. G. Lepp võttis kannatanuga kohtumisele kaasa kurika ja R. Laisaar metall-lati. G.

Lepa poolt peksmisel kasutatud kurikas leiti hiljem läbiotsimisel R. Laisaare elukohast (III kd

tl 93-103; 104-105).

14. Kannatanu W.U peksmine on jäädvustatud W.D poolt salvestatud videole, mille Lõuna

prefektuuri teabebüroo ametnik veebisaidilt XXX leidis ja alla laadis (II kd tl 51-52).

Videofail nimega IMG_5632 on salvestatud DVD-R plaadile ja seda on vaadeldud asitõendi

vaatlusprotokollis (II kd tl 53-71). G. Lepa ütluste kohaselt on see video tema poolt

monteeritud, see tähendab näod udustatud ja hääled moonutatud, ning Pedo Hunting Estonia

gruppi postitatud. Süüdistatavad on kirjeldanud, mis neil sellel õhtul seljas ja jalas oli, mille

tulemusena on tuvastatav, et videol punaste jalanõudega ja mustade dressidega isik on G.

Lepp ja valgete Nike botastega ning hallide dressipükstega R. Laisaar.

15. Kannatanu W.U (II kd tl 1-4), süüdistatavate G. Lepa (II 231-235, III kd tl 6-11),

R. Laisaare (III kd tl 106-111) ja W.D (III kd tl 67-70) ütlustega ning Pedo Hunting Estonia

gruppi postitatud videoga on tõendatud, et G. Lepp lükkab rattal liikunud kannatanu hooga

pikali. G. Lepp, W.D ja R. Laisaar piiravad lamava W.U sisse ja G. Lepp küsib: „Kas kepid

veel alaealistega, mis asi sa oled…?“ ning nõutakse rahakoti üleandmist. Videolt on näha, et

G. Lepp lööb kannatanule kurikaga vastu kätt. R. Laisaar võtab kannatanu ID-kaardi ja näitab

seda kaamerasse. Pärast seda lööb G. Lepp kurikaga kannatanule vastu õlga. Kannatanult

küsitakse veel tema laste kohta ja seda kas ta neile ka midagi teeb või on teinud, samuti

heidetakse kannatanule ette, et kas tal mõistust on, et ta rikub noore inimese elu ära (pidades

silmas alaealist). G. Lepp annab kurika käest ja seejärel asub W.U peksma rusikaga pähe,

tehes vähemalt 5 lööki, ja jalaga tuharatesse ning seejärel taas rusikaga kehasse ja pähe.

Seejuures G. Lepp ähvardab kannatanut, et kui ta veel midagi sellist teeb, siis neile on ta nimi

teada ja nad löövad kannatanul pea kurikaga lõhki. Järgmine G. Lepa löök näkku tekitab

kannatanule kulmuhaava, misjärel lööb G. Lepp teda veel ühe korra jalaga pähe. Pärast seda

lööb R. Laisaar metall-latiga kannatanut kehasse, jalaga näkku ja taas metall-latiga kehasse.

Peksmist saadab ropp sõim ja tekst, et kannatanu enam midagi sellist ei teeks, sest nad teavad

kus ta elab. G. Lepp lööb uuesti kannatanule jalaga kuklasse ja kaks lööki kehasse ning R.

Laisaar metall-latiga pähe. Kannatanult järgneb valuröögatus ja oigamine ning ta haarab

kätega kinni kohast, kuhu R. Laisaar teda lõi. Kannatanut manitsetakse veelkord, et ta

alaealiste tütarlastega enam tegemist ei teeks ja nõutakse temalt sellekohast kinnitust. Viimaks

lööb G. Lepp kannatanut veel jalaga tuharatesse ja viskab maas lamavale kannatanule jalgratta

peale. Kannatanu W.U peksmisest filmitud video saatis W.D G. Lepale, kes monteeris selle

kokku, udustas videol peksjate näod ja moonutas hääli. Video postitas G. Lepp 11.09.2024. a

enda loodud Pedo Hunting Estonia Telegram gruppi.

