2-24-16872/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

29.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-16872

Kohtuasi

D.E hagi D.C vastu pärandvara jagamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.03.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

D.C apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja D.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja D.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Vadim Vilde

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta D.C 23.04.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 18.03.2025 otsuse

peale tsiviilasjas nr 2-24-16872 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud D.C kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-16872

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. D.E (hageja) esitas 06.11.2024 Harju Maakohtule D.C (kostja) vastu hagi, milles palus

jagada 02.11.2023 surnud D.E pärandvara ja lõpetada hageja ja kostja ühisomand kinnisasjale

asukohaga XXX, registriosa nr XXXXXXX kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel.

Hageja palus määrata, et kinnisasja avaliku enampakkumise korraldab kohtutäitur ning

enampakkumise tulem jagatakse peale kohtutäituri tasu ja täitekulude mahaarvamist hageja ja

kostja vahel võrdselt. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kumbki 02.11.2023 surnud D.E pärandvara

pärijad. Pärandvara hulka kuulub kinnisasi asukohaga XXX, registriosa nr XXXXXXX, mille

ühisomanikena on kinnistusraamatusse kantud hageja ja kostja. Hageja soovib lõpetada

kinnisasja ühisomandi. Kõige mõistlikum viis kinnisasja ühisomandi lõpetamiseks on selle

müümine enampakkumisel ja saadud rahaliste vahendite jagamine peale müügikulude

mahaarvamist poolte vahel võrdselt.

Kostja vastuväited

3. Kostja vastuse kohaselt on kinnisasja ühisomandi lõpetamine vajalik. Kostja möönis, et

kinnisasja ühisomandi lõpetamise viisiks on ainuvõimalik see müüa ja saadud raha jagada

poolte vahel võrdselt. Kostja avaldas, et alternatiivseks viisiks võib olla ühisomandi

lõpetamine kinnisasja reaalosadeks jagamisega. Kas see on võimalik, kostja kindel ei olnud.

Kostja soovis kinnisasja ühisomandi lõpetamiseks sõlmida hagejaga kompromissi. Kostja

palus jätta, juhul kui hageja ei ole nõus kostjaga sõlmima kompromissi, kõik menetluskulud

poolte endi kanda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 18.03.2025 otsusega hagi D.E pärandvara jagamise nõudes ning

lõpetas hageja ja kostja ühisomandi kinnisasjale registriosa nr XXXXXXX kinnisasja

müümisega avalikul enampakkumisel. Maakohus määras kindlaks, et avaliku enampakkumise

korraldab kohtutäitur ning enampakkumise tulem jagatakse peale kohtutäituri tasu ja

täitekulude mahaarvamist hageja ja kostja vahel võrdselt. Maakohus jättis menetluskulud

kostja kanda ja määras hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2045,65 eurot.

5. Pärimisseaduse (PärS) § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat

(kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja

kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lg 1 kohaselt

võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija ning pärandvara jagamisel määratakse

kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused

jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg-d 2 ja 3 sätestavad, et pärandvara jagatakse pärijate

vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust

väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata

pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise

sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

6. Asjaolu, et hageja ja kostja on 02.11.2023 surnud D.E pärijad võrdsetes mõttelistes

osades, on tõendatud 14.11.2023 pärandi vastuvõtmise avaldusega ning 15.12.2023

pärimistunnistusega. Hagejal on õigus esitada pärandvara jagamise hagi kostja vastu.

2

2-24-16872

7. Asjaolu, et hageja ja kostja on XXX asuva kinnisasja, registriosa nr XXXXXXX,

ühisomanikud, on tõendatud kinnistusraamatu väljavõttega.

8. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi

lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis

oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike

vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta

teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele. Sama põhimõte sisaldub ka PärS § 152 lg-s 4.

9. Hageja nõuab ühisomandi lõpetamist selliselt, et kinnisasi müüakse avalikul

enampakkumisel ja selle tulem jagatakse poolte vahel võrdselt. Pooled ei ole ühisomandi

lõpetamist kokkuleppega välistanud või seda muul viisil reguleerinud. Kui kohtule esitatakse

kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi (ühisomandi)

ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis.

