3-25-1588/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1588

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus E.Y kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Siiri

Sepa ja Alice Kliemesch

Puudutatud isik – E.Y

Asja läbivaatamise vorm

Kinnisel kohtuistungil 29.05.2025, Tallinnas

RESOLUTSIOON

Rahuldada taotlus ning anda Politsei- ja Piirivalveametile

luba E.Y kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni,

kuid mitte kauemaks kui 29.07.2025 (k.a).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 28.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse Venemaa

Föderatsiooni kodaniku E.Y kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kaheks kuuks. Taotluse põhjendused:

-

Isik saabus Eesti Vabariiki 27.07.2024 koos pereliikmetega. Piiril selgus, et isiku esitatud Norra

elamisluba on võltsitud ning passis on võltsitud Venemaa ja Itaalia sisse- ja väljasõidutemplit.

Pärast võltsitud dokumentide avastamist palus isik Eesti Vabariigis rahvusvahelist kaitset.

-

PPA luges 21.01.2025 otsusega isiku rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja lükkas

selle tagasi. Isikule tehti samas lahkumisettekirjutus ja kohaldati sissesõidukeeldu. Isik esitas

otsusele kaebuse halduskohtule.

-

Alates 22.04.2025 puudus PPA-l teave isiku asukohast, kuna isik oli omavoliliselt Vao

majutuskeskusest lahkunud. Rootsi Kuningriik esitas 30.04.2025 taotluse võtta isik tagasi. Ta

peeti kinni 22.04.2025 Rootsi piirivalve poolt ja ta esitas 25.04.2025 Rootsi Kuningriigis

rahvusvahelise kaitse taotluse.

-

Tallinna Halduskohus jättis 14.05.2025 kohtumäärusega nr 3-25-1148 kaebuse läbi vaatamata.

-

Isik on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Ta otsustas pooleli oleva kohtuprotsessi ajal lahkuda

Rootsi Kuningriiki ja esitada seal uue rahvusvahelise kaitse taotluse.

-

Isik väidab uues rahvusvahelise kaitse taotluses, et on ilmnenud uued asjaolud, mistõttu esitab ta

korduva taotluse. PPA rahvusvahelise kaitse menetleja peab VRKS § 18 lg 2 kohaselt

kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid tehes selleks

vajalikke menetlustoiminguid, mis võtab rohkem aega kui 48 tundi.

-

Isiku soov jääda Schengeni alale on suurem kui soov täita lahkumisettekirjutust. Samuti ei ole

võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, sest isik määrati varem elama Vao

majutuskeskusesse, kust ta otsustas omavoliliselt lahkuda. Rootsi Kuningriiki reisimiseks oli isik

1(4)

endale hankinud teisele isikule kuuluva isikutunnistuse, et näiliselt seadustada enda viibimine

Schengeni alal. Isiku ebaseaduslik liikumine Euroopas näitab seda, et tal on nii motivatsioon,

vahendid, kui ka kontaktid või oskused hankida talle mittekuuluvaid reisidokumente. Vabaduses

võib isik ebaseaduslikku reisimist jätkata.

2. Istungil jäi PPA taotluse juurde. PPA põhjendas VRKS § 361 lg 2 p-le 5 tuginemist sellega, et

isiku kohtumenetlus ei olnud lõpule viidud ning kui PPA otsus oleks jäänud jõusse, oleks isik

pidanud Eestist lahkuma. Vao keskuses viibimise kohustuse kohta selgitas PPA, et tavaprotseduuri

kohaselt saavad kõik oma õiguste ja kohustustega tutvuda. Sel ajal oli puudutatud isikuga ka tema

vanem. Isik ei tulnud ise Rootsist vabatahtlikult tagasi.

Isik selgitas istungil, et ta läks Rootsi seetõttu, kuna tädile tuli kohtumenetluse tulemusel vastus

ning nad arvasid, et neile tuleb samasugune otsus. Neil oli plaanis Rootsis koos sugulastega oodata.

Ta ei teadnud, et ta ei või Vao keskusest lahkuda. Ta ei tea, kes Vao keskusest lahkumise korraldas,

aga vist tegi seda tädi (Roza). Talle öeldi, et Rootsi minnes tuleb peidus olla. Ta ei tea midagi tädi

väidetest (kohtuasjas nr 3-25-1588, dtl 77), et hoopis puudutatud isik leidis Rootsi minekuks

vajaliku kontakti.

Isik on lugenud artiklit, millele ta uue varjupaigataotluse esitamisel tugineb. Ilmselt artikli jaoks

saadud info on pärit tema tädilt. Puudutatud isik ei tea, mis on saanud tema kohtuasjast Eestis (nr 3-

25-1148). Seekord vabaduses viibides ta enam ei põgene. Talle öeldi, et siin ei ole ohutu ja

võidakse saata Venemaale. Ta pidi kuulama vanemaid isikuid. Nüüd ei ole tal enam kedagi rohkem

kuulata. Ta vastutab nüüd ise oma tegude eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5

koosmõjus võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei

ole võimalik tõhusalt kohaldada alustel:

-

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks,

eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4);

-

kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud

alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5).

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab

arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kui

rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja samadel alustel ja põhimõtetel kinni pidada kauem kui 48

tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja

kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (VRKS § 362 lg 2).