16. Kannatanu W.U on kirjeldanud temale tekitatud vigastusi ja füüsilisi kannatusi.

Peksmisele järgneva päeva veetis ta voodis, kuna valud olid suured ja ülejärgmisel päeval

pöördus perearstile, sest kahtlustas käeluumurdu. W.U raviloost nähtub, et 12.09.2024. a on

perearst tuvastanud tal valulikkuse parema käe randme ja küünarvarre piirkonnas, mille tõttu

9 (16)

roteerivaid liigutusi teha ei saa. Diagnoosina on märgitud randme ja käe muude osade

kontusioon, vasakul pool kulmu piirkonnas nahavigastus. Perearst on väljastanud

töövõimetuslehe kuni 19.09.2024. a (II kd tl 16-18). Jalal olev hematoom ja kulmuhaav on

fikseeritud politseis tehtud fotodel (II kd tl 6-7). Seega on tõendatud, et G. Lepp ja R. Laisaar

tekitasid 10.09.2024. a W.U-le jalgade, rusikate, kurika ja metall-latiga peksmisega füüsilist

valu ja tervisekahjustused – randme ja käe muude osade kontusiooni (verevalumid),

hematoomi reiel ja haava vasakul pool kulmu piirkonnas.

17. KarS § 121 näeb ette vastutuse kehalise väärkohtlemise eest, s.o teise inimese tervise

kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Mõlemad süüdistatavad

tunnistavad ennast KarS § 121 järgi süüdi grupis toime pandud väärkohtlemises. Kohus

tuvastas, et G. Lepp ja R. Laisaar peksid kannatanut rusikate, jalgade, metall-lati ja kurikaga

pähe, kehasse, jalgadesse ja käte pihta, tekitades kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustuse. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 koosseis tahtlust ning koosseis on

täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et G. Lepp ja R.

Laisaar panid W.U suhtes kehalise väärkohtlemise toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt

paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. G. Lepp meelitas

kannatanu kõrvalisse kohta, millest W.D ja R. Laisaar olid teadlikud. Sellise tegevuse

eesmärgiks oli kannatanut peksta, milleks G. Lepp ja R. Laisaar võtsid kaasa relvana

kasutatavad esemed. Relvana kasutatavate esemete kaasavõtmine näitab seda, et G. Lepa ja R.

Laisaare eesmärgiks oli kannatanule nii valu põhjustamine kui ka terviskahjustuste

tekitamine.

18. Kohus ei tuvastanud kehalise väärkohtlemise puhul süüd ega õigusvastasust välistavaid

asjaolusid. Nii G. Lepp kui R. Laisaar tuleb KarS § 121 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

19. G. Lepa mobiiltelefoni iPhone 13 ProMax ja selles asuva Telegram rakenduse sisu

vaatlusest (vaatlusprotokoll II kd tl 226-230) nähtub, et G. Lepa telefonis on muuhulgas

Telegram rakenduses Pedo Hunting Estonia grupp. G. Lepp on ennast Telegram rakenduses

registreerinud nimega „Fritz“, mobiiltelefoninumbriga XXX ja kasutab rakenduses @N3stie

kasutajanime. Kohus leiab, et registreerimisel valitud nimi ei ole juhuslikku laadi, vaid

iseloomustab taas G. Lepa paremäärmuslikku maailmavaadet ja kuuluvust sellist

maailmavaadet propageerivatesse gruppidesse. Paremäärmuslikes ringkondades viitab Fritz

Natsi-Saksamaa sõduritele või näitab kuuluvust paremäärmuslaste hulka.