Kohtumenetluses on ainult hageja nõue lõpetada kinnisasja ühisomand kinnisasja müümisega

avalikul enampakkumisel. Kostja vastuhagi, milles ta taotleks mõnel muul viisil ühisomandi

lõpetamist, esitanud ei ole. Kostja on viidanud küll võimalusele elamu korteriomanditeks

jagamiseks, aga ei ole esitanud vastuhagi, et kohus saaks seda võimalust kaaluda. Kostja on

väljendanud vastuses hagiavaldusele ning ka kohtuistungil oma soovi ühisomand lõpetada.

10. Maakohus leidis, et poolte ühisomand vaidlusalusele kinnisasjale tuleb lõpetada kinnisasja

müümisega avalikul enampakkumisel ja enampakkumise tulem tuleb jaotada poolte vahel

võrdsetes osades.

11. Vaidlusalune kinnisasi ei ole kummagi ühisomaniku elukohaks, mistõttu ei kaasne selle

müügiga kellelegi elukoha kaotust. Kuna pooled on vaielnud kinnisasja võimaliku väärtuse

üle, siis selle müümine avalikul enampakkumisel selgitab kõige kiiremini ja objektiivsemalt

välja selle tegeliku turuhinna. Kumbki ühisomanik saab enampakkumise järel koheselt

hüvitise oma omandiosa kaotuse eest.

12. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus märkis, et kuigi kaasomandi

lõpetamise asjas võiks kohus jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, siis ei pidanud

maakohus seda põhjendatuks. Kostja põhjustas oma ebamõistliku käitumisega hagejale

menetluskulusid. Kostja käitumine menetluses on olnud irratsionaalne. Ühest küljest on kostja

menetluses läbivalt olnud nõus kaasomandi lõpetamisega aga ei ole korduvalt nõustunud

arusaamatutel põhjustel ei hageja ega kohtu poolt korduvalt pakutud

kompromissettepanekutega.

Apellatsioonkaebus

13. Kostja esitas 23.04.2025 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu

18.03.2025 otsus ja saata asi tagasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud

palub kostja jätta hageja kanda.

14. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole kostja kunagi olnud kinnisasja ühisomandi

jagamise vastu. Kostja on viidanud, et kinnisasja ühisomandi lõpetamise viisiks võis olla

kinnisasja müümine või alternatiivselt kaheks eraldi reaalosaks jagamine.

3

2-24-16872

15. Poolte vahel on kokkulepe kinnisasja müümiseks turuhinnaga 425 000 eurot, mistõttu on

arusaamatu kohtu poole pöördumise põhjus. Vaatamata poolte kokkuleppele müüa kinnisasi

võimalikult parema hinnaga on hageja omavoliliselt paralleelselt asunud kinnisasja müüma ja

teinud seda ka teistsuguse hinnaga kui oli poolte vahel kokkulepe.

16. Kostja on korduvalt pakkunud hagejale, et ostab välja tema osa kinnisasjast 100 000 euro

eest (viimane pakkumine oli 120 000 eurot), kuid hageja ei ole sellega nõustunud. Kostja

soovis selle hinnaga kinnisasja omandada, sest tegemist on poolte vanemate surma tõttu

saadud pärandiga ja omab suurt emotsionaalset tähendust kostja jaoks. Maakohus jättis need

asjaolud tähelepanuta ning leidis ebaõigesti, et vaidlusalune kinnisasi ei ole kummagi poole

elukohaks, mistõttu ei kaasne selle müügiga kellegi elukoha kaotust.

17. Kostja ei nõustu maakohtuga, et kui kostja viitas võimalusele kinnisasi jagada

korteriomanditeks, aga vastuhagi ei esitanud, siis ei ole kostja avaldanud soovi jagada

kinnisasja reaalosadeks. Kostja avaldas, et soovib kinnisasja jagada reaalosadeks. Kosja leiab,

et ehitustehniliselt ei ole kinnisasja reaalosadeks jagamine väga keerukas ega kulukas. Teine

kiirem variant on jagada kinnisasi notariaalse kasutuskorraga kaheks osaks. Kolmas variant

on kinnisasi jätta kostja omandisse tasudes hagejale hüvitist tema osa kaotuse eest 120 000

eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

19. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebusest tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193,

p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse

väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

20. Maakohus tuvastas ja vaidlust ei ole selles, et pooled on D.E pärijad võrdsetes osades

ning kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) ühisomanikud. Kostja ei ole vaidlustanud

maakohtu järeldust, et kinnisasja ühisomand tuleb lõpetada selle müümisega avalikul

enampakkumisel ning saadav tulem jagada peale kohtutäituri tasu ja täitekulude

mahaarvamist poolte vahel võrdselt.