Sama paragrahvi lg 21 kohaselt käsitletakse põgenemisohuna väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse §-s 68 nimetatud asjaolu:

-

välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6);

-

välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või

Euroopa Liidu liikmesriigist (p 9).

4. Kohus leiab, et täidetud ei ole kinnipidamise alusena tingimus, et välismaalane on eelnevalt kinni

peetud Eestist lahkuma kohustamise menetluses. VRKS § 361 lg 2 p 5 võtab üle Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise

2(4)

kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded, art 8 lg 3 p d. Selle sätte järgi võib taotlejat kinni pidada, kui ta

peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise

ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks /…/. Puudutatud isikut ei ole käesoleval juhul

tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks kinni peetud. Kui isik saabus

Rootsi, oli ta jätkuvalt varjupaigataotleja staatuses, sh kuna ta oli esitanud kaebuse halduskohtule

(VRKS § 3 lg 1 ja § 31). VRKS § 361 lg 2 p 5 ei hõlma neid olukordi, kus isik võib olla

varjupaigasüsteemi kuritarvitanud, kuid teda ei ole lahkumiskohustuse täitmise eesmärgil kinni

peetud.

Ka ei saa isiku kinnipidamise käigus varjupaigataotluse esitamist käsitleda varjupaigaõiguse

kuritarvitamisena 2024. aastal toimunud kinnipidamise alusel. Kuna isik elas seejärel Vao

majutuskeskuses, on ilmne, et see kinnipidamine lõppes, sh kohtute infosüsteemi kohaselt ilma

kohtult pikemaks kinnipidamiseks luba taotlemata.

5. Küll aga esinevad asjaolud puudutatud isiku kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel.

Isik on avaldanud, et esinevad uued asjaolud, mille tõttu ta on esitanud korduva rahvusvahelise

kaitse taotluse (dtl 35). Nimetatud asjaolude põhjalik kontrollimine 48 tunni jooksul ei ole võimalik.

Varasema varjupaigataotluse menetlemise ajal elas isik Vao majutuskeskuses. Rahvusvahelise

kaitse menetluse ajal on taotleja kohustatud elama rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses.

Taotleja, kes rahvusvahelise kaitse menetluse ajal elab rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskuses, on kohustatud öisel ajal viibima rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses

(VRKS § 34 lg-d 1 ja 5). Asjaoludest nähtuvalt ei ole vaidlust selle üle, et puudutatud isik lahkus

määratud elukohast, sh varjatult, eesmärgiga jõuda sadamasse ja laevale (dtl 154). Seega esineb

VSS § 68 p-s 9 nimetatud põgenemisoht. Arvestades puudutatud isiku varjatult Vao keskusest

lahkumist ja sadamasse liikumist, ei pea kohus usutavaks puudutatud isiku selgitusi, et ta ei teadnud

majutuskohas viibimise kohustusest. Varasem määratud elukohast lahkumine on jätkuvalt oluline,

kuivõrd isik selgitas oma lahkumise põhjendusena, et aimas, milline võis olla varjupaigamenetluse

tulemus (dtl 155). Seega ebasobiva tulemuse korral või isik ka edaspidi määratud elukohast lahkuda

ja muutuda seega taotlejale kättesaamatuks.

Eeltoodu kinnitab ka isiku hoiakuid ja käitumist, et ta ei soovi talle seatud kohustusi täita (VSS § 68

p 6). Täiendavalt nõustub kohus taotlejaga selles, et isikul olid varem olemas kontaktid, vahendid ja

oskused ebaseaduslikult, võltsitud dokumentidega Eestisse jõudmiseks ning ka siit edasi Rootsi

liikumiseks. Rootsis olevad kontaktid võivad olla jätkuvalt olemas, kuna Rootsi reisimise kulud

kandis tuttav, kes elab Rootsis (dtl 45). Isiku teised pereliikmed võivad viibida veel Rootsis (dtl

153-154, samuti sugulased Rootsis dtl 155). Seega võib isik vabaduses viibides, talle ebameeldivat

tulemust võimalikku pidades liikuda uuesti mõnda teise riiki, muutes nii varjupaigamenetluse

võimatuks. Puudutatud isik sai 18-aastaseks juba 2024. aastal, kuid lahkumine Rootsi toimus

aprillis 2025. a ehk pisut enam kui kuu aega tagasi. Seetõttu ei ole põhistatud ka puudutatud isiku

seisukoht, et enam ta nii ei teeks, sest Rootsi mineku ajal pidi ta kuulama vanemaid isikuid, kuid

nüüd vastutab ta oma tegude eest ise. Vahepealse ühe kuu jooksul ei ole saanud toimuda olulisi

muudatusi kaebaja arusaamades või vanemate kuulamise kohustuse osas, samuti ei ole leevenenud

risk, et ta võidakse lõpptulemusena Venemaale tagasi saata.

Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik kohaldada ka leebemaid järelevalvemeetmeid. Kohtule ei nähtu

ka asjaolusid, mis muudaksid puudutatud isiku vabaduse piiramise juba praegu

ebaproportsionaalseks.

3(4)

6. Kohus rahuldab taotluse ja annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel koostoimes VSS § 68 p-

dega 6 ja 9 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

4(4)