20. Pedo Hunting Estonia gruppi tehtud postituste vaatlusest nähtub, et G. Lepp tegi selles

grupis esimese postituse 11.09.2024. a ja see kajastab W.U peksmist 10.09.2024. a. W.U

peksmisest salvestatud videole lisas G. Lepp kirje: „Predator tried to have sex with 14 year

old girl“ /kiskja üritas seksida 14-aastase tüdrukuga/. Seda videot on vaadatud 37 700 korda,

seejuures on videole erinevate ikoonidega avaldatud kiitust, vaimustust, poolehoidu või

tunnustust 168-l korral. 19.09.2024. a on Pedo Hunting Estonia grupis jagatud videot Norra

samalaadsest grupist ning 02.10.2024. a on postitatud vägivalda sisaldav video, millele on

lisatud tekst: „Step up now and protect your communityfrom predators! It’s up to us to stand

strong for the ones we care about, especially when no one else does. Let’s make sure our

families are safe and secure“ /Astuge kohe üles ja kaitske oma kogukonda kiskjate eest!

Peame seisma vankumatult nende eest, kellest hoolime, eriti kui keegi teine seda ei tee.

Hoolitseme selle eest, et meie pered oleksid kaitstud/ (vaatlusprotokoll II kd tl 226-230).

10 (16)

21. KarS § 151 näeb ette vastutuse tegevuse eest, millega on avalikult üles kutsutud

vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele,

päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse

seisundiga. Seejuures on tegemist väärteoga, kui sellise tegevusega on põhjustatud oht isiku

elule, tervisele või varale (lõige 1) ning kuriteoga, kui põhjustatud on inimese surm, tekitatud

tervisekahjustus või muu raske tagajärg või see on pandud toime isiku poolt, keda on varem

karistatud sellise teo eest (lõige 2).

22. Riigikohus on leidnud, et edastatav sõnum peab olema selline, millega mitte lihtsalt ei

väljendata oma vaenulikku meelestatust mingi grupi vastu, vaid mis võiks kutsuda vihkamist

või vägivalda esile ka teistes isikutes, tuua kaasa mingi sotsiaalse grupi vastu suunatud

vihkamise või vägivalla levimist ja kui see üleskutse võiks leida ühiskonnas vastuvõttu. See

tähendab, et üleskutse vastab KarS § 151 koosseisule ainult juhul, kui grupp, kellele üleskutse

võiks mõjuda, on tõsiselt võetav nii oma arvukuselt kui ka sisuliste tunnuste poolest

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.04.2006. a kohtuotsus nr 3-1-1-117-05 p 20).

23. G. Lepa Telegramis loodud grupp Pedo Hunting Estonia oli avalik grupp, millel oli

vähemalt 1522 jälgijat ja selles tehtud postitusi sai vaadata igaüks, kellel oli Telegram

rakendus. Grupi nimi viitab sellele, et grupi liikmed tegelevad pedofiilide jahtimise ja

püüdmisega. Jaht üldjuhul tähendab isendi vigastamist või surmamist, seega võib grupi nimest

järeldada, et tegemist on vägivalda propageeriva grupiga. Pedo Hunting grupid on levinud üle

Euroopa. Ainuüksi G. Lepa telefonist nähtub, et selliseid gruppe on vähemalt üheksas riigis.

Seejuures jagavad gruppide liikmed erinevate riikide gruppides postitatud videoid ka teiste

riikide gruppidesse. G. Lepp postitades 11.09.2024. a W.U peksmise video Pedo Hunting

Estonia gruppi, tegi selle kättesaadavaks määratlemata hulgale isikutele. Seda videot vaadati

vähemalt 37 700 korda, mida saab pidada vägagi arvestatavaks vaatamiste hulgaks isegi juhul,

kui mõni isik vaatas seda videot korduvalt. Pedo Hunting liikumise lai levik üle Euroopa ja

konkreetse postituse vaatamist arv kinnitab, et sellistel pedofiilide peksmist kujutavatel

videotel on laialdane vaatajaskond. Kohus leiab, et sellised videod õhutavad ja kutsuvad üles

konkreetse sotsiaalse grupi suhtes vägivalda tarvitama. Kohus teeb sellise järelduse videotele

lisatud postituste negatiivsest ja vihkamist väljendavast toonist, videotel kujutatud isikute

nimetamisest kiskjateks ja selliste isikute alandamisest. Samuti annab Pedo Hunting gruppides

postitatud videote vägivalda ja vihkamist propageerivast mõjust tunnistust asjaolu, et G. Lepp,