21. Asjaolust, et kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on kinnisasja ühisomandit

võimalik jagada ka teistsugustel viisidel, ei võimalda järeldada, et kinnisasja ühisomandi

oleks saanud käesoleval juhul lõpetada teistsugusel viisil.

22. Kostja ei vaielnud, et poolte ühisomand kinnisasjale tuleb lõpetada. Kuivõrd vaidlust ei

ole selles, et pooled ei ole ühisomandit lõpetanud kokkuleppel, siis oli põhjendatud

ühisomandi lõpetamine, kuna seda nõudis hageja ühisomanikuna (AÕS § 76 lg-st 1). Vaidlust

ei ole selles, et pooled ei ole saavutanud kokkulepet ühisomandis oleva kinnisasja jagamise

viisi suhtes.

23. Hageja esitas hagis nõude jagada kinnisasi müües see avalikul enampakkumisel ning

saadud raha jagada poolte vahel vastavalt nende osa suurusele. Muul viisil ühisomandi

4

2-24-16872

lõpetamist taotletud ei olnud. Seega ei olnud maakohtul võimalik valida erinevate ühisomandi

jagamise viiside üle. Maakohus sai otsustada vaid hageja nõude alusel ühisomandi lõpetamise

hageja taotletud viisil. Maakohus ei pidanud kaaluma ühisomanike huve ühisomandis oleva

kinnisasja lõpetamiseks teistsugustel ühisomandi jagamise viisidel.

24. Kostja oli vastuses hagile märkinud, et kinnisasja ühisomandi lõpetamine selle müümisega

avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi jagamine poolte vahel võrdselt on ainuvõimalik

asja jagamise viis. Kuigi kostja oli sidunud oma arvamuse kinnisasja ühisomandi jagamiseks

avalikul enampakkumisel poolte vahel vaid juhuks, kui võimalik kompromiss jääb

saavutamata, siis ei ole pooled kokkuleppel kinnisasja ühisomandit jaganud. Seega on

maakohus põhjendatult järeldanud, et selline ühisomandi jagamise viis vastab mõlema

ühisomaniku huvidele.

25. Asjaolust, et kinnisasja ühisomandi võib jagada ka teistsugusel viisil, ei olnud maakohtul

põhjendatud muid viise ühisomandi jagamisel kaaluda. Ühisomandi jagamist teistsugusel

viisil hagis ei taotletud ning kostja vastuhagi, milles nõuda ühisomandi jagamist teistsugusel

viisil, kohtu määratud tähtaegadeks ei esitanud. Seega on maakohus õigesti hagi rahuldanud ja

lõpetanud poolte ühisomandi kinnisasjale taotletud viisil, s.o kinnisasja müümisega avalikul

enampakkumisel ja saadud tulemi jagamisega peale kohtutäituri tasu ja täitekulude

mahaarvamist poolte vahel võrdselt.

26. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte

põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda

apellandil. Kuigi kostja ei ole tasunud tervikuna apellatsioonkaebuse esitamisel seaduses

sätestatud riigilõivu 420 eurot (TsMS § 139 lg 2 ja § 137 lg 1, § 132 lg 4 p 5,

riigilõivuseaduse § 59 lg-d 4 ja 15), siis ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia

kaalutulustel kaebuse puuduseid kõrvaldada. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4

järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot.

27. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna hagejal ei saa olla

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid (s.o vajalikke ja

põhjendatud) menetluskulusid tekkinud (ringkonnakohus ei ole palunud hagejal esitada

vastust apellatsioonkaebusele), siis ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid

hüvitada.

28. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

5