R. Laisaar ja W.D said õhutust W.U peksmiseks just teistes sarnastes gruppides nähtust.

Järelikult on sellistel videotel Pedo Hunting gruppide liikmetele, kes peavad ennast normaalse

seksuaalse sättumusega ja psüühiliselt terveteks isikuteks, oluline mõju ning need videod

levitavad ja propageerivad vägivalda ja vihkamist pedofiilide suhtes.

24. Seega leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et G. Lepp, postitades 11.09.2024. a Pedo

Hunting Estonia gruppi video W.U peksmisest ning lisades sellele stigmatiseeriva ja

halvustava kommentaari, kutsus avalikult üles pedofiilide vihkamisele ja nende suhtes

vägivalla toimepanemisele.

25. Vaenu õhutamine on kuriteona karistatav üksnes siis, kui selle tagajärjel on saabunud

inimese surm või tekitatud tervisekahjustus või muu raske tagajärg. Isiku süüditunnistamine

tagajärjedelikti toimepanemises eeldab vältimatult lisaks koosseisupärase teo tuvastamisele ka

selle tuvastamist, et on saabunud teost nii ajaliselt kui ruumiliselt eraldatud tagajärg, mis on

käsitatav kas konkreetse välismaailma muudatusena või sellise põhjendatult ootuspärase

muudatuse ärajäämisena. Samuti peab isiku süüditunnistamiseks tagajärjedelikti

11 (16)

toimepanemises olema tõendatud, et koosseisupärased tegu ja tagajärg on omavahelises

põhjuslikus seoses (RKKKo 3-1-1-117-05 p 26).

26. Süüdistuse kohaselt heidetakse G. Lepale ette esmalt W.U kehalist väärkohtlemist, sellest

salvestise tegemist ja Pedo Hunting Estonia gruppi postitamist. Süüdistuse kohaselt on W.U

peksmise video vaenu õhutavaks tegevuseks, mitte vaenu õhutava tegevuse tagajärjeks. Üks ja

sama tegevus ei saa olla samaaegselt sotsiaalse vaenu õhutamiseks kui karistatavaks

tegevuseks ja selle sama tegevuse tagajärjeks. Kohus nõustub G. Lepa ja W.D kaitsjatega, et

KarS § 151 lg 2 kohaldatavuse seisukohast omab tähtsust õhutamisteo mõju sihtgrupile. Kui

G. Lepa postitatud videost lähtuva vaenu õhutamise tulemusena oleks keegi tarvitanud mõne

isiku suhtes vägivalda, põhjustanud mõne isiku surma või muu raske tagajärje, saaks rääkida

KarS § 151 lg 2 p-s 1 sätestatud koosseisupärase tagajärje tekkimisest ja selle tagajärje

omistamisest vaenu õhutajale. Käesoleval juhul on süüdistuses kirjeldatud vägivald eelnenud

vaenu õhutamise tegudele, vägivallateod olid ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud tegevusest,

mida süüdistus käsitleb vaenu õhutamisena. Seega ei ole võimalik W.U suhtes toime pandud

kehalist väärkohtlemist käsitleda süüdistuses kirjeldatud vaenu õhutamise tagajärjena ja

seetõttu puudub G. Lepa teos KarS § 151 lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

27. Küll aga on kohtu poolt tõendatuks loetud asjaoludest tulenevalt võimalik tuvastada G.

Lepa poolt KarS § 151 lg-s 1 kirjeldatud tegevus, s.o tegevus, millega ta on avalikult üles

kutsunud vihkamisele ja vägivalla kasutamisele pedofiilsete kalduvustega inimeste grupi

suhtes.

28. Kohus on seisukohal, et G. Lepa 11.09.2024. a videopostitust saab pidada vaenu

õhutavaks, millega kaasnes oht pedofiilsete kalduvustega isikute rühma kuuluvate isikute

elule ja tervisele. Kuna tegemist ei olnud privaatse kontoga ja videopostituses oli ka

ingliskeelset teksti, siis said videopostitust näha ja selle sõnumist osa saada kõik isikud, kes

kuulusid konkreetsesse gruppi, aga ka kõik teised isikud, kes selle teema vastu huvi tundsid.

Videopostitust on vaadanud arvestatav hulk inimesi ja see on saanud üpris suurel hulgal

vastukaja, mis kohtu hinnangul süvendab täiendavalt võimalust ohustada pedofiilsete

kalduvustega isikute tervist ja elu. G. Lepp on selgitanud, et tema eesmärk oligi juhtida

võimalikult paljude isikute tähelepanu tema arvates ühiskonnas olevale aktuaalsele

probleemile, et riik ja õiguskaitseorganid ei tegele piisavalt pedofiilide poolt toimepandud

kuritegude uurimisega ja sellistele isikutele kohaste karistuste mõistmisega. Seetõttu asus ta

ise selliseid isikuid välja selgitama ja „karistama“. Kohus leiab, et tema poolt 11.09.2024. a

videopostitus kutsub üles ka teisi sarnaselt käituma, st väljendama viha pedofiilsete

kalduvustega isikute suhtes ja tarvitama nende suhtes vägivalda. Postitusest tulenev sõnum ja

selle avaldamisvorm võimaldavad pidada ohustatuks pedofiilsete kalduvustega isikute tervist

või elu. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et G. Lepa käitumine vastab KarS § 151 lg-s 1

sätestatud väärteokoosseisule. G. Lepa suhtes tuleb menetlus lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1

alusel, kuna tema tegevus vastab väärteo tunnustele.

29. W.D-le on esitatud süüdistus G. Lepa poolt vaenu õhutamisele kaasaaitamises. Kuivõrd

kohus leidis, et G. Lepa tegevuses vastab KarS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavale

väärteokoosseisule, kuid KarS § 23 kohaselt on väärteona karistatav üksnes täideviimine, siis

tuleb W.D talle süüks arvatud kaasaaitamisteos õigeks mõista.

III Tsiviilhagi

12 (16)

30. W.U esitas tsiviilhagi R. Laisaare, G. Lepa ja W.D vastu, milles nõuab talle kuriteoga

tekitatud varalist kahju summas 94 eurot ja mittevaralist kahju hingeliste üleelamiste eest

summas 200 eurot. Peksmise käigus lõhkusid G. Lepp ja R. Laisaar W.U mobiiltelefoni

Galaxy A54. Uue sarnase telefoni soetamiseks kulub 389 eurot (III kd tl 194-195). G. Lepp on

02.12.2024. a kohtueelse menetleja vahendusel tasunud varalise kahju katteks 295 eurot (II kd

tl 25). Kuivõrd kohus mõistab W.D õigeks talle esitatud süüdistuses, jätab kohus tema vastu

esitatud tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus leiab, et VÕS § 137 lg 1

alusel vastutavad G. Lepp ja R. Laisaar W.U-le kahjuhüvitise maksmise eest solidaarselt,

kuna kohtus leidis tõendamist, et nemad on süüdi W.U kehalises väärkohtlemises ja telefoni

lõhkumises, millega tekitati kannatanule varalist ja mittevaralist kahju.

31. G. Lepp ja R. Laisaar võtsid kohtulikul uurimisel W.U hagi õigeks. Kuna TsMS § 440 lg-s

4 toodud erandeid ei esine, kuulub kannatanu hagi täies ulatuses rahuldamisele KrMS § 310 lg

1, TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 ja 5 alusel. TsMS § 444 lg-le 3 tuginevalt

ei pea kohus seda otsustust täiendavalt põhjendama.

IV Kohtu hinnang R. Laisaarele KarS § 4231 järgi esitatud süüdistusele

32. R. Laisaart süüdistatakse veel 10.09.2024. a Jõgevamaal Mällikveres Puhu risti juures

kella 22.55 ja 23.00 paiku mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku

poolt.

33. AS Olerex on väljastanud Politsei- ja Piirivalveametile Jõgevamaal Mällikveres Puhu

ristis asuva Olerex tankla turvakaamerate videosalvestised 10.09.2024. aastast.

Videosalvestiste vaatlusprotokollist nähtub, et Olerex tankla parkimisplatsile pargib

10.09.2024. a kell 22.55 universaalkerega tumesinist värvi sõiduk BMW 525D, mille

juhipoolsest uksest väljub R. Laisaar ning suundub tankla sissepääsu suunas. Kell 23.00 istub

R. Laisaar sama sõiduki juhikohale ja sõidab tankla parklast minema (II kd tl 118-119, 120-

130).

34. R. Laisaar tunnistab 10.09.2024. a ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist (III kd tl

106-111). 31.07.2024. a on R. Laisaart karistatud muuhulgas LS § 201 lg 2 järgi 09.07.2024.

a. mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt (III kd tl 156-158) ja 15.10.2024.

a on R. Laisaart karistatud LS § 201 lg 2 järgi samasuguse rikkumise eest, mis on toime

pandud 24.07.2024 (III kd tl 134-136, väärteoprotokoll II 137-139). Seega juhtis R. Laisaar

10.09.2024 kella 23 paiku mootorsõidukit vähemalt kolmandat korda, pannes toime

süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isikuna KarS § 4231 järgi. Kohus

leiab, et kuigi süüdistuses on käsitletud R. Laisaare poolt 10.09.2024. a parklasse sõitmist kell

22.55 ja parklast lahkumist kell 23.00 kahe erineva kuriteoepisoodina, on käesolevalt siiski

tegemist ühe jätkuva teoga, mis on toime pandud ühtse tahtlusega.

35. R. Laisaar on KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo pannud toime kavatsetult KarS §

16 lg 2 mõttes. Ta teadis, et tal puudub juhtimisõigus, teda oli korduvalt samasuguse

rikkumise eest kinni peetud ja karistatud, kuid vaatamata sellele juhtis ta taas mootorsõidukit

omamata juhtimisõigust.

36. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. R. Laisaar tuleb süüdi tunnistada

KarS § 4231 järgi.

V Karistus

13 (16)

37. Nii KarS § 121 lg 1 järgi kui ka KarS § 4231 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või

kuni üheaastase vangistusega.

38. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

39. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda

süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada

eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKK 03.04.2020. a otsus nr

1-18-2232, p 71).

40. Süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. Hinnates G. Lepa

ja R. Laisaare poolt toime pandud kehalise väärkohtlemise tegu, leiab kohus, et tegemist oli

ohtliku ja raske teoga. Kuigi pealtnäha võiks tunduda, et süüdistatavate eesmärk oli üllas –

kaitsta lapsi ja paljastada seksuaalkurjategija–, valisid nad selle eesmärgi täitmiseks täiesti

valed ja lubamatud vahendid ning panid seejuures ise toime kriminaalkorras karistatava teo.

G. Lepp ja R. Laisaar võtsid endale õiguskaitseorganite ja kohtu rolli, eksides seejuures

õigusriigis kehtiva süütuse presumptsiooni vastu, mille kohaselt peetakse isikut süütuks, kuni

tema süü on seaduses sätestatud korras ja jõustunud kohtuotsusega tõendatud. Asudes ise

väidetavate pedofiilide kohta tõendeid koguma ja selliseid isikuid „karistama“, viis see neid

süütu ohvri suhtes vägivalla kasutamiseni. Igasugune omakohus on taunitav, kuivõrd õõnestab

ühiskondlikku korda, võib kaasa tuua vägivalla kasutamise ja anarhia. G. Lepa ja R. Laisaare

tegevus viis süütu isiku häbimärgistamiseni ja kuriteoohvriks langemiseni ning tekitas

kannatanule kehalisi kannatusi ja hirmutunnet.

41. Nii G. Lepa kui ka R. Laisaare käitumises tuvastas kohus KarS § 58 p-s 10 sätestatud

raskendava asjaolu, s.o süüteo toimepanemine grupi poolt. Kergendava asjaoluna tuvastas

kohus mõlema süüdistatava puhul puhtsüdamliku kahetsuse (KarS § 57 p 3); G. Lepa puhul

lisaks ka kahju vabatahtliku hüvitamise (KarS § 57 p 2). Kohus veendus istungil, et G. Lepp

ja R. Laisaar on täielikult mõistnud oma tegevuse õigusvastasust ja mõistsid oma käitumise

hukka.

42. Kuigi süüdistatavate käitumises esinevad raskendava asjaolu kõrval ja kergendavad

asjaolud, hindab kohus kehalise väärkohtlemise puhul on mõlema süüdistatava süü keskmisest

suuremaks. Kuivõrd G. Lepp oli teo initsiaatoriks ja kasutas W.U suhtes vägivalda

intensiivsemalt kui R. Laisaar, peab kohus G. Lepa süüd suuremaks kui R. Laisaare süüd,

mille tõttu diferentseerib süüdistavatele kehalise väärkohtlemise eest mõistetavat karistust. R.

Laisaare süüd KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel peab kohus

keskmisest väiksemaks.

43. Eeltoodust tulenevalt karistab kohus G. Leppa 10-kuulise vangistusega ja R. Laisaart

kuritegude kogumi eest 9-kuulise vangistusega, mida kohus vähendab KrMS § 238 lg 2 alusel

1/3 võrra. Mõlemad süüdistatavad on varem kuritegude eest karistamata, kehtivaid

14 (16)

väärteokaristusi on G. Lepal üks ja R. Laisaarel kolm (III kd tl 19; 112-113). R. Laisaar on

pärast käesolevate kuritegude toimepanemist süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 14.10.2024. a

otsusega KarS § 4231 järgi (III kd tl 126-128). Kohus peab võimalikuks mõlemad

süüdistatavad vabastada vangistuse kandmiselt ja kohaldada nende suhtes katseaega KarS §

73 alusel.

VII Menetluskulud

44. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab

õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. KrMS § 183 lg 2 sätestab, et kui

kriminaalmenetlus lõpetatakse ja kriminaalasja materjalid saadetakse väärteomenetluse

alustamise otsustamiseks seoses väärteo tunnuste ilmnemisega, võib nende menetluskulude

kandmise, mis oleksid tekkinud ka väärteomenetluses, jätta otsustamiseks väärteomenetluse

lahendis.

45. KrMS § 175 lg 1 p 1, 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu, määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ning

vajalikus ulatuses, ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ning sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2

alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk käesoleval hetkel 1329 eurot.

46. Kuna kohus mõistab W.D talle esitatud süüdistuses õigeks, on põhjendatud jätta

menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Riigi kanda jäävad määratud kaitsja Rainer

Objartelile makstud tasud kokku summas 1599,66 eurot.

47. G. Lepa mõistab kohus süüdi ühes II astme kuriteos, teise kuriteokoosseisu osas lõpetab

kohus menetluse väärteo tunnuste esinemise tõttu. G. Lepalt mõistab kohus riigituludesse pool

ekspertiisitasust, so 525 eurot ja sundraha 1329 eurot. Kriminaalmenetluses osalenud

lepinguliste kaitsjate Tarmo Pilve ja Aro Siinmaa kaitsjatasu kogusummast 2684 eurot tuleb

pool, s.o 1342 eurot tasuda Geren Lepal endal ning ülejäänud menetluskulude hüvitamine

tuleb otsustada väärteomenetluse käigus. Seega kokku kuulub Geren Lepal riigi tuludesse

tasumisele 1854 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Tasumise tähtaja pikendamine on vajalik, arvestades

väljamõistetava summa suurust.

48. R. Laisaare menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 647,82 eurot ja kohtumenetluses

753,96 eurot, s.o kokku 1401,78 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel pool ekspertiistasust, s.o

525 eurot (teise poole ekspertiisitasust hüvitab G. Lepp) ning KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot. R. Laisaar on 14.10.2024. a

otsusega süüdi tunnistatud KrMS § 4231 järgi 12.09.2024. a toime pandud kuriteo eest. Selle

kohtuotsusega on R. Laisaarelt välja mõistetud ka sundraha summas 1230 eurot. Kohus leiab,

et 14.10.2024. a kohtuotsuses ja käesolevas kriminaalasjas käsitletavaid kuritegusid oleks

pidanud menetlema ühe kriminaalasja raames, seetõttu on põhjendatud R. Laisaarelt sundraha

katteks välja mõista käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel ja eelmise kohtuotsuse tegemise

hetkel kehtinud sundraha määrade vahe 99 eurot (1329 – 1230 = 99 eurot). Seega on R.

15 (16)

Laisaare menetluskuludeks kokku 2025,78 eurot. R. Laisaare kaitsja taotles kohtult

menetluskulude vähendamist ja ka nende tasumise ajatamist. R. Laisaar avaldas, et vahelduva

eduga käib XXX juhutöödel, töötab 3-4 kuud Eesti firmas XXX OÜ-s. Süüdistusakti kohaselt

oli MTA andmetel R. Laisaare deklareeritud tulu 2023. aastal 3038 eurot. Kui võtta arvesse,

et 2023. a andmete alusel oli tema keskmine päevasissetulek väga väike (alla 10 euro) ning

2024. a oli R. Laisaar kohtu andmetel töötu, on kohus seisukohal, et R. Laisaarele käiks

menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine üle jõu. Seetõttu jätab kohus KrMS § 180 lg

3 alusel riigi kanda sundraha ja pool kaitsjatasust 700,89 eurot. R. Laisaar peab hüvitama

ekspertiisikulu ja pool kaitsjatasust.

Eeltoodu alusel mõistab kohus R. Laisaarelt KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja § 180 lg 1 alusel

menetluskuluna riigi eelarvesse välja 1225,89 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus

R. Laisaarel tasuda menetluskulud ära 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

VII Asitõendid

49. Käesolevas asjas asuvad relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti nr 278 alusel

PPA Lõuna prefektuuri Tartu Politseijaoskonna relvahoidlas laskemoona üleandmis-

vastuvõtmise akti nr 278 alusel XXX talu läbiotsimisel äravõetud 5 padrunit. Relvaseaduse §

9 lg 7 alusel kuuluvad R. Laisaarelt ära võetud 5 padrunit sundvõõrandamisele.

50. Akti nr 24ATH32787 alusel PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis Riia 132,

Tartu linn asuv kurikas kuulub KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerimisele kui kuriteo

toimepanemise vahend. Akti nr 24ATH32787 alusel PPA Lõuna prefektuuri asitõendite

hoiuruumis Riia 132, Tartu linn asuvad järgmised asitõendid – kõik kleebised, kleepsupaber,

rebitud paberitükk –

tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, sest need on ilmselgelt väärtusetud; T-särk, raamat

„Natsionaalsotsialism bioloogilise maailmavaade“, 2 grammikaalu – tuleb tagastada G.

Lepale. G. Lepa kinnipidamisel ära võetud soonkinnitusega kilekott valge pulbrilise ainega

(pakend 19) ja tema elukoha läbiotsimisel ära võetud soonkinnitusega kilekott 11 seemnega

(pakend 18) on edastatud Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonnale väärteomenetluse

otsustamiseks. W.U, G. Lepa, W.D ja R. Laisaare mobiiltelefonidest tehtud koopiafailid, mis

asuvad Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kõik

salvestised on kohtutoimiku osaks ja need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)

16 (